Nr Ees- ja peremini Inimene Number 1 Alan Pent Mart Metsjõe 8 2 Anton Smirnov 3 Rasmus Pruul 4 Ivo Värk 5 Aivar Jakobson 6 Aivar Teearu 7 Mart Kivi 8 Mart Metsjõe 9 Dmitri Käsper 10 Tiina Amos 11 Alari Kaljo 12 Tiiu Tamm 13 Janari Kaljo 14 Sander Soosaar 15 Annika Männik 16 Andrei Kedrov 17 Kert Jürgenson rranumber tabelis Funktsioon INDEX(piirkond; riviindeks; tulbaindeks) Funktsioon MATCH(otsitav; vektor; otsimisviis) Leida inimese palk Ees- ja peremini Palk Inimene Otsitav palk Alan Pent 1 152 Aivar Jakobson 1 094 Anton Smirnov 1 552 Rasmus Pruul 817 Ivo Värk 1 470 Aivar Jakobson 1 094 Aivar Teearu 1 634
36203030988 Mets Kaivo Asuja 5 37303030624 Mikson Aarne Abja 3 48109130038 Miller Kersti Laiksaare 9 37003260243 Muld Reijo Abja 11 45903030319 Mäesalu Valve Laiksaare 10 34203130136 Mäger Karl Surju 9 48208230166 Mäger Tiina Kabli 8 37906080465 Mägi Kristjan Võiste 5 33904050217 Mänd Olav Tori 7 47110060467 Männik Elvi Massiaru 11 34404190222 Männik Erki Võiste 6 36709040675 Müller Tarmo Tori 9 45104120460 Müürsepp Raili Asuja 13 36512210549 Naaber Paul Abja 15 38303010526 Noormets Jaan Kabli 9 36406070555 Norak Aarne Kabli 10 38008200347 Norak Arnold Võiste 13 37708220891 Nõmmik Ando Võiste 12 35001130124 Oks Aarne Surju 11
Suur tänanu ka mängijatele , kes olid nõus olema mannekeenideks, et saada häid pilte vigastuste tekkimisest. Kõigist neist inimestest oli palju abi uurimistöö läbiviimisel ning autor on neile tõeliselt tänulik, et nad leidsid aega tema tööle kaasa aidata. 29 KASUTATUD KIRJANDUS · Danskanen, K., Tarto, J., Tõnus, A. 2008 Sulgpall Sunprint Invest Tallinn · Männik, K. 2008 Spordivigastused jalgpalli näitel Huma Tallinn · Männik, G., Eller, A., Schneider, S., Jalak, R. SAGEDASEMAD TUGI- LIIKUMISAPARAADI HAIGUSED. KINNISTE VIGASTUSTEESMAABI URL=treener.eok.ee/dokument_open.php?dokument_id=251 · Teimann, K. 16 veebruar 2003 Millest tulevad lihaskrambid ja mida nende vältimiseks ette võtta? URL=http://www.naistemaailm.ee/index.php?module=article&id=5934 · Truupõld,A., Jalak,R
.* Koond Päring 1..2 Diagramm PUIDU MÜÜK Kuupäev Müüja Vald Liik 02.07.08 Roos Margus Massiaru kask 01.09.08 Randla Aasa Asuja tamm 01.09.08 Petrov Meelis Asuja saar 02.09.08 Paju Ants Massiaru kuusk 02.09.08 Piirsalu Irma Võiste mänd 02.09.08 Sirel Kristel Massiaru kask 02.09.08 Nõmmik Ando Võiste vaher 03.09.08 Männik Erki Võiste lepp 04.09.08 Pulk Aadu Asuja mänd 05.09.08 Petrov Meelis Asuja haab 06.09.08 Petrov Meelis Asuja tamm 07.09.08 Männik Elvi Massiaru tamm 08.09.08 Männik Elvi Massiaru vaher 09.09.08 Piirsalu Irma Võiste tamm 10.09.08 Pulk Aadu Asuja saar 11.09.08 Piirsalu Irma Võiste lepp 12.09.08 Männik Elvi Massiaru haab 13.09.08 Parre Selma Asuja mänd 14.09
SEENED. SAMBLIKUD. PUUSEENED SEEN Kasvukoht Maitse Lõhn Mürgisus Muu info Punane Kaasik, kuusik, Nõrgalt Levinuim Eestis kärbseseen männik mürgine, halvab närvisüsteemi Pruun Okasmetsades Eba- Ebameeldiv Mürgine kärbseseen meeldiv Panter Okasmetsades, Ebameeldiv Väga Kasvab septembris kärbseseen männikutes, mürgine,
1 Estonia teater, G. Verdi ooperi ,,La traviata", Kava, 10. oktoober, 2013 2 Estonia teater, G. Verdi ooperi ,,La traviata", Kava, 10. oktoober, 2013 3 Estonia teater, G. Verdi ooperi ,,La traviata", Kava, 10. oktoober, 2013 4 Estonia teater, G. Verdi ooperi ,,La traviata", Kava, 10. oktoober, 2013 5 Estonia teater, G. Verdi ooperi ,,La traviata", Kava, 10. oktoober, 2013 Rocca al Mare Kool, Susanna Männik, 8.a klass kuid armunute raha on otsakorral ning sel ajal, kui Alfredo linnas rahaasju korraldab, saabub Violetta juurde Georges Germont, Alfredo isa, kes nõuab, et Violetta Alfedost loobuks, sest noormehe õe peigmees on ähvardanud kihluse tühistada, kui Alfredo oma kooselu endise kurtisaaniga ei lõpeta. Violetta otsustab teiste õnne nimel oma armastuse ohverdada ning kirjutab Alfredole, et jätab ta maha, kuna ei armasta teda enam. Läbielatud vapustused on aga
sortide lõikes 7 kogus kuupäede - liikide lõikes liikide lõikes 8 kogus liikide - sortide lõikes müüjate lõikes 9 maksumus liikide - sortide lõikes Töötajad Isikukood Nimi Vald Palga aste 36110070151 Kuusik Kaivo Võiste 8 35408240148 Merilaid Arnold Asuja 9 36203030988 Mets Kaivo Asuja 5 37906080465 Mägi Kristjan Võiste 5 47110060467 Männik Elvi Massiaru 11 34404190222 Männik Erki Võiste 6 45104120460 Müürsepp Raili Asuja 13 38008200347 Norak Arnold Võiste 13 37708220891 Nõmmik Ando Võiste 12 35302070214 Paju Ants Massiaru 3 46709190988 Parre Selma Asuja 2 38211130833 Petrov Meelis Asuja 9 47508150058 Piirsalu Irma Võiste 13 34204170615 Pulk Aadu Asuja 7
TÜ Pärnu kolledz: Eesti turismigeograafia Iseseisev töö: Võru maakonna ülevaade Koostas: Meelika Männik, 2009 VÕRU MAAKOND Arhitektuurilised vaatamisväärsused · Rogosi kastellmõis (Haanja vald) esimesed kindlad teated mõisa kohta pärinevad 1603. aastast, mil piirkonnaomanikuks sai Poolast pärit Stanislaw Rogosinsky, kellelt pärineb ka paiga nimi.Tihti on ka arvatud, et Rogosi mõisa kohal paiknes linnus või kindlustatud mõis juba keskajal. Seda lubab oletada mõisa ainulaadne ja omapärane
36203030988 Mets Kaivo Asuja 5 37303030624 Mikson Aarne Abja 3 48109130038 Miller Kersti Laiksaare 9 37003260243 Muld Reijo Abja 11 45903030319 Mäesalu Valve Laiksaare 10 34203130136 Mäger Karl Surju 9 48208230166 Mäger Tiina Kabli 8 37906080465 Mägi Kristjan Võiste 5 33904050217 Mänd Olav Tori 7 47110060467 Männik Elvi Massiaru 11 34404190222 Männik Erki Võiste 6 36709040675 Müller Tarmo Tori 9 45104120460 Müürsepp Raili Asuja 13 36512210549 Naaber Paul Abja 15 38303010526 Noormets Jaan Kabli 9 36406070555 Norak Aarne Kabli 10 38008200347 Norak Arnold Võiste 13 37708220891 Nõmmik Ando Võiste 12
Viktoriin Sinu poolt valitud teema on: Põhikool - Taimed Küsimusi taimede kohta põhikooli õpikute baasil. Palun vasta järgnevale 10 küsimusele ja vajuta "Kinnita viktoriin" nuppu allpool Seemne idanemiseks on vaja (vali kõik õiged): (3 õiget vastust) a)Valgust b)Vett c)Soojust d)Õhku Banaanipuu viljakobaras on tavaliselt a)100-300 bananni b)10-20 banaani c)50-100 banaani d)25-50 banaani Mis on maakeral kõige levinum taimede hõimkond? a)Sõnajalgtaimed b)Õistaimed c)Sammaltaimed d)Paljasseemnetaimed Mis eesmärki täiab taimes fotosüntees? a)Kasvamist b)Kaitsemehhanisme c)Paljunemist d)Toitumist Eestis levinum mets on: a)Kuusik b)Kaasik c)Männik d)Haavik Millest tekib turvas? a)Surnud samblaosakesest. b)Tolmust. c)Kuivanud puulehtedest. d)Mullast. Kui palju on kakaopuuseemnetes rasva? a)61-80% b)39-60% c)8-20% d)0% Mis on suurimate lehtedega taim maailmas? a)Raafiapalm b)Laibalill c)Amazonase palm d)Viktooria (vesiroosili...
a b n h -0,5 4,5 24 0,21 x y -0,50 -3,17 -0,29 -3,15 y -0,08 -3,53 0,13 -3,79 2,00 0,34 -3,48 1,00 0,55 -2,50 0,00 0,76 -1,17 -1,00 0 5 10 15 20 25 30 y 0,97 -0,04 -2,00 1,18 0,47 -3,00 1,39 0,37 -4,00 1,60 0,06 -5,00 1,81 0,06 -6,00 2,02 -2,31 2,23 -3,93 2,44 -4,88 2,65 -4,84 2,86 -3,80 3,07 -2,11 3,28 -0,32 3,49 1,01 3,70 1,58 3,91 1,42 4,12 0,88 4,33 0,44 4,54 0,51 25...
1. Usaldus vs usaldamatus (0-1 a). Lapsel peab tekkima usaldus ümbritseva maailma vastu. Laps vajab turvatunnet (füüsiline lähedus, soojus, silmside), vajaduste kiiret rahuldamist (nälg, uni). Esimesel eluaastal pole võimalik last ära hellitada. Laps nutab, kui mõni tema vajadus on rahuldamata (nutab, mitte ei jonni!). Oluline on ema kiire reageerimine lapse vajadustele, see paneb aluse usalduse kujunemisele. Esimesed 4 kuud on vajaduste kohene Mari-Liis Männik rahuldamine eriti oluline. Alates 5-6. elukuust suudab laps veidi oodata. Enne 6. elukuud on eraldatus emast lapsele väga kahjulik, sest esimese 6 kuu jooksul kujuneb välja seotus emaga. Laps tajub vanemate ebakindlust. Isa roll on tagada ema turvatunne, mis omakorda tagab lapse turvatunde. 2. Autonoomia vs häbi (1-3 a). Kui lapsel on tekkinud usaldus vanemate ja keskkonna vastu, tahab ta hakata ise tegutsema. Olulised on jõukohased ülesanded, nende lahendamine
45902200391 Põld Evelin Kabli 9 38105090295 Saar Erki Kabli 4 47704250911 Ilves Annika Laiksaare 6 44311270496 Kukk Krista Laiksaare 4 48109130038 Miller Kersti Laiksaare 9 45903030319 Mäesalu Valve Laiksaare 10 44801180808 Põder Mirja Laiksaare 12 47605040659 Raid Hilja Laiksaare 14 37105220288 Salu Kustav Laiksaare 9 47110060467 Männik Elvi Massiaru 11 35302070214 Paju Ants Massiaru 3 37111200348 Roos Margus Massiaru 8 48007150516 Sirel Kristel Massiaru 7 44601210234 Toomsalu Tiina Massiaru 14 45209010485 Tubin Juulia Massiaru 7 37302150417 Ilves Tom Surju 3 34112180084 Meister Anton Surju 3 34203130136 Mäger Karl Surju 9 35001130124 Oks Aarne Surju 11
1. Elektrooniline riigteataja Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/ert/ert.jsp [külastatud 15. november 2009]. 2. Firth-Cozens J. 2003. Doctors, their wellbeing, and their stress. BMJ 2003;326:670-671. 3. Hobson J. 2004. Shift work and doctors' health. studentBMJ 2004;12:393-436 November ISSN 0966-6494. 4. Manasnayakorn S.Cuschieri A. Hanna G B. 2008. Ideal manipulation angle and instrument length in hand-assisted laparoscopic surgery. Surg Endosc (2008) 22:924929. 5. Männik R. Ergonoomia. 2009. Kättesaadav: http://ely.ee.welisa.com/ftp/template_img/Ergonoomika.ppt [külastatud 15. november 2009]. 6. Rahvusvaheline Tööbüroo ja Rahvusvaheline Ergonoomika Ühing. 2008. Ergonoomilised soovitused : praktilised ja lihtsad lahendused ohutuse, tervise, töötingimuste parandamiseks. Tallinna Tehnikaülikooli kirjastus, Tallinn 7. Stone R, McCloy R. 2004. Ergonomics in medicine and surgery. BMJ 2004;328:1115- 1118. 8. Ten-Team
Auto ettevalmistamine suviseks perioodiks. 1.Pesta auto nii väljast kui seest hoolikalt puhtaks. Eriti hoolikalt on vaja pesta auto põhja ning rattakoopaid, et eemaldada neile sadestunud soolad.Auto tuleks seest enne koristamist tühjaks teha.Seest tuleks tolmuimejaga puhtaks teha, siis armatuuri ja plastikdetailid spetsiaalse puhastusvahendiga puhtaks teha. 2. Kontrollida kere värvkatte ja kroomitud osade seisukorda. Vigastatud kohad puhastada, eemaldada roostejäljed ja parandada värvkate. Vaadata üle auto põhi ja tiivakoopad. Kohtades, kus kaitsemastiks on lahti tulnud, eemaldada see, puhastada põhi roostest ja katta uuesti mastiksiga. 3. Asendada mootoris talveõli suveõliga M8GI või analoog. 4. Eemaldada bensiinipaagist vesi ja sete. Puhastada ja pesta karburaatori ja bensiinipumba filtrid. 5. Kontrollida ja reguleerida pidurid. 6. Kontrollida ja reguleerida esirataste seadenurki. 7. Ta...
Body language Merilyn Männik 9.B What is body language? Physical behavior Facial expressions etc. Animals and humans Does not have a grammar Body language in Saudi Arabia Meeting: Men and women: ● Shaking hands ● Space ● The nose touch ● Facial expression ● Kissing both cheeks ● Greeting ● Gesture Body language United States ● Greetings ● Personal space ● Acceptable gestures Words/phreses ● Gesture- žest ● Physical behavior- füüsiline käitumine ● Body posture- kehahoiak Questions 1. What is in common between these countries? 2. Is body language to express your feelings? 3. What are the differences between Arab women and men? Used material ● https://prezi.com/n3qr3_fx9fuk/body-language-between-men-and-women-in- saudi-arabia/ ● https://en.wikipedia.org/wiki/Body_language ● https://tbell7.wordpress.com/2012/10/23/body-language-in-arab-cultures/ ● http:...
Tiivi Melts METS VI klass II kooliaste Juhendaja: Robi Mets on suletud maastik, sest vaatevälja piiravad puud ja põõsad. Seal kasvavad metsataimed, elavad metsloomad Metsas kasvavad taimed jaotatakse kõrguse järgi rinnetesse Puurinne Põõsarinne Puhmarinne Rohurinne Samblarinne Puurinne Mänd Kask Kuusk Põõsarinne Sarapuu Pihlakas Puhmarinne Maarjasõnajalg Mustikas Rohurinne Sinilill Jänesekapsas Samblarinne Palusammal Karusammal Mets saab nime puuliigi järgi, mida selles metsas kasvab kõige rohkem MÄND - MÄNNIK KUUSK - KUUSIK KASK - KAASIK HAAB - HAAVIK LEHTPUU SEGAMETS OKASPUU SEGAMETS Metsadele antakse nimetus ka selle järgi, millised on seal taimede kasvutingimused. SOOMETS ARUMETS · Loomets · Nõmmemets · Palumets · Laanemets ·...
Miks on kalal "kalalõhn" Urmas Niklus Eesti Maaülikool Kalakasvatus I kursus Juhendaja-Avo Karus Kalade lõhn. Sõltub: Kala liigist. Kaua on kala olnud õhu käest. Kuidas on kala töödeldud. Kas kalal on füüsilisi vigastusi. Esijalgne lõhn. Kalal pole tegelikult lõhna hetkel, kui ta veest välja võtta. Veekogu lõhn, kust on kala püütud. Sellest, mida kala on söönud. Mis tekitab kalal "kalalõhna" Trimetüülamiin Noksiid kalas. Reaktsioon õhuga pärast kala surma. Ensüümid ja kala mikrofloora hakkavad toimima. Ensüüm TMAO Trimetüülamiin Noksiid redutseerub Tekib trimetüülamiin Noksiidi derivaat trimetüülamiin Huvitavaid fakte Trimetüülamiini mitte oksüdeerumine põhjustab inimesel haigust. Kala värskust saab määrata seega tema lõhna järgi. Merekalad riknevad kiiremini. Kasutatud materjal. Zilmer, M. Karelson, E. Vihalemm, T. Rehema, A. Zilmer, K. Inimorganismi biomolekulid ja metabolism ...
Tallinna Tehnikaülikool 2014/2015 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr 8. aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Kristjan Männik Rühm: MATB11 Esitatud: Töö eesmärk: 1. Identifitseerida plasti väliste tunnuste ja füüsikalismehaaniliste omaduste põhjal. 2. Tutvuda mittemetalsete materjalide (plastide, komposiitide) kõvaduse määramise meetoditega (Rockwelli kõvadus). 3. Võrrelda tulemusi metalsete materjalide tulemustega. Töökäik: 1
36203030988 Mets Kaivo Asuja 5 37303030624 Mikson Aarne Abja 3 48109130038 Miller Kersti Laiksaare 9 37003260243 Muld Reijo Abja 11 45903030319 Mäesalu Valve Laiksaare 10 34203130136 Mäger Karl Surju 9 48208230166 Mäger Tiina Kabli 8 37906080465 Mägi Kristjan Võiste 5 33904050217 Mänd Olav Tori 7 47110060467 Männik Elvi Massiaru 11 34404190222 Männik Erki Võiste 6 36709040675 Müller Tarmo Tori 9 45104120460 Müürsepp Raili Asuja 13 36512210549 Naaber Paul Abja 15 38303010526 Noormets Jaan Kabli 9 36406070555 Norak Aarne Kabli 10 38008200347 Norak Arnold Võiste 13 37708220891 Nõmmik Ando Võiste 12
Vanimad templi jäänused pärinevad arhailisest ajast (6.saj e.K.r) Eeskujuks on võetud kreeklaste elamu, mis oli nelinurkne ja mille otsaküljes, ukse kõrval seisavad kaks sammast Templi ehitamisel kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Kreeka_kunst Kunstikultuuri ajalugu 10.klassile Esitluse tegijad Renar Männik Tõnis Pello Henri Soosalu Andres Makki Täname Kuulamast!
sügavikust vilguks kui viipav hõõguv tuletikk, su ulmakangastuste hing kui vahupäine lainehari. Metafoor: hingeseesam. Isikustamised: kinni hoiab maine ahel, mõtteid pitsitab sul kramp, sulgub öine hingeseesam. Ümberütlus: puudub. Luuletuse''Tagasitulek'' Epiteedid: kuupaistet leherohelist, harda õrnusega, kallid üllad nimed, viimse piiri, noor männik, udus kiiri, võika ranna Võrdlus: hing rõõmust liplemas kui haab. Metafoor: puudub. Isikustamised: noor männik püüab udus kiiri ja kuskil padjal kõrvu pead, hing rõõmust liplemas. Ümberütlus: puudub. Luuletuse ''Pärnumaal, Matsi rannal'' Epiteedid: sünge lahe, mõte valus, taltumatu öine vesi, külm vaht, unistuste naine, võitmatu ja hele päike.
45104120460 Müürsepp Raili Asuja 13 5010964 46709190988 Parre Selma Asuja 2 5096644 38211130833 Petrov Meelis Asuja 9 5192173 34204170615 Pulk Aadu Asuja 7 5194784 44012150956 Randla Aasa Asuja 11 5654344 36110070151 Kuusik Kaivo Võiste 8 5213901 37906080465 Mägi Kristjan Võiste 5 5344649 34404190222 Männik Erki Võiste 6 5015458 37708220891 Nõmmik Ando Võiste 12 5264197 38008200347 Norak Arnold Võiste 13 5755394 47508150058 Piirsalu Irma Võiste 13 5185485 37006180544 Salumets Erno Võiste 11 5493863 Page 6 sumif Isikukood Nimi Vald Palga aste Telefon
Rasvad inimkehas. Meelika Männik Energeetiline funktsioon Rasvade peamine ülesanne on rasvade ladustamine Rasvad on kõige energiarikkamad inimtoidu toitained 1g rasva ca 9,3 kcal Päevas saame 3040 % energiat rasvadest Pruunis rasvkoes toimub aktiivne lõhustumine ja soojuse eraldumine Termoskaitseline soojusisolatsioon Lipiidid aitavad hoida keha temperatuuri Loomade rasvkude Imikute soojusregulatsioon Põrutuste amortiseerumine Moodustavad põrutuste eest kaitsva amortiseeriva kihi Siseorganite ümber N: Neerud, silmamuna taga Rasv varuainena Varuainena neutraalrasvad Taimedel õlid seemnetes Mesilaskärjed Loomadel varurasv Kehavormide kujundaja Kehavorme kujundab nahaalune rasvkude Lahusti Rasvas või talletuda hüdrofoobseid kehavõõraid aineid Rasvlahustuvad vitamiinid kehas Asendam...
kuupäevade lõikes 5 maksumus sortide - müüjate lõikes valdade lõikes 6 kogus liikide - müüjate lõikes sortide lõikes 7 kogus kuupäede - liikide lõikes liikide lõikes 8 kogus liikide - sortide lõikes müüjate lõikes 9 maksumus liikide - sortide lõikes Töötajad Isikukood Nimi Vald Palga aste 47110060467 Männik Elvi Massiaru 11 35302070214 Paju Ants Massiaru 3 37111200348 Roos Margus Massiaru 8 48007150516 Sirel Kristel Massiaru 7 44601210234 Toomsalu Tiina Massiaru 14 45209010485 Tubin Juulia Massiaru 7 37302150417 Ilves Tom Surju 3 34112180084 Meister Anton Surju 3 34203130136 Mäger Karl Surju 9 35001130124 Oks Aarne Surju 11
Harilik saar 184 124,2 32,5 7 Sanglepp 287 195 32,1 8 Harilik haab 313,4 201,4 35,7 5 Ülesanne 3. Tabelis on esitatud kuu keskmised õhutemperatuurid lagedal alal ja kahes erineva puuliigi puistus. Puistud on sama vanusega ja kasvavad lageda ala kõrval. Antud andmete põhjal koostasin joonise. Kuu Lage ala Männik Kuusik Jaanuar -8,3 -6,5 -4,5 Veebruar -11,4 -9,6 -7,6 Märts -3,6 -1,8 0,2 Aprill 6 7,8 9,8 Mai 11,9 10,4 9,7 Juuni 15,1 13,7 11,8 Juuli 18 16,4 14,9 August 9 8,3 7,7
45104120460 Põld Evelin Kabli 9 46404170054 Saar Erki Kabli 4 34112180084 Ilves Annika Laiksaare 6 35001130124 Kukk Krista Laiksaare 4 36406070555 Miller Kersti Laiksaare 9 36512210549 Mäesalu Valve Laiksaare 10 44607080463 Põder Mirja Laiksaare 12 45710100356 Raid Hilja Laiksaare 14 46809210954 Salu Kustav Laiksaare 9 37105220288 Männik Elvi Massiaru 11 38105090295 Paju Ants Massiaru 3 46307080393 Roos Margus Massiaru 8 47605040659 Sirel Kristel Massiaru 7 47704250911 Toomsalu Tiina Massiaru 14 48109130038 Tubin Juulia Massiaru 7 34203130136 Ilves Tom Surju 3 36110070151 Meister Anton Surju 3 36605150941 Mäger Karl Surju 9 38005180669 Oks Aarne Surju 11
Pärnu Koidula Gümnaasium Frieda Kriisa 10.c klass Valgud Referaat Juhendajad Sirje Miglai ja Marge Kanniste Tõstamaa 2007 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1. Valgud.....................................................................................................................................5 1.1. Üldiseloomustus...............................................................................................................5 1.2. Valgu molekulide struktuur............................................................................................. 5 1.3. Valkude elementaarne koostis......................................................
Tuumaenergia ja tuumatööstus Katrin Männik ja Kerttu Kangur 11.B Mis on tuumaenergia ja kuidas see tekib • Tuumaenergia ehk aatomienergia all mõistetakse raskete aatomituumade (uraan, plutoonium jt.) lõhustumisel vabanevat energiat ja samuti kergete aatomituumade (vesiniku isotoobid deuteerium ja triitium) ühinemisel vabanevat energiat. • Tuumaelektrijaamades kasutatakse ära tuumade lõhustumise tagajärjel vabanev energia. Reaktoris luuakse tuumaenergia tootmiseks kontrollitud ahelreaktsioon, mille protsessi käigus vabaneb suur kogus energiat, mis vabaneb soojusena. Tuumaenergia Plussid Miinused • Elektrienergia tootmine suures koguses • Kallis • Ökonoomne ...
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut VALGUD Referaat Tallinn 2011 Valkude üldiseloomustus Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Valgu molekul koosneb paljudest üksteise järele seotud aminohapetest. Biopolümeerideks nimetatakse valke seetõttu, et valgud moodustuvad vaid elusorganismides. Valgud täidavad organismis nii ehituslikku, transport-, retseptor-, regulatoorseid ülesandeid kui ka kaitse-, liikumis- ja energeetilist funktsiooni. Valkainete klassifikatsioon Valkained jagatakse peamiselt lahustuvuse, sadestatavuse ja osalt ka keemiliste omaduste alusel kahte rühma: 1) proteiinideks ehk lihtvalkudeks 2) proteiidideks ehk liitvalkudeks. Lihtvalkude rühma kuuluvad valgud, mis hüdrolüüsimisel annavad ainult aminohappeid, teise rühma valgud, mis hüdrolüüsuvad lihtvalkudeks ja mõneks mittevalgulise loomuga ühendiks, mida har...
S_3 1 isikukood palga aste S_4 telef S_5 3..* 2..* Koond Päring 1..2 Diagramm Puidu müük aasta: 2008 ettevõte: OÜ Haagik Kuupäev Müüja Vald Liik Sort 04.04.2008 Männik Elvi Massiaru haab 1 20.04.2008 Paju Ants Massiaru haab 1 18.10.2008 Oks Kristiina Surju lepp 1 01.05.2008 Sirel Kristel Massiaru kask 1 02.06.2008 Tubin Ahti Tali haab 2 10.07.2008 Tubin Juulia Massiaru kuusk 2 15.07.2008 Männik Elvi Massiaru kask 2 28.02.2008 Kesa Katy Tali lepp 2 04.09.2008 Oks Aarne Surju lepp 2 07.05
Lepaninal, järgmisel suuremal nukil, ei ole ühtegi leppa. Sanglepad kasvavad hoopis Seaninast mõnisada meetrit lääne pool asuva väiksema maasääre lähedal. Küll aga kasvavad Lepanina juures tammed, mida Tammiskil võib leida vaid paar väiksemat. Loodus Nukki katavad päris põhjatipu lähedal türnpuud, kadakad, paakspuud, põldmuraka- ja mageda sõstra põõsad. Veidi lõuna pool katab poolsaart kadastik ja tihedam lehtpuuvõsa (valdavalt türnpuud)[1], kuni algab männik. Suurematest lehtpuudest on sagedamad saar ja harilik pihlakas. Mõnikord võib kohata merikotkast ja teisi merelinde.[2] Läänerannik on järsem ja kivisem, idarannik laugem ja kohati pillirooga kaetud. Läänerannikul, 15 meetri kaugusel veepiirist, asub 3,3 meetri kõrgune ja 15,4 meetrise ümbermõõduga rändrahn[1], mida on seostatud Muhu kunstmuistendilise vägilase Musta Mardiga[3][4], samuti Suure Tõllu naisega[5].
Tallinna Tehnikaülikool 2014/2015 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr. 7 aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Kristjan Männik Rühm: MATB11 Esitatud: Töö eesmärk: Tutvuda alumiiniumisulami – duralumiiniumi termilise töötlemisega ja uurida termilise töötlemise mõju duralumiiniumi omadustele. Duralumiiniumi keemilise koostise lühike iseloomustus. Duralumiinium on AlCu sulam, kus Cu sisaldus on kuni 5%. AlCu4Mg1 : Cu 3,84.9%, Mn 0,30,9%; Mg 1,21,8%; Si 0,5%; Fe 0,5% ENAW 2024 AlCu faasidiagramm:
ainupartei Isamaaliidu huvides. Emigreerus 1944.aastal Saksamaale ja veetis ülejäänud elu paguluses. ERIKA OSKAR MÄNNIK (1894 Viljandi 1971 Viljandi) oli NKK esinaine aastail 1937 1940, enne seda NKK Sakala ringkonna esinaine ning NKK peasekretär. Lõpetas aastail 1915 1918 kõrgemad põllumajanduskursused Moskvas õpetaja kutsega, töötas Viljandi Gümnaasiumis õpetaja ja juhataja abina. Tema abikaasa, Olustvere Põllutöökooli juhataja ja suurmaaomanik Villem Männik küüditati 14.juunil 3 1941.aastal Siberisse. Erika Männik, otsustades jagada mehe saatust, sõitis talle koheselt Siberisse järele. Siberis mõisteti ta süüdi nõukogude vastase propaganda eest, ta viibis aastail 1944 1951 Dzezkazgani vangilaagris ja 1952.aastal saadeti eriasumisele Novosibirski oblastisse. Vabanes II grupi invaliidina asumiselt 1956.aastal, tuli Eestisse ja elas Viljandis oma sugulaste juures.
Tartu Kutsehariduskeskus Filmianalüüs Koostaja: Maarja Loikonen Grupp: K109 Juhendaja: Maret Männik 2011 ,,Kuhu põgenevad hinged" Seda filmi analüüsida on minu jaoks suhteliselt raske. Aga siiski ma proovin ning kirjutan oma arvamuse põhjal analüüsi tüdrukutest. Ann Ann on heatahtlik, sõbralik kuid tagasihoidlik tüdruk. Tema mässulised tunded oma sündimata väikese venna vastu tekkisid ema põlgusest, armukadetusest, hormoonidest ning tülidest Anni kasuisa Antsuga. Kui ema lükkas tagasi Anni
Hädakaitse Sisekaitseakadeemia nõunik Priit Männik arvates on „hädakaitse“ hea ja selge termin. See moodustub sõnadest “häda” ja “kaitse”. See tähendab, et kõigepealt peab olema häda ning alles seejärel on õigus kaitsele. Kuid milles seisneb hädakaitse ja kus on selle piirid? Nagu juba öeldud, on hädakaitse vajalik vahetu õigusvastase ründe tõrjumiseks. Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise
Koidula luule analüüs Kiindumus isamaasse: ,,Mu isamaa on minu arm!" Mu isamaa on minu arm, Kel südant annud ma, Sul laulan ma, mu ülem õnn, Mu õitsev Eestimaa! Su valu südames mul keeb, Su õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb. Mu isamaa! ,,Sind surmani!" Snd surmani küll tahan Ma kalliks pidada, Mu õitsev eesti rada, Mu lehkav ismaa! Mu Eesti vainud, jõed Ja minu emakeel Teid kõrgeks kiita tahan Ma surmatunnil veel! ,,Kaugelt koju tulles" Eestimaa,Eestimaa- Kes mind võtnud üles kasvata! Eesti leib, mul üksimagus maitsed- Eesti piir , mind üksi kindlast kaitsed- Tänu Isale, et tereta Võin sind jälle, kallis isamaa! Kiindumus eesti rahvasse: ,,Sind surmani!" Kuis on su pojad vagad, Nii vaprad, tugevad ! Nad õitsvad nägusad! Ja sinu tuul ja päike Sind õitsel hoiavad, Ja kõrge kotka tiivad Kuis hellast katavad! ,,Teretamine" Argselt astub sinu ette, Eesti rahvas, isamaa, Laulik; usaldb su kätte Lauluannet pakkuda....
paljand. Iivakivi. Kõpu laiakivi. Loodi-Püstmäe lehisepuistu. Mägiste kuusk(13-ne haruline). Mägiste põrguhaud e Maimu koobas. Oti õunapuu. Pilistvere Kivikangur. Trepimägi. Varesemäed. Viiralti Tamm. Sammuli rändrahn. Viljandi rippsild. Jne. Parika looduskaitseala. Loodi looduspark. Loodi põrgu.. Soomaa rahvuspark. Teringi matkarada ja Lilli Loodusmaja. Tilli kadastik. Tõllamäe tamm ja tammik. Uueveski org ja männik. Paistu tehisjärv. Sinialliku (ohvriallikas). Suure-Jaani järv. Tusti park ja paisjärv. Võrtsjärv. Viiratsi park ja tiigid. Viljandimaal on ka erinevaid muuseume, parke ja linnuseid!
Eesti kromaatiline kannel ja John Cage Kannelt on mängitud juba paar tuhat aastat tagasi. Siis oli see kui harrastuspill ja mängiti ainult rahvamuusikat. Võimalusi oli vähe, sest vanim kandletüüp oli 5-6 keelne pill, mida tundsid lisaks eestlastele ka meie naaberrahvad: soomlased, lätlased, leedulased ja loodevenelased. Kandle algkodu ei teata. Arhailine kannel oli Eestis kasutusel kuni 19. sajandi keskpaigani, tänapäeval on taas väikekannelde taassünd. Suviti toimuvad mitmel pool Eestis väikekandle ehitamise kursused, kus on võimalik pill endale ise valmistada ning antakse ka mänguõpetust. Nüüd on väikekandle õpetus ka tulnud ka algklassidesse, kus on muusikatunni kõrval ka selle pilli õpetus, plokkflöödi asemel. 18-19.sajand hakkas kannel muutuma. Keeli hakati juurde lisama. Ka pilli ehitus muutus kui vana kannel oli tehtud ühest puutükist, siis nüüd hakati ehitama kandleid kinnitatud lauatükkidest. Lisati roop heli võimendamisek...
Seda võib võrrelda klahvide paigutusega klaveri klaviatuuril (mustad ja valged klahvid). Kromaatilisi kandleid valmistas Tallinna Klaverivabrik alates 1950ndatest kuni 1990ndate aastateni. Need kandled on 46 keelega. Praegu on võimalik tellida kromaatilisi kandleid Soomest või eesti kandlemeistritelt. Uuematel Soomest pärit kanneldel võib olla kuni 50 keelt. Kromaatilisele kandlele on kirjutanud muusikat Anti Marguste, Ants Sõber, Gennadi Taniel, Lembit Veevo, Aarne Männik, Mirjam Tally, Lauri Jõeleht, Märt-Matis Lill, Tatjana Kozlova, Kristjan Kõrver jt. Eestis on kromaatilist kannelt võimalik erialana õppida mitmes lastemuusikakoolis, aga ka Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis, Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Ta esitas lood Arvo Pärdi Für Alina, Bachi süüdi nr 1, Sajab valget lund, Hõbedased kellad, ’’Martale’’ filmist Nimed marmortahvlik ja loo tsüklist Sa ei tea. Minu arvamus
Naiskodukaitse Ketriin Antson Ajalugu Loodi 2. septembril 1927. aastal Detsembris 1924.a loodi esimesed NKK jaoskonnad. Eeskujuks Lotta Svärd NKK peamised tegevusvaldkonnad olid majandus-, toitlustus-, sanitaar- ja propagandaala. 27. juunil 1940.a likvideeriti NKK koos KL. 20. septembrit 1991.a NKK taasloomise tegelik kuupäev, esinaine Dagmar Mattiisen. 1997. aastal tähistas NKK oma 70. aastapäeva. Esinaised läbi aegade 1927–1936 Mari Raamot, Naiskodukaitse esimene esinaine. 1937–1940 Erika Oskar-Männik 1992–2005 Dagmar Mattiisen. 2006–... Airi Tooming Tegevus Koostöö Kaitseliidu, Päästeametiga, Politseiga, „Erna“ seltsiga, Kodanikukaitse seltsiga ning kohaliku omavalitsusega. Üleriigiline NKK spordilaager NKK koormusmatk Tähistatakse Eesti V...
Tallinna Tehnikaülikool 2014/2015 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr. 1 aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Kristjan Männik Rühm: MATB11 Esitatud: Töö eesmärk: Töö eesmärk on tutvuda põhiliste konstruktsioonimaterjalide mehaaniliste omaduste ja nende määramise meetoditega, sealhulgas tutvuda 1. metallide, plastide, komposiitmaterjalide katsetamisega tõmbele, analüüsida tõmbediagrammi ning määrata selle põhjal tugevus ja plastsusnäitajad. Võrrelda erinevaid katsetatavaid materjale ning
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Organisatsiooni ja juhtimise õppetool Liis Mägi ja Sten Martin INTELLEKTUAALSE KAPITALI VÄÄRTUS ETTEVÕTTELE Referaat Juhendaja: õppejõud Virve Siirde Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. INTELLEKTUAALSE KAPITALI OLEMUS...................................................................... 4 2. KOOSTISOSAD.....................................................................................................................6 3. INTELLEKTUAALSE KAPITALI TÄHTSUS ....................................................................8 4. VÄÄRTUSE LOOMINE..............
Rosalie Huule jutustuse järgi asunud siinses ümbruses kunagi kirik. Kord jumalateenistuse ajal astunud kirikusse kolm venda, mis oli vanasti väga rangelt keelatud. Kirik oli koos rahvaga kolinal ja mürinal maa alla vajunud. Hiljem olevat nendesse kohtadesse mets kasvanud, et ümbruskonna rahvas paganateks jääks.” Veel olevat toona kõneldud, et Põrguhauas pidavat õhtustel tundidel käima vilgas elu. Keset hauda keenud katel ja ümbruskonna männik kubisenud askeldavatest põrgusulastest, kes varunud lõkke jaoks puid. Julgemad söandanud seda elu isegi vaatama minna ja märganud kaugelt lõkkekuma. Lähemalt ei julgenud asja keegi uurida, sest siis pidavat uudishimulikust uurijast põrgusulane saama. Põrguhaua läheduses kardeti öelda sõna „kurat”: seepeale viivat põrgusulased eksinu kohe kuradi enese juurde Vanasti käidi lähedal olevast Rebasemäe ja Huule külast otse Põrguhauast mööda, Veriora mõisa aladele
Tallinna Tehnikaülikool 2014/2015 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr. 5 aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Kristjan Männik Rühm: MATB11 Esitatud: Töö eesmärk: Tutvuda terase termotöötlemise tehnoloogiaga, selgitada välja terase süsinikusisalduse, jahutuskiiruse ja karastamisele järgneva noolutustemperatuuri mõju terase kõvadusele. Antud töös keskendutakse süsinikteraste termotöötlusele. Karastamise ja noolutamise olemus ning tähtsus
Tallinna Tehnikaülikool 2014/2015 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr. 2 aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Kristjan Männik Rühm: MATB11 Esitatud: Töö eesmärk: 1. Tutvuda põhiliste kõvaduse määramise meetoditega (Brinell, Rockwell ja Vickers, Barcol). 2. Valida sobiv meetod kõvaduse määramiseks erinevatele materjalidele. 3. Võrrelda katsetatud materjalide kõvadust. 4. Analüüsida seost materjali tõmbetugevuse ning kõvaduse vahel. 5
45902200391 Põld Evelin Kabli 9 38105090295 Saar Erki Kabli 4 47704250911 Ilves Annika Laiksaare 6 44311270496 Kukk Krista Laiksaare 4 48109130038 Miller Kersti Laiksaare 9 45903030319 Mäesalu Valve Laiksaare 10 44801180808 Põder Mirja Laiksaare 12 47605040659 Raid Hilja Laiksaare 14 37105220288 Salu Kustav Laiksaare 9 47110060467 Männik Elvi Massiaru 11 35302070214 Paju Ants Massiaru 3 37111200348 Roos Margus Massiaru 8 48007150516 Sirel Kristel Massiaru 7 44601210234 Toomsalu Tiina Massiaru 14 45209010485 Tubin Juulia Massiaru 7 37302150417 Ilves Tom Surju 3 34112180084 Meister Anton Surju 3 34203130136 Mäger Karl Surju 9 35001130124 Oks Aarne Surju 11
maaringkondadele ja "pehmem" poliitiline imago võimaldavad märksa edukamalt leida liitlasi. Erakonna juhtpoliitikud Erakonna esimees Andrus Blok Erakonna aseesimehed Mai Treial Riina Kull Arno Sild Osalemine valimistel Riigikogu valimised 2003 Riigikokku kandideeris 125 Rahvaliidu kandidaati, keskmine vanus 49, 7 aastat Valituks osutus 13 kandidaati: Jaak Allik, Margi Ein, Margus Leivo, Jaanus Männik, Mart Opmann, Jaan Õunapuu, Rein Randver, Villu Reiljan, Janno Reiljan, Jüri Saar,Vello Tafenau, Tiit Tammsaar ja Mai Treial 2007 - Riigikokku kandideeris 125 Rahvaliidu kandidaati, keskmine vanus 49, 5 aastat Valituks osutus 6 kandidaati: Jaanus Marrandi, Villu Reiljan, Karel Rüütli, Erika Salumäe, Mai Treial ja Ester Tuiksoo 2011 Riigikokku kandideeris 88 Rahvaliidu kandidaati, valituks ei osutunud ükski kandidaat, sest erakond ei ületanud valimiskünnist (5%)
aastaringselt. Esimese kirikuna Eestis on tornis lift ja sissepääs on tagatud ka ratastoolis. Väike kirik 1962. a. sai kogudus äravõetud Suurkiriku asemel vana Zinovjevi malmitehase baraki. Koguduse jõupingutustega tehti hoone ümber jumalateenistuste pidamiseks. 1993. a. toimus kirikus suurem remont. 2001.a. saadi annetusena Saksamaal Lübeckis valmistatud Kemperi firma orel. 2002.a. annetas Henn Männik uue altari koos klaasmaaliga. Suurkirikust oli toodud neli kroonlühtrit ja kaks altarilühtrit. Ka tänaseks päevaks kirik töötab ja mahutab umbes 120 inimest. Kasutatud allikad http://www.narvakirik.ee/index.php?lang=1 http://et.wikipedia.org/wiki/Narva_Aleksandri_Suurkirik
Ülesanded: 1. esindab eesti vab. 2. Nimetab ja vabstab ametist diplomaadidi 3. Kuulutab välja rk valimised 4. Kutsub kokku uue rk 5. Kuulutab välja seadused 6. Annab välja seadusi 7. Algatab ainuisikuliselt PS-i muutmise 8. Määrab PMK 9. Nimetab ja vabastab valitsuse liikmed 10. Esitab kõrgete ametite kandidaadi a. Riigikohtu esimees- Märt Rask b. Eesti panga nõukogu esimees-Jaan Männik c. Riigi kontrolör-Mihkel Oviir d. Õigus kantsler-Indrek Teder e. Kaitseväe juhataja-Ants Laaneots 11. Nimetab ametisse eesti panga presidendi-Ardo Hannson 12. Nimetab ametisse kohtunikud (220 13. Annab autasusid ja auastmeid 14. On Eesti riigikaitse juht 15. Teeb ettepaneku sõjalisel seisukorral, erakorralise seisukorra ettepanek 16. Armu andmine Vabariigi Valitsus- kõrgeim täidesaatev võim. Valitsuse moodustamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
