saj. alguses? Protestijad üritasid meeldida vene tsaarile, vahetades usku, kuid see ei andnud tulemust. 14. Millal lõplikult kaotati orjatöö mõisas ja mis põhjusel? 1849. aastal kehtestati talurahvaseadus mille järgi tehti üleminek raharendile ja hakati talusid päriseks ostma. Põhiliseks oli talurahva elu lihtsustamine. 15. Kuidas suutsid talupojad hakata oma maid mõisnikelt päriseks ostma? Algus jõudsid talu omale osta ainult kõrtsmikud, möldrid, mõisavalitsejad jt sellised ametimehed ja see motiveeris teisi, et saada lõpuks oma maa. 16. Millal algas Eesti alal tööstuslik pööre ja tänu millele? 1800-te keskel, peale selle, et loodi erinevaid manufaktuure, kuid peamine oli Tallinn Peterburi raudtee valmimine, tänu millele sai Tallinn uuesti impeeriumi tähtsaimaks väljaveosadamaks. 17. Kirjelda, kuidas tekkis 19.saj algul Eestisse hulgaliselt popse, mis probleeme kaasa tõid ja mis neist hiljem sai? 18. Tähtsamad Eesti linnad 18.saj
20. Kuidas protestisid Eesti talupojad raske olukorra vastu 19.saj. alguses? Väljarändeliikumiste ja usuvahetusliikumistega. 21. Millal lõplikult kaotati orjatöö mõisas ja mis põhjusel? 1856a. talurahvas oli vabastatud ilma maata ja maa kasutamise eest tuli ikkagi tööd teha. Talupoegadel oli võimalus oma maa ära osta. Kaotati teoorjus. 22. Kuidas suutsid talupojad hakata oma maid mõisnikelt päriseks ostma? Algus jõudsid talu omale osta ainult kõrtsmikud, möldrid, mõisavalitsejad jt sellised ametimehed ja see motiveeris teisi, et saada lõpuks oma maa. 23. Millal algas Eesti alal tööstuslik pööre ja tänu millele? 24. Kirjelda, kuidas tekkis 19.saj algul Eestisse hulgaliselt popse, mis probleeme kaasa tõid ja mis neist hiljem sai? 1800-te keskel, peale selle, et loodi erinevaid manufaktuure, kuid peamine oli Tallinn Peterburi raudtee valmimine, tänu millele sai Tallinn uuesti impeeriumi tähtsaimaks väljaveosadamaks 24. Kirjelda, kuidas tekkis 19
Metallitöölised tootsid rikkalikest vase-, tina- ja rauavarudest kõike alates pronksist majapidamis- ja kultusesemetest kuini rauast sõjariistadeni. Etruski kunst järgis stiililiselt Kreeka vastavaid ajajärke, kuid oli jõulisem. Ühiskond oli selgelt klassidesse jagunenud. Ülemkihtidesse kuulusid arhitektid, sõdalased ja kaupmehed. Arheoloogid usuvad, et oli ka keskklass, millesse kuulusid ülemkihtide heaks töötavad mõisavalitsejad ja ülemteenrid; nemad said isandatelt täieliku kaitse ning matmiskoha hauakambris. Alamklassi kuulusid tööinimesed talupojad, toidu tootmisega tegelejad, meremehed, sõdurid ja kaevurid. Kõige madalamasse kihti kuulusid orjad. Etruskide igapäevaelu kohta on vähe teavet. Kirjalikke mälestisi peaaegu pole, järelduste alusteks on maalingud, skulptuurid ja keraamika ning Rooma ürikutest leitud viited. Hauakambrite värvikad maalingud kujutavad etruskide igapäevaelu, pidusööke,
Mulgimaa on kultuuriline piirkond Lõuna- Eestis, mis koosneb viiest kihelkonnast (Tarvastu, Paistu, Halliste, Karksi ja Helme). Ta oli kuni 19 sajandi lõpuni mulgi keele alusel selgelt eristatav etnograafiline ja lingvistiline ala, Muinas-Sakala maakonna järeltulija. Erinevalt levinud eksiarvamustest ei ole praegune Viljandimaa Mulgimaa ning Viljandi ei ole Mulgimaa pealinn, vaid see on Abja-Paluoja. Arvatakse et mulk pärineb lätikeelsest sõnast mulkis (loll). Nimelt olevat Läti mõisavalitsejad Eesti teomehi mulkideks sõimanud ja saanud sellega iseendale sellelaadse halvustava hüüdnime. Maakonda kus seda nime ohtralt hakati kasutama hakati kutsuma Mulgimaaks. Murdesõna Lõuna-Viljandimaalt, mis on teistele eestlastele tundmatu. Niiviisi sõimasid lätlased oma naabreid ja hiljem hakkasid ka eestlased seda kasutama. Tuleneb sõnast mulk, ,,auk". Karksi ja Halliste kohal lätlaste asuaala sopistus, mille kaudu saabusid rüüstajad
Venemaal tekkis veel üks oluline nähtus. Ühel mõisnikul oli väga palju tp ja väga sageli suurmõisniku pered elasid ise linnas, neil oli mitu mõisa, mmõisu peeti absentee korras ( isandal on mõis , kust ta korjab ainult tulusid, ise kohal ei ole, kirjavahetuse teel enamasti juhendasid). Venemaal oli nt Orlovidel üle 27000 meessoost pärisorja, mitmeid mõisasid, keskmisest oli 84% mõisnikest alla 100 pärisorja. Tema valduste peakontro asus moskvas, mõisades olid mõisavalitsejad. Mõisavalitsejaid oli raske leida, 18 saj lõpus, 19 saj said eriti tuntuks mõisavalitsejaks Baltikumis või Preisi maalt pärit valitsejad. Suurmaavaldajad absentee korras valitsesid kirja teel, kogu kirjavahetus on säilinud. Oma suva järgi toimuvat mõisvalitsejat ei olnud. Venemaal ei olnud kõik teoorjuslikud tp . Isegi mõned andmed ütlevad et 1861 a suurem osa tp ei olnud enam isegi mitte põllumaj. Venemaal palju muud rahvast, kes ei olnud otseselt t võiv teoorjuslikud pärisorjad
annaabi.ee 
