· Õgirakud ja antikehasid tootvad rakud VERE LIISTAKUD EHK TROMBOTSÜÜDID · Osalevad vere hüübimisel · Hemofiilia veerehüübimatus VEREPLASMA · Transpordib toitaineid, jääkaineid ja süsihappegaasi, samuti hormoone, ensüüme ja antikehasid. · Koosneb põhiliselt veest, milles on lahustunud nii orgaanilised kui ka anorgaanilised ained VERERÜHMAD ABO süsteem: Vastavalt valkude erinevusele vererakkude pinnal: · 0 vererühm · A vererühm · B vererühm · AB vererühm 0 saab anda verd kõigile, kuid 0-ile saab verd anda aint 0 REESUSFAKTOR · Umbes 85% inimestel esineb veres valguline D-antigeen ehk reesusfaktor, s.o nad on reesuspositiivsed. · Reesuspositiivse vere ülekandel reesusnegatiivsele isikule tekivad viimase veres antigeeni vastu antikehad; teistkordsel samalaadsel vereülekandel kahjustavad need punalible kokkukleepumise
Vereringe elunkond Vereringeelundkonna moodustavad: süda, veri, veresooned. Südame ehitus: Südant ümbritseb südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. Inimese südames on neli kambrit- kaks koda ja kaks vatsakest. Südame osad: parem koda, vask koda, ülemine õõneseen, aort, kopsuarter, kopsuveenid, hõlmased klapid, poolkuuklapid, vasak vatsake, parem vatsake, alumine õõneseen. Vereringe ülesanded : Seob tervikuks kõik organismi osad; Kannab CO2 kudedest kopsudesse; kannab O2 kopsudest kudedesse; kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku, hormoone; kindlustab pideva ainevahetuse; Osaleb jääkainete eemaldamises; ühtlustab keha temperatuuri. Veresooned: Veresooned on torujad elundid mida mööda veri ringleb. Veresooni on kolme põhilist liigi: veenid, arterid ja kapillaarid. Veenid: Mööda veene liigub veri südamesse tagasi. Veenid on õhemate seintega kui arterid. Veenide seintes on klapid,...
Millise silmavärvusega lapsi ja millise tõenäosusega võib tütre peres sündida? Koostage pärandumisskeem! 3. Albinism on inimesel tingitud retsessiivsest alleelist a, normaalne pigmentatsioon selle geeni dom. Alleelist A. Normaalse pigmentatsiooniga vanematel on albiino laps. Milline on tõenäosus, et nende järgmine laps on norm. pigmendiga? Koostage pärandumisskeem. 4. A-vererühmaga mees, kelle vanemate vererühmad on A ja AB, on abielus naisega, kellel on AB vererühm, kuid kelle õel on 0 vererühm. Neil sündis B vererühmaga laps. Koostage pärandumisskeem, millel näitate kõigi isikute genotüüp ning määrake naise vanemate vererühmad. 5. Terve mees , kelle isa oli hemofiilia haige, on abielus terve naisega. Kui suur on tõenäosus, et nende perre sünnib terve poeg? Koostage pärandumisskeem ja määrake kõigi genotüübid. 6. A- vererühmaga naine on abielus B-vererühmaga mehega, neil on 0 vererühmaga laps
9900 rakku mm3 vere kohta) Õgirakud ja antikehasid tootvad rakud. Õgirakk hävitab haigustekitajaid baktereid Vereliistakud ehk trombotsüüdid Osalevad vere hüübimisel Hemofiilia - verehüübimatus Vereplasma Transportidib toitaineid, jääkained ja süsihappegaasi, samuti hormoone, ensüüme ja antikehasid. Koosneb põhiliselt veest (90 %), milles on lahustunud nii orgaanilised kui ka anorgaanilised ained. Vererühmad ABO süsteem: Vastavalt valkude erinevusele vererakkude pinnal: 0 vererühm A vererühm B vererühm AB vererühm Reesusfaktor Umbes 85 % inimestel esineb veres valguline D- antigeen ehk reesusfaktor, s.o nad on reesuspositiivsed. Reesuspositiivse vere ülekandel reesusnegatiivsele isikule tekivad viimase veres antigeeni vastu antikehad; teistkordsel samalaadsel vereülekandel põhjustavad need punaliblede kokkukleepumise. Sama oht varitseb reesusnegatiivse ema ja reesuspositiivse isa reesuspositiivset järglast. Doonor Nõuded doonorile: http://www.verekeskus
9900 rakku mm3 vere kohta) Õgirakud ja antikehasid tootvad rakud. Õgirakk hävitab haigustekitajaid baktereid Vereliistakud ehk trombotsüüdid Osalevad vere hüübimisel Hemofiilia - verehüübimatus Vereplasma Transportidib toitaineid, jääkained ja süsihappegaasi, samuti hormoone, ensüüme ja antikehasid. Koosneb põhiliselt veest (90 %), milles on lahustunud nii orgaanilised kui ka anorgaanilised ained. Vererühmad ABO süsteem: Vastavalt valkude erinevusele vererakkude pinnal: 0 vererühm A vererühm B vererühm AB vererühm Reesusfaktor Umbes 85 % inimestel esineb veres valguline D- antigeen ehk reesusfaktor, s.o nad on reesuspositiivsed. Reesuspositiivse vere ülekandel reesusnegatiivsele isikule tekivad viimase veres antigeeni vastu antikehad; teistkordsel samalaadsel vereülekandel põhjustavad need punaliblede kokkukleepumise. Sama oht varitseb reesusnegatiivse ema ja reesuspositiivse isa reesuspositiivset järglast. Doonor Nõuded doonorile: http://www.verekeskus
...................... ........................................................................................................................................... ........................................................................................................................................... ........................................................................................................................................... 11. Lahenda järgmine ülesanne. Emal on A vererühm, lastel on 0 ja B vererühm. milline on isa vererühm? millise vererühmaga lapsi võiks neil üldse olla? Määra kõigi isikute genotüübid? 3p ........................................................................................................................................... ........................................................................................................................................... ....
geen oli vanemate genotüübis varjatult või mitte! Vererühmade ülesanded. Vererühmade ülesanded lahenduvad sarnaselt eelmisele. Mida tasuks meeles pidada? Vererühmade määramisel osalevad järgmised geenid: IA (dominantne, määrab A- vererühma), IB (dominantne, määrab B - vererühma) ja i (retsessiivne, määrab Overerühma). Kui genotüübis saavad kokku kaks dominantset geeni avalduvad mõlemad (IA IB AB vererühm). Kui kokku saavad dominantne ja retsessiivne, avaldub esimene (IAi genotüübi korral kujuneb A-vererühm; IBi genotüübi korral, aga B veregrupp).
Milliseid merisigu on oodata F1 ja F2 põlvkonnas, kui F1 põlvkonna merisigu ristati valgete merisigadega? Määrake teoreetiliselt oodatav lahknemine. 4. Ristates punast liiliat valge liiliaga olid F1 hübriidid kõik roosad. Missuguseid liiliaid oleks oodata F2 põlvkonnas? Tunnus avaldub intermediaarselt. VERERÜHMADE PÄRANDUMINE 5. 1940. aasta kuulsal Charlie Chaplini isaduse tuvastamise protsessil tuli lahendada järgmine probleem. Lapsel oli vererühm B, tema emal vererühm A ja näitleja vererühmaks oli 0. Kohus leidis, et Charlie Chaplin ei saanud mingil juhul olla lapse isaks. Kas lapse emal oleks põhjust see otsus vaidlustada? 6. Vanemate vererühmad on 0 j AB. Millise vererühmaga võivad olla lapsed? Määra kõigi isikute genotüübid? MENDELI DIHÜBRIIBNE RISTAMINE 7. Pruunisilmse tumedajuukselise mehe ja sinisilmse heledajuukselise naise lapsed olid kõik pruunide silmade ja tumedate juustega.
erinevad antigeenid. Need antigeenid (teatud molekulid) on määratud geenidega. (9.kromosoomis, 18000 bp) ABO-süsteem on määratud 3 alleeliga: IA - määrab antigeeni A tekke erütrotsüüdi pinnale IB - määrab antigeeni B tekke erütrotsüüdi pinnale i ei määra antigeenide teket erütrotsüüdi pinnale, on retsessiivne · Polüalleelsus tunnus on määratud rohkem kui kahe alleeliga (populatsioonis) Vererühm ABO süsteemis on määratud polüalleelselt (3 alleeliga) Vererühm Kellele Sagedus (fenotüüp) Genotüüp Antigeenid doonoriks? eestlastel A IAIA ja IAi A A, AB-le 35,3% B IBIB ja IBi B B, AB-le 23,2% AB IAIB A ja B AB-le 7,2%
· inimesel on üle paarikümne vererühma süsteemi. · Tuntuim on AB0 süsteem. · Tuntud on veel Reesussüsteem. · Olemas on veel MN süsteem. Fenotüüp Genotüüp 0 ii A IaIa / Iai B IbIb / Ibi AB IaIb NB ! Seda tabelit peab peast teadma. · esimesena tekkis 0 vererühm · 10 000 aastat tagasi tekkis A vererühm (parem vastupidavus nakkushaigustele) · 3 000 aastat tagasi tekkis B vererühm (vastupidavus uutele bakterhaigustele) · 1500 aastat tagasi tekkis AB vererühm (hea vastupidavus, kuid allerigiatele tundlik) Geenide koostoime: · Komplementaarsus kahe geeni koosmõjul moodustub täiesti uus tunnus. · Epistaas ühed geenid suruvad alla teiste geenide poolt määratud tunnuste avaldumise.
-) Retsessiivseks nimetatakse alleeli, mis avaldub ainult homosügootse genotüübi puhul. -) Somaatilised mutatsioonid tekivad organismi keha rakkudes. -) Vähkkasvajate teke on tingitud inimese geeniregulatsiooni häiretest. -) Pärilik muutlikkus jaguneb mutatiivseks ja kombinatiivseks muutlikkuseks. * 4. Osa Lahendage ülesanne -) B-vererühmaga mees, kelle vanemate vererühmad on B ja AB, abiellus naisega, kellel on AB- vererühm, kuid kelle õel on 0-vererühm. Neil sündis A-vererühmaga laps. Koostage pärandumisskeem, millel näitate kõigi isikute genotüübid nind määrake naise vanemate vererühmad. -) Perekonnas on kaks last, üks A-vererühmaga heterosügoot ja teine B-vererühmaga heterosügoot. Koostage pärandumisskeem ning määrake kõikide isikute genotüübid ja vanemate vererühmad. Missuguse vererühmaga võid sündida selle pere järgmine laps?
normaalne kuulmine. Nende pojal on samuti pärlik kurtus. Milline on tõenäosus, et sellesse perekonda sünnib järgmisena normaalse kuulmisega tütar? 9. Daltoonikust mees on abielus naisega , kellel punarohepimedust ei esine. Perekonnas on kaks last: poeg, kes on daltoonik, ning normaalse nägemisega tütar. Milline on tõenäosus, et tütrel sünnib värvipime poeg, kui tütre mehel daltonismi ei esine? 10.Perekonnas on kolm last: kaks poega vererühmadega A ja O ning tütar, kellel on B vererühm. Leidke laste ema vererühm kui on teade, et isal on A-rühm. 11. Musti lühisabalisi hiiri ristati pruunide pikasabalistega. Esimeses põlvkonnas saadi ainult musti pika sabaga järglasi. Milliseid tulemusi oleks oodata, kui F1 põlvkonna hiiri paaritada pruunide pikasabaliste isenditega? 12.A-vererühmaga naine on abielus mehega. Kellel on O-rühma veri. Nende tütar vererühmaga O on abielus AB-vererühma omava mehega. Tütre perekonnas on A-vererühmaga poeg. Leidke
2. Populatsiooni 3. Mutatsiooni 4. Kunstlikud mutatsioonid Loeng 2 (10.09) Geneetika arenemine: 1905 geneetika nimetus Mendeli geneetika ehk Mendelism ehk klassikaline geneetika 1. Fenotüüp- organismi tunnuste kogum, kõik tunnused, mis organismil on kujuneb välja: keskkond ja arenemine + geenide ja geeniproduktide aktiivsus endofenotüüp seesmine fenotüüp, fenotüüp on ka kõik need tunnused, mis välja ei paista, näiteks vererühm, mao pH, hormonaalne tase 2. Genotüüp organismi geenide kogum need geenid, mis määravad ära konkreetses ontogeneesi faasis fenotüübi alati liigispetsiifiline- määrab ära liigispetsiifilised tunnused, aga see tunnus võib üksikutel isenditel omavahel erineda Genoom- kogu pärilik materjal, mis on viljastatud munarakk. Genoom ei tööta ontogeneesi etappidel ühtemoodi
Leukotsüüdid kaitsevad organismi mitmesuguste haigustekitajate eest. Trombotsüüdid osalevad vere hüübimises ja on vajalikud ka vere hüübimiseks. Kõige rohkem on veres erütrotsüüte (u. 5 mln), vereliistakuid e. trombotsüüte on vähem (200 000 - 300 000) ja veel vähem on leukotsüüte (5000-8000). Vere iseloomustamiseks kasutatakse mitmeid vererühmade süsteeme, millest levinumad on AB0süsteem ja reesussüsteem. Ajalooliselt kõige vanem vererühm on inimesel 0-rühm. Vere põhiülesanded on organismis aineid laiali kanda (gaasid, toitaineid, hormoonid), organismi kaitsta, temperatuuri ühtlustada ja säilitada ning sisekeskkonda ühtseks tervikuks siduda.
kas haigust põhjustav geen on dominantne või retsessiivne? kas haigust põhjustav geen paikneb autosoomis või X-kromosoomis? KÜSIMUS Geneetika 15 Otsustage esitatud sugupuu põhjal: kas haigust põhjustav alleel on dominantne või retsessiivne; kas haigust põhjustav geen paikneb autosoomis või X-kromosoomis? KÜSIMUS Geneetika 16 1940. aasta kuulsal Charlie Chaplini isaduse tuvastamise protsessil tuli lahendada järgmine probleem. Lapsel oli vererühm B, tema emal vererühm A ja näitleja vererühmaks oli 0. Kohus leidis, et Charlie Chaplin ei saanud mingil juhul olla lapse isaks. Kas lapse emal oleks põhjust see otsus vaidlustada? 2 KÜSIMUS Geneetika 17 Emal on A-vererühm ja isal B-vererühm. Arst määras ka nende nelja lapse vererühmad ning oli hämmastunud, sest iga laps kuulus erinevasse vererühma
· inimesel on üle paarikümne vererühma süsteemi. · Tuntuim on AB0 süsteem. · Tuntud on veel Reesussüsteem. · Olemas on veel MN süsteem. Fenotüüp Genotüüp 0 ii A IaIa / Iai B IbIb / Ibi AB IaIb NB ! Seda tabelit peab peast teadma. · esimesena tekkis 0 vererühm · 10 000 aastat tagasi tekkis A vererühm (parem vastupidavus nakkushaigustele) · 3 000 aastat tagasi tekkis B vererühm (vastupidavus uutele bakterhaigustele) · 1500 aastat tagasi tekkis AB vererühm (hea vastupidavus, kuid allerigiatele tundlik) Geenide koostoime : · komplementaarsus kahe geeni koosmõjul moodustub täiesti uus tunnus. · Epistaas ühed geenid suruvad alla teiste geenide poolt määratud tunnuste avaldumise.
Alleelide tähistus: H- hemofiiliahaige N-normaalne I XHY XHXN Gameedid XH Y XH XN II Genotüübid XHXH XHY XHXN XNY II fenotüübid Haige tütar Haige poeg Terve tütar Terve poeg Peresse võib sündida veel haige tütar ning poeg, aga ka terve tütar ja terve poeg. Haige lapse sündimise tõenäosus on 50%. 6. Ema vererühm on A, tema kaks last on vererühmadega 0 ja B. Millise vererühmaga võib olla nende laste isa? Põhjenda pärandumisskeemi abil! I IAi (ema) JBi (isa) Gameedid IA i JB i II Genotüübid ii JBi II Fenotüübid 0 B Isa vererühm on B, sest nende laps on isalt pärinud B vererühma 7. Koosta skeem, mille abil tõestate, et poisse ja tüdrukuid sünnib enam-vähem võrdselt.
genotüübid kas IA i või IAIA. Igal juhul pidi see laps emalt saama just alleeli IA, sest emal ju alleeli IB pole ning selle sai ta järelikult isalt. I IAIA x IBIB või IBi või IAIB(ristamisskeem genotüüpidega) ema isa II IAIB laps Vastus: Isal võib olla fenotüübilt B või AB vererühm ja genotüübid IBIB või IBi või IAIB 43. Elundkond on kõrgematel organismidel esinev sama funktsiooniga seotud elundite (organite) kogum. Inimese elundkonnad on: katteelundkond, tugi- ja liikumiselundkond, veri ja vereringeelundkond, hingamiselundkond, seedeelundkond, erituselundkond, närvisüsteem ja meeleelundkond, endokriinsüsteem, immuunsuselundkond, suguelundkond. 44. Välisskelett- lülijalgsete väline toes, mille peaülesanne on toetada ja kaitsta organismi keha ja siseelundeid
10. Modifikatsiooniline muutlikkus? Tähtsus looduses? Näited. Ei muuda geene, tuleneb keskkonnateguritest, ulatuse määrab pärilikkus, konkreetne tunnus sõltub keskkonnast. Näiteks pärvitamine. Tähtsus: soo määramine inimesel. 11. Reaktsiooninorm Tunnuste varieerumise määr, mida sama genotüüp eri keskkonnatingimustes võimaldab. Lai reaktsiooninorm - kehamass, pikkus Kitsas reaktsiooninorm - silma suurus, vikerkesta värv Ei muutu üldse - sõrmejälg, vererühm 12. Milleks kasutatakse kaksikute meetodit? Uurimismeetod, milles ühemunakaksikute uurimise abil püütakse eristada geenide ja keskkonna mõju tunnustele. 13. Pärilikud, mittepärilikud, päriliku eelsoodumusega haigused? Näited. Pärilikud - haigused määrab genotüüp. Võivad päranduda kui muutused on tekkinud sugurakkudes. Näiteks: daltonism, hemofiilia, kurttummus. Mittepärilikud - tingitud keskkonnamõjudest. Ei pärandu järglastele. Näiteks: gripp,
järgi 1:2:1 ja fenotüübi järgi 3:1(tegi eelmist katset edasi, ristas kollaseid herneid) kollane kollane P Aa x Aa Gameedid Aa Aa K K K r (3:1) F1 AA Aa Aa aa 1: 2: 1 · Näide 2. Pruuni silmsetel vanematel oli kaks last, ühel pruunid teisel sinised silmad. Koosta ristamisskeem ja fenotüübid. 3. Kodomineerimine · Avererühm I(A)I(A), I(A)i(0) · Bvererühm I(B)I(B), I(B)i(0) · ABvererühm I(A)I(B) · 0vererühm i(0)i(0) · Alleelid I(A) A alleel I(B) B alleel i(0) I(A), I(B) domineerivad i(0) rühma üle · AB vererühmaga mees on abielus naisega, kellel on B vererühm. Perekonnas on A vererühmaga tütar, milline on tõenöosus, et sellesse perekonda järgmisena sündival
F1 roosad kroonlehed x roosad kroonlehed Seda nim geenidoosiefektiks F2: 1 punaseid: 2 roosasid: 1 valgeid b) loomad P: must kukk x valge kana F1: hallid F2: 1 musti: 2 halle: 1 valgeid c) inimene P: loomulikult lokkis juuksed x sirged juuksed F1: lainelised juuksed 2. Kodominantsus - korraga avalduvad mõlema vanema tunnused a) loomad P: must naarits x valge naarits F1: musta-valgekirjud F2: 1 mustad: 2 kirjud: 1 valged b) inimesed - AB0 vererühm Fenotüüp/ genotüüp 0 ii A JAJA/JAi B JBJB/JBi AB JAJB P: JAJA x JBJB (A x B) F1: JAJB (AB rühm) Monohübriidsed tunnused inimesel Tunnus Dominantsus Retsessiivsus Tedretähnid Olemasolu Puudumine Põselohud Olemasolu Puudumine Huulte paksus Paksud Õhukesed Juuste kasvu piir V- kujuline Sirge Kõrvanibu asend Vabalt Kokkukasvanud
Mendeli I seadus e ühetaolisusseadus homosügootsete vanemate ristamisel esimeses põlvkonnas avalduvad ainult dominantsed tunnused. F1: Aa x Aa Gameedid: A a A a F2: AA Aa Aa aa (Teine põlvkond) Genotüübilt: 1 : 2 : 1 Fenotüübiline: 3 : 1 ( kolm osa on kollaseid, üks on rohelisi ) Mendeli II seadus (Teises põlvkonnas toimub tunnuste lahknemine, tulevad esile mõlema vanema tunnused) Inimese vererühmade geneetiline alus Mõistega vererühm väljendatakse vere spetsiifilisi omadusi, mille aluseks on teatud antigeenide olemasolu erütrotsüütide pinnali. Need antigeenid on määratud geenidega. POLÜALLEELSUS populatsioonis on ühe fenotüübilise tunnuse määramiseks rohkem kui 2 alleeli. AB0 süsteem : vererühmade määramisel osaleb 3 alleeli. IA määrab antigeeni A tekke erütrotsüüdile. IB - määrab antigeeni B tekke erütrotsüüdile. i -Ei määra antigeeni teket.
raskemate aatomite ,tähtede,planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng), keemiline evolutsioon(aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke),bioloogiline evolutsioon(elu areng maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni,põhiprotsess-kohastumine . liigistumine,organiseerutse muutumine) ,3.ülesanne vererühmadest.mees,kellel on AB-vererühm on abielus naisega,kellel on A-rühma veri.millised võivad olla järglased?-a)kui ema on homosügootne A siis on TS 50% Aja 50% AB b)kui ema on heterosügootne A,siis on TS 50% A,25% AB ja 25% B. XI.1.organismide paljunemine.mitoos meioos. Mitoos on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkudevahel võrdselt.Hulkraksetel organismidel järgneb nii sugulisele kui ka mittesugulisele paljunemisele rakkude jagunemine, mis tagabki organismi kasvamise ja arengu
maha) on F2-põlvkonnas kolmveerand järglastest dominantse tunnusevariandiga, veerand retsessiivse tunnusevariandiga (fenotüübiline lahknemissuhe 3:1 ja genotüübiline lahknemissuhe 1:2:1). Kodomineerimise korral on fenotüübiline lahknemine 1:2:1-le. Sama lahknemissuhe kehtib ka semidomineerimise (ehk intermediaalsuse) korral. Kodomineerimuse puhul on heterosügootide fenotüübis mõlema vanema tunnusevariant (nt AB0-veresüsteemi puhul AB- vererühm). Intermediaalsuse puhul on heterosügootide fenotüübiks mõlema vanema vahepealne tunnusevariant (nt roosaõielised lõvilõuad, kui vanemad on punase- ja valgeõielised). 3.5 Sugukromosoomid Gonosoom ehk sugukromosoom (inglise gonosome) on kromosoom, mille olemasolu või arv on eri sugupooltel liigiomaselt erinev; gonosoomid määravadsügoodi geneetilise (kromosoomse) soo[1]. Enamikul loomadel ja osal taimedel on kromosoomistikus üks paar gonosoome, mida
piirid. Tunnuse kujunemine sõltub: 1)keskkonnast 2) genotüübist. reaktsiooninorm- tunnuse muutuse piirid. Juuste värvuse muutus, aeg, mis kulub teatud vahemaa läbimiseks jne. Tunnuste jaotus: -laias piires muutuv- kehakaal, nägevus, juuksekarvade arv, intellekt -kitsas piires- silma vikerkesta värv, juuksekarvade läbimõõt, hammaste arv, rinnapiima rasvasus. -muutumatu- silmapõhja muster, sõrmejäljed, vererühm. 23. Taimedel- 1) jõgi-kõõlusleht- erilehisus- a) veesisesed lehed- pikad, kitsad b) ujulehed- neerjad c) õhus olevad lehed Loomadel- Toitumise mõju sama liigi eri isenditele- D hulgast sõltub luustiku kujunemine b) Himaalaja küüliku karvavärvus- üle 30 kraadi- üleni valge, alla 0 üleni tume. Inimestel- erütrotsüüdid- 1) kõrgmäestikusse elama minek 2) vereülekanne 3)
viibida. Kui peremeesrakk jaguneb, kanduvad viiruse rakud tütarrakkudesse. Viirusi kasutatakse geenitehnoloogias. b) Mendeli seadused, geneetika ülesanded: Kontrolli, et oskaksid lahendada ülesandeid veregruppidega, ühe ja kahe tunnusega ning suguliiteliste haigustega ülesandeid. Tee selgeks mõisted homo- ja heterosügoot, dominantne, retsessiivne, alleel, genotüüp, fenotüüp, intermediaarsus, polüalleelsus. A vererühm- IAIA või IAi, B- IBIB või IBi, 0- ii, AB- IAIB Homosügoot- sama alleel AA aa Heterosügoot- Aa Dominante- tunnus avaldub heterosügootses olekus Retsessiivne- avaldub ainult homosügootses olekus Alleel- ühe geeni erivorm Inermediaarusus- kumbki alleel ei domineeri Polüalleelsus- tunnuse määramisel osaleb rohkem kui 2 alleeli c) Kuidas jagunevad mutatsioonid ning millised tegurid põhjustavad mutatsioone?
Lümf transpordib ka peensoolehattudest imendunud rasvade lõhustumissaadusi. Mööda lümfisooni jõuab lõpuks lümf verre. 1. Kapillaarides liigub hapniku ja toitainerikast vereplasmat rakkude vahele. 2. Hapnik ja toitained liiguvad rakkudevahelisest vedelikust rakkudesse. 3. Osa rakkudevahelisest vedelikust imbub tagasi verekapillaaridesse, osa aga lümfikapillaaridesse. Tabel vererühmade kohta: vererühm A B AB 0 Punaste A B AB 0 vereliblede tüüp Antikehad Anti B Anti A puuduvad Anti A ja B Antigeenid A B A ja B Puuduvad Tabel veregruppide kohta: veregrupp kellele kellelt
Vererühmade geneetika : · inimesel on üle paarikümne vererühma süsteemi. · Tuntuim on AB0 süsteem. · Tuntud on veel Reesussüsteem. · Olemas on veel MN süsteem. Fenotüüp Genotüüp 0 ii A IaIa / Iai B IbIb / Ibi AB I aI b NB ! Seda tabelit peab peast teadma. · esimesena tekkis 0 vererühm · 10 000 aastat tagasi tekkis A vererühm (parem vastupidavus nakkushaigustele) · 3 000 aastat tagasi tekkis B vererühm (vastupidavus uutele bakterhaigustele) · 1500 aastat tagasi tekkis AB vererühm (hea vastupidavus, kuid allerigiatele tundlik) Geenide koostoime : · komplementaarsus kahe geeni koosmõjul moodustub täiesti uus tunnus. · Epistaas ühed geenid suruvad alla teiste geenide poolt määratud tunnuste avaldumise.
Näiteks: o pruun silmavärv o põselohud on dominantsed Retsessiivne - nõrgem tunnus, alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub vaid dominantse alleeli puudumisel. o Duchenne lihasdüstroofia, fenüülketonuuria ja tsüstiline fibroos on retsessiivsed tunnused. Kodominantne - Avalduvad mõlemad alleelid. näiteks veregrupid, valgemustakirjud naaritsad o Vererühm isiku immunokeemiline omadus, mille aluseks on antigeenide olemasolu või puudumine erütrotsüütide pinnal 11. Osata nimetada unifaktoriaalseid ja multifaktoriaalseid tunnuseid Unifaktoriaalsed sõltuvad ainult geenidest 1. Ühest geenist sõltuvad tunnused (monogeensed): põselohud, albinism, tsüstiline fibroos, 2. Mitmest geenist sõltuvad tunnused: tedretähnid,punapäisus, naha värvus
Testitakse kohe peale sündi Sirprakne aneemia Pärilik haigus Hemoglobiini tootvas geenis mutatsioon Punased punalibled on sirpja kujuga Punaste vereliblede funktsioon on häirunud ning nende eluiga lühenenud. Heterosügootidel haigus ei avaldu - nende organism suudab toota piisavalt palju korralikke punaliblesid Ei haigestu malaariasse, kuna malaariat levitav sääsk ei suuda sellist hemoglobiini omastada Vererühm Määratakse alleeliga Genotüüp A IA IAIA või IAi B IB IBIB või IBi AB IAIB IA IB 0 ii ii Ema A I) IAIA x IBIB Isa B II) IAIB IAIB IAIB IAIB >>> AB (AjaB alati i n-ö üle) Reesusfaktor Umbes 85 % inimestel esineb vere punalibledel asuv valguline D-antigeen ehk reesusfaktor, nad on reesuspositiivsed
normaalne kuulmine. Nende pojal on samuti pärlik kurtus. Milline on tõenäosus, et sellesse perekonda sünnib järgmisena normaalse kuulmisega tütar? 9. Daltoonikust mees on abielus naisega , kellel punarohepimedust ei esine. Perekonnas on kaks last: poeg, kes on daltoonik, ning normaalse nägemisega tütar. Milline on tõenäosus, et tütrel sünnib värvipime poeg, kui tütre mehel daltonismi ei esine? 10.Perekonnas on kolm last: kaks poega vererühmadega A ja O ning tütar, kellel on B vererühm. Leidke laste ema vererühm kui on teade, et isal on A-rühm. 11. Musti lühisabalisi hiiri ristati pruunide pikasabalistega. Esimeses põlvkonnas saadi ainult musti pika sabaga järglasi. Milliseid tulemusi oleks oodata, kui F1 põlvkonna hiiri paaritada pruunide pikasabaliste isenditega? 12.A-vererühmaga naine on abielus mehega. Kellel on O-rühma veri. Nende tütar vererühmaga O on abielus AB-vererühma omava mehega. Tütre perekonnas on A- vererühmaga poeg
õitega taime ristamisel on F1 põlvkond roosa. Roosade taimede omavahelisel ristamisel tekib järgnevas põlvkonnas lahknemine. Mehel on loomulikult lokkis juuksed, naisel sirged (eeldus, et mõlemal on ühesugused alleelid), laps sünnib laines juustega. 2. kodominantsus- üheaegselt ilmnevad mõlema alleeli tunnused. Must isane naarits ristub valge emase naaritsaga F1 põlvkond on musta-valge kirjud. Mehel on A ja naisel B vererühm (mõlemad alleelid ühesugused) järglasel AB vererühm. Mendeli III seadus ehk dihübriidne ristamine Värvusgeen: A kollane, a roheline Seemne pinna kuju: B sile, b - krobeline (mendelil vedas - vaadeldavad geenid olid eri kromosoomides) P: AABB x aabb Sugurakkudes kõik AB ab alleelid ühes korduses F1 AaBb ( I seaduse tõestus) P: AaBb x AaBb Kõik alleelid ühes AB Ab aB ab
Mendeli III seadus ehk sõltumatu lahknemise seadus Homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teineteisest sõltumatult ning kombineeruvad vabalt. Seadus kehtib, kui tunnuseid määravad geenid on erinevates kromosoomides. Morgani seadus Ühes kromosoomis asuvad geenid on lineaarses ahelduses ja päranduvad järglastele enamasti üheskoos. Suguliitelisteks geenideks nimetatkse geene mis paiknevad sugukromosoomides. Vererühmad: Vererühm Genotüüp 0 ii A IAIA või IAi B IBIBvõi IBi AB IAIB BIOKEEMIA Vee ülesanded organismis: - tagab rakkude ainevahetuse ehk metabolismi: rakku saabuvad ja väljutatakse ained vesilahusena. Mida rohkem on arakus vett, seda kiirem on ainevahetus. - Tagab raku siserõhu ehk turgori. Siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimsese nahale tekivad kortsud.
on F2-põlvkonnas kolmveerand järglastest dominantse tunnusevariandiga, veerand retsessiivse tunnusevariandiga (fenotüübiline lahknemissuhe 3:1 ja genotüübiline lahknemissuhe 1:2:1). Kodomineerimise korral on fenotüübiline lahknemine 1:2:1-le. Sama lahknemissuhe kehtib ka semidomineerimise (ehk intermediaalsuse) korral. Kodomineerimuse puhul on heterosügootide fenotüübis mõlema vanema tunnusevariant (nt AB0-veresüsteemi puhul AB-vererühm). Intermediaalsuse puhul on heterosügootide fenotüübiks mõlema vanema vahepealne tunnusevariant (nt roosaõielised lõvilõuad, kui vanemad on punase- ja valgeõielised). 45. Homosügootsuse ja heterosügootsuse mõiste. Homosügoot vaadeldav tunnus on määratud ühesuguste alleelidega (AA, aa). Identsed alleelid, mis määravad ära kindlad tunnused (alleelid on kas dominantsed või retsessiivsed). Heterosügoot vaadeldav tunnus on määratud erinevate alleelidega (Aa, Bb)
Fagotsütoos raku sisse satuvad tahked ained (amööb toitub fagotsütoosi teel). Kui aineosake jõuab rakumembraanile, sopistub see sisse ja omastatav aine liigub membraaniga ümbritsetud põiekeses tsütoplasmasse. Pinotsütoos raku sisse satuvad tahked ained (vedelikes lahustunud aineid). 2.Ülesanne. AB-vererühmaga mees on abielus naisega, kellel on B-rühma veri. Perekonnas on A-vererühmaga tütar. Milline on tõenäosus, et sellesse perekonda järgmisena sündiva lapse vererühm on AB ? Pilet 9 1.loomarakk Raku organellid: *tsütoplasmavõrgustik rakuorganell, mis koosneb kanalitest, tsisternikestest, põiekestest. Tuuma välismembraan on alati ühenduses tsütoplasmavõrgustikuga. Selle funktsioon: mööda tsütoplasmavõrgustikku toimub rakus ainete liikumine. *ribossomid kõige väiksemad organellid. Funktsioon: valgu süntees. *lüsosoom ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed. Nad moodustuvad
Ühe tunnuse muutlikkuse määra nimetatakse reaktsiooninormiks. Reaktsiooninormi graafilist väljundit nimetatakse variatsioonireaks. Klassikaline valim annab sellise reegli, et kõige rohkem on keskmiste tunnustega isendeid. Tunnuste jaotusviisid: 1) laiaspiiris muutuvad. 2) Kitsas piiris muutuvad. 3) Muutumatud. Laiaspiiris muutuvad tunnsed inimesel on juustevärvus. Võib olla loomulik või kunstlik. Kehakaal, kasv. Kitsas piiris muutuvad tunnused juuksekarva läbimõõt, vere pH, vererühm, sõrmejälg, silma võrkkesta muster. Põllumajanduslikud loomad: lehmad laias piiris muutuv tunnus aastane väljalüps (+/- 3 000 kg). Piima biokeemilsid näidud muutuvad väikeses piiris. Muutumatud tunnused: vererühmad, immuunsusfaktorid. Kasulikud ja kahjulikud tunnused: 1) kasulikud varjevärvuse muutumine vastavalt keskkonnatingimuste muudule. Muutused ei toimu hetkega. Kõik tingitud refleksid. Loomade lisatoitmiskohtade külastamine. Tihased
Geeni ekspresioon ja keskkond: Arenemise 4 põhiprotsesse: 1. DNA replikatsioon 2. Kasv 3.Rakkude diferentseerumine 4. Rakkude organiseerumine Nii sise-kui väliskeskkond mõjutavad geenide ekspressiooni, aga samuti geeniproduktide aktiivsust ja jaotumist igal ontogeneesi etapil. 3. Kodominantsus 1. Mõlemad alleelid ekspresseeritud 2. Heterosügoodi fenotüübis mõlema homosügoodi tunnused 3. Näited sirprakuline aneemia ja AB vererühm Domineerimise molekulaarne seletus: Täieliku dominantsuse korral norm fenotüüp moodustub kahel viisil: 1. Homosügoodil piisab ühe geeni produktist 2. Dominantse alleeli üle ekspresseeritud heterosügoodil Mittetäielik domineerimine: Resessiivset alleeli ei ekspresserita üldse või 1. homosügoodil 2 x geeniprodukti doos 2. Heterosügoodil: 1 x doos Kodominantsuse korral: Mõlemad alleelid ekspresseeritakse võrdselt .
F2-põlvkonnas kolmveerand järglastest dominantse tunnusevariandiga, veerand retsessiivse tunnusevariandiga (fenotüübiline lahknemissuhe 3:1 ja genotüübiline lahknemissuhe 1:2:1). Kodomineerimise korral on fenotüübiline lahknemine 1:2:1. Sama lahknemissuhe kehtib ka semidomineerimise (ehk intermediaalsuse) korral. Kodomineerimuse puhul on heterosügootide fenotüübis mõlema vanema tunnusevariant (nt AB0-veresüsteemi puhul AB-vererühm). Intermediaalsuse puhul on heterosügootide fenotüübiks mõlema vanema vahepealne tunnusevariant (nt roosaõielised lõvilõuad, kui vanemad on punase- ja valgeõielised). Mendeli 3. seadus: Erinevate geenide alleelid lahknevad sõltumatult teineteisest. Seadus kehtib ainult sel juhul, kui geenid, mis vastutavad tunnuse kujunemise eest, ei ole aheldunud. Tuntakse ka kui sõltumatu lahknemise printsiibina 72. Dominantsus, retsessiivsus, kodominantsus, semidominantsus
annaabi.ee 
