(1) Asbestijäätmete veopakend peab olema piisava tugevuse ja vastupidavusega, et vältida asbestikiu ja tolmu eraldumist nii asbestijäätmete veo kui ka nende peale ja mahalaadimise käigus. (2) Suuremõõdulisi asbesti sisaldavaid koodinumbriga 17 06 05* tähistatud ehitusjäätmeid (näiteks torusid, plaate), mis lahtist kiudu ja tolmu vahetult ei eralda, võib vedada pakendamata kujul. (3) Asbestijäätmeid tuleb veovahendile peale ja sealt maha laadida ettevaatusmeetmeid rakendades, vältides jäätmete ja nende pakendite loopimist, mahakallutamist ja pakendite võimalike vigastuste teket veo kestel. (1:§4) 1.4 Asbestijäätmete kõrvaldamine ja taaskasutamine (1) Asbestijäätmed tuleb kõrvaldada. (2) Asbestijäätmeid taaskasutatakse vaid juhul, kui neis sisalduvate komponentide käitlemise suhtes ei
67. Jaotussüsteemi kavandamise märksõnad. jne) *liiklusõnnetused *liiklusummikud 85. Kogukulu analüüs nõuab... 1)Omandivorm- ladu (rendiladu või eraladu- kumb kasulikum) 5)Transpordikasutaja kulud- maksud mis ei ole tariifide sees ja on pandud ..tekkivate kulude vastastikkuse mõju ja sõltuvuse hindamist 2)Tsentraliseeritus- kas 1 või mitu ladu veovahendile selle kasutamise eest (peatused transiidisõitudel, külmveoki laotegevuses, laovarus, infos, tagastuses/korjes ja pakendamises 3) Ladude arv, mida mõjutab: *firma suurus *väikeste koguste ostjad lisakulu jne) 86. Mis on logistiline kogukulu? *klienditeenindustase *kulud (varud, laotegevus, transport, 78
pakendama jäätmed uuesti koos muude samalaadsete jäätmetega. Veopakend peab olema piisava tugevuse ja vastupidavusega, et vältida asbestikiu ja -tolmu eraldumist nii asbestijäätmete veo kui ka nende peale- ja mahalaadimise käigus. Suuremõõdulisi asbesti sisaldavaid koodinumbriga 17 06 05* tähistatud ehitusjäätmeid (näiteks torusid, plaate), mis lahtist kiudu ja tolmu vahetult ei eralda, võib vedada pakendamata kujul. Asbestijäätmeid tuleb veovahendile peale ja sealt maha laadida ettevaatusmeetmeid rakendades, vältides jäätmete ja nende pakendite loopimist, mahakallutamist ja pakendite võimali1 Asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded Asbestijäätmeid taaskasutatakse vaid juhul, kui neis sisalduvate komponentide käitlemise suhtes ei rakendu «Kemikaaliseaduse» alusel kehtestatud keelud ja piirangud. Enne asbestijäätmete kõrvaldamist nende
(cross-docking) Ristlaadimine on tegevus, kus kaubad võetakse lattu vastu ja lähetatakse edasi ilma neid vahepeal ladustamata või minimaalse ladustamisega, tavaliselt vähem kui 24 tunni jooksul. Vastuvõetud kaubad liigutatakse sageli otse vastuvõtualalt lähetusalale. Ristlaadimise eesmärgiks võib olla transpordiviisi muutmine, kaupade sorteerimine saatmiseks erinevatesse sihtpunktidesse või erinevatest lähtepunktidest saabunud kaupade koondamine kindlasse sihtpunkti suunduvale veovahendile. Tavaliselt kaasneb sellega saadetiste, pakkeühikute või kaubaartiklite sorteerimine. 46. Mis vahe on ühe- (1D) ja kahemõõtmelistel (2D) vöötkoodidel? 2D koode loetakse üheaegselt nii horisontaal- kui vertikaalsuunas. Neil on suurem andmemahutavus ja suurem kasutuskindlus. 2D vöötkoodid jagunevad mitmerealisteks ja maatrikskoodideks. 47. Mis on automaatne andmevastus? (auto ID) Auto ID hõlbustab kaupu puudutava informatsiooni sisestamist, muutmist ja edastamist
4) Jaotus (konsolideerimise vastand) 41. Mis on ristlaadimine (cross-docking), miks seda kasutatakse? Ristlaadimine on tegevus, mille käigus kaubad võetakse lattu vastu ja lähetatakse edasi ilma neid vahepeal ladustamata või minimaalse ladustamisega. Ristlaadimise eesmärk võib olla transpordiviisi muutmine, kaupade sorteerimine erinevatesse sihtkohtadesse saatmiseks või erinevatest kohtadest saabunud kaupade koondamine kindlasse sihtkohta suunduvale veovahendile. 42. Mis vahe on hoiulaol ja jaotuskeskusel? Jaotuskeskus on hoiulao edasiarendus. Suurt osa lao pinnast kasutatakse vastuvõetud tellimuste komplekteerimiseks ja ühitamiseks.Jaotuskeskusel on kiirem laoringlus kui hoiulaol. Tavaliselt jaotuskeskused teenindavad suuremaid geograafilisi priikondi kui hoiulaod. 6 43. Mis vahe on jaotuskeskusel ja ristlaadimiskeskusel? Ristlaadimiskeskus on jaotuskeskuse edasiarendus
· laadimisajad on minimaalsed. 43. Mis on ristlaadimine (krossdocking), miks seda kasutatakse? Ristlaadimine on tegevus, mille käigus kaubad võetakse lattu vastu ja lähetatakse edasi ilma neid vahepeal ladustamata või minimaalse ladustamisega. Ristlaadimise eesmärk võib olla transpordiviisi muutmine, kaupade sorteerimine erinevatesse sihtkohtadesse saatmiseks või erinevatest kohtadest saabunud kaupade koondamine kindlasse sihtkohta suunduvale veovahendile. 44. Mis vahe on ühe (1D ja kahemõõtmelisel (2D) vöötkoodil? 2Dvöötkoodides on andmed kodeeritud horisontaal ja vertikaalmõõtmes, mis võimaldab mitu korda tihedamat andmesalvestust pindalaühiku kohta. 45. Mis on automaatne andmetuvastus (auto ID)? AutoID on objektide automaatse tuvastamise, nende kohta andmete kogumise ja nende otse arvutisüsteemis sisestamise (st inimese sekkumiseta) meetodite üldnimetus. AutoID tehnoloogiate
laadimisajad on minimaalsed. 43.Mis on ristlaadimine (kross-docking), miks seda kasutatakse? Ristlaadimine on tegevus, mille käigus kaubad võetakse lattu vastu ja lähetatakse edasi ilma neid vahepeal ladustamata või minimaalse ladustamisega. Ristlaadimise eesmärk võib olla transpordiviisi muutmine, kaupade sorteerimine erinevatesse sihtkohtadesse saatmiseks või erinevatest kohtadest saabunud kaupade koondamine kindlasse sihtkohta suunduvale veovahendile. 44.Mis vahe on ühe (1D ja kahemõõtmelisel (2D) vöötkoodil? 2D-vöötkoodides on andmed kodeeritud horisontaal- ja vertikaalmõõtmes, mis võimaldab mitu korda tihedamat andmesalvestust pindalaühiku kohta. 45.Mis on automaatne andmetuvastus (auto ID)? Auto-ID on objektide automaatse tuvastamise, nende kohta andmete kogumise ja nende otse arvutisüsteemis sisestamise (st inimese sekkumiseta) meetodite üldnimetus. Auto-
(1:§3) 1.3 Asbestijäätmete vedu (1) Asbestijäätmete veopakend peab olema piisava tugevuse ja vastupidavusega, et vältida asbestikiu ja -tolmu eraldumist nii asbestijäätmete veo kui ka nende peale- ja mahalaadimise käigus. (2) Suuremõõdulisi asbesti sisaldavaid koodinumbriga 17 06 05* tähistatud ehitusjäätmeid (näiteks torusid, plaate), mis lahtist kiudu ja tolmu vahetult ei eralda, võib vedada pakendamata kujul. (3) Asbestijäätmeid tuleb veovahendile peale ja sealt maha laadida ettevaatusmeetmeid rakendades, vältides jäätmete ja nende pakendite loopimist, mahakallutamist ja pakendite võimalike vigastuste teket veo kestel. (1:§4) 1.4 Asbestijäätmete kõrvaldamine ja taaskasutamine (1) Asbestijäätmed tuleb kõrvaldada. (2) Asbestijäätmeid taaskasutatakse vaid juhul, kui neis sisalduvate komponentide käitlemise suhtes ei rakendu «Kemikaaliseaduse» alusel kehtestatud keelud ja piirangud. (1:§5) 1.5 Asbestijäätmete töötlemine
Müüja hooleks Tarnitud tehasest on kaup vaid oma territooriumil või muus kokkulepitud kohas kättesaadavaks teha. Ka laadimise peab organiseerima ostja. FCA (tarnekoht) Free Carrier Müüja mure on kaup veovahendile laadida ja vajadusel Franko vedaja ekspordiformaalsused täita; edasi kõik ostja hool ja risk. CPT (sihtkoht) Carriage Paid to Müüja kohustus on kaup vedajale üle anda. Riski Vedu makstud kuni üleminek ostjale ja sihtkoht, milleni müüja peab veo organiseerima, on erinevad ja tuleks lepingus
kõrvaldamine, laadimine ja äravedamine või kohapeal likvideerimine. Tarbetud ja kõrvaldamisele määratud hooned ja rajatised lammutatakse. Lõhkamine. Tööetapid on: kaljupinnase puhastamine, puuraukude tegemine, laengute paigaldamine ja katmine, lõhkamine, kivide laadimine ja äravedu, lõhatud pinna puhastamine. Pinnase kaevamine. Selle tööoperatsiooni käigus kaevatakse pinnas vajaliku sügavuseni, laaditakse äraveetav pinnas transpordi-/veovahendile, teisaldatakse pinnast ehitusplatsi piires, tehakse vahelaod, kuhjatakse hunnikutesse ja mittevajalik pinnas veetakse minema.Enne mullatööde alustamist on tähtis välja selgitada, kui palju pinnast tuleb krundi/ehitusplatsi erinevatest osadest eemaldada ja milline on täitepinnase vajadus. Tavalisemad mehhanismid on buldooser, ekskavaator ja laadurekskavaator. Pinnase transport toimub kalluritega, ehitusplatsi piires laadurekskavaatoriga. Tagasitäide ja tihendamine
tarneklausleid FCA, CPT, CIP, DDU ka DDP. Mingil juhul ei tuleks kasutada FOB, CFR või CIFi ega ka teisi laevaveo tarneklausleid juhtudel, kui laevavedu pole üldse võimalik. EXW hangitud tehasest Müüjakeskne tarneklausel Müüja kohustused on täidetud, kui ta teeb ekspordivalmis kauba ostjale kättesaadavaks oma territooriumil või mõnes teises nimetatud kohas. Ostja kohustus on nii kauba laadimine veovahendile kui ka ekspordi tolliformaalsuse täitmine. Ostja ei tohiks nõustuda EXWtarnetingimuse kasutamisega selle müüjakesksuse tõttu ja peaks taotlema FCA kasutamist EXW asemel. Müüja ei peaks EXW kasutamist nõudma isegi siis, kui ta oma kulul laadib kauba ostja veovahendile ning korraldab ekspordi tolliklaarimise. Küll on EXW väga sobiv hinnainfo allikas: ekspordivalmis kaup müüja territooriumil maksab EXWhinda. FCA franko vedaja
Ristlaadimine (cross-docking) on tegevus, kus kaubad võetakse lattu vastu ja lähetatakse edasi ilma neid vahepeal ladustamata või minimaalse ladustamisega, tavaliselt vähem kui 24 tunni jooksul. Vastuvõetud kaubad liigutatakse sageli otse vastuvõtualalt lähetusalale. Ristlaadimise eesmärgiks võib olla transpordiviisi muutmine, kaupade sorteerimine saatmiseks erinevatesse sihtpunktidesse või erinevatest lähtepunktidest saabunud kaupade koondamine kindlasse sihtpunkti suunduvale veovahendile. Tavaliselt kaasneb sellega saadetiste, pakkeühikute või kaubaartiklite sorteerimine. Ristlaadimisest on erinevaid variatsioone. Keerukuse järgi võib ristllaadimistegevusii jagada kolmeks: · Cks käsitlemine kaupu käsitletakse ainult üks kord, võttes need saabunud veovahendilt vastu ja laadides otse väljuvale veovahendile. Kasutatakse, kui esmaseks eesmärgiks on kaubavoogude võimalikult küre liikumine
edasi ilma neid vahepeal ladustamata või minimaalse ladustamisega, tavaliselt vähem kui 24 h jooksul. Vastuvõetud kaubad liigutatakse sageli otse vastuvõtualalt lähetusalale. Ristlaadimise eesmärgiks võib olla transpordiviisi muutmine, kaupade sorteerimine saatmiseks erinevatesse sihtpunktidesse või erinevatest lähtepunktidest saabunud kaupade koondamine kindlasse sihtpunkti suunduvale veovahendile. Tavaliselt kaasneb sellele saadetiste, pakkeühikute või kaubaartiklite sorteerimine. (lühike tarneaeg, lao ja säilituskulude minimeerimine, mastaabisäästu efekt). 44. Mis vahe on ühe- (1D) ja kahemõõtmelistel (2D) vöötkoodidel? 1D Ühemõõtmelised e lineaarsete koodide all tunneme tavapäraseid vöötkoode, mis moodustuvad triipudest ning triipude vahelisest alast, mis mõlemad sisaldavad kodeeritud andmeid
3) Üle 65 km veod, kuni 8 tundi- peab olema Veterinaar -ja Toiduameti (VTA) välja antud veoluba, samuti peavad juhid ja loomade saatjad olema läbinud ajakohase koolituse. 4) Üle 8 tunni kestvad veod- peab vedajal olema VTA väljastatud pikkade vedude veoluba, veovahendi juhid ja saatjad peavad olema läbinud koolituse ning neil peab olema seda tõestav pädevustunnistus. Samuti kohalduvad pikkade vedude puhul veovahendile täiendavad nõuded (jootmissüsteem, ventilatsioonisüsteem), peab koostama loomade veo kohta teekonnaplaani, mis tuleb kooskõlastada VTA-ga. CMR KONVENTSIOON KEHTIB AUTOVEDUDELE JÄRGNEVATE TINGIMUSTE TÄITMISE: 1) Kauba transportimise eest makstakse tasu 2) Kauba vastuvõtmise ja üleandmise koht asuvad eri riikides, millest vähemalt üks nendest riikidest on ühinenud CMR-konventsiooniga. 3) Tingimusel, et vedu teostatakse konventsioonis määratletud
seega on makstud ka konteineri mahalaadimine lähtesadamasse saabuvalt veokilt ja konteineri laadimine sihtsadamas veokile • LIFO ja FILO (liner in / free out; free in / liner out) – on tingimused, kus ühes sadamas on konteineri laadimine hinna sees, teises sadamas aga mitte. CY (container yard) – tähendab, et pakutud hinna sees on sadamas üks laadimine – sadamaterminalist laevale või vastupidi. Konteineri laadimise veovahendilt või veovahendile peab klient juurde maksma. Näiteks tingimus LI/CY mereveo hinna pakkumise järel tähendab, et pakkumine sisaldab konteineri vedu alates konteineri sadamasse toimetanud veokilt mahalaadimisest kuni sihtsadama konteinerterminali laadimiseni. Konteineri sihtsadama terminalis veokile laadimise tasu selline hind enam ei sisalda. • Door “uksest” või “ukseni” tingimus tähendab, et hinnapakkumine sisaldab kõiki transpordikulusid
kaubale. Kolmanda osapoole all mõeldakse üldjuhul ettevõtet, kes suudab pakkuda integreeritud logistilisi teenuseid Kombineeritud veod Vedude liik, mille puhul kasutatakse kaht või enamat veoviisi. Kaup on kogu veoprotsessi käigus ühes kaubaruumis (veoühikus). Kaupa ei laadita vahepeal maha ega panda koormasse eraldatud osadena. Veoühik (treiler, konteiner jne.) laaditakse ümber teisele veovahendile, kusjuures muutuda võib veoviis. Komplekteerimistõstuk Komplekteerimistõstukid on tõsteseadmed, mida kasutatakse ladudes tükikauba komplekteerimiseks. Tõstuki abil on komplekteerimistöö teostamine efektiivne, mugav ja ohutu. Tõstuk on varustatud konsooliga, millele kinnitatakse komplekteerimisleht. Toodetakse madalkomplekteerimistõstukeid (1-2 riiulikorrus), keskmiste kõrguste komplekteerimistõstukeid (2-4 riiulikorrus) ja kõrgkomplekteerimistõstukeid (2 - 8 riiulikorrus).
alammäära arvutamise juhend; 3) ohtliku kemikaali künniskogus ja käitlemise piirkogus suurõnnetuse ohuga ettevõttele. (3) Teede- ja sideministri määrusega kehtestatakse, lähtudes kemikaali ohtlikkusest: 1) nõuded kemikaali hoiukohale, peale-, maha- ja ümberlaadimiskohale ning teistele kemikaali käitlemiseks vajalikele ehitistele sadamas, autoterminalis, raudteejaamas, lennujaamas; 2) nõuded veovahendile; 3) tervisele, varale või keskkonnale kemikaalist johtuda võiva kahju vältimist või vähendamist võimaldavad nõuded veose jälgimisele ning veole teedel, veeteedel, õhu kaudu ja posti teel. (4) Siseministri määrusega kehtestatakse: 1) ohtlikus ettevõttes riskianalüüsi tegemise kord ning õnnetuse ärahoidmise ja õnnetuse korral tegutsemise nõuded; 2) suurõnnetuse ohuga ettevõtte teabelehe, ohutusaruande ning hädaolukorra plaanide koostamise ja esitamise kord;
alammäära arvutamise juhend; 3) ohtliku kemikaali künniskogus ja käitlemise piirkogus suurõnnetuse ohuga ettevõttele. (3) Teede- ja sideministri määrusega kehtestatakse, lähtudes kemikaali ohtlikkusest: 1) nõuded kemikaali hoiukohale, peale-, maha- ja ümberlaadimiskohale ning teistele kemikaali käitlemiseks vajalikele ehitistele sadamas, autoterminalis, raudteejaamas, lennujaamas; 2) nõuded veovahendile; 3) tervisele, varale või keskkonnale kemikaalist johtuda võiva kahju vältimist või vähendamist võimaldavad nõuded veose jälgimisele ning veole teedel, veeteedel, õhu kaudu ja posti teel. (4) Siseministri määrusega kehtestatakse: 1) ohtlikus ettevõttes riskianalüüsi tegemise kord ning õnnetuse ärahoidmise ja õnnetuse korral tegutsemise nõuded; 2) suurõnnetuse ohuga ettevõtte teabelehe, ohutusaruande ning hädaolukorra plaanide koostamise ja esitamise kord;
01.06.2009] 4) [kehtetu - RT I 2006, 28, 209 - jõust. 30.06.2006] (2) Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega kehtestatakse: 1) [kehtetu - RT I 2004, 75, 521 - jõust. 19.11.2004] 2) nõuded kemikaali hoiukohale-, peale-, maha- ja ümberlaadimiskohale ning teistele kemikaali käitlemiseks vajalikele ehitistele, samuti erinõuded ammooniumnitraadi käitlemisele; [RT I, 30.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011] 3) lähtudes kemikaali ohtlikkusest, nõuded veovahendile; 4) kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohtlikkuse kategooria ja ohtliku ettevõtte määratlemise kord; 5) ohutusnõuniku koolituse õppekava, kutseoskusnõuded ja koolitustunnistuse vorm. (3) [Kehtetu - RT I 2003, 23, 144 - jõust. 01.04.2003] (4) Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatakse nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte
1.06.2009] 4) [Kehtetu RT I 2006, 28, 209 jõust. 30.06.2006] (2) Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega kehtestatakse: 1) [Kehtetu RT I 2004, 75, 521 jõust.19.11.2004] 2) nõuded kemikaali hoiukohale, peale-, maha- ja ümberlaadimiskohale ning teistele kemikaali käitlemiseks vajalikele ehitistele sadamas, autoterminalis, raudteejaamas ja lennujaamas ning erinõuded ammooniumnitraadi käitlemisele; 3) lähtudes kemikaali ohtlikkusest, nõuded veovahendile; 4) kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohtlikkuse kategooria ja ohtliku ettevõtte määratlemise kord; 5) ohutusnõuniku koolituse õppekava, kutseoskusnõuded ja koolitustunnistuse vorm . (3) [Kehtetu RT I 2003, 23, 144 jõust. 1.04.2003] (4) Siseministri määrusega kehtestatakse ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte teabelehe,
vältimiseks niisutada. (1:§3) 1.3 Asbestijäätmete vedu (1) Asbestijäätmete veopakend peab olema piisava tugevuse ja vastupidavusega, et vältida asbestikiu ja tolmu eraldumist nii asbestijäätmete veo kui ka nende peale ja mahalaadimise käigus. (2) Suuremõõdulisi asbesti sisaldavaid koodinumbriga 17 06 05* tähistatud ehitusjäätmeid (näiteks torusid, plaate), mis lahtist kiudu ja tolmu vahetult ei eralda, võib vedada pakendamata kujul. (3) Asbestijäätmeid tuleb veovahendile peale ja sealt maha laadida ettevaatusmeetmeid rakendades, vältides jäätmete ja nende pakendite loopimist, mahakallutamist ja pakendite võimalike vigastuste teket veo kestel. (1:§4) 1.4 Asbestijäätmete kõrvaldamine ja taaskasutamine (1) Asbestijäätmed tuleb kõrvaldada. (2) Asbestijäätmeid taaskasutatakse vaid juhul, kui neis sisalduvate komponentide käitlemise suhtes ei rakendu «Kemikaaliseaduse» alusel kehtestatud keelud ja piirangud. (1:§5) 1
- last või veovahend on väliselt transpordikõlblikus seisus ja võib olla tegusalt kinnitatud - laeval on olemas kogu kinnitamiseks vajalik töökorras inventar - last veovahenditel ja veovahendite sees on praktiliste võimaluste piires korralikult stoovitud ja kinnitatud veovahendi külge. Stoovimise ja kinnitamise deklaratsioon (Cargo stowage and securing declaration) Kui on põhjust kahtlustada, et stoovitud ohtlik kaup ei ole paigutatud konteinerisse või veovahendile ega kinnitatud vastavalt IMDG-koodeksi nõuetele või kui puudub konteineri/veovahendi lastimisdeklaratsioon, ei tohi sellist konteinerit või veovahendit laevale lastida. Ebaselgete olukordade vältimiseks on soovitav varustada konteinerid või veovahendid stoovimise ja kinnitamise deklaratsiooniga. Deklaratsiooni vorm on antud IMDG- koodeksis. Üks võimalikest deklaratsiooni vormidest on toodud allpool. Cargo stowage and securing declaration Vehicle nr......
01.06.2009] 4) [kehtetu - RT I 2006, 28, 209 - jõust. 30.06.2006] (2) Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega kehtestatakse: 1) [kehtetu - RT I 2004, 75, 521 - jõust. 19.11.2004] 2) nõuded kemikaali hoiukohale-, peale-, maha- ja ümberlaadimiskohale ning teistele kemikaali käitlemiseks vajalikele ehitistele, samuti erinõuded ammooniumnitraadi käitlemisele; [RT I, 30.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011] 3) lähtudes kemikaali ohtlikkusest, nõuded veovahendile; 4) kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohtlikkuse kategooria ja ohtliku ettevõtte määratlemise kord; 5) ohutusnõuniku koolituse õppekava, kutseoskusnõuded ja koolitustunnistuse vorm. (3) [Kehtetu - RT I 2003, 23, 144 - jõust. 01.04.2003] (4) Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatakse nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga
01.06.2009] 4) [Kehtetu RT I 2006, 28, 209 - jõust. 30.06.2006] (2) Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega kehtestatakse: 1) [Kehtetu RT I 2004, 75, 521 - jõust. 19.11.2004] 2) nõuded kemikaali hoiukohale, peale-, maha- ja ümberlaadimiskohale ning teistele kemikaali käitlemiseks vajalikele ehitistele sadamas, autoterminalis, raudteejaamas ja lennujaamas ning erinõuded ammooniumnitraadi käitlemisele; 3) lähtudes kemikaali ohtlikkusest, nõuded veovahendile ; 4) kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohtlikkuse kategooria ja ohtliku ettevõtte määratlemise kord ; 5) ohutusnõuniku koolituse õppekava, kutseoskusnõuded ja koolitustunnistuse vorm . (3) [Kehtetu RT I 2003, 23, 144 - jõust. 01.04.2003] (4) Siseministri määrusega kehtestatakse ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte teabelehe,
konteineri laadimine hinna sees, teises sadamas aga mitte. 156 8 Kaubavedu ja ekspedeerimine • CY (container yard) – tähendab, et pakutud hinna sees on sadamas üks laadimine – sadamater- minalist laevale või vastupidi. Konteineri laadimise veovahendilt või veovahendile peab klient juurde maksma. Näiteks tingimus LI/CY mereveo hinna pakkumise järel tähendab, et pakku- mine sisaldab konteineri vedu alates konteineri sadamasse toimetanud veokilt mahalaadimi- sest kuni sihtsadama konteinerterminali laadimiseni. Konteineri sihtsadama terminalis veokile
annaabi.ee 
