Isurid ja isuri keel NIMI Nimetused Rahva enesenimetus on inkeroine või izora, karjalain ning üldistavalt maaväki. Sõna isur võib olla pärit Neeva lisajõe venekeelsest nimest izora, millele vastab läänemeresoome nimi Inkeri. Vanemas eesti traditsioonis on isureid ka ingerlasteks nimetatud. Soomes peetakse isureid üldiselt õigeusklikeks ingerisoomlasteks. Isurite peamine traditsiooniline elatusala on maaviljelus ning loomakasvatus. Tegeldud on ka kalapüügiga ja metsatööga. Isurid on koos vadjalastega
radioaktiivne isotoop Ru-106, mis tekib tuumareaktorites ja mille poolestusaeg on 372 päeva 7) Kasutamine tänapäeval Ruteeniumiga kaetakse ehteid, et saada neile ilus välimus. 8) huvitavad faktid Ruteenium on kõva, valge, maal üli haruldane siirdemetall. See element avastati venemaal uuralites ning selle nimetus pärineb ladinamaa venekeelsest nimetusest. 9( Pilt 10) Info allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Ruteenium (2017) raamat: Elementide tutvustus
arengu. Ta jõudis järeldusele, et arutusel olevadseaduseelnõud seda ei taga. Ta avaldas ka arvamust, et seaduseelnõusi on võimalik muuta, paremaks teha. Seejärel kõneles Tartu Linnakomitee esimene sekretär Tõnu Laak. Tema avaldas toetust põhiseaduse muudatuste hulgas. Tema arvas, et otsuse peaks tegema käesoleval istungijärgul. Edasi sai sõna uus saadik Edgar Savisaar. Ta tõi konkreetseid näiteid valijate hulgas tehtud uuringute tulemuste kohta. Välja tuli, et ligi pool venekeelsest elanikkonnast ei toeta seaduseelnõusid (47%). Edasi peatus E. Savisaar konkreetsemalt vaidlustel Eesti NSV põhiseaduse 74. Paragrahvi parandamise üle. See oligi terve istungjärgu sõlmmküsimus. Tema sõnavõttu kuulati tähelepanelikult. Edasi arutles E. Savisaar veel võimu ja vaimu vahekorrast. Sõnavõtud jätkusid. Väga palju oli kordamist, sest jutt käis peamiselt 74. paragrahvi ümber. Ükski sõnavõtja ei peatunud põhjalikumalt majandusprobleemidel. Kõigi
KASUTATUD ALLIKAD 11 2 SISSEJUHATUS Oma järjekordses referaadis tahan ma lugejale tutvustada isuri keelt, auskohta, ajalugu ja kultuuri. Iga inimene võiks ka ju teada nagu minagi, natuke väike rahvastest. Selleks oleksid isurid. 3 ÜLDANDMED Nimetused Rahvas ise kutsub end inkeroine-deks või izora-deks, aga ka karjalain-deks. Sõna isur on arvatavasti pärit Neeva vasakpoolse lisajõe venekeelsest nimest izora ja sellele vastab vana läänemeresoome nimi Inkeri. Varasemas eesti traditsioonis on isureid ka ingerlasteks nimetatud. Soomes, aga peetakse isureid tavapäraselt õigeusklikeks ingerisoomlasteks. Venemaal on isurite ja ingerisoomlaste vahel alati vahet tehtud ning peale II maailmasõda levis nende eristamine ka kindlamalt Eestis. Riigistatult kuuluvad isurid tunnustatult Venemaa väikearvuliste põlisrahvaste hulka. Asuala
Jaan, Peeter ja Kadri, muutusid piiblipärasemaks ning nüüd kõlasid Johannes, Peetrus ja Katariina. Õigeusklikel setodel olid katoliikluse aegsed pühakute nimed kasutustel kalendriliste tähtpäevade nimetustes, näiteks Jaanipäiv ja Piitrepäiv. Osaliselt kasutati pühakodade nimedes, eesnimedena oli neil kasutusel vene õigeusklike pühakute nimed, nagu seda olid Petra ja Ivvo. Petra nimi tulenes algselt venekeelsest nimest , see omakorda muutus Peetruseks, mis omakorda Petraks. Vaimulik kirjandus Eestis Keskajal oli eestlasel raske vaimuliku kirjandusega kokku puutuda, kuid tänapäeval on see muutunud. Inimesed on huvituma hakanud, sellest kust saab osta vaimuliku kirjandust. Näiteks avati Tartus Riia tänavas Pauluse kiriku tiibhoone fuajees kristliku kirjanduse ja meenete pood, mis läks inimestele vägagi korda.
Juba 17. sajandil põgenesid siia vene vanausulised, keda jälitas kirik ja riigivõim. Tollest ajast saati on venelased asunud Peipsi järve äärsetel maadel, kus nende rahvuskultuur on säilinud tänaseni ning avaldanud teatud mõju ka Kagu-Eestis paiknevale setu kultuurile. Eesti seosed vene kultuuriga ulatuvad üldse iidsetesse aegadesse. Näiteks keeleteadlased on välja toonud mitmeid tõendeid vene keele kunagisest mõjust eesti keelele: nii on eesti sõna 'raamat' tulnud venekeelsest sõnast 'gramota', st kirjaoskus; eesti 'jaam' -- tänaseks vananenud vene sõnast 'jam', mis tähendas postijaama, kus teelised vahetasid hobuseid jne. Vene kultuur Eestis on läbi aegade olnud mitmepalgeline ja sellel on alati olnud oluline koht ka Venemaa enda kultuuriloos. Sünnipaiga järgi on Eestiga seotud paljud tuntud vene teadlased, sõjaväelased, kultuuritegelased nagu näiteks Narvas sündinud kuulus vene keele ja kultuuri teoreetik Aleksei Sahmatov
ee). Matkaklubi kirjeldab alutaguse kriivasid vahel olevaid rabasid „soosiilidena”. „Kohati on kriivad tihedalt üksteise kõrval, vaid tilluke soosiil nende vahel, teisal jälle laiutavad sood, millest luited kõrguvad soosaartena ” (Matkaklubi, 2011). Nimetuse seletus Kriivat polealati sellisena kirjutatud kohaliku loodusgeograafilise nimetusena. Kasutusel on olnud nii kriiva kui ka griiva. Arvatakse et see pärineb venekeelsest sõnast кривой, mis tähendab kõverat, mis on muutunud Iisaku piirkonna murdesõnaks, mis liivaseljandikke (vt.väike murdesõnastik http://www.eki.ee/dict/vms/). Eesti Looduse (2010, 8) väljaanne kõneleb sellest, et tähtis pole kriivade kõverus, vaid kõrgus, sest kriivadel matkates on kõverus küll üks viimaseid tunnuseid, mille peale rändur tulla võib. See, mis kaardi pealt vaadates on ilmselge, ei pruugi looduses uitavale kütile või marjulisele tähtis olla. Pigem on
(jagamata reservfond); hääleõigusega osakute arv piiratud c) Tulud ja nende jaotamine: puhaskasum jaotatakse klientide-omanike vahel tagasimaksetena proportsionaalse osavõtuga; dividendid osamaksudelt on piiratud või neid ei makstagi d) Muu: hariduse, koolituse ja teabe kohustus; koostöö kohustuslikkus teiste ühistutega; hoolitsus kodukoha arengu eest; iseseisvus ja sõltumatus. Mida mõistetakse kolhoosi all? Lühend venekeelsest sõnapaarist kollektiivne majand. Sageli on kasutatud eesti keeles ka mõistet “ühismajand” Kolhoos oli NSV Liidus põllumajanduslik kooperatiivne ettevõtlusvorm, mille loomise teoreetilised alused koostas oma Kolhoos oli põllumajanduslik kooperatiivne ettevõtlusvorm, mille loomise teoreetilised alused koostas oma kuulsas kooperatsiooniplaanis Lenin. Selle plaani peaeesmärgiks oli
(SRÜ maades ja USA-s jäätmeid hooletult hoitud). Tuumamaterjali sattumine valedesse kätesse. Avariid 1. Tšernobõli tuumajaamas 26. aprillil 1986 toimunud avarii oli tuumaenergeetika ajaloo rängim. Kiievist 100 km põhja pool asuvas tuumajaamas oli töös neli 1000 MWe elektrilise võimsusega Nõukogude Liidus väljatöötatud ja ajavahemikul 1977-83 käivitatud RBMK tüüpi tuumareaktorit. RBMK on akronüüm venekeelsest nimest „reaktor bol’šoi moštšosti kanal’nõi“ – suure võimsusega kanalreaktor. 2. Avarii juhtus Three Mile Islandi tuumajaama 2. reaktoris TMI-2 28. märtsil 1979. a. Ehkki see ei põhjustanud ühegi töötaja ega elaniku vigastusi või surma, on ta jäänud USA tuumaenergeetika rängimaks avariiks. Avarii tekitas sündmuste ahel, mis algas aparatuuritõrkega jaama mitte-tuuma osas, ja võimendus ehituslike probleemide, aga peaasjalikult töötajate vigade tõttu
ajakirjanike koolitamisel, Marjust kaugõppija. Et ülikooli kimbutas ruuminappus, pidasin loenguid tihtipeale toimetuses, väikesele rühmale koguni tööstus- ja põllumajandusosakonna toas. Nõnda ka sel korral, kui jutuks olid majandusküsimused ajakirjanduses. Üks nääpsuke prillitet noorik oli varmas küsimusi esitama ja kaasa arutlema. Ta tuli välja huvitava mõttekäiguga, mida oli just mingist venekeelsest artiklist lugenud. Mina ei olnud lugenud. Marju oli ametis Eesti Raadio noortesaadete toimetuses ning sulge teritanud kirjanduskriitikuna. 5 Sestap avaldas tema lugemus ja orienteerumine valdkonnas, mida õrnem sugu üldiselt puru-igavaks pidas, loomulikult muljet ning jäi meelde. Hiljem olen sobival hetkel ikka meenutanud, kuidas muna õpetas kana.Faktid Marju Lauristini kohta Haridus: Tartu Ülikool, eesti filoloogia, ajakirjanduse eriharu cum laude 1966
Vabariigi põhja- ja keskosas elavate päriskarjalaste ehk vienakarjalaste kohta. 19.-20. sajand hakkasid seda nimetust kasutama ka teised karjalased. Seda nimetust on seostatud karjapidamiseks soodsate loodusoludega, aga ka kariderohkete vetega. Karjala Vabariigi lõunaosas elavad aunusekarjalased nimetavad end ka livgilaine, livviköit, lüüdikarjalased aga lüüdilaine, lüüdiköit, l´uudikuoit (võimalik, et viimane etnonüüm lähtub venekeelsest sõnast 'inimesed'). Asuala Karjalased elavad Fennoskandia idaosas, Laadoga, Äänisjärve (Oneega), Valge mere ja Soome vahel. Tegemist on künkliku tasandikuga, paljudes kohtades paljandub aluskalju (graniit). Okasmetsad (mänd, kuusk), mida kasutatakse üsna intensiivselt, katavad üle poole Karjala territooriumist. Palju on soid ja järvi. Põllumajanduslikke maid leidub enam lõunapoolsetel aladel.
loodusoludega, aga ka kariderohkete vetega. Aunusekarjala Karjala sed livgilaine lõunaosa livviköit s Lüüdikarjalase d lüüdilaine Võimalik, et etnonüüm lüüdiköit lähtub venekeelsest l´uudikuoit sõnast 'inimesed' Nimetused Asuala Karjalaste asualad paiknevad Fennoskandia (Balti kilbi) idaosas paiknevas Karjala Vabariigis (pindala 172 400 km²; pealinn Petroskoi), Tveri oblastis (tverikarjalased, vene 2 keeles ka ülemvolga karjalased verhnevolzskije) ja Soome idaosas, kus on olemas Põhja-Karjala ja Lõuna-Karjala maakond, kuid sealne elanikkond on ammu soomestunud. Arv
sajandil on seda nimetust kasutama hakanud ka karjalaste teised rühmad. Erinevad hüpoteesid seostavad nende nimetusi karjapidamiseks soodsate loodusoludega, aga ka kariderohkete vetega. Karjala Vabariigi lõunaosas elavate aunusekarjalaste nimetused endi kohta on livgilaine ja livviköit, oma keelt kutsuvad nad livvin kieli'ks. Lüüdikarjalaste nimetused on aga lüüdilaine, lüüdiköit ja l'uudikuoit ning oma keelt kutsuvad nemad lüüdikiel'eks (võimalik, et viimane etnonüüm lähtub venekeelsest sõnast ljudi 'inimesed'). (Eesti Rahva Muuseum, 2015) Karjalased elavad Fennoskandia idaosas, Laadoga, Äänisjärve, Valge mere ja Soome vahel. Tegemist on künkliku tasandikuga, paljudes kohtades paljandub aluskalju (graniit). Okasmetsad (mänd, kuusk), mida kasutatakse üsna intensiivselt, katavad üle poole Karjala territooriumist. Palju on soid ja järvi. Põllumajanduslikke maid leidub enim lõunapoolsetel aladel. (Uibopuu, 1984)
Erinevalt Eesti Vabariigi ajast aastatel 19181940, mil tõmmati karm joon siinse vene kultuuri ja nõukogude Venemaa vahel, ei arene aga nüüdne vene kultuur kapseldunult ning on seotud kaasaegse Venemaa kultuuriga. See-eest on vene kultuuri Eestis tihtilugu rõhutatult eraldatud eesti rahvuskultuurist. (Näiteks võib tuua debatti vene telekanali vajalikkusest Eestis, kuigi kohalike venelaste seas läbiviidud küsitlused näitavad, et vajadus selle järgi puudub. Valdav osa venekeelsest elanikkonnast vaatab niigi pidevalt erinevate Venemaa telekanalite saateid, Eestit puudutava informatsiooni saab aga kätte ka eestikeelsest televisioonist). Vene kultuurile on üldse omane kõrgendatud ideoloogilisus eesti või ingliskeelse kultuuriga võrreldes, mis tingis ja tingib ka praegu raskusi erinevate kultuuride vahelises suhtluses ja kooseksisteerimises. Ühiskondliku surutise tingimustes omandas kirjandus 1970. aastail eripärase staatuse vaba
sekkudes asjadesse, mis ei puuduta teda. Kuigi antud juhul toimus pealekaebamine välise abiga, mõistab autor tema tegevust siiski hukka "Ja pani, lurjus, toru hargile." (M&M lk 97) Tema tegevuse iroonia seiseb aga selles, et tema ise, pealekaebaja, arreteeritakse samuti. Vassili Stepanovit Lastokin, Varieteeteatri raamatupidaja. Tema tegelaskuju on heaks näiteks, sellele, kuidas tihti on teostes sees erinevaid motiive, mida paljud ei märka. Nimelt tema nimi on tuletatud venekeelsest sõnast lastotka - pääsuke, mis seob teda mitte ainult Meistri romaanis oleva linnumotiiviga "Sel samal hetkel lendas sammaskäiku noolkiire pääsuke, tegi ringi kullatud lae all, laskus madalamale, kitsa tiivaga peaaegu riivates niis seisva vaskkuju nägu, ja kadus samba kapiteeli taha." (M&M lk 25), vaid ka Ivan Bezdomnõiga "Ivan lehvitas endale kätega veidi tuult, et maha jahtuda, ja hüppas, pea ees, vette." (M&M lk 49) Latunski, kriitik, kelle artikkel hävitas Meistri
mis tähendab tulevikku. Manifeste levitati rahvakogunemistel ja ajakirjanduses. Maalidel püüti jäädvustada liikumist mingis ajavahemikus nagu filmis üksteisele järgnevaid kaadreid. Futurism on kubismi kaasnähtus Itaalias. 1911 toimus esimene futuristide ja kubistide esimene ühisnäitus. Futuristid üritasid jäädvustada linnamüra. Futuristid maalisid ka abstraktseid töid. Futurism lõppes 1915. Futurismile lähedane suund tekkis Venemaal ja seda nimetati lutsismiks, mis tulenev venekeelsest sõnast ''luts''. Giacomo Balla Giacomo Balla sündis Itaalias 1871. aastal keemiku perre. Peale isa surma asus ta tööle kivitrükipoodi, mis pani aluse tema kunstihuvile. Peale Turini ülikooli lõpetamist kolis Balla Rooma, kust ta abiellus. Aastaid tegeles ta Roomas karikatuuride ja illustratsioonide joonistamisega ning tegi ka portreesid. 1898. aastal oli Veneetsias tema esimene näitus ning järgnevatel aastatel käis see näitus mööda erinevait linnu, nagu
"Ja pani, lurjus, toru hargile." Tüüpiline tolle ajal pealekaebajalik inimene, kes püüab võimude ees lipitseda, sekkuda asjadesse, mis ei puudutagi teda. Tema tegevuse iroonia seiseb aga selles, et pealekaebaja ise arreteeritakse samuti. Vassili Stepanovits Lastotskin on Varieteeteatri raamatupidaja. Tema tegelaskuju on heaks näiteks sellest, kuidas tihti on inimestel erinevaid motiive, mida pealiskaudsel suhtlemisel pelgalt pilguheitmisest ei märka. Tema nimi on tuletatud venekeelsest sõnast lastotska. "Sel samal hetkel lendas sammaskäiku noolkiire pääsuke, tegi ringi kullatud lae all, laskus madalamale, kitsa tiivaga peaaegu riivates nisis seisva vaskkuju nägu, ja kadus samba kapiteeli taha." "Ivan lehvitas endale kätega veidi tuult, et maha jahtuda, ja hüppas, pea ees, vette." Latunski
ka siis, kui emad teevad tasulist tööd. Turvatunne. Alates 1990. aastate algusest on turvalisuse tunne ühiskonnas kasvanud. 1994. aastal leidis 43% inimestest, et nad ei karda tänaval langeda kallaletungi ohvriks, aastaks 1999 kasvas see 8 protsendi võrra ning 2006. aastal jõudis juba 60%-ni. Siiski tulevad esile erinevused: 2008. aastal oli isikliku turvalisusega täiesti või üsna rahul 86% eestlastest ja 63% venekeelsest elanikkonnast. Samuti on suured erinevused maa- ja linnaelanike vahel. Linnaelanikest on oma turvalisusega täiesti rahul 15%, maal elavate inimeste seas on rahulolevaid kaks korda rohkem. Austrias, Taanis ja Rootsis ei tunne vaid iga kümnes elanik end oma naabruskonnas turvaliselt, Lätis ja Leedus aga iga teine elanik. Lapse elukvaliteet Vaesusuuringud Eestis on jätkuvalt välja toonud lapsed kui kõige enam haavatava vaesuse riskigrupi
Leiti, et häda olevat selles, et venekeelne elanikkond elab Venemaa meedia mõjuväljas, kuna eestikeelset meediat keelebarjääri tõttu ei tarbita. Oli see vast avastus! Pronksiöö põhjuseks ei olnud mitte võimude käpardlikkus ja läbikukkumine ühiskonna ühendamisel, vaid lihtsalt Vremja?! Olgu peale, kuid kolmandikul Eesti elanikest on õigus emakeelsele telekanalile kindlasti. Alles kuusteist aastat pärast Eesti taasiseseisvumist võeti üles arglik mõte Eesti oma venekeelsest riigitelevisioonikanalist. Muidugi mõista asuti säärast "eestlastest maksumaksjate raha raiskavat" ideed sama hoogsalt mutta trampima, nagu seda püüti teha ka Tallinna Ülikooli Katariina Kolledziga. Erinevalt riigist õnnestus ülikoolil muulaste kaasamiseks oma kolledz siiski luua. Riiklik telekanal võiks olla selle akadeemilise algatuse vääriline järgmine samm. Kahjuks pole rahvuslikule kaardile panustav võim selles suunas tegutsemisega kiirustanud
17 Zjablovski 1818: 13-59 18 von Brömsen 1819: 124 19 Zjablovski 1818: 26, von Brömsen 1819: 124 vene kakskeelsus järgnevate põlvkondade keelelise venestumiseni, mida kindlasti soodustas halvustav suhtumine oma suguvendadesse. Veidi hilisemast ajast, 16.sajandi poolest, on teisigi, kindamaid teateid eestlaste pikaajalisest ja ulatuslikumast asumisest endise Pihkva kubermangu Krasnõi (praeguse Krasnogorodskoje) aleviku ja Opotska linna vahelisele alale. Aleviku tollasest venekeelsest nimest Krasnõi sai kohalike eestlaste kõnes Kraasna ja Kraasna maarahva või kraasnalaste nime all ongi selle keelesaare eestlased hilisematele põlvedele tuntuks saanud. Kraasnalaste eluolu uurinud folklorist Oskar Kallase andmeil pärinesid nad Setumaalt, olles tühjale maale kas ise tulnud või mõisnike poolt toodud 20. Kallas märgib, et Krasnõi ümbruses leidus suvel 1901, kui ta oma uurimisreisi kraasnalaste juurde ette
neil üpriski pikk tera ning kirve laba on suhteliselt õhuke ning ka silmaosa on õhuke, mis tõttu on need ka kaalult küllaltki kerged kirved, seetõttu võiks neid esmajoones pidada siiski sõjakirvesteks. Rahvaluules on sõjakirve tähenduseks olnud tihtipeale ’tapper’. Ei ole teada, kas M-tüüpi kirveid võib ka nimetada tapperiteks? Ei ole muidugi välistatud, et see sõna on küllaltki vana ning ulatub juba muinasaega välja, kuid võib olla ka võimalik, et pärineb venekeelsest sõnast, mis tähistab kirvest. Läti Henriku kroonikas on kirveid mainitud vaid kaks korda. Üks kord kasutasid neid saarlased, kes piinasid kedagi (munka?) ning tapsid ta lõpuks tapritega abaluude vahele lüües. Sõjanuiad Eestist on leitud fassetitud nurkadega nuiapead, millest mõned on üpriski hästi dateeritavad: Pada kalmistu (13. saj), Siksali kalmistu (12.-13. saj), Otepää linnamägi (13. saj II pool).
Hinnad jäid samaks aga vahepeal odavamaks muutunud rublad vahetati uute 10 korda kallimate vastu. 10 kordselt tõusis ka 1-, 2- ja 3-kopikaliste kurss, uut 5-kopikalist enam käibele ei lastud (V. Malken, 1997, :lk.15). Paralleelselt vanade kupüüridega ilmusid 1991. aastal ringlusesse muudetud kujunduse ja vastava aastaarvuga paberrahad. Kõige suurem Eestis käibele tulnud Nõukogude Liidu rahatäht on 1000 rubla. Rubla on oma nime saanud venekeelsest tegusõnast , mis tähendab tõlkes raiuma. Ajalooliselt oli rubla teatud kaaluga raiutud hõbedatükk. Värvideks oli üherublalisel ookeripruun, kolmesel roheline, viiesel sinine, kümnesel punane ja sajalisel beez. Rubla jaguneb 100 kopikaks. Nimetus kopikas tuleneb sõnast , mis tähendab oda. Esimesed kopikad, mis vermiti Moskva Suurvürstiriigis peale Novgorodi vallutamist 1478. aastal, kandsid Moskva vappi Püha Jüriga, keda kujutati odaga tapmas draakonit
ja kreeka tähestiku trüki- ja kirjatähtede meeldejätmine oli ühendatud pildilise kujutisega. lastekirjanduse arengule aitasid kaasa paljud omaaegsed kirjamehed. nii näiteks pööras kasvatusküsimustele väga suurt tähelepanu tuntud rahvavalgustaja Nikolai Novikov ( 1744- 1818), kes 1785- 1789 andis välja esimest vene lasteajakirja - Lugemist lapse südame ja hinge kosutuseks ( Detskoje tštenije dlja serdtsa i razuma). XVIII sajandi venekeelsest lastelektüürist moodustasid olulisema osa maailmakirjanduse tõlked, näiteks Aisopose valmid ja Charles Perrault’ muinasjutud. suur oli huvi ka saksa kasvatuspublitsisti, keeleteadlase, teoloogi ja noorsookirjaniku Joachim Heinrich Campe loomingu vastu. paljud algselt täiskasvanutele mõeldud teosed adapteeriti ning nõnda muutusid Venemaal lastelektüüriks M. de Cervantes Saavedra Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast, J. Swifti Gulliveri reisid, F. Feneloni Telemaque.
Suured parteid panid visalt vastu isegi kõige tagasihoidlikumate rahaliste vahendite eraldamisele. Alles siis, kui oli juba hilja, nad ärkasid ning mõistsid, kuhu oli neid selline poliitika viinud. K. G. Mannerheim. Memuaarid. M. Vargius, 1999, lk. 321-322 (vene keeles). Neli ajalehte võivad vaenlasele rohkem kurja tekitada kui sajatuhandeline armee. Napoleon Bonaparte'i tsitaat venekeelsest raamatust: S. I. Beglov. Välispoliitiline propaganda. 1985, lk. 41. USA kaasaegne poliitika, sealhulgas nii sõjaalane kui ka ideoloogiline, paistab silma ... panuse tegemisega sõjalisele jõule, globalismiga, pretendeerimisega maailma valitsemisele. Nii oli see Trumani ajal, nii jäi see järgmiste presidentide aegu, nii on see ka praegu. Kedley, Ch., Wittkopf, E. American Foreign Policy
2002. aasta andmeil elas oma autonoomses piirkonnas 87,4% sürjakomisid ning 64,1% permikomisid. Sürjakomid moodustasid 25,2% omanimelise ANSV elanikkonnast, permikomid aga olid oma autonoomses ringkonnas enamuses (59% elanikest). Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on põlisrahva osakaal Komi Vabariigis pisut kasvanud, sest seoses madalseisuga paljudel tööstusaladel on osa sissesõitnud venekeelsest tööjõust taas lahkunud. Enam kui pooled Komi Vabariigi elanikest on venelased, neile lisanduvad ukrainlased ja valgevenelased. Linnades, eriti alates 1930. aastatest rajatud põhjapoolsetes tööstuslinnades (Vorkuta, Inta, Petsora, Uhta) domineerib venekeelne elanikkond. Komide positsioonid on paremad põllumajanduslikes maarajoonides, ent linna asumine tähendab reeglina ka venestumist. Sürjakomisid elab juba 19. sajandist peale ka Koola poolsaarel, Lääne-Siberis jm.
ning lõbusaid kaunistusi jäätisepulkadest. Vahe- vatusliku sisuga laager võiks toimuda ka järgmisel tuse lõpus korraldatakse näitus noorte projekttöö- suvel. dest ja esinetakse ühiskavaga lastevanematele. Toimus ka keeleõppe suunitlusega laagrivahetus Toimuvad ka meediapäevad, kus tehakse reklaam- noortele venekeelsest keskkonnast koos eesti klippe, intervjuusid ja antakse välja laagri lehte. lastega. Seal tutvustati eesti kultuuri põnevate Korraldatakse laagrilaulu ja -luuletuse konkurss. mängude ja näidendite kaudu ning õpiti tundma Õhtuid sisustatakse ühiste etteastetega etteantud fakte ajaloost. teemadel, viiakse läbi viktoriine ja tantsitakse
sirgjooneliselt, ausalt ja ilma selle liigse suhkrustatud sõnavahuta, mis on nii omane marksistidele ja mis püüab varjata nende äärmist inimvihkajalikkust. Seni on lugeja saanud tutvuda hinnangutega raamatu "MEIN KAMPF" kohta, mis on esitatud vaid võitjate seisukohalt lähtudes. Nüüd võib iga eesti lugeja ise veenduda, milles seisneb natsionaalsotsialismi kui ideo-loogia olemus ja võrrelda seda objektiivselt leninismi-marksismiga. Tõlge venekeelsest väljaandest: « », , «», 2002 Peeter Kask, tõlkija Peatükid I, II, III, IV, V ja VI 2 Eessõna 1.aprillil 1924. a. suleti mind vastavalt Müncheni kohtu otsusele Landsbergi kindlusse. Ma sain vaba aega, mis võimaldas mul peale pikki pausideta tööaastaid istuda ja hakata kirjutama raamatut,
annaabi.ee 
