Kardaanülekanne Kardaanülekannet kasutatakse autodel, millel on tagasillavedu ja mootor paikneb auto eesotsas. Kardaanülekannet kasutatakse ka mõnedel automarkidel pöördemomendi edasiandmiseks vedavale esisillale. Kardaanülekanne peab võimaldama pöördemomendi ülekandmist käigukastilt (jaotuskastilt) vedava silla peaülekandele muutuva nurga all. Täielik kardaanülekanne koosneb: 1 toestatud kardaanvõll, 2 vahetugi, 3 toestamata kardaanvõll, 4 ristliigend, 5 käigukast, 6 tagasilla peaülekanne. Pikematel kardaanülekannetel on suurema jäikuse saavutamiseks vahetugi. Tänu sellele tekib ülekandes kinnine osa toestatud kardaanvõll.
tolmueemaldamissüsteem, kuhu tööriist ühendatakse paindvooliku abil. 2. Passiivsed tolmueemaldamissüsteemid- tekstiilist, paberist, riidest tolmukogumiskotid ja mikrofiltrid, mis ühendatakse tööriista tolmueemaldusavaga. Lihvimisliigutusi sooritatakse diagonaal-,piki,- või ristisuunas. Lõppviimistlusel kasutatakse piki lihvimist. Lintlihvimismasin Lintlihvimismasinatel antakse elektrimootori pöörlev liikumine hammasrihmülekande abil vedavale rullikule. Rullik paneb liikuma lihvimislindi. Lihvlindi vahetamiseks tuleb välja tõmmata masina küljel asuv pingutushoob. Lihvlint Lintlihvmasin Taldlihvimismasin Taldlihvmasinal muudetakse elektrimootori pöörlev liikumine võnkuvaks liikumiseks. Lihvimistallale kinnitatakse lihvimispaber kinnitusklambri või takjakinnitusega. Lihvimispaberis peavad tolmu eemaldamiseks olema avad. Avade
Trumliratas on jäigalt ühendatud vintsi trumliga, millele keritakse tõmbetross. Elektri-reversiivvints on kõige efektiivsem ehitusel kasutatav tõstemasin. Polüspastide abil võib nimetatud vintsidega tõsta ükskõik kui rasket lasti. Elektrivints koosneb järgmistest osadest. Karprauast alusraamile on monteeritud trummel, hammasreduktor, pidur ja reserviiv, s.o. mõlemas suunas pöörlev elektrimootor, mis reduktoriga on ühendatud elastse tapppukssiduri abil.( pidur on asetatud vedavale võllile). Friktsioon- ehk hõõrdsidurvintsidel mida ehitusel kasutatakse, on tõmbejõud trossis on keskmiselt 0,5...5 tonni. Kasutatakse peamiselt ühe ja kahe trumliga vintse, kuid ka kolme ja isegi viie trumliga. Vintsi trummel asetseb teljel vabalt. Samal teljel asetseb vabalt ka suur Joonis 3.2.2. Ühetrumliline hammasülekandega käsivints hammasratas. Mootori käivitamisel hakkab pöörlema rihmaratas, mille teljel asuv väike
sidurid on tavaliselt sõiduautodel, kaubikutel ja väiksema kandejõuga veokitel. Raskematel veokitel on tavaliselt kahekettalised sidurid, sest need peavad üle kandma suuremat pöördemomenti. KADRAAN Kardaanülekannet kasutatakse autodel, millel on tagasillavedu ja mootor paikneb auto eesotsas. Kardaanülekannet kasutatakse ka mõnedel automarkidel pöördemomendi edasiandmiseks vedavale esisillale. Kardaanülekanne peab võimaldama pöördemomendi ülekandmist käigukastilt (jaotuskastilt) vedava silla peaülekandele muutuva nurga all. Pikematel kardaanülekannetel on suurema jäikuse saavutamiseks vahetugi. Kardaanvõll on õõnest terastoru, mille otstesse on keevitatud hammasliite otsik või ristliigendi otsik. Ristliigend võimaldabki pöördemomendi ülekannet muutuva nurga all. See on ebaühtlase
b)iü=ired*ikett=> ikett= iü/ ired=43,2/30=1,44 Väikesel hammasrattal soovitatav väjim hammaste arv on 17, võtan väikse hammasratta hammaste arvuks z1=21. 2. Leian pöördemomendid reduktori hammasrattastel ja Ketihammasrattastel: P=M=>M=P/ M-pöördemoment Mem=Pem/ em=2200/100=22 (Nm) Mred2= Mem* ired=22*30=660 (Nm) Mem= Mred1 Mred2=Mkett1 Mkt= Mkett2=Mred* ikett=950*1,44=950,4 (Nm) 3. Leian vedavale kettirattale mõjuva jõu: Fkett1=125 Mred2 Fkett1=125660=3211 (N) 3,2 (kN) 3 4. Valin reduktori võllid: a) Vedava võlli: D-sisse tulev võll=20 Dlaager=25 Laager-305 b) Veetav võll: Dhammasratas=40 Dlaager=35 Laager-307 Dkettirattas=32 Kettülekanne: 1. Leian vedava kettiratta pöörlemis sageduse:
2.2. Saadud lindi tugevuse varuteguri K kontrollarvutus Lindi varutegur K on arvutatud seosest (2.3) i B #$ K= *K+,(2.3) S&'( 4 kus K lindi varutegur; i lindi vahekihtide arv (i = 3); B lindi laius m, (B = 2 m); tk lindi ühe kihi, laiusega 1 m, tõmbetugevus N/m, (tk = 115·103 N/m [1, lk. 76]); Smax lindi maksimaalne tõmbejõud, mis on võrdne vedavale trumlile pealejooksva lindiharu tõmbejõuga N; [K] lubatud varutegur ([K] = 9 [1, lk. 76]). Lindi maksimaalne tõmbejõud Smax on arvutatud järgmise valemiga (2.4) P e./ S&'( = ./ ,(2.4) e -1 kus P lindi veojõud N; e naturaallogaritmide alus; haardenurk ( = 180° [1, lk. 76]); f hõõrdetegur lindi ja trumli materjalide paarile (f = 0,2 [1, lk. 74, tabel 81]); e./ = 1,87 [1, lk
hakkamast. ASR hakkab tööle, kui mõni vedavatest ratastest hakkab kaapima ehk ringi käima, ilma, et tema ringi käimisest oleks abi auto edasi liigutamisel. Sellest saab ASR-i juhtplokk aru läbi ABS-iga ühise anduri, kui mõne vedava ratta pöörlemissagedus suureneb erinevalt ülejäänutest. Selleks pidurdatakse ringi käivat ratast nii palju, et diferentsiaal suunaks pöördemomenti ka teisele vedavale rattale (või teistele vedavatele ratastele). Nüüd tuleb appi ABS-i hüdroplokk, milles hakatakse pumpama kaapiva ratta piduri töösilindrisse pidurivedelikku ja ratast pidurdatakse vajaliku piirini kuni diferentsiaal hakkab vedama ka teist ratast. Kui vedavad rattad on saavutanud arvutuslikult vajaliku pöörlemissageduse (vähemalt lähendane veetavate rataste pöörlemissagedusega) ja kaapimisoht on kadunud, lülitab ASR end välja.
vaid sellest ligikaudu poole väiksemal pöörlemissagedusel. Nimipöörlemissagedus väljendatuna pööretena minutis sae suurimal võimsusel on harilikult toodud sae tehnilises iseloomustuses ning nendel pööretel on silindri täitmine kütteseguga parim. Pöörlemissageduse nimiväärtusest suurema või väiksema pöörlemissageduse korral väheneb väntvõlli pöördemoment ja vastavalt sellele ka väheneb vedavale tähtrattale rakendatav veojõud. Nimipöörlemissagedusest suurematel pööretel töötav mootor kuumeneb üle ja tema tööiga lüheneb. Mootori ökonoomsust iseloomustab kütuse erikulu maksimaalvõimsusel, mis antakse mikrogrammides džauli kohta (μg/J). Varem väljendati erikulu harilikult grammides hobujõu kohta tunnis (g/hj×h). Kahetaktilise mootori töötsükli nelja protsessi toimumine kahe takti jooksul on
sõidukimass,mille on määranud valmistaja. Valmistaja kiirus-valmistaja poolt sõidukile määratud suurimat kiirust. Õueala-jalakäijate ja sõitjate üheskoos liikumiseks ettenähtud teed,mis on tähistatud vastavate liiklusmärkkidega. Ühissõiduk-sõiduplaani kohaselt sõitjaid vedav buss,takso,troll või tramm. Ühissõiduki rada-sõidutee osa,mis on ettenähtud liiklemiseks sõiduplaani kohaselt sõitvale bussile ja trollile,samuti reisijaid vedavale taksole.Ühissõiduki rajad on tähistatud. Ülekäigurada-mõistetakse teeosa,mis on ettenähtud jalakäijale tee ületamiseks. Ümberpõige-mõõdumist sõiduteel seisvast ühest või mitmest sõidukist,või muust takistusest väljasõiduga kasutatavas sõidurajast. Keskkonnakaitse kohustused Juht ei tohi põhjustada ebamugavusi teisele inimesele ega teed ümbritsevale keskkonnale,liikse müra,tolmu ja heitgaasiga,mida antud oludes on võimalik vältida.
liiklemiseks ettenähtud teed, mis on tähistatud vastavate liiklusmärkidega. (57) Ühissõiduki all mõistetakse sõiduplaani kohaselt sõitjaid vedavat bussi, trolli või trammi. Ühissõidukiks loetakse ka sõitjaid vedavat taksot. (58) Ühissõidukiraja all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 4 lõikele 7 sõidutee osa, mis on ette nähtud liiklemiseks sõiduplaani kohaselt sõitvale bussile ja trollile, samuti sõitjaid vedavale taksole. Ühissõidukirada tähistatakse vastavate liiklusmärkide või teekattemärgistega. (59) Ülekäiguraja all mõistetakse tee osa, mis on ette nähtud jalakäijale tee ületamiseks. Reguleerimata ülekäigurada tähistatakse vastavate liiklusmärkide või teekattemärgisega. Reguleeritaval ülekäigurajal määratakse käigukord jalakäijafooride tulede või reguleerija märguannetega, kusjuures teel võivad olla vastavad teekattemärgised.
Nende eeliseks on suurem ülekandearvude diapasoon. Puuduseks loetakse, võrreldes Simpsoni reduktoriga, hammasrataste suuremat koormatust madalamatel ülekannetel: esimesel käigul jaguneb edasiantav pöördemoment väiksema arvu hammasrataste vahel. Joonisel 14 on näitena toodud ühe laiendatud planetaarülekande võimaliku variandi joonis. Planetaarülekanne koosneb kahest päikeserattast (4 ja 5), millest suurem on jäigalt kinnitatud vedavale võllile ja väiksem saab vastavalt vajadusele kas vabalt pöörelda või on lukustatud. Raamil (6) pöörlevad satelliidid on paigutatud paarikaupa: üks satelliitidest on lai ja see hambub korraga kahe hammasrattaga: suure päikeserattaga (4) ja kitsama satelliidiga (2). Kitsam satelliit (2) ühendab omavahel väiksemat päikeseratast (5), laia satelliiti (3) ja kroonratast (1). Kõik nimetatud osad paiknevad kroonratta (1) sees, mis ka on ülekande veetavaks osaks.
· O4 täis,-kesktelg ja poolhaagised täismassiga üle 10t Täishaagis on haagis millel on vähemalt kaks telge, veotiisel on haagisega ühendatud üles-alla liikuvalt ja kogu haagise ja tema koorma raskus kandub teepinnale haagise rataste kaudu. Kesktelghaagis on ühe või rohkem teljega, mille teljed paiknevad haagise keskel. Veotiisel on haagise kerega jäigalt ühendatud ja kuni 10% haagise ja tema koorma kaalust kandub veotiisli kaudu vedavale sõidukile. Poolhaagis on haagis mille koorma ja haagise kaalust suur osa kandub sadultüüpi haakeseadme abil vedukile. Kaubaruumide ehitusest lähtuvalt liigitatakse autod ja haagised: · Madelautod lahtise veokastiga auto · Kallurauto kallutatava veokastiga auto · Furgoonauto kinnise veokastiga autod. Tentautod. Kaubaveokite liigitus sõltuvalt veo iseloomust. Kaubaveod jaotatakse põhivedudeks ja jaotusvedudeks. Põhiveod on :
Kasutatakse ära erinevate visiide eeliseid.(konteinerveod, huckepack,Ro-Ro praamveod, rong praamil) 9.Ohtlike aineteveosed ja saatja kohustused plahvatavad, tuleohtlikud, radioaktiivsed, sööbivad ja saastavad ained, mis on mis tahes olekus-tahke, vedel, gaasiline. Kauabatehingu osapooltel tuleb järgida kõiki ametlikult kehtestatud nõudeid. Jälgima peab pakkimist, markeerimist ja nõuetekohast transporti. Erinevad blanketid tuleb kindlasti arusaadavaks teha. 10.Nõuded ohtlike aineid vedavale transpordivahendile ADR Accord euroeen relatif au transport international de merchendises dangereuses par route - Rahvusvahelised ohtlike ainete maanteeveo eeskirjad. IMDG- Inernatianl Maritime Dangerous Goods rahvusvahelised mereveo ohtlike ainete eeskirjad. RAR Restricted Articles Regulations Lennuveo eeskirjad. 11. Peamised veoauto ekspluateerimisega seotud kuluartiklid ja võimalused nende
valmistaja. *Valmistaja kiirus-valmistaja poolt sõidukile määratud suurimat kiirust. *Õueala jalakäijate ja sõitjate üheskoos liiklemiseks ettenähtud teed , mis on tähistatud vastavate liiklusmärkidega. *Ühissõiduk sõiduplaani kohaselt sõitjaid vedav buss,troll,tramm või takso . *Ühissõiduki rada sõidutee rada mis on ettenähtud liiklemiseks sõiduplaani kohaselt sõitvale bussile ja trollile samuti reisijaid vedavale taksole , ühisõiduki rajad on tähistatud *Ülekäigurada mõistetakse teeosa mis ettenähtud jalakäijale tee ületamiseks . *Ümberpõige möödumist sõiduteel seisvast ühest või mitmest sõidukist või muust takistusest väljasõiduga kasutatavast sõidurajast . Keskkonnakaitse kohustused Juht ei tohi põhjustada ebamugavusi teisele inimesele ega kahju teed ümbritsevale keskkonnale , liikse müra,tolmu ja heitgaasiga, mida antud oludes on võimalik vältida .
Selle tulemusena liibuvad nad pöörlemisel tihedalt vastu pumba korpust ning nende vahele moodustuvad ühikmahtude siirdamiseks vajalikud ruumiosad Voolikpumba ehitus: 1- töökambrina kasutatav elastne voolik, 2- pumba korpus, 3- tugiratas, 4- survetoru, 5- imitoru, 6- kolmnurkne rootor, 7- pumbatav ühikmaht Voolikpumba töökambriks on elastne voolik, mida mööda välise tööorgani poolt surutakse pumbatavat toodet imipoolelt survepoolele (joonis 40). Voolikpumba tööorganiks on vedavale võllile kinnitatud kolmnurkse kujuga rootor. Selle igas tipus paikneb elastse kattega tugiratas, mis kokkupuutel voolikust töökambriga surukisel veereb ratas piki voolikut ja surub toote survetorusseühikmaht on määratud b selle kokku vastu pumba kaarja orpuse siseseina. Rootori edasisel pöörlem . Korraga siirdatav ahe tugiratta vahele jääva oolikuosaga.
Sidurivõlli 1 (Joonis 38) tagumisel otsal on hambad, milledele toetub sisehammastega muhv. Muhvi 4 pikisuunalise nihutamisega saab kordistit ümber lülitada. Muhvi 4 kõrval toetub laagrile kordisti vedav hammasratas 2. Mis hambub alaliselt hammasratta 23 vööga. Hammasratas 23 asub kordisti veetaval võllil 25 mis pöörleb kuullaagritel ja on nuutliite abil ühendatud käigukasti vahevõlliga. Sidurivõll (kordisti vedav võll) 1 toetub tagumise otsaga käigukasti vedavale võllile 3. Käigukasti vedavale võllile on veel paigaldatud nuutliite abil hammasvöö. Muhvi 4 liigutamisega käigukasti poole saame kordisti otsekäigu ehk kordisti on välja lülitatud ja pöörlemine kantakse otse käigukastile. Muhvi 4 nihutamisega aga hammasratta 2 hambumisse lülitame sisse kordisti ja saame aeglustatud ülekande kus pöördemoment kantakse sidurivõllilt üle käigukasti vahevõllile 2.3 Liugurite iseeneslikku nihkumist väldivad lukustusmehhanismid
Sidur Üldandmed Siduriks nimetatakse auto mehhanismi, mis kannab edasi mootori pöördemomenti, võimaldab mootorit ajutiselt jõuülekandest lahutada ja neid teineteisega sujuvalt ühendada. Sidur kaitseb jõuülekannet ülekoormuste eest, piirates ja leevendades ülekantavat pöördemomenti. Siduri töötamine põhineb kokkupuutuvate ja liikuvate pindade vahel tekkiva hõõrdejõu ärakasutamisel. Sidur peab mootori suurima pöördemomendi kindlalt käigukasti vedavale võllile edasi andma. Ta peab lahutuma täielikult, eraldades vedavad ja veetavad osad kiiresti ja sujuvalt. Sujuvalt lülitamine on vajalik, et koormata jõuülekande mehhanisme ja suurendada masina kiirust järk-järgult. Siduri veetavate osade inertsimoment ei tohi olla suur. Olulised on hoolduse ja reguleerimise hõlpsus, juhtimise kergus ja suur töökindlus. Autodel kasutatakse h õ õ r d s i d u r e i d . Seepärast, et nende sidurite vedavad ja
tähistatud vastavate liiklusmärkidega. · Ühissõiduki all mõistetakse sõiduplaani kohaselt sõitjaid vedavat bussi, trolli või trammi. Ühissõidukiks loetakse ka sõitjaid vedavat taksot. TERMINID · Ühissõidukiraja all mõistetakse sõidutee osa, mis on ette nähtud liiklemiseks sõiduplaani kohaselt sõitvale bussile ja trollile, samuti sõitjaid vedavale taksole. Ühissõidukirada tähistatakse vastavate liiklusmärkide või teekattemärgistega. · Ülekäiguraja all mõistetakse tee osa, mis on ette nähtud jalakäijale tee ületamiseks. Reguleerimata ülekäigurada tähistatakse vastavate liiklusmärkide või teekattemärgisega. Reguleeritaval ülekäigurajal määratakse käigukord jalakäijafooride tulede või reguleerija märguannetega, kusjuures teel võivad olla vastavad teekattemärgised.
Igakuine hooldus · Pesta kütuse ja õlipaagid puhta bensiiniga. · Puhastada karburaator. · Puhastada süüteküünal. Töötamisel soovitame kasutada pidevalt ja vaheldumisi kolme saeketti. Saeketi ja plaadi paigaldamine 1. Enne saeketi ja plaadi paigaldama asumist veenduge, et ketipidur oleks vabastatud asendis. 2. Saeplaadi kohale asetamisel veenduda, et ketipingutustihvt satuks ettenähtud avasse saeplaadis. 3. Asetada saekett vedavale tähikule ja saeplaadi pealpoolsesse juhtsoonde nii, et keti hamba lõikeservad oleksid suunatud plaadi välisotsa poole. Kontrollida, et kett hambuks vedava ja veetava tähikuga korralikult. Teritamistehnikad Et saagida efektiivselt, täpselt ja turvaliselt, peab kett olema terav ja täpselt teritatud.Siin on neli kohta, millele erilist tähelepanu pöörata: ülemise plaadi teritusnurk, lõikehamba serva nurk, ülemise plaadi lõikenurk ja sügavuspiirajaga seatav lõigatava laastu paksus.
8. Hüdroekskavaatori roomikkäiguosa ehitus, hooldamine. Käiguosa koosneb hüdromootor, reduktor, vedav ratas, juht ehk pingutusratas, tugirullikud, kanderullid, roomik. Roomiku pingsuse kontroll, vajadusel pingutamine, roomiku mutrite ja lülide kontroll, õlilekete kontroll, ülekande õlitaseme kontroll, vajadusel õli lisamine. 9. Hüdroekskavaatori rataskäiguosa ehitus, töö põhimõte. Esisild, vahendvõllid, hammasmuhvid, käigukast, tagasild. Käiguosa vedavale sillale antakse ülekanne väikese momendiga aksiaalkolbhüdromootorilt kaheastmelise käigukasti ja hammasmuhvide abil. 10. Kopp- laaduri juhtimissüsteemi valiku põhimõtted. 2-ratta roolimissüsteem rooliga pööratakse vaid esimesi rattaid,tuleb kasutada üldkasutatavatel teedel. 4-ratta roolimissüsteem pööratakse esirattaid ühes suunas ja tagarattaid teises suunas, tagab minimaalse pöörderaadiuse. Külgroolimissüsteem
6.Transpordi ja seadistamise ajal lukusta akutrelli spindel sisselülitustõkisega, et vältida juhuslikku käivitamist. 7.Ära tekita akuklemmide lühist. Selleks tuleb vältida klemmide kokkupuudet veega ja metallesemetega. 26 Lihvimisseadmed Lihvimismasinad jagunevad lintlihvmasinateks, taldlihvmasinateks ja ekstsentriklihvmasinateks Lintlihvmasin Lintlihvmasinatel antakse elektrimootori pöörlev liikumine hammasrihmülekande abil vedavale rullikule. Selle rulliku ülesandeks on panna liikuma lihvimislint. Lihvlindi vahetamiseks tuleb välja tõmmata masina küljel asuv lindi pingutushoob. Uue lindi paigutamisel tuleb jälgida, et lindil oleva noole suund ühtiks masinal oleva noole suunaga. Lihvimisliigutusi sooritatakse diagonaal-, piki- või ristisuunas. Lõppviimistlusel kasutatakse pikikiudu lihvimist. Lihvlintide levinumad teralisused Teralisus 40 väga jäme Teralisus 60 jäme Teralisus 80 keskmine
Laulupidude enesestmõistetavuses pole me ehk märganud seda nii käsitleda ega nimetada, kuigi vaistlikult seda tunnistame. Laulupeo kujunemises kultuuritekstiks võib täheldada kolme etappi: 1) sakraalsus 2) rahvuslikkus 3) vabaolek. Ajakontekstist sõltuvalt osutub üks või teine tunnus domineerivaks. Laulupidu on midagi erilist, erinevat igapäevaselt elatavast elust. See on argielust kõrgemale tõusmine. Laulupidu on alternatiiv eestlase individualistlikule, üksteisest lahku vedavale, omaette olemist väärtustavale loomusele. Laulupidu ütleb meile, et me oleme ikka veel üks rahvas, üks tõug, üks püha ja vaba olemisviis. Meie tänapäevane ja väga kaasaegne kultuur on mitmetahuline, selles on globaalset ja kohalikku koloriiti, midagi, mis sobitub maailmakodaniku maitsega ja midagi, mis on vaid meile omane ja südamelähedane. 12.Eesti kultuuri tähendus: Kui läheneda kultuuri mõistele semiootilisest vaatenurgast on kultuuri defineeritud kui teksti.
töötulemuse saavutamiseks ka pöörlev liikumine. Iseloomulikuks tunnuseks on ümar lihvtald. Lihvpaber kinnitatakse tallale takjakinnitusega. Enne uue lihvimispaberi kinnitamist tuleb tald puhastada tolmust ja mustusest. Tolmueemaldussüsteem suunab tolmu tolmukotti või filtrisüsteemi. 26 Lintlihvmasin Lintlihvmasinatel antakse elektrimootori pöörlev liikumine hammasrihmülekande abil vedavale rullikule. Selle rulliku ülesandeks on panna liikuma lihvimislint. Lihvlindi vahetamiseks tuleb välja tõmmata masina küljel asuv lindi pingutushoob. Uue lindi paigaldamisel tuleb jälgida, et lindil oleva noole suund ühtiks masinal oleva noole suunaga. 27 Kolmnurk lihvimismasin e. deltalihvmasin Deltalihvija on kolmnurkse lihvtallaga lihvija, mis sobib eriti nurkade,
projekte, mis oleks taganud vabariigile võidu Türgi sultani laevastiku üle merel. Siis läks ta Toskaanasse. Ta ei olnud aga kindel, kas see oli tema kodu ja kas ta sinna tahab jääda. Ta pöördub Firenzesse kuid see on muutunud ja kodu ta eest ei leia. Leonardo mõtleb välja jalgratta. Tal on kaks ratast, juhtraud, sadul tal on tallatavad pedaalid ja mis veelgi tähtsam: lülilise keti abil kantakse jõud üle vedavale tagarattale. Jalgratta lülilise ketiga väga sarnaseid kette leiti ka Leonardo teistelt paberitelt avastatud Madridi koodeksis. Firenzesse saabumisest peale on ta teinud kõigest üheainsa skitsi ja seda kartongile! Ta pühendus täielikult geomeetriale ja maalis pintslitega kärsitult. ,,Püha Anna" maalil on Annat vanemaks tehtud, nagu see oleks Maarja vanem õde. Lambatall maalilkujutab Jeesuse tulevast eneseohverdust, ristilöömist. Neitsi
poolautomaatne lülitus) või lülitussiduritega (hõõrdsidurid) (jõuülekannet katkestamata) (automaatkäigukastides). Mootorsõidukitel on välja kujunenud paljukäiguline käigukast. Peamised põhjused: väga hea kasutegur (olenevalt käikude arvust ja mootori pöördemomendi karakteristikust); on vahend hüperboolse veokarakteristiku saamiseks, lihtne valmistamise tehnoloogia. 129. Selgita traktori veoratta pöördemomendi arvutustehnoloogiat Vedavale võllile kantava pöördemomendi korrutan konstantse väärtusega 0.985 ja ülekande arvuga i. Saan uue pöördemomendi ja seda kasutan järgmises korrutises jne. 130. Defineeri ratta osad ja kirjelda rehvi ehitust 131. Selgita rehvil olevaid kirjeid 132. Defineeri rehvil 165/70R13 79T olevaid kirjeid ja arvuta ratta diameeter 165- rehvi laius mm ; 70- näitab mitu protsenti on rehvi kõrgus laiusest(profiiliindeks mm); 13
2). Mootor on mootorratta keerukaim seade; temas saa- dakse kütuse põlemisel sõiduki liikuma panemiseks vaja- lik mehaaniline energia. Mootori võimsusest sõltub ratta maksimaalkiirus, hoovõtuerksus ja tõusude ning teiste teetakistuste ületusvõime. Mootori pöördeid ja võimsust muudetakse roolikangi parempoolse käepideme pöörami- sega. Abiseadisena kuuluvad mootori juurde bensiinipaak ja väljalasketoru koos summutiga. Jõuülekande abil kantakse mootori pöördemoment vedavale rattale. Jõuülekandesse kuuluvad mootoriüle- kanne, sidur, käigukast ja peaülekanne, mis kõik peale vii- mase on mootoriga kokku ehitatud. Mootoriülekandeks nimetatakse kett- võit hammasajamit, mis on vahelüliks mootori ja siduri vahel. Sidur võimaldab mootorit ajutiselt lahutada järgnevatest jõuülekandeseadmetest ja nendega sujuvalt ühendada. See on vajalik mootorratta sujuvaks paigaltvõtuks ja ohutuks käiguvahetamiseks. Sidurit juhi- takse roolikangil asuva hoova abil
vt praktiliste tundide materjali. 3. ptk. MEHHANISMIDE DÜNAAMILINE ANALÜÜS 3.1. Mehhanismides toimivad jõud ja momendid Mehaanilised karakteristikud Kõiki mõjuvaid jõudusid (momentisid) liigitatakse a) välisjõud b) sidemereaktsioonid. Välisjõudude rühmad: Tabel 2. 1. Motoorsed jõud Fm , motoorsed Mõjuvad vedavale lülile tema liikumise suunas momendid M m . Nende töö tsükli jooksul on "+" st. Wmts > 0 . 2. Kasuliku koormuse jõud Fk , momendid Jõud, mille ületamiseks masin on Tk loodud. Rakenduvad Wkts < 0 (kasulik tekistus). täiturlülidele. 3. Raskusjõud Fg. Töö Wg 0 , tsükli lõpuks Wgts =0 .
annaabi.ee 
