Nahk ja lihased moodustavad nahklihasmõigu, millel on oluline roll ka lame- ja ümarusside liikumisel. Nahklihasmõik ümbritseb kehaõõnt, kus paiknevad vihmaussi siseelundid. Vereringe on vihmaussil suletud - veri voolab mööda veresooni. Keha eesotsas paiknevad jämedamad ringsooned, mis täidavad osaliselt südame ülesannet. Ringsooned on varustatud lihastega, mis tõmbuvad regulaarselt kokku ning pumpavad vere kõhtmisesse soonde. Kõhtmises veresoones liigub veri eest taha, selgmises veresoones vastupidi. Selja-, kõhu- ja ringsoontest saavad alguse peenemad veresooned ehk kapillaarid. Vihmaussi veri on punast värvi. Hingamiselundkond pole vihmaussil hästi arenenud. Hapniku omastamine toimub naha kaudu. Nahapinnale ulatuvad kapillaarid, millesse tungib hapnik. Veri on hapniku laialikandja organismis. Närvisüsteem on jagunenud tänkudeks, mis asuvad iga lüli kõhtmisel poolel. Kõik tängud on omavahel ühendatud ja moodustavad närviketi
Maksa ülesanded · vere glükoosisisalduse regulatsioon · plasmavalkude süntees · vere punaliblede lagundamine · kahjulike ainete lagundamine · sapi tootmine · aminohapete sisalduse regulatsioon · rasvade sisalduse regulatsioon · vitamiinide varu säilitamine · punaste vereliblede süntees lootel · kolesterooli süntees Tsirroos on maksa-põletik, mis tekib alkoholi liigtarbimisel. Mõisted · Baroretseptor -sensor, mis asub veresoones mitmetel imetajatel. See tuvastab vere surve ja saab saata sõnumeid kesknärvisüsteemi. · Difusioon - molekulide hajumine gaasis v vedelikus · Reniin on valkude lõhustaja, mis tükeldab ära maksas toodetava angiotensinogeeni nimelise aine, selle tagajärjel tekivad kiirelt vererõhku tõstvad ained angiotensiinid. · Adrenaliin - on sümpatomimeetiline monoamiin, mida toodavad neerupealised. Allikad 1. www.ebu.ee/esitlus/Inimene.ppt 2. www.slideshare
moodustuvad maksas ning on endogeensete (mitte toidust saadavate) triglütseriidide ja maksas sünteesitava kolesterooli peamiseks transportijateks perifeersetesse kudedesse, kus toimub triglütseriidide lagundamine raku metabolismis vajaliku energia tootmiseks. 5. Keskmise tihedusega lipoproteiinid (IDL) on külomikronite ja VLDL peamiseks laguproduktiks. Nad osalevad kolesterooli kasutamisel maksas ning LDL moodustumises veres. Kolesterooli ladestumine veresoones Sapp Tekib maksas pidevalt, ööpäevas võib selle hulk ulatuda 0,5-1 liitrini. Kuldkollase värvusega vedelik, koosneb veest, kolesteroolist, sapphapetest, fosfolipiididest ja bilirubiinist. Ei sisalda ensüüme. - Sapp Funktsioonid: 1. Sapil on tugevasti väljendunud aktiveeriv toime kõhunäärme nõres ja soolenäärmete nõres olevate lipaaside suhtes (aktiveerib neid). 2. Emulgeerib toidurasvasid (lipiide). 3
sidekoestuvad ja võivad lubjastuda. Selle tulemusel väheneb soonte elastsus, need ahenevad, muutuvad kõvaks ja rabedaks. Raskematel juhtudel võib selline naast kasvades täita kogu arteri valendiku, tekib tromb ehk ummistus. Veresoonte ahenemist põhjustavate aterosklerootiliste naastude tekkimise ajal võib inimene end täiesti normaalselt tunda nii kaua, kuni veresooned on juba 50% ahenenud. Ateroskleroos võib viia trombi ehk ummistuse tekkeni ükskõik millises keha veresoones. Kui tromb tekib elutähtsates organites, siis võib saabuda äkksurm. Haiguste ennetamisel on üks olulisemaid samme tervisliku eluviisi järgimine suitsetamisest loobumine, südametervislik toitumine, füüsiline aktiivsus ja ülekaalu vähendamine. Kõik see võimaldab normaliseerida vererasvade hulka. Siiski võib düslipideemia põhjuseks olla ka pärilik soodumus või haigus (nt kilpnäärme alatalitlus, maksa- või neeruhaigused). Sel juhul määrab arst vajaliku ravi ning
Luud pikenevad otstest 11. Kuidas luud jämedamas kasvavad/ muutuvad? Luuümbrises rakkude pooldumise tagajärjel luud jämenevad 12. Kuidas vältuda luude hõrenemist? Regulaarne treening, ei tohi suitsetada ja mitmeküllane toitumine. 13. Ülesanded Punane luuüdi- paikneb luude käsnaines, on vereloomeelund Kollane luuüdi- on rasvade varupaik, paikneb toruluude õõnsuses Luuümbris- läbi selle kulgevad närvid ja veresoones luukoesse, selle all paikneb plinkaine, tagab luude jämedamaks kasvamise, tagab murdunud luu kokkukasvamise, on elastne, tugev ja katab luud, ühendab luud ümbritsevate kudedega 14. Luustiku ülesanded *Luustik toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid *Luustik koos lihastega võimaldab inimesel liikuda *Luud kaitsevad siseelundeid ja närvisüsteemi põhilisi osi *Luudes toimub vereloome *Luustik on oluline mineraalainete (nt kaltsiumi) säilituskoht
õõnesveenide suubumiskohal südamesse paremasse kotta. Negatiivse rõhu olemasolu õõnesveenide suubumiskohal südamesse toimib imeva pumbana verele, mis soodustab vere liikumist südame poole. Arterioolide seinte summaarne pindala on kõige suurem. VERERÕHU MÕÕTMINE Eristatakse otsest ja kaudset vereõhu mõõtmist: 1) Otsene otse veresoonest, veresoone viiakse tundlik andur, mis on manomeetriga ühenduses ja manomeetri näit näitab rõhku vastavas veresoones, seda meetodit kasutatakse kliinikus. Püsikateeter ühenduses manomeetriga ja nõnda uuritakse vererõhku, saab vaadata vereõhku, pulssi jm. 2) Kaudne vererõhku mõõdetakse kehapinnalt, õlavarrelt (võib mõõta ka sõrme ümber; rotil saba ümber; koeral , kassil-käpalt ). Õlavarrelt vererõhu mõõtmiseks 2 erinevat meetodit: · Riva-Rocci meetod -õlavarrele asetatakse manomeetri mansett, pumbatakse
· oskused kas ma oskan teha õigeid valikuid? · lähedaste toetus kas perekonnas peetakse oluliseks tervislikke eluviise? · ümbritsev keskkond kas elupaik, kool ja sõbrad soodustavad tervislikke eluviise? Kolesterool Liigne kolesterooli tase veres suurendab infarkti ja rabanduse ohtu ja võib olla ka ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise põhjustajaks. Liigne kolesterool võib olla ladestunud veresoontes ja seetõttu viimased kitsenevad. Kolesterooli hulk veresoones võib muutuda nii suureks, et blokeerib arteri ja veri ei saa läbi voolata. Kui arter, mis varustab südant verega, blokeeritakse, on infarkt tõenäoline. Kui veresoon, mis varustab verega aju blokeeritakse, siis sellele järgneb rabandus. Üldiselt peaks kolesterooli taset hakkama kontrollima alates 20-ndast eluaastast. Pärast seda peaks kontrolli intervalliks olema 5 aastat maksimum. Olenevalt kolesteroolitasemest ja teiste südamehaiguste riskifaktorite olemasolust,
· Ülejäänud osa, mis läbi ei lähe, lähevad viimasoonega tagasi vereringesse. · Esmasuriini ööpäevas tekib 150-180 L. 180:3L=60, (vereplasma kogu verest 3L) kogu vereplasma filtreerub ööpäevas 60 korda. · Selleks, et filtratsioon saaks toimuda, peab filtratsiooni rõhk olema teatud suurusega. Filtratsiooni rõhk F: F = A (B+C) F = 70-(25+15)=25 mmHG · A-vererõhk päsmakese veresoones (70 mmHg) · B-vere plasmavalkude rõhk ehk onkootne rõhk (25-30 mmHg) · C- vedeliku rõhk kihnu õõnes (15 mmHg) See on selleks, et uriin saaks tekkida, F=25 mmHg. Kui F langeb alla 20, on uriini teke häiritud, mingil määral veel tekib. Alla 15 lakkavad neerud töötamast. Väike on siis kui: · Kui vererõhk on päsmakeses (A) langenud alla 70, nt suurel verekaotusel tekib neerupuudulikkus, uriini ei saa enam tekkida. Ravimi allergia korral, anafülaktilise
tuubulitele ja arterioolidele vee tagasiimendumist suurendavalt ning seega organismi vett säilitavalt. Uriini eritub vähem ja kontsentreeritumalt. Uriini osmolaalsus peegeldab kõige täpsemalt neerude lahjenduse ja kontsentreerimise võimet ning varieerub tervetel noortel ja keskeas inimestel 501200 mosm/kgH2O vahel. Isostenuuria korral on uriini osmolaalsus ~300 mosm/kgH2O, mis vastab erikaalule ca 1,010. Tromboos- thrombosis, -is, f. haigus, mille korral toimub eluajal veresoones vere hüübimine ja moodustub verehüüvis. Tromb thrombus, -i, m. veresoones vere hüübimisel tekkiv verehüüvis e. topis Trombide teke 1. Veresoone kahjustus (trauma, põletik, toksiinid jms) endoteeli kahjustuse kohale kleepuvad trombotsüüdid ja leukotsüüdid. Vereliistakute lagunemisel vabaneb aktivaator trombokinaas, mis käivitab hüübimise. Lisaks ladestuvad fibriininiidid ja erütrotsüüdid. Fibriininiidid moodustavad
mis suubuvad arteritesse ja veenidesse. Samuti on mõlemal olemas vahekest, mis on üsna ehituselt üsnagi sarnased. Veenil on olemas teatud lihasrakud, mis aitavad venoossel verel üles liikuda. Neil on mõlemal olemas sidekoest ehitatud sisemine kest, kuid veenil on olemas veeniklapid, mis on levinud kogu vereringe piires. Nende ülesanne on aidata verel kulgeda südame suunas ning takistada venoosse vere tagasivoolu. Vere voolamise mahtkiirus mingis veresoones oleneb veresoonelõigu otste vahel valitsevatest rõhkude vahedest ja selle lõigu takistusest verevoolule. Verevool on võrdneline soontesüsteemi erinevate osade rõhu diferentsiga, veresoone raadiuse neljanda astmega ning pöördvõrdeline veresoone pikkuse ja vere viskoossusega (Kingisepp, 2001). Vererõhk on erinevates vereringeosades erinev. Kõrgeim rõhk on aordis ja madalaim suurtes õõnesveenides. Aordis ja teistes südamele lähedal olevates suurtes arterites on
- Säilitab kehakaalu - Tugevdab südant ja kopse - Tugevdab lihaseid ja luid - Ergutab mõttetegevust - Tõstab kõrge tihedusega lipiidide e. nn hea kolesterooli taset - Alandab vähki haigestumise riski Kuidas kõrge kolesteroolitase kahjustab? Liigne kolesterooli tase veres suurendab infarkti ja rabanduse ohtu ja võib olla ka ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise põhjustajaks. Liigne kolesterool võib olla ladestunud veresoontes ja seetõttu viimased kitsenevad. Kolesterooli hulk veresoones võib muutuda nii suureks, et blokeerib arteri ja veri ei saa läbi voolata. Kui arter, mis varustab südant verega, blokeeritakse, on infarkt tõenäoline. Kui veresoon, mis varustab verega aju blokeeritakse, siis sellele järgneb rabandus. Millal peaks alustama kolesteroolitaseme kontrollimist? Üldiselt peaks kolesterooli taset hakkama kontrollima alates 20-ndast eluaastast. Pärast seda peaks kontrolli intervalliks olema 5 aastat maksimum.
Teistes veresoontes hakkab rõhk tasapisi võrdustuma ja pole enam vahet süstoolse ja diastoolse rõhu vahel. . kapillaarides on rõhk ~15 mmHg ja langeb edasi veelgi, kuni õõnesveeni suubumiskohal on rõhk isegi negatiivne. Rõhu langus on tingitud vere hõõrdumisest vastu veresoone seina. Vererõhu normaalsest madalamaid väärtusi nimetatakse hüpotooniaks, kõrgemat vererõhku aga hüpertooniaks. Vererõhku saab mõõta otseselt (andur paikneb otse veresoones) ja kaudselt (õlavarre arteril) Pulsisagedus e. pulss on arterite rütmiline laienemine, mis on tingitud südame tööst. Süstoli ajal tekkiv aordi seina võnkumine kandub edasi arteritele. Seda on võimalik palpeerida (käega katsuda) kohtades, kus arter paikneb pindmiselt ja kus tema alla jääb mingi tihedam kude: Randmel a. radialis Kaelal a. carotis Kubeme piirkonnas a. femoralis Jne. Pulssi saab registreerida ka anduritega, mis fikseerivad võnkes graafiliselt s.o.
diagnostikas. Pleura- ja astsiidivedeliku analüüs Pleuravedelik Pleuraefusioon on patoloogiline vedeliku kogunemine pleuralestmete vahel ehk pleuraõõnes 1. Sellisel juhul koguneb vedelikku hulkades, mis on nähtav kliiniliste uurimismeetoditega või võib põhjustada patsiendile vaevusi. Eristatakse kahte tüüpi pleuraefusiooni- transudaati ja eksudaati. Transudaadi teket põhjustab vedeliku lekkimine pleuraõõnde, kas veresoones suurenenud rõhu või vähenenud valgusisalduse tõttu. Need tegurid on seotud süsteemsete muutustega ning põhjuseks on enamasti mõni sisehaigus, nagu näiteks ja kõige sagedamini kongestiivne südamepuudulikkus. Mõnikord, aga harva võib transudaat ilmuda nefrootilise sündromi tõttu. Üldjuhul ei esine sellisel juhul haiguslikke muutusi pleural, kopsukoes või rindkereseinas. Eksudaadi teket võivad põhjustada ummistunud veresooned, põletik, kopsuvigastus ja reaktsioon ravimile
a)Anastomoos: ühendus kapillaarist jämedamate soonte vahel – arterio-arterioosne (arterite vahel); veno-venoosne (veenide vahel); arterio-venoosne (arteri ja veeni vahel). b)Soonte sooned (vasa vasorum): suuremate veresoonte seinu toitvad väikesed veresooned c)Tromb: veresoone sees vere hüübimisest tekkinud klomp (tavaline põhjus – endoteeli vigastus, näiteks ateroskleroosi või sisselõike tõttu; algul seina vigastuse koha küljes kinni) d)Embol: veresoones liikuv võõrkeha (näiteks õhumull, rasvakogumik, liikuma hakanud tromb jne.), mis lõpuks suleb mõne veresoone haru E. Aneurüsm: veresoone seina väljasopistus, eriti sage aordil ja teistel suurematel arteritel F. Veenilaiendid e. vaariksid e. veenikomud (varicosis): veenide (eriti alajäsemetel!) seinte väljavenimisest tekkinud laiad kohad veenidel G. Ateroskleroos (atherosclerosis): otsetõlge – “pudrutaoline kõvastus”; haigus, mille puhul veresoone
Keha veenide summaarne valendik ületab tunduvalt arterite summaarse valendiku, kuid on kapillaaride koguvalendikust väiksem. Keha iga piirkond või elund saab tavaliselt verd mitmelt veresoonelt. Kõige suurema läbimõõduga soon on peaveresoon, väiksemad on lisa- ehk kõrvalveresooned, kollateraalid. Paljud arterid on omavahel ühenduses ühendavate veresoonte anastomooside varal. Anastomoosid on olemas ka veenide vahel. Verevoolu lakkamisel ühes veresoones suureneb verevool mööda kollateraale ja anastomoose. Lisaks olemasolevatele võivad areneda uued kollateraalid ja anastomoosid. See taastab elundi või kehaosa normaalse vereringe. Süda. Süda on koonusekujuline õõnes lihaseline elund, mis asub eesmises keskseinandis, suuremalt jaolt rinnaõõne vasakpoolses osas. Inimese süda on tema rusika suurune ja kaalub umbes 300 g. Südamel eristatakse laia osa põhimikku, kitsenenud osa tippu ja kolm pinda eesmist, tagumist ja alumist
Vere hüübimist takistavad ained on antikoagulandid vere hüübimist pärssivad ja pidurdavad substantsid. Nendeks loetakse: temperatuuri langust, mittemärguvad pinnad, Na oksalaat, K oksalaat, ammiiniumoksalaat, Na tsitraat, EDTA, hepariin, keemariini derivaadid. Muud antikoagulandid: hirudiin, antitrombiin, mõned maomürgid, tabaniin. Vere hüübimise faasid: * Aktivatsioonifaas ilmneb trombotsüütide omavaheline kleepumine katkisesse piirkonda veresoones. Ilmneb prototrombiini aktiveerumine. * Koagulatsioonifaas prototrombiin muudetakse trombiiniks, mis eraldab plasmas lahustunud fibrinogeeni küljest fibriini, mis moodustab verehüübe kiud- ja karkassi. * Retraktsioonifaas tekkinud tromb sidekoestub, ka selles protsessis osalevad trombotsüüdid. Hüübimisprotsessile võib järgneda hiljem *fibrinolüüsi faas, mille vältel hüüve lahustub ja veresoon muutub läbitavaks. · Vereloome. Erinevate vererakkude keskmine eluiga
Ravi – oluline on kiire diagnoos; kiire hospitaliseerimine neurokirurgia osakonda (anglograafia), ravi (operatiivne – aneurüsmi klipseerimine, koilimine), lamamisrežiim, valuvaigistid, rahustid, enne klipseerimist vältida vererõhu äkilist tõusu – korduva ruptuuri oht Tekkepõhjus on eri insuldiliikidel erinev. Kõige sagedasem on ajuinfarkt, see tähendab olukorda, kus insuldi põhjuseks on ahenemine või verehüüve mingis aju toitvas veresoones. Teine võimalus on hemorraagia, see on verejooks ajukoesse veresoone lõhkemisest. Ajuinfarkti kliiniline pilt ja ravi. Ajutüve infarkt – pearinglus, ataksia, okulomotoorsed häired (silmaliigutajad), hemianopsia (vaateväljade häire), motoorne ja sensoorne defitsiit näol, peavalu, oksendamine, düsfaagia (neelamishäire), düsfoonia (häälehäire), teadvusehäire. Insuldi ravi – patsiendi üldseisundi stabiliseerimine ja ravi; spetsiifiline ravi –
paista ühe löögiga. Südame töötamist iseloomustatakse elektrokardiogrammiga. See graafiline üleskirjutus näitab, millal ja kui suure ulatusega on südame töös kokkutõmbed. Niiviisi saab uurida südame tervislikku seisundit. Südame-veresoonkonna haigused. Maailmas põhjustavad kõige rohkem surmasid südame ja veresoonkonna haigused. Enamlevinud on südamelihase infarkt. Selline haigus tekib siis, kui südant verega varustava veresoones, pärgarteris, tekib ummistus. Ummistuskoha ümbruses sureb osa südamelihasest ja asendub armkoega. Infarkti võivad põhjustada järgmised riskitegurid: suitsetamine, ülekaal, väär toitumine, vähene kehaline liikuvus ja pärilik soodumus. Ulatusliku infarkti tõttu kujuneb südamepuudulikkus, mille tunnuseks on hingeldamine, väsimus ja südamepekslemine. Inimestel võib olla ka südame rütmihäireid, liiga kiire või aeglane, ka ebakorrapärane südame töö.
refraktaarseks, mis sõltuvalt südamelöögisagedusest võib kesta 0,13 0,20 sek. Sellel ajal südamelihas uusi ärritajaid vastu ei võta, kestvat kontraktsiooni ei teki ja süda töötab rütmiliselt. Vererõhk. Veresoontes ringlev veri avaldab nende seintele teatud rõhku. VR suurus on tingitud: *jõust, millega veri südamest välja pumbatakse. *veresoonte seinte vastupanust, mille veri liikumise ajal peab ületama. Igas veresoones kõigub VR pidevalt, see on ühenduses südametöö faasidega.vatsakeste süstoli ajal on rõhk kõrgem kui diastoli ajal, eristatakse: *max e. süstoolset rõhku ja *min. e. diastoolset rõhku. Normotoonia VR normis, hüpotoonia VR on langenud (kutsub esile tõsiseid häireid, eluohtlik), hüpertoonia VR tõusnud. Bradükardia - kontraktsioonide harvenemine, esineb mõnede haiguste korral.
20 hüübimisfaktorit. Vere hüübimist takistavad ained on antikoagulandid vere hüübimist pärssivad ja pidurdavad substantsid. Nendeks loetakse: temperatuuri langust, mittemärguvad pinnad, Na oksalaat, K oksalaat, ammiiniumoksalaat, Na tsitraat, EDTA, hepariin, keemariini derivaadid. Muud antikoagulandid: hirudiin, antitrombiin, mõned maomürgid, tabaniin. Vere hüübimise faasid: * Aktivatsioonifaas ilmneb trombotsüütide omavaheline kleepumine katkisesse piirkonda veresoones. Ilmneb prototrombiini aktiveerumine. * Koagulatsioonifaas prototrombiin muudetakse trombiiniks, mis eraldab plasmas lahustunud fibrinogeeni küljest fibriini, mis moodustab verehüübe kiud- ja karkassi. * Retraktsioonifaas tekkinud tromb sidekoestub, ka selles protsessis osalevad trombotsüüdid. Hüübimisprotsessile võib järgneda hiljem *fibrinolüüsi faas, mille vältel hüüve lahustub ja veresoon muutub läbitavaks. · Vereloome. Erinevate vererakkude keskmine eluiga
moodustised, mis sisaldavad vere hüübimiseks olulist nn trombotsüütide faktorit (fosfolipiide) ning veresooni ahendavat ainet serotoniini, samuti mitmeid teisi aineid (noradrenaliini, adrenaliini, histamiini jm). 9. Vere hüübimise füsioloogia. Verehüübe teke on mitmete ensüümide kaasabil toimuv astmeline protsess. Vere hüübimise ensümaatilise teooria üheks rajajaks oli Tartu ülikooli füsioolog A. Schmidt, kelle esimesed sellealased tööd ilmusid 1861...1862. Veri püsib veresoones vedelana tänu hüübimist takistavate ja soodustavate faktorite dünaamilisele tasakaalule. Vigastuse järgselt vabanevad trombotsüütidest vasokonstriktoorsed ained, mis ahendavad vigastuskohal veresooni. Trombotsüüdid kleepuvad kokku ja liibuvad vigastunud kohale. Tekib valge tromb, mis vähendab haavast verejooksu. Samal ajal käivitub ka lõpliku verehüübe punase trombi teke, mille põhireaktsiooniks on plasmavalgust fibrinogeenist trombiini toimel lahustumatu fibriini tekkimine
- Tõstab kõrge tihedusega lipiidide e. nn hea kolesterooli taset - Alandab vähki haigestumise riski 3 Kuidas kõrge kolesteroolitase kahjustab? Liigne kolesterooli tase veres suurendab infarkti ja rabanduse ohtu ja võib olla ka ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise põhjustajaks. Liigne kolesterool võib olla ladestunud veresoontes ja seetõttu viimased kitsenevad. Kolesterooli hulk veresoones võib muutuda nii suureks, et blokeerib arteri ja veri ei saa läbi voolata. Kui arter, mis varustab südant verega, blokeeritakse, on infarkt tõenäoline. Kui veresoon, mis varustab verega aju blokeeritakse, siis sellele järgneb rabandus. Millal peaks alustama kolesteroolitaseme kontrollimist? Üldiselt peaks kolesterooli taset hakkama kontrollima alates 20-ndast eluaastast. Pärast seda peaks kontrolli intervalliks olema 5 aastat maksimum.
Ummistav ehk obuteeriv tromb ummistab valendiku nii, et verevool on täiesti takistunud. Keratromb esineb südamekõrvas, seina küljest lahtirebenedes lihvitakse vere poolt ümaraks. (Paumets, 2015) Trombi ehituses eristatakse kolme osa. Esimene osa, trombi pea on valge tromb, tekib esimesena ja on tihedalt seotud veresoone seinaga. Teine osa, trombi keha on segatromb ja on nõrgalt seotud veresoone seinaga. Kolmas osa trombi saba on punane tromb ja hõljub vabalt veresoones. (Ferguson 2000: 22) Trombi erinevad tulemid võib jaotada kuueks. Esimnene tulem on aseptililine pehmestus ehk autolüüs. Trombis lagunevatest leukotsüütidest vabanevad proteolüütilised ensüümid hakkavad trombi lüüsima. Teine tulem on septiline pehmestus. Trombile lisandub esmalt põletik ning pehmestus toimub mikroorganismidest vabanevate ensüümide toimel. Komas tulem on lubjastus ehk kaltsifikatsioon. Neljanda tulemi korral ladestuvad trombi kaltsiumi soolad ja tromb muutub
kõrgem hüpertensioon. Anastomoos ühendus kapillaarist jämedamate soonte vahel arterio-arterioosne (arterite vahel); veno-venoosne (veenide vahel); arterio-venoosne (arteri ja veeni vahel). Soonte sooned suuremate veresoonte seinu toitvad väikesed veresooned. Tromb veresoone sees vere hüübimisest tekkinud klomp (tavaline põhjus endoteeli vigastus, nt ateroskleroosi või sisselõike tõttu; algul seina vigastuse koha küljes kinni). Embol veresoones liikuv võõrkeha (nt õhumull, rasvakogumik, liikuma hakanud tromb), mis lõpuks suleb mõne veresoone haru. Aneurüsm veresoone seina väljasopistus, eriti sage aordil ja teistel suurematel arteritel, põhjuseks arteri seina defekt (nõrk koht), sageli on see kaasasündinud, harvem vigastuse tagajärjel. Veenilaiendid e vaariksid e veenikomud veenide seinte väljavenimisest tekkinud laiad kohad
voolutugevus = rõhkude vahe / voolamistakistus V = dP/R Vere voolamine jaguneb laminaarseks ja tubulentseks (takistatud). Peamine faktor voolutakistuse mõjutamisel on veresoonte läbimõõt. Takistus on pöördvõrdeline raadiuse neljanda astmega. Suurimaks takistusallikaks on arterioolid - need on sümpaatikuse aktiivsuse tõttu pidevas toonuses. Kapillaarid on küll väiksema läbimõõduga veresoones, kuid nende üldristlõikepindala on 25 korda suurem, kui arterioolidel. Vere liikumise mahtkiirus mingis veresooneosas oleneb veresoonelõigu otste vahel olevast rõhkude vahest ja selle lõigu takistusest verevoolule. Q = (P1 - P2) / R 11 Vere liikumise joonkiirus saavutab maksimumi aordis, ulatudes 30-50cm/s. Veresoonte summaarse
Arteriaalne pulss on südame süstoli ajal tekkinud rõhulaine, mis levib mööda arterite seinu edasi, põhjustades nende võnkumist. Pulsilöökide arvu järgi saab lugeda südame kokkutõmmete arvu. Pulsilaine kiirus sõltub veresoone seina elastsusest – kiirus on seda suurem, mida väiksem on arteri elastsus, keskmiselt 5..10 m/s. Sfügmogramm – pulsilaine leviku üleskirjutus. Veresoonel alati tugevam laine ja järellaine. Näitab, kuidas veri veresoones edasi liigub. 16.Vereringe kapillaarides Toimub ainevahetus vere ja kudede vahel. Jõudeolekus toimib ainult osa kapillaare. Kehalisel tööl suletud kapillaarid avanevad ja kohalik verevool suureneb. Arterio-venoossed anostomoosid – otseteed arteriaalse ja venoosse süsteemi vahel, mis avanevad, kui verd liiga palju ühte kohta kuhjub. Tööpuhune hüpereemia: muutused kehalisel tööl: veresoonte laienemine; tsirkuleeriva vere üldmahu tõus; vere ümberpaiknemine 17.Vereringe veenides.
ühtlane, aga ikkagi pole selles midagi üleloomulikku. · Vererõhu mõõtmine. Veri voolab soontes laminaarselt. Kui voolamine on takistatud, tekivad keerised ja sellega kaasneb spetsiifiline heli. Seda kuulatakse stetoskoobiga. Suruõhumähisega surutakse arter kinni seni kuni tukseid enam kuulda pole. Siis hakatakse õhku välja laskma ja fikseeritakse rõhk mähises hetkel, mil hakkame tukseid kuulma. Siis on rõhud veresoones ja mähises võrdsed. See on südame poolt tekitatav maksimaalne vererõhk. Kui edasi õhku välja lasta, lakkavad tuksed mingi rõhu juures, see tähendab, et nüüd voolab veri vabalt ja siit saame minimaalse vererõhu. Süda lööb vere soonde (süstool) ja lõtvub siis, rõhk südames alaneb ja veri tungib südamesse (diastool). · Kui kõrgele tuleks trepist üles minna, et "põletada" ühe torditüki kalorid?
Adhesiooni takistavad trombotsüütide negatiivne pinnalaeng, teatud bioaktiivsed ained ( nt NO, prostatsükliin jt) endoteelist, samuti endoteeli barjäär kollageeni ja vere enda vahel. Trombotsüüdid on bioaktiivsete ainete reservuaarid ning need ained vallanduvad trombotsüütide aktiveerumisel. Nad vabanevad veresooni ahendava toimega serotoniin (6- HT) ja tromboksaan A2, samuti hüübimisfaktoreid jt bioaktiivseid ühendeid. 9. Verehüübimisefüsioloogia. Veri püsib veresoones vedelana tänu hüübimist takistavate ja soodustavate faktorite dünaamilisele tasakaalule. Hemostaas – väiksemad verejooksu peatuvad minutite jooksul ise. Organismist väljavoolanud veri kalgendub ehk hüübib. Teatud ainete lisamisel (nt need, mis seovad Ca++ ioone) saab vere muuta hüübimatuks. Hemostaasi põhietapid: valge trombi teke (vähendab haavast verejooksu) → vasokonstriktsioon (vabanevad
annaabi.ee 
