rõhuretseptoreilt, kemoretseptoreilt ja mitmetelt teistelt elunditelt mujalt organismist. Rõhuretseptorid asuvad aordikaares ja ühise unearteri sisemiseks ning välimiseks hargnemise kohal. Kemoretseptorid asuvad samasuguste piirkondade kõrval paiknevates karotiidgloomustes ja aordigloomustes. (Kingisepp 2006: 65). Vererõhu liigne tõus vallandab depressoorse refleksi. See tähendab, et perifeersed veresooned laienevad, takistus verevoolule väheneb, südame löögisagedus ja -maht samuti vähenevad. Perifeerse takistuse ning vere mahtkiiruse vähenemine põhjustavad vererõhu languse. Ähvardav vererõhu langus tagandab pressoorse refleksi, kus perifeerse takistuse ja vere mahtkiiruse muutused on eelpoolkirjeldatule vastupidised. (Kingisepp 2006: 65-66). 2. VERERÕHU MÕÕTMINE 2.1. Korotkovi meetod Korotkovi meetod on üks levinumaid meetodeid vererõhu kaudseks määramiseks. Selle
rohkem süsivesikuid Rasv 1 molekul O2 = 5.6 kcal Süsiv. 1 molekul O2 = 6.3 kcal · Tugeva pingutuse puhul võib lihas vajada puhkusega võrreldes kuni 500x rohkem hapnikku Energiaallikad mõõduka intensiivsusega (65% VO2max) kestval tööl Lihase ainevahetuse toetamine · Kapillaarivõrgustiku areng: Toitainete tarnimine Laguproduktide eemaldamine · Kapillaarivõrgustiku täitmine "sisuga": Südame töö annab verevoolule energiat Suured veresooned kannavad selle energia võimalikult väikeste kadudega edasi · Seedesüsteem ja ainevahetus tarnivad toitaineid · Puhversüsteem neutraliseerib piimhappe · Gaasivahetus tarnib hapnikku ja eemaldab süsihappegaasi London Sõltuvus O2 tarbimisvõimest Maratonijooksjate tulemus ja nende VO2max Millest sõltub hapniku tarbimise võime? · Hingamine
lümfotsüüdid ja monotsüüdid põrnas ning lümfisõlmedes).Vereliistakute ( eluiga10-12 päeva) teke e. trombotsütopoees ( tekivad luuüdis megakariotsüütide jagunemisel) 12. Verevoolu maht- ja joonkiirus. (Hemodünaamika seaduspärasused).*Veri voolab kõrgema rõhuga veresoonkonna osa poolt madalama rõhuga koha suunas. Vere voolamise mahtkiirus oleneb vastava veresoonkonnalõigu otste vahel valitsevatest rõhkude vahest ja takistusest verevoolule. Määravad: a) rõhk , mida kõrgm rõhk, seda rohkem vedelikku liigub b) takistus: mille suurus sõltub vere konsistentsist, veresoonte pikkusest, elastsusest ja diameetrist. Mida suurem takistus, seda suurem rõhk. Vere joonkiirus on üksikute vereosakeste kiirus (cm/ sek).Kesksmine vere joonkiirus täisring vereringe aeg ~ˇ20sek rahulolekus ja 15-8 sek aktiivolek .Vere hulk (Q)= (Pa-Pv)/ R (rõhkude
Infektsioosne endokardiit Üle poole endokardiidi juhtumitest on põhjustatud streptokokkide poolt, veerand juhtumitest stafülokokkide poolt. Paljud neist bakteritüvedest kasvavad ka loomulikult 9 inimese nahal ja suuõõnes. Endokardiiti põhjustavad bakterirakkude, vereliistakute ja fibriini agregaadid, mis kinnituvad kahjustatud südameklapi epiteelile. Lisaks endoteeli kahjustustele ja turbulentsele verevoolule stimuleerivad põletikulised protsessid vere hüübivust, fibriini ladestumist ning fibriinist ja liistakutest moodustuva lahustumatu klombi teket. Vohavad haiguskolded on eriti pudedad ja suurendavad veresoonte topistuse riski, mis võib põhjustada infarkte. Katsed Streptococcus sanguis'ega näitavad, et see bakter on võimeline kinnituma juba 30 minuti jooksul peale süstimist jänestesse, kellele oli paigaldatud kateeter.
üsna ehituselt üsnagi sarnased. Veenil on olemas teatud lihasrakud, mis aitavad venoossel verel üles liikuda. Neil on mõlemal olemas sidekoest ehitatud sisemine kest, kuid veenil on olemas veeniklapid, mis on levinud kogu vereringe piires. Nende ülesanne on aidata verel kulgeda südame suunas ning takistada venoosse vere tagasivoolu. Vere voolamise mahtkiirus mingis veresoones oleneb veresoonelõigu otste vahel valitsevatest rõhkude vahedest ja selle lõigu takistusest verevoolule. Verevool on võrdneline soontesüsteemi erinevate osade rõhu diferentsiga, veresoone raadiuse neljanda astmega ning pöördvõrdeline veresoone pikkuse ja vere viskoossusega (Kingisepp, 2001). Vererõhk on erinevates vereringeosades erinev. Kõrgeim rõhk on aordis ja madalaim suurtes õõnesveenides. Aordis ja teistes südamele lähedal olevates suurtes arterites on vererõhk pulseeruv, vasaku vatsakese väljutusfaasi ajal saavutab see suurima väärtuse,
11. Vereloome. Vereloome jaguneb erütropoes, leukopoes, trombotsütopoes. Toimub punases luuüdis ja põrnas, harvemini maksas, neerudes, neerupealistes. 12. Verevoolu maht- ja joonkiirus. Veri voolab kõrgema rõhuga veresoonkonna osa poolt madalama rõhuga osa suunas. Kaks peamist vere liikumist iseloomustavat omadust. Verevoolu mahtkiirus möödetakse ml/min või ml/sek ning oleneb vastava veresoonkonnalõigu otste vahel valitsevatest rõhkude vahest ning takistusest verevoolule. Mahtkiirus on ühesugune aordis, kopsutüves, arterites, kapillaarides, veenides. Verevoolu joonkiirus möödetakse cm/sek ning see näitab vere edasiliikumist veresoontes. Vereringe süsteemi mitmetes osades erinev ja oleneb peamiselt veresoonte summaarsest valendikust (mida väiksem, seda suurem liikumiskiirus ja vastupidi). Suurem kiirus aordis. 13. Veresoonte perifeerne vastupanu. Perifeerne vastupanu on rõhk, mida tuleb ületada, et verehulka veresoontesse paisata. 14
11. Vereloome. Vereloome jaguneb erütropoes, leukopoes, trombotsütopoes. Toimub punases luuüdis ja põrnas, harvemini maksas, neerudes, neerupealistes. 12. Verevoolu maht- ja joonkiirus. Veri voolab kõrgema rõhuga veresoonkonna osa poolt madalama rõhuga osa suunas. Kaks peamist vere liikumist iseloomustavat omadust. Verevoolu mahtkiirus möödetakse ml/min või ml/sek ning oleneb vastava veresoonkonnalõigu otste vahel valitsevatest rõhkude vahest ning takistusest verevoolule. Mahtkiirus on ühesugune aordis, kopsutüves, arterites, kapillaarides, veenides. Verevoolu joonkiirus möödetakse cm/sek ning see näitab vere edasiliikumist veresoontes. Vereringe süsteemi mitmetes osades erinev ja oleneb peamiselt veresoonte summaarsest valendikust (mida väiksem, seda suurem liikumiskiirus ja vastupidi). Suurem kiirus aordis. 13. Veresoonte perifeerne vastupanu. Perifeerne vastupanu on rõhk, mida tuleb ületada, et verehulka veresoontesse paisata. 14
F. Keskmised veenid – enam vähem sarnased väikestega, enamikel keskmistel veenidel on klapid, vere panevad neis liikuma nn. “lihaspump ja arteripump” – lihaste ja arterite pulsi perioodiline surve veeni seinale. G. Suured veenid (alumine- ja ülemine õõnesveen, ka kopsuveenid): sein läbimõõduga võrreldes õhuke, verevool pisut kiirem kui väikestes veenides; vererõhk paar mmHg negatiivne (verevoolule aitab kaasa hingamise ajal tekkiv alarõhk!). NB! Suuremad veenid imevad sisse õhku ja rasva, kui sein katki! Veel mõisteid veresoontest ja vereringest: a)Anastomoos: ühendus kapillaarist jämedamate soonte vahel – arterio-arterioosne (arterite vahel); veno-venoosne (veenide vahel); arterio-venoosne (arteri ja veeni vahel). b)Soonte sooned (vasa vasorum): suuremate veresoonte seinu toitvad väikesed veresooned
ainevahetus vere ning lihaste vahel. Kuidas on omavahel seotud pärilikkus ja vitamiinid? Ensüümide tegevus on organismi talitluse aluseks ning nende omadus sõltub pärilikkusest. Ensüümid aga ei saa töötada ilma vitamiinide juuresolekuta. Kirjelda olulisemaid lihaskontraktsioonis osalevaid biokeemilisi etappe ??? -Kapillaarvõrgustiku areng (toitainete tarbimine, laguproduktide eemaldamine) -Kapillaarvõrgustiku täitmine ,,sisuga" (südame töö annab verevoolule energiat, suured veresooned kannavad selle energia võimalikult väikeste kadudega edasi) -seedesüsteem ja ainevahetus tarnivad toitaineid -puhverssteem neutraliseerib piimhapet -gaasivahetus tarnib hapnikku ja eemaldab süsihappegaasi. Mida kujutab endas elu? Ainevahetuslike rakulise ehitusega süsteemide aktiivsus. Elu on autonoomne, ühe liigi taastootmine. Milles seisneb treenitus seletatuna läbi biokeemilise vaatenurga? Treenitus on kohanemine uute tingimustega
kõik torud, mis toovad verd südamesse, on veenid. Arterid. Arteriteks nimetatakse veresooni, mida mööda veri voolab südamest elunditesse. Arterite iseloomulik tunnus on seina elastsus ja suhteliselt suur läbimõõt. Suurte arterite läbimõõt südame juures on umbes 2,5-3,5 cm, vähenedes kaugemas otsas umbes mm-ni. Mitmekihilise ehitusega arteri seina kaudu soones oleva vere ja ümbritsevate kudedega ainevahetust ei toimu. Arterite peamine ülesanne on osa verevoolule antud liikumisenergiast salvestada arteri seinte elastsusesse (venitakse välja) ning teisalt võimalikult väikese energiakaoga (suur läbimõõt) suunata veri järgmisesse vereringe osasse. Lisaks on arterite ülesandeks pumbata verd südamelihasesse (müokardi). Arterioolid. Pärast artereid liigub südamest väljutatud veri arterioolidesse. Arterioole võib vaadelda kui imepisikesi ventiile, mis avades ja sulgudes reguleerivad verevoolu erinevatesse kudedesse
Kofeiini toniseeriv toime tuleb umbes 20 tassist Keskkonna tingimused: Soojus- mõjutab temperatuuride erinevuse kaudu konduktsiooni, konvektsiooni. Absoluutne temperatuur mõõjutab aurustumist Niiskus- mõjutab higi aurustumist- tilkuv higi on vee kaotus ilma jahutusefektita Tuul- suurendab konvektsiooni Päikesepaiste- soojuskiirguse allikaks ja lisab kehale soojuskoormust Külm ilm: hüpotermia – võimalik tänu tsüklilisele verevoolule külmuvatesse jäsemetesse (2°C sisekeskkonnas) -> külmunud jäsemetest viiakse külm veri südamele lähemale. liigestekahjustused riietus- kõige nahalähedasem koht olgu higi eemaldav(puuvill pole hea. võiks olla materjal, mille eesmärk on tõrjuda vesi kehast eemale. kerged) Teine kiht olgu isolatsioonikiht (vill, fliis). Pealmine kiht olgu tuule ja niiskuse eest kaitsev
kehatemperatuuri tõus. · Ka veresoonte endoteelirakkudes tekib veresoonte laiendajaid. Neist olulisim NO. · Atriopeptiid (ANF) Veresoonte ahenemist põhjustab: · Kehatemperatuuri langus · Verejooksu korral trombotsüütidest vabanevad tromboksaan ja serotoniin · Endoteelirakkudes toodetud endoteliinideks nim peptiidid. Vererõhu ülemäärane tõus vallandab depressoorse refleksi: Perifeersed veresooned laienevad, takistus verevoolule väheneb Südame löögisagedus ja maht vähenevad. Perifeerse takistuse ja vere mahtkiiruse vähenemine põhjustavad vererõhu languse. Ähvardav vererõhu langus vallandab pressoorse refleksi: Perifeersed veresooned kitsenevad, takistus verevoolule suureneb Südame löögisagedus ja maht suureneb KÜSIMUS: Milleks on pärgarterid vajalikud? Miks ei võiks minna väikesed veresooned südame eri kambritest otse müokardi vähemalt vasakult poolt, kus vesi
verd, ajus sama näitaja korral 50 ml, südamelihases 85 ml, nahas 13 ml, skeletilihases 3 ml. füüsilise töö ajal suureneb oluliselt töötavatest lihastest läbi voolava vere maht kuni 85 %-ni kogu ringluses olevast verest. Veri voolab kõrgema rõhuga veresoonkonna osa poolt madalama rõhuga koha suunas. Vere voolamise mahtkiirus mingis veresooneosas oleneb veresoonelõigu otste vahel valitsevatest rõhkude vahedest ja selle lõigu takistusest verevoolule. Q=(P1-P2)/R Q-mahtkiirus; P1 ja P2-rõhud veresoonte otste vahel; R- takistus. Vererõhu diferentsi määrab mahtkiiruse ja takistuse korrutis: (P1-P2)=Q*R Takistus, mida avaldab veresoone teatud lõik vere voolamisele, on vere laminaarsel voolamisel väljendab Poiseuille´seadusega. R=8*L*n/Pii+r4 L-veresoone antud lõigu pikkus; n-vere viskoossus, Pii-3,14; r-veresoone viskoossus. Vere mahtkiirus (ml/min //l/min), sellest nähtub, et verevool on võrdeline soontesüsteemi
kehatemperatuuri tõus. · Ka veresoonte endoteelirakkudes tekib veresoonte laiendajaid. Neist olulisim NO. · Atriopeptiid (ANF) Veresoonte ahenemist põhjustab: · Kehatemperatuuri langus · Verejooksu korral trombotsüütidest vabanevad tromboksaan ja serotoniin · Endoteelirakkudes toodetud endoteliinideks nim peptiidid. Vererõhu ülemäärane tõus vallandab depressoorse refleksi: Perifeersed veresooned laienevad, takistus verevoolule väheneb Südame löögisagedus ja maht vähenevad. Perifeerse takistuse ja vere mahtkiiruse vähenemine põhjustavad vererõhu languse. Ähvardav vererõhu langus vallandab pressoorse refleksi: Perifeersed veresooned kitsenevad, takistus verevoolule suureneb Südame löögisagedus ja maht suureneb KÜSIMUS: Milleks on pärgarterid vajalikud? Miks ei võiks minna väikesed veresooned südame eri kambritest otse müokardi vähemalt vasakult poolt, kus vesi
anaeroobset läve töötades Aeroobne lävi. Energiatoomine toimub aeroobse glükolüüsi teel süsivesikutest ja rasvadest Laktaadi (piimhappe ) kontsentratsioon veres on alla 2 mmol/l vere kohta Südame löögisagedus 120 – 130 x min Rasvapõletus – allpool aeroobset läve töötades Lihase ainevahetuse toetamine: - kapillaarvõrgustiku areng (toitainete tarbimine, laguproduktide eemaldamine) - kapillaarivõrgustiku täitmine „sisuga“ (südame töö annab verevoolule energiat, suured veresooned kannavad selle energia võimalikult väikeste kadudega edasi) - seedesüsteem ja ainevahetus tarnivad toitaineid - puhversüsteem neutraliseerib piimhapet - gaasivahetus tarnib hapnikku ja eemaldab süsihappegaasi Hapniku tarbmise võime oleneb: Hingamine – gaasivahetuse pindala, hingamislihaste suutlikkus Transport – vere punaste vereliblede arv ja neis asuva hemoglobiini hulk, üldine ainevahetuslik pindala, südame pumba funktsioon
KNS-I, vegetatiivse NS ja lokaalsete faktorite regulatiivne toime südame tegevusele. Talitlus muutub olenevalt teiste elundkondade seisundist ja tingimustest, milles organism asub (söömine, füüsiline koormus, emotsioonid, väliskeskkonna tingimused), kutsuvad esile funktsionaalsed muutused. FUNKTS reg: *Süda kontraheerub printsiibil "Kõik või mitte midagi", * Mida suurem on venoosne juurdevool, seda tugevam on kontraktsioon , * Mida suurem on vastupanu verevoolule, seda tugevam kontraktsioon. VÄLINE reg. *KNS regulatiivne osa, *NS vegetatiivne osa. Südame ja veresoonte talitlust reguleeritakse NS poolt ja humoraalsel teel. * vegetatiivne NS Süda on rikkalikult varustatud parasümpaatiliste ja sümpaatiliste närvikiududega, mida mööda tulevad impulsid südametegevust reguleerivatest keskustest. Parasümpaatilised kiud aeglustavad ja nõrgendavad südame tööd:
ühendavad venoosse süsteemiga verekapillaarid. Ainevahetus vere ja koerakkude vahel toimub läbi kapillaari seina difusiooni teel." TÕENE 92.Millised alltoodud väidetest on tõesed? *Veri voolab kõrgema rõhuga veresoonkonna osa poolt madalama rõhuga koha suunas. *Kõrgeim on vererõhk aordis ja madalaim suurtes õõnesveenides., *Vere v oolamise mahtkiirus mingis veresooneosas oleneb veresoonelõigu otste vahel valitsevatest rõhkude vahedest ja selle lõigu takistusest verevoolule. 93.Mis on pildil numbritega tähistatud südame osade nimetused? Numbriga 1 tähistatud südame osa on... → aort, Numbriga 2 tähistatud südame osa on... → parem koda, Numbriga 3 tähistatud südame osa on... → pärgurge 94.Mis on alltoodud arterite nimetused eesti keeles? a) arteria cerebri posterior → Tagumine suurajuarter, b) arteria pharyngea ascendens→ Ülenev neeluarter, c) arteria thoracica interna →
11. Veresoonkond. Veresoonte jaotus funktsiooni järgi. Vererõhk ja selle regulatsioon. Vererõhu mõõtmine. Veresoonte jaotus funktsiooni järgi- Oleneb asukohast,läbimõõdust ja seina ehitusest. Eristatakse jaotus-,kogumis-,takistus-,vahetus-,mahtuvus-,elastsus-, suntfunktsioniga veresooni. Jaotus ja kogumisfunktsioon- vere kiire transport. Aort, suured ja väiksesed arterid, väikesed ja suured veenid. Takistusfunktsioon-avaldavad verevoolule teatud takistust.Arteriool,prekapillaarid,kapillaarid. Arterioolidel ja prekapillaaridel tänu silelihaskihile suurem osa. Aterioorid peened veresooned, reguleeritava toonusega silelihaskihiga. Vahetusfunktsioon-erinevate koealade varustamine toitainete ja hapnikuga, ning CO2 ja teiste ainevahetuse jääkide äraandmine kudedelt verele.Aeglane vool. Prekapillaarid,kapillaarid,veenulid-mikroringe. Mahtuvusfunktsioon-vereringe madalrõhu süsteemi veresooned. Madalrõhuga alas on
eristatakse veresooni laiendava ja ahendavaga mõjuga osa.Mõjutused perifeersete veresoonte toonuseleantakse edasi vegetatiivse närvisüsteemi kaudu. Olulisem sümpaatiline ahendab veresooni(rõhku tõstev).Ained veres mõjutavad-piimhape, O2 /CO2 osarõhk.Vererõhu regulatsioonis osalevad refleksid,mis pärinevad nii veresoonkonna rõhu- ja kemoretseptoritelt kui ka mujalt elunditest.Vererõhu tõus vallandab depressoorse refleksi:perifeersed veresooned laienevad,takistus verevoolule väheneb,südamelöögisagedus/maht väheneb.Ähvardaval vererõhu langemisel vallandab pressoorse refleksi. 12. Hingamise füsioloogia. Kopsude ventilatsioon, hingamismehaanika, kopsude mahud ja mahtuvused. Surnud ruumid ja alveolaarventilatsioon. Kopsude verevoolutus. Gaasivahetus välisõhu ja kopsude vahel toimub tänu rindkere mahu muutusele. Intrapulmonaalne ekopsusisene,intrapleuraalne e pleuraõõnesisene.
ahendavaga mõjuga osa.Mõjutused perifeersete veresoonte toonuseleantakse edasi vegetatiivse närvisüsteemi kaudu. Olulisem sümpaatiline ahendab veresooni(rõhku tõstev).Ained veres mõjutavad- piimhape, O2 /CO2 osarõhk.Vererõhu regulatsioonis osalevad refleksid,mis pärinevad nii veresoonkonna rõhu- ja kemoretseptoritelt kui ka mujalt elunditest.Vererõhu tõus vallandab depressoorse refleksi:perifeersed veresooned laienevad,takistus verevoolule väheneb,südamelöögisagedus/maht väheneb.Ähvardaval vererõhu langemisel vallandab pressoorse refleksi. 12. Hingamise füsioloogia. Kopsude ventilatsioon, hingamismehaanika, kopsude mahud ja mahtuvused. Surnud ruumid ja alveolaarventilatsioon. Kopsude verevoolutus. Gaasivahetus välisõhu ja kopsude vahel toimub tänu rindkere mahu muutusele. Intrapulmonaalne ekopsusisene,intrapleuraalne e pleuraõõnesisene. Sissehingamisel rindkere maht suureneb,rõhk hingamisteedes langeb
Peamine faktor voolutakistuse mõjutamisel on veresoonte läbimõõt. Takistus on pöördvõrdeline raadiuse neljanda astmega. Suurimaks takistusallikaks on arterioolid - need on sümpaatikuse aktiivsuse tõttu pidevas toonuses. Kapillaarid on küll väiksema läbimõõduga veresoones, kuid nende üldristlõikepindala on 25 korda suurem, kui arterioolidel. Vere liikumise mahtkiirus mingis veresooneosas oleneb veresoonelõigu otste vahel olevast rõhkude vahest ja selle lõigu takistusest verevoolule. Q = (P1 - P2) / R 11 Vere liikumise joonkiirus saavutab maksimumi aordis, ulatudes 30-50cm/s. Veresoonte summaarse ristlõikepindala suurenemisel väheneb vere voolamise joonkiirus perifeeria suunas. Kapillaarised on see ainult mõnes mm/s. Veenides väheneb ristlõikepindala taas ning joonkiirus suureneb, saavutades 30cm/s.
Südametalitluse regulatsioon. KNS-I, vegetatiivse NS ja lokaalsete faktorite regulatiivne toime südame tegevusele. Talitlus muutub olenevalt teiste elundkondade seisundist ja tingimustest, milles organism asub (söömine, füüsiline koormus, emotsioonid, väliskeskkonna tingimused), kutsuvad esile funktsionaalsed muutused. Funkts reg: *Süda kontraheerub printsiibil "Kõik või mitte midagi", * Mida suurem on venoosne juurdevool, seda tugevam on kontraktsioon , * Mida suurem on vastupanu verevoolule, seda tugevam kontraktsioon. Väline reg. *KNS regulatiivne osa, *NS vegetatiivne osa. Südame ja veresoonte talitlust reguleeritakse NS poolt ja humoraalsel teel. * vegetatiivne NS Süda on rikkalikult varustatud parasümpaatiliste ja sümpaatiliste närvikiududega, mida mööda tulevad impulsid südametegevust reguleerivatest keskustest. Parasümpaatilised kiud aeglustavad ja
liitrit vedelikku. Umbes 1/10 veresoonest väljunud vedelikkust, seega umbes 2 liitrit ööpäevas, imendub rakkudevahelisest ruumist lümfisoontesse ja jõuab vereringesse tagasi lümfina. 15. Vereringe talitluse regulatsioon. Autonoomse närvisüsteemi mõjustused südamele ja veresoontele. Lokaalsete metaboliitide ja erinevate hormoonide roll vererõhu regulatsioonis. Endoteeli ülesanded. Vaata k.13 Veresoone valendiku diameetrit -> takistust verevoolule -> keskmist vererõhku võivad suhteliselt kiiresti muuta: -vegetatiivse NS mõjustused, -lokaalselt tekkivad ained (metaboliidid), -muud humoraalsed mõjustused (näit. ringlev adrenaliin, angiotensiin II) Resistance in the blood vessels is effected by three parameters: Length of the vessel. The longer the vessel the greater the resistance. Viscosity of the blood. The greater the viscosity the greater the resistance.
KNS-I, vegetatiivse NS ja lokaalsete faktorite regulatiivne toime südame tegevusele. Talitlus muutub olenevalt teiste elundkondade seisundist ja tingimustest, milles organism asub (söömine, füüsiline koormus, emotsioonid, väliskeskkonna tingimused), kutsuvad esile funktsionaalsed muutused. FUNKTS reg: *Süda kontraheerub printsiibil "Kõik või mitte midagi", * Mida suurem on venoosne juurdevool, seda tugevam on kontraktsioon , * Mida suurem on vastupanu verevoolule, seda tugevam kontraktsioon. VÄLINE reg. *KNS regulatiivne osa, *NS vegetatiivne osa. Südame ja veresoonte talitlust reguleeritakse NS poolt ja humoraalsel teel. * vegetatiivne NS Süda on rikkalikult varustatud parasümpaatiliste ja sümpaatiliste närvikiududega, mida mööda tulevad impulsid südametegevust reguleerivatest keskustest. Parasümpaatilised kiud aeglustavad ja nõrgendavad südame tööd: aeglustavad südame rütmi ja suurendavad südamelihaste kontraktsioonde jõudu ja
annaabi.ee 
