Vee karedus Eestis on joogivesi enamasti kare elame paesel pinnal ning see sama paekivi teeb karedaks ka meie joogivee. Looduslik vesi võib sisaldada lahutsunud kaltsiumi- ja magneesiumisooli. Niisugust vett, mis sildaldab märgatavas kogues Ca(2pluss) ja Mg(2pluss) - ioone, nimetatakse karedaks veeks.Vee karedus oleneb vees lahustunud mineraalainete hulgast. Peale magneesium- ja kaltsiumisoolade tekitavad karedust ka teised polüvalentsed katioonid nagu Fe, Mn, Ba, Sr, Zn. Karedus määratakse tavaliselt CaCO3 kogusega mg/l. Eriti pehme on vihmavesi ja destilleeritud vesi, üsna vähese karedusega on Eesti lahtiste siseveekogude - jõgede ja järvede vesi. Raketega kaevude ja puurkaevude vesi on enamasti suurema karedusega ja väga kare on merevesi. Kaltsium ja magneesium on inimese organismile vajalikud elemendid, mistõttu puudub kareduse jaoks joogivees ka piirnorm. Siiski, vee kõrge
Vee karedus Anete Samelselg, Hans Jüris, Kirti Räni, Karin Köösel, Liisi Liivik Kuusalu Keskkool 10. klass, 2015 Mis on vee karedus? Joogivee karedus on oluline vee kvaliteedi kriteerium. Vee kareduse määravad Ca ja Mg katioonid. Karedus määratakse tavaliselt CaCO3 kogusega mg/l. Karedas vees seep ei vahuta ja moodustab rasklahustuvaid sooli. Ei ole tõestatud, et karedus põhjustaks terviseprobleeme. Meestel on leitud isegi pöördvõrdeline seos tarvitatava joogivee kareduse ja südamehaiguste registreerimise vahel , aga vaid kuni 170 CaCO3 mg/l. Vee kareduse liigid: Eristatakse kolme kareduse liiki: MÖÖDUV(karbonaatne)KAREDUS. Seda põhjustavad vees lahustunud Ca ja Mg vesinikkarbonaadid ja karbonaadid, mis sadenevad vee keetmisel. PÜSIV(mittekarbonaatne)KAREDUS. Seda põhjustavad peamisel Ca ja Mg
Valga Gümnaasium 10B Hanna-Liina Koort VEE KAREDUS Referaat Valga 2007 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................................3 Vee karedus.......................................................................................................................................4 Vee kareduse liigid ja mõõtmine......................................................................................................5 Eristatakse viit kareduse liiki..............................................................................................5 Vee karedust mõõdetakase ...............................................
Vee karedus Vee karedus Vee karedus on lahustunud magneesiumi- ja kaltsiumiühendite sisaldus looduslikus vees. Magneesiumi- ja kaltsiumiühendite kontsentratsiooni järgi mingis vees saab rääkida karedast veest ja pehmest veest. Vee karedus looduses Eestis on joogivesi enamasti kare - see on tingitud sellest, et elame paesel pinnal, mis teeb karedaks ka meie joogivee. Eriti pehme on vihmavesi ja destilleeritud vesi. Üsna vähese karedusega on Eesti lahtiste siseveekogude - jõgede ja järvede vesi. Kaevude ja puurkaevude vesi on enamasti suurema karedusega. Väga kare on merevesi. Vee karedus igapäevaelus ● Pehme veega pesemisel kulub vähe seepi, seep vahutab hästi; kareda veega pesemisel aga kulub rohkesti seepi ja seep ei vahuta. ● Karedas vees ei kee oad, herned ja tangud pehmeks, teel ja kohvil ei ole õiget maitset ega aroomi.
Veekaredus Vesi võib olla pehme või kare. Pehme veega pesemisel kulub vähe seepi, seep vahutab hästi; kareda veega pesemisel aga kulub rohkesti seepi ja seep ei vahuta. Karedas vees ei kee oad, herned ja tangud pehmeks, teel ja kohvil ei ole õiget maitset ega aroomi. Kare vesi tekitab soojaveeboilerites ja keedunõudes katlakivi. Õrna nahaga inimestel võib kareda veega pesemine põhjustada nahaärritust, kihelust ja ketendust. Vee karedus oleneb vees lahustunud mineraalainete (peamiselt kaltsiumkarbonaat, magneesiumkarbonaat, kaltsiumsulfaat, magneesiumsulfaat) hulgast. Eriti pehme on vihmavesi ja destilleeritud vesi; üsna vähese karedusega on Eesti lahtiste siseveekogude - jõgede ja järvede vesi; raketega kaevude ja puurkaevude vesi on enamasti suurema karedusega; väga kare on merevesi. Vee kareduse vähendamiseks lisatakse veele soodat, lupja või naatriumhüdroksiidi või
Kas taignate kergitamiseks. Hapega reag eraldab süsihapegaasi mis kergitabki tainast. Neutraliseeritakse tugevaid hapeid. Kaaliumsoolad Kaalium ja naatrium kasulik südamele,kaaliumväetised. Kaltsiumsoolad - tuntuim kaltsiumsulfaat CaSO4. Esineb kristallhüdraadina CaSO4* 2H2O. Nn kips. Kuumutamisel muutud põletatud kipsiks. Kaltsiumkaronaat - reag. Pikaajaliselt loodusliku veega , mis voolad läbi lubjakivilademetest, siis tekkivad koopad. CaCO3+CO2+H2O Ca(HCO3)2 VEE KAREDUS Vees lah, Ca ja Mg soolad põhj karedust .karedas vees seep ei vahuta. (Ca ja Mgioonide reag seebiga mood vette helbeline sade. 1)mööduv karedus , kaltsium ja magneesiumvesinikkarbonaadi esinemine vees.võimalik kõrvaldada vee keetmisel ,kuumutamisel vesinikkarbonaadid lagunevad mood rasklahustuvad karbonaadid mis sadestavad katlakivina .(rikub kuumutusnõusid, halvendab soojusjuhtivust) 2)jääv karedus teised vees lah kaltsiumi ja magneesiumi soolad, Kuuumutamisega see karedus ei kao
Keemia praktikum I Lahuse valmistamine ja katlakivi lagundamine happega Eesmärk: Kontsentreeritud happe lahusest lahuse valmistamine. Uurime kui palju on vaja valitud hapet katlakivi lagundamiseks. Milline on tõhusaim hape katlakivi eemaldamiseks ja milline reaktsioon on kõige energia rikkam. Töövahendid: Katlakivi, kontsentreeritud H2SO4 (95%-line, ρ= 1,833 g/cm3); kontsentreeritud HCl (35%-line; ρ= 1,175 g/cm3), kontsentreeritud H3PO4 (85%-line ρ= 1,783 g/cm3), mõõtsilindrid, pipetid, süstlad, kaalud. Lahuste tiheduste tabel. Ohutustehnika: kindad, kittel. Hapet valan vette, mitte vastupidi. Gaaside sissehingamine kahjulik, juuksed kinni, kotid akna lauale. Happe lahuse arvutused: Otsustasin teha 50 ml lahuse, kontsentratsiooniga 0.5 mol/l Arvutasin, et vaja läheb 0
18.02.2018 Vee karedus Karbonaatne (ka mööduv) karedus ...karedusega väljendatakse kaltsiumi, magneesiumi ja vesinikkarbonaatioonide sisaldust vees. ...põhjustavad vees lahustunud kaltsium- ja magneesium vesinikkarbonaadid Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2.
5. Lihtainete füüsikalised omadused ja kasutamine (Al, Sn, Pb, Fe, Cu, Ag, Au). 6. Üldomadused aineklasside kaupa. Näiteks: Kirjelda leelismetalli oksiide/ siirdemetallide hüsroksiide jne 7. Ainete rahvapärased nimed ja kasutamine esinemine: NaCl, NaOH, Na2CO3,NaHCO3, CaO, Ca(OH)2, CaCO3, Ca(HCO3)2,CaSO4, KNO3, Ca3(PO4)2,Fe2O3, Al2O3. Nende ainetega seotud reaktsioonide nimetused. Näiteks: CaO + H2O Ca(OH)2 lubja kustutamine. 8. Kuidas liigitatakse vee karedust ja millised ained põhjustavad veekaredust? 9. Millised on kareda vee negatiivsed tagajärjed? 10. Kuidas eemaldada vee karedust? 11. Mis on kationiit/ anioniit? Milleks neid kasutatakse ja kuidas need töötavad? 12. Raskemetallid (Pb, Hg, Cd). Kuidas need sattuvad keskkonda? Millist negatiivset mõju avaldavad? Mõisted: Redoksreaktsioon- keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestelt teistele, sellega kaasneb elementide oksüdatsiooniastme muutus.
ekvivalentseisundi määramiseks. Fenoolftaleiin on happelises lahuses värvitu, aluselises lahuses punane. Metüülpunane on happelises lahuses punane, aluselises lahuses kollane. 23. Mida väljendab lahuse molaarne kontsentratsioon? Lahustunud aine moolide hulka 1L lahuses 24. Arvutada KOH lahuse molaarne kontsentratsioon, kui 20 cm3 selle lahuse neutraliseerimiseks kulus 50 cm3 0,05 M HCl lahust. CM,KOH=VHCL * CM,HCL / VKOH = (0,05*0,05)/0,02=0,125mol/dm3 25. Millist karedust nimetatakse üldkareduseks? Karedust, mida arvuatakse Ca2+ ja Mg2+ summaarse kontsentratsiooni järgi (vees peab sisalduma ka HCO-3 ja CO2+3) 26. Millist karedust nimetatakse karbonaatseks kareduseks? Karedust, mida arvutatakse HCO3- ja CO32- kontsentratsioonide järgi (vees peab sisalduma ka Ca2+ ja Mg2+) 27. Kuidas väljendatakse vee karedust? Mis on kareduse väljenduse ühikuks? Vee kareduse määramiseks on vaja koguseliselt määrata vees HCO-3 ja CO2+3 sisaldus ja Ca2+ ja Mg2+ sisaldus
S, p ja delemendid, nende omadused ja kasutamine Selement Kui viimane täituv orbitaal on sorbitaal, siis on tegemist s elemendiga. (IA ja IIA elemendid) Pelement Kui viimane täituv orbitaal on porbitaal. (IIIA VIIIA rühm) Delement Kui viimane täituv orbitaal on dorbitaal. (IB VIIIB rühm) 7. Aineklassidevahelised seosed vaata punkt 5 8. Reaktsioonivõrrandite kirjutamine ja tasakaalustamine 9. Ülesanded reaktsioonivõrrandite põhjal 10. Vee karedus ja selle eemaldamine Joogivee karedus (ehk Ca ja Mg soolade sisaldus vees) on oluline vee kvaliteedi kriteerium. Vee kareduse määravad Ca ja Mg katioonid (Ca2+ ja Mg2+). Peale nende tekitavad karedust ka teised polüvalentsed katioonid nagu Fe, Mn, Ba, Sr, Zn). Magevees leiduvatest katioonidest on tavaliselt valdavad Ca ioonid. Ohtralt CO2 sisaldav vesi lahustab Ca lubjakividest. Peamised Ca ja Mg allikad on paekivi ja kriit, nende ühendite tekkel on oluline roll CO2.
7) Ca3(PO4)2 kaltsiumfosfaat Kaltsiumfosfaat on värvusetu kristalne aine, mis vees praktiliselt ei lahustu. Ta esineb selliste mineraalide nagu fosforiit ja apatiit koostises. Viimastest valmistatakse superfosfaati, mida kasutatakse põllumajanduses väga tähtsa fosforiväetina. Superfosfaat on kaltsiumdivesinikfosfaadi Ca(H2PO4)2 ja kaltsiumsulfaadi CaSO4 segu. Väga raskeski lahustuva ainena annab ta luudele kõvaduse ja tugevuse. 2.7 Vee karedus 2.7.1 Pehme ja kare vesi Täielikult puhast vett looduses ei leidu, kuna vesi lahustab endasse oma liikumisteel olevaid aineid ning õhus leiduvaid gaase. Looduslikest vetest kõige puhtam on vihmavesi, sest selles on lahustunud aineid kõige vähem. Pehmeks vees nimetatakse sellist vett, milles on vähe lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumiühendeid. Väga pehme vesi on näiteks vihmaning lumevesi. Pehmeks veeks võib pidada ka järve- ja jõevett. Pehmes vees seep vahutab ja peseb hästi.
Metüülpunane on happelahuses punane, kuid aluselises lahuses kollane. 9. Mida väljendab lahuse molaarne kontsentratsioon? Molaarne konsentratsioon väljendab lahustunud aine moolide hulka 1l lahuses. 10. Arvutada KOH lahuse kontsentratsioon, kui 20 cm3 selle lahuse neutraliseerimiseks kulus 50 cm3 0,05 M HCl lahust. VHCl CM ,HCl CM ,KOH VKOH =(0,05*0,05)/0,02=0,125 mol/dm3 Laboratoorne töö 3 Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine 1.Millist karedust nimetatakse üldkareduseks? Karedust, mida arvutatakse Ca2+ ja Mg2+ summaarse kontsentratsiooni järgi, nimetatakse üldkareduseks (ÜK). NB! Kui samas vees ei sisaldu ei HCO-3 ega CO2+3, siis mitmete kirjandusallikate seisukohalt ei ole katlakivi tekke vaatenurgast ka üldkaredust!. 2.Millist karedust nimetatakse karbonaatseks kareduseks? Karedust, mida arvutatakse HCO-3 ja CO2+3 kontsentratsioonide järgi, nimetatakse karbonaatseks kareduseks (KK) NB
n=V0/22,4 => V0=n*22,4=22,4 dm3 8. Kui suur on vesiniku molaarmass? m(H)=1g/mol 9. Kuidas sõnastada Daltoni seadus? keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. 10. Leida 500 cm3 gaasi maht normaaltingimustel, kui gaas koguti vee kohale temperatuuril 25±C ja rõhul 1.25 atm. Küllastatud veeauru rõhk sellel temperatuuril on 23,8 mm Hg ja RH on 40%. [564 cm3] Laboratoorne töö 5 Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine 1.Millist karedust nimetatakse üldkareduseks? Karedust, mida arvutatakse Ca2+ ja Mg2+ summaarse kontsentratsiooni järgi, nimetatakse üldkareduseks (ÜK). NB! Kui samas vees ei sisaldu ei HCO -3 ega CO2+3, siis mitmete kirjandusallikate seisukohalt ei ole katlakivi tekke vaatenurgast ka üldkaredust!. 2.Millist karedust nimetatakse karbonaatseks kareduseks? Karedust, mida arvutatakse HCO-3 ja CO2+3 kontsentratsioonide järgi, nimetatakse karbonaatseks kareduseks (KK) NB
8. Kui suur on vesiniku molaarmass? m(H)=1g/mol 9. Kuidas sõnastada Daltoni seadus? keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. 10. Leida 500 cm3 gaasi maht normaaltingimustel, kui gaas koguti vee kohale temperatuuril 25±C ja rõhul 1.25 atm. Küllastatud veeauru rõhk sellel temperatuuril on 23,8 mm Hg ja RH on 40%. [564 cm3] Laboratoorne töö 5 Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine 1.Millist karedust nimetatakse üldkareduseks? Karedust, mida arvutatakse Ca2+ ja Mg2+ summaarse kontsentratsiooni järgi, nimetatakse üldkareduseks (ÜK). NB! Kui samas vees ei sisaldu ei HCO-3 ega CO2+3, siis mitmete kirjandusallikate seisukohalt ei ole katlakivi tekke vaatenurgast ka üldkaredust!. 2.Millist karedust nimetatakse karbonaatseks kareduseks? Karedust, mida arvutatakse HCO-3 ja CO2+3 kontsentratsioonide järgi, nimetatakse karbonaatseks kareduseks (KK) NB
8. Kui suur on vesiniku molaarmass? m(H)=1g/mol 9. Kuidas sõnastada Daltoni seadus? keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. 10. Leida 500 cm3 gaasi maht normaaltingimustel, kui gaas koguti vee kohale temperatuuril 25±C ja rõhul 1.25 atm. Küllastatud veeauru rõhk sellel temperatuuril on 23,8 mm Hg ja R H on 40%. [564 cm3] Laboratoorne töö 5 Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine 1.Millist karedust nimetatakse üldkareduseks? Karedust, mida arvutatakse Ca2+ ja Mg2+ summaarse kontsentratsiooni järgi, nimetatakse üldkareduseks (ÜK). NB! Kui samas vees ei sisaldu ei HCO-3 ega CO2+3, siis mitmete kirjandusallikate seisukohalt ei ole katlakivi tekke vaatenurgast ka üldkaredust!. 2.Millist karedust nimetatakse karbonaatseks kareduseks? Karedust, mida arvutatakse HCO-3 ja CO2+3 kontsentratsioonide järgi, nimetatakse karbonaatseks kareduseks (KK) NB
9. Mida väljendab lahuse molaarne kontsentratsioon? Molaarne konsentratsioon väljendab lahustunud aine moolide hulka 1 liitris lahuses. 10. Arvutada KOH lahuse kontsentratsioon, kui 20 cm3 selle lahuse neutraliseerimiseks kulus 50 cm3 0,05 M HCl lahust. VHCl C M ,HCl C M ,KOH VKOH =(0,05*0,05)/0,02=0,125 mol/dm3 Laboratoorne töö 3 Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine 1.Millist karedust nimetatakse üldkareduseks? Karedust, mida arvutatakse Ca2+ ja Mg2+ summaarse kontsentratsiooni järgi, nimetatakse üldkareduseks (ÜK). NB! Kui samas vees ei sisaldu ei HCO-3 ega CO2+3, siis mitmete kirjandusallikate seisukohalt ei ole katlakivi tekke vaatenurgast ka üldkaredust!. 2.Millist karedust nimetatakse karbonaatseks kareduseks? Karbonaatne karedus on vee karedus, mis on põhjustatud kaltsiumi- ja magneesiumiühendite (CO32- ja HCO3-) esinemist vees. 3
8. Kui suur on vesiniku molaarmass? m(H)=1g/mol 9. Kuidas sõnastada Daltoni seadus? keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. 10. Leida 500 cm3 gaasi maht normaaltingimustel, kui gaas koguti vee kohale temperatuuril 25±C ja rõhul 1.25 atm. Küllastatud veeauru rõhk sellel temperatuuril on 23,8 mm Hg ja RH on 40%. [564 cm3] Laboratoorne töö 5 Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine 1.Millist karedust nimetatakse üldkareduseks? Karedust, mida arvutatakse Ca2+ ja Mg2+ summaarse kontsentratsiooni järgi, nimetatakse üldkareduseks (ÜK). NB! Kui samas vees ei sisaldu ei HCO -3 ega CO2+3, siis mitmete kirjandusallikate seisukohalt ei ole katlakivi tekke vaatenurgast ka üldkaredust!. 2.Millist karedust nimetatakse karbonaatseks kareduseks? Karedust, mida arvutatakse HCO-3 ja CO2+3 kontsentratsioonide järgi, nimetatakse karbonaatseks kareduseks (KK) NB
SISUKORD SISSEJUHATUS 1. AKVAARIUMI LOOMINE JA HOOLDUS 2. AKVAARIUMI OSAD 3. AKVAARIUMI VESI NING AKVARISTIKA MINEVIKUST 3.1 Gaasid vees 3.2 Akvaristikas kasutatavad veeliigid 3.3 Ebasobiv veetemperatuur 3.4 Mis meetodidel varem veekaredust muudeti? 4. VEE KAREDUS 4.1 Vee kareduse bioloogiline tähtsus 4.2 Vee kareduse määramine 5. VEE KEEMILISE KOOSTISE MÄÄRAMINE 6. VEE pH MÄÄRAMISE TEHNIKA 7. VEE ANALÜÜS 8. KÜSITLUS 9. AKVAARIUM MILLE MINA LUUA SOOVIKS 10. KOKKUVÕTE 11. KASUTATUD KIRJANDUS SISSEJUHATUS Valisin uurimistöö teemaks akvaariumi vee, sest mul pole endal kunagi akvaariumi olnud ja ma tahaksin selle kohta rohkem teada saada. Uurin akvaariumivee kohta
väävelhappelahust? Kirjutada vastavad reaktsioonivõrrandid. [0,125 M; 2 5 mL] KOH + HCl → KCl + H2 O CMKOH = (50 • 0.05) / 20 = 0.125 M 2KOH + H2SO4 = K2SO4 + 2H2O n (KOH) = (0.125x20)/2 = 1.25 mol Reageeris 1.25 mol Väävelhapet V(H2SO4) = 1.25/0.05 = 25 ml 6. Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine ja Mg2+ 1. Millist karedust nimetatakse üldkareduseks? – Karedust, mida arvutatakse Ca2+ summaarse kontsentratsiooni järgi. 2. Millist karedust nimetatakse karbonaatseks kareduseks? – Karedust, mida arvutatakse HCO3 − ja CO3 2− kontsentratsioonide järgi. 3. Kuidas väljendatakse vee karedust? Mis on kareduse väljenduse ühikuks? – mmol/dm3 4. Miks suurendab kare vesi pesemisvahendi kulu? – Kare vesi raskendab pesemist ja suurendab
reaktsiooni mingiks teiseks reaktsiooniks Keemilise reaktsiooni võrrand näitab ära alg-ja lõppproduktid. Paremal pool on lähteained ja vasakul saadus. Kõigepealt kirjutatakse lähteained, siis saadus ja seejärel tasakaalustatakse, nii et mõlemal pool oleks kõiki sümboleid võrdselt. Keemilise reaktsiooni võrrandeid jaotatakse: a) Molekulvõrrand-näitab ära reaktsioonis osalevad ained ja saaduse- NaOH+HCl=NaCl+H2O b)ioonvõrrand- näitab mis ioonid omavahel reageerivad-OH+H=H2O 5). Vesilahus-lahustiks on alati vesi, vaatamata tema sisaldusele lahuses. Iseloom: vedelad on enamasti anorgaanilised kuid ka orgaanilised võivad olla tuleohtlikud, toksilised ja kergesti lenduvad. Printsiibid: (Sertifikaat on ainete või materjalide iseloomustus, mis neil müümisel kaasas peab olema). Sertifikaadis antakse kõige olulisemad omadused millele ained, materjalid või tooted peavad vastama: a)agregaatolek n
valemid. Võrrandi pooli eraldab pöördumatu reakts korral või =, pöörduva reakts korral; 2)võrrand tuleb tasakaalustada, st elemendi aatomeid on võrrandi vasakul ja paremal pool võrdselt; on tavaks kirj gaasina eralduva aine valemi järele ja sademena eralduva aine järele . Praktikas kasutamine: fotokeemia valgustamine, kiirguskeemia kiiritamine, katalüüs. 5. Ainete ja materjalide isel (sertifitseerimise) printsiibid. Vesilahuste omadused. Loodusliku vee püsiv karedus on 4.8 mmol/l, mööduv karedus 3.1 mmol/l, kui palju võib moodustuda katlakivi 5 m3 veest (katlakivi koostiseks võtta CaCO3)? Ainete ja materjalide iseloomustamise (sertifitseerimise) printsiibid: a)agregaatolek normaalrõhul ja toatemp-l; b)värvus; c)tahkete ainete puhul osakeste kuju, suurus ja pinna iseloomustus; d)vedelike puhul viskoossus erinevatel temp-l; e)tihedus; f)sulamis- ja keemistemp; g)koostiselementide või ainete ja lisandite sisald; h)lisainfo;
-------------------------------------------------------- * Steariinhappe CH3(CH2)16COOH pikk süsinike ahel CH3(CH2)16 ehk C17H35 on hüdrofoobne osa molekulist, ei lahustu vees karboksüülrühm COOH on hüdrofiilne osa molekulist, lahustub vees *Lahustuvuse "kuldreegel" - sarnane lahustub sarnases. Polaarne aine lahustub polaarses lahustis (alkohol vees). Mittepolaarne aine lahustub mittepolaarses lahustis (propaan C3H8 benseenis C6H6). Vee karedus ...Ca2+, Mg2+, Fe2+ ioonide olemasolu vees (Fe annab pruuni värvi). Eristatakse järgmisi kareduse liike: karbonaatne karedus (mööduv karedus) on vee karedus, mis on põhjustatud kaltsiumi- ja magneesiumi 2- - ühendite (CO3 ja HCO3 ) esinemist vees. Sellise vee karedus kaob vee keetmisel, ehk vesi muutub keemilise reaktsiooni käigus kaltsiumkarbonaadi ja magneesiumhüdroksiidi sadestumisel pehme(ma)ks.
järele ja sademena eralduva aine järele . Praktikas kasutamine: fotokeemia valgustamine, kiirguskeemia kiiritamine, katalüüs. 5. Ainete ja materjalide iseloomustamise printsiibid nende pakenditel ja saatedokumentidel. Sertifikaat, mõiste kahesugune sisu, vastavad näited. Millised on vesilahuste peamised omadused, milledega iseloomustatakse neid sertifikaadis? Looduslikus vees on Ca2+ + Mg2+ sisaldus 5,2 mmol/dm3, HCO3 sisaldus 4,0 mmol/dm3, kui palju võib moodustuda katlakivi viiest kuupmeetrist veest (katlakivi koostiseks võtta CaCO3)? Pakendid ja/või saatedokumendid peavad iseloomustama aine valmistajat, ainet, selle koostist, kasutustingimusi, kasutamise eesmärki, võimalikke kõrvalmõjusid. Pmst kõike aine kohta peab pakend või saatedokument ütlema. Ära peavad olema märgitud ka aine mingid iseloomulikud omadused, mis ei liigitu eelnevate asjade alla. Nt. Mürgise aine korral oleks mõistlik märkida ohtlik.
Võrrandite põhjal tehakse keemiliste reaktsioonidega seostuvaid arvutusi. 5. Ainete ja materjalide iseloomustamise printsiibid nende pakenditel ja saatedokumentidel. Sertifikaat, mõiste kahesugune sisu, vastavad näited. Millised on vesilahuste peamised omadused, milledega iseloomustatakse neid sertifikaadis ? Looduslikus vees on Ca 2+ + Mg2+ sisaldus 5,2 mmol dm3, HCO3 sisaldus 4,0 mmol dm3, kui palju võib moodustuda katlakivi viiest kuupmeetrist veest (katlakivi koostiseks võtta CaCO3) ? Ainete ja materjalide partiide sertifikaatide tüüpsisu: Agregaatolek normaalrõhul ja toatemperatuuril (20 25oC) (tahke, vedel, gaas); värvus silmale nähtava spektri ulatuses; tahke aine/materjali korral: osakeste kuju, suurus ja suuruste jaotus (fraktsiooniline koostis), osakeste pinna iseloomustus. Vedelike korral: viskoosssus erinevatel temperatuuridel, lahuste korral kontsentratsioon, pH jm; tihedus; sulamistemperatuur,
SERTIFIKAATIDE TÜÜPSISU: 1. Agregaatolek normaalrõhul ja toatemperatuuril (tahke, vedel, gaas). 2. Värvus silmale nähtava spektri ulatuses. 3. Tahke aine korral osakeste kuju, suurus, fraktsiooniline koostis, osakeste pinna iseloomustus. 4. Vedelike korral: viskoossus erinevatel temperatuuridel, lahuse korral kontsentratsioon, pH. 5. Tihedus 6. Sulamis ja keemistemperatuur. Looduslikus vees on Ca2+ + Mg2+ sisaldus 5,2 mmoldm-3, HCO3- sisaldus 4,0 mmoldm-3, kui palju võib moodustuda katlakivi viiest kuupmeetrist veest (katlakivi koostiseks võtta CaCO3)? n((CaCO3) = 10,0mol M(CaCO3) = 100 g/mol m=nM m = 10,0 100 = 1000 g CaCO3 e viies m3 vees. 6. Aatomi, elektroni, molekuli, iooni, valemi, mooli, faasi ja süsteemi mõisted ja sisu, näited. Hapete ja aluste teooria, hapete ja aluste tugevuse ja reaktsioonivõime mõiste, näited. pH mõiste, näited. pH arvutamine prootonite kontsentratsioonist ja vastupidi.
..........................................................................8 5) Allumiinium...........................................................................11 6) Süsivesinikud.................................................................................................12 7) Väärisgaasid............................................................................18 8) Lahuse mõiste.........................................................................20 9) Vee karedus............................................................................21 Vee kareduse leevdendamine.......................................................21 10) Lahustumis protsess.......................................................................................22 Lahustvuse mõjutegurid..................................................................................23 11) Kristallhüdraadid...........................................................................
Keemia 28.08.08 Sissejuhatus 1. Nimetada igapäevases elus kasutatavaid keemiatööstuse tooteid. 2. Keemilise reaktsiooni olemus, näide loodusest. 3. Mille alusel liigitatakse aineid klassidesse? 4. Lihtainete mõiste, jagunemine. 5. Liitainete mõiste, jagunemine. 1. Sool, suhkur, äädikas, jood, seep, piiritus, lõhnaõli, kodukeemia. 2. Keemilise reaktsiooni käigus toimub ühe aine muundumine teiseks. Näiteks looduses muundub vesi veeauruks, raud roostetab jne. 3. Nende koostise ja keemiliste omaduste järgi. 4. Lihtained koosnevad ainult ühe aine elementidest, jagunevad metallideks ja mittemetallideks. 5. Liitained koosnevad mitme erineva aine elementidest, jagunevad oksiidideks, hapeteks, alusteks ja sooladeks. Oksiidid
Katse 2 B Töö eesmärk: mööduva ehk karbonaatkareduse määramine. Töö käik: Mööduva ehk karbonaatkareduse põhjustavad süsihappe vesiniksoolad Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2, mis kõrvalduvad, kui vet keeta. Seda määratakse tiitrides vesinikloriidhappega, kasutades indikaatorit metüülpunast. Katse. Pipeteerida 100 cm3 analüüsitavat vet, lisada 3-4 tilka indikaatorit metüülpunast ja tiitrida lahuse värvuse muutumiseni kollasest punaseks. Arvutada mööduv karedus tiitrimisel kulunud vesinikloriid lahuse ruumala järgi ühikutess mol x 10-3 dm-3 . x-korrutusmärk Mööduv karedus: vHCl (cm3) x cHCl (mol dm-3) x 1000 x 1000 x (mgmol dm-3) . 1000 x 2 x 100 (cm3 Andmed: HCl alguses: 5,2 cm3 HCl lõpp: 9,6 cm3 Arvutused: 9,6 - 5,2 = 4,4 cm3 Mööduv karedus = 4,4 0,110242 1000 1000 / 1000 2 100 = 2,43 mgmol dm-3
- Leelismetallidega 2Na + 2H2O -> 2NaOH + H2 - Happeliste oksiididega SO2 + H2O -> H2SO3 - Aluseliste oksiididega CaO + H2O -> Ca(OH)2 - Vähedissotsieeruva ühendina on paljude ioonvahetusreaktsioonide saaduseks 51. Loodusliku vee koostis. Looduslik vesi on suspensioon vesilahustes st. tahkete osakestega vesilahus. Peamised koostisosad: H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3, Cl-, SO42-, H+, OH-, lisaks tahked ained ja mikroorganismid (savi, muda) 52. Katlakivi tekke reaktsioon ja tema eemaldamine (vt praktikumi töö). 53. Karbonaatne karedus (vt praktikumi töö).kõrvaldamine Karbonaatne karedus ehk karbonaatkaredus on vee karedus, mis on põhjustatud kaltsiumi- ja magneesiumiühendite (CO32- ja HCO3-) esinemist vees. Sellise vee karedus kaob vee keetmisel, ehk vesi muutub keemilise reaktsiooni käigus kaltsiumkarbonaadi ja magneesiumhüdroksiidi sadestumisel pehme(ma)ks.
=mg/d. 41. Pindaktiivsed ained - ühendid, mille lisamisel väheneb vedeliku pindpinevus (näit. seep) 42. Vesi: vedel 0-100oC. Tihedus 1 g/cm3 (4oC), jää 0,9. Looduslik vesi sisaldab alati lisandeid nt ookeanivesi soolasid kuni 4%. Magevesi 0,01-0,05%. Hea lahusti ioonilistele ja polaarsetele ühenditele. Kõrge soojusmahtuvus. Tugevad vesiniksidemed. H2=0. Keemiliselt aktiivne, reageerib paljude metallidega, mittemetallidega, sooladega ja oksiididega. Vee puudused on kerge katlakivi teke ja madal keemistemp ja kõrge jäätumistemp. 43. Looduslik vesi: Peamised koostisosad: H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3 -, Cl-, SO42-, H+, OH-, lisaks tahked peendisperssed ained (muda, savi, Fe(OH) 3 jt.) ja mikroorganismid. 44. Katlakivi: Ca(HCO3)2 CaCO3 + H2O + CO2 karbonaatne karedus Mg(HCO3)2 Mg(OH)2 + 2CO2 üldkaredus Kareduse eemaldajad: Leelismetallide karbonaadid, silikaadid, ortofosfaadid moodustavad Ca2+ ja Mg2+ ioonidega sademe; Polüfosfaadid ja orgaanilised
50. Loodusliku vee koostis. – suspensioon vesilahustes, st tahkete osakestega vesilahus. Looduslik vesi on suspensioon vesilahustes st. tahkete osakestega vesilahus: Peamised koostisosad: H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3-, Cl-, SO4 2-, H+, OH-, lisaks tahked peendisperssed ained (muda, savi, Fe(OH)3 jt.) ja mikroorganismid. *Põhjavesi : Mg2+, Na+, K+, H2O, Cl-, SO4 2-, HCO3-, H+, OH-, Fe 2+ 51. Katlakivi tekke reaktsioon ja tema eemaldamine (vt praktikumi töö). Vees sisalduvad vesinikkarbonaadid hakkavad kuumutamisel üle 65 ±C lagunema 2HCO-3 ! CO2-3 + CO2 + H2O Sellest tingituna hakkavad kulgema järgmised reaktsioonid: Ca2+ + 2HCO-3 ! CaCO3 → + CO2 + H2O Mg2+ + 2HCO-3 ! Mg(OH) 2 → + 2CO2
Mesosaliinsed veed 20-50 g/l (maailmamere 34-36 vahel, vahemeri, punane meri) Hüpersaliinsed veed 50->500 g/l (surnumeri?) Maailma magevete keskmine(mahu järgi) mineralisatsioon on 120 mg*l-1 Mineraalainete sisaldus Eesti järvedes on vahemikus 5-460 mg/l. Mereäärsetes riimveelistes järvedes võib ulatuda 3 000 mg/l. Moreenpinnasel paiknevates järvedes 200-350, sama Põhja- Eestis. Tõrva, Valga, Misso ümbruses liivasesl pinnasel 50-120. Põhiioonid Karbonaadid *Kaltsium · Sulfaadid................*Magneesium · Kloriidid *Naatrium *Kaalium Karbonaatse puhversüsteemi moodustavad nõrk hape ja tema sool. Puhverdussüsteem põhineb küll karbonaatsel tasakaalul, kuid puhverdusvõime määrab Ca hulk? Aluselisus: · Vee pH muutusi takistava puhverdusvõime iseloomustamiseks · kuna ta väljendab happe kogust, mis on vajalik pH langetamiseks teatud väärtuseni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
