alati ringikujuline, liivane pinnas. Ma vihkasin neid vastikuid veriseid vaatemänge armastavaid roomlaseid, kes hõiskasid kõrvulukustavalt ning kui võitja oli vastase maha surunud, siis andsid nad märku tapmisest või halastamisest. Kui publik tahtis surma, keerasid nad pöidla alla poole, kui nõudsid aga armuandmist, keerasid nad pöidla üles poole. Lõpliku otsuse tegi siiski keiser kui ta kohal viibis. Ma proovin enda vastikustunnet alla suruda. Ma annan endast kõik, et olla areenil parim. Ma teen seda enese nimel, teen seda vabaks saamise nimel. Kordan endale iga päev, et suudan kolm aastat võitlustest välja tulla eluga, ning siis olen ma vaba mees.
teisalt ülesanded. Wolf oli küll ratsionalist, kuid astus ägedalt välja ateismi vastu ja arvas, et ühiskond ei tohiks ateiste taluda. Ühiskonna ümberkorraldamise lootis ta valgustatud absolutismile. Ühiskondliku arenguvõimalused peitused tema arvates kodanlikus ettevõtlikkuses. HERDER saksa filosoof, kes pooldas progressi ideed, mille järgi ühiskonna kõrgeim seisun on humaansus. Ta rõhutas vajadust kujundada vastikustunnet sõdade vastu. Ta väitis et ei ole koledamat asja olemas kui 2 armeed sõdivad üksteise vastu. Herder taunis kangelaste kummardamist ning püüdis hajutada aupaistet vallutajate ja sõdades silma paistnud valitsejate ümber. Ta arvas et rahval on vaja isandaid seniks kuni tal jääb endal puudu mõistusest. Järelikult tuleb rahvast harida ja kasvatada. Prantsuse absolutism:
Tal oli õigus saada orvupensioni ning lisa teenis ta illustreerijana. Hitler läks Viini 1908 asus Hitler elama Viini. Seal puutus ta esimest korda kokku rassistliku ideestikuga ja temast hakkas saama aktiivne antisemiit. Antisemitismil oli viljakas pinnas saksa katoliiklikus kultuuris, milles Hitler oli üles kasvanud. Viinis oli suur juudi kogukond, sealhulgas paljud IdaEuroopast pärit ortodokssed juudid. Hiljem mainis Hitler oma vastikustunnet Viini juutide vastu. Esimeses maailmasõjas Hitler oli Prantsusmaal ja Belgias sidemees. Sõjaväes tundis ta ennast nagu kodus, täites ohtlikke ülesandeid, sai mitu korda haavata ning paistis sidemehena kaks korda silma, teenides ära II (detsember 1914) ja I klassi Raudristi (august 1918).Sõja ajal sai Hitler kirglikuks Saksa patrioodiks, kuigi ta ei olnud Saksamaa kodanik (kodakondsuse sai ta alles 1932). Isiklikku
Tema sissetulek, millele lisandus enda maalitud piltidest ja postkaartidest saadud tulu, ületas algaja õpetaja palga. Aastal 1908 asus Hitler elama Viini. Seal puutus ta esimest korda kokku rassistliku ideestikuga ja temast hakkas saama aktiivne antisemiit. Antisemitismil oli viljakas pinnas saksa katoliiklikus kultuuris, milles Hitler oli üles kasvanud. Viinis oli suur juudi kogukond, sealhulgas paljud Ida- Euroopast pärit ortodokssed juudid. Hiljem mainis Hitler oma vastikustunnet Viini juutide vastu. Viinis oli antisemitism arenenud poliitiliseks doktriiniks, mida edendasid teiste seas publitsist Jörg Lanz von Liebenfels, kelle pamflette Hitler luges, ja poliitikud Karl Lueger (Viini linnapea) ja Georg von Schönerer, kes andis panuse antisemiitlikku rassiõpetusse. Nendelt omandas Hitler usu "aaria rassi" üleolekusse, mis moodustas tema poliitiliste vaadete baasi. Hitleril tekkis arusaam, et juudid on "aarialaste" loomulikud
noormehed viidi metsa ning hakati nende käest nõudma raha, mis nad olid teeninud narkootikumide äritsemisega. Poistel seda polnud ning läks kakluseks, kus olulisel kohal oli veri ning julmad peksmised erinevatesse kehapiirkondadesse kõhtu, selga, pähe, näkku. Näitlejad, kes osalesid vägivallastseenides, suutsid kõik emotsioonid selle käigus edasi anda, mis omakorda muutis kogu filmi reaalsemaks. Ehedaks näiteks oleks see, et nad suutsid anda vaatajale edasi seda viha ja vastikustunnet, mida nad sisimas tundsid Olari vastu, kes oli noorte poiste allakäigutrepile astumist suuresti kaasa aidanud. Vägivald, kuritegelikud jõugud, narkootikumid need olidki filmi peamised märksõnad ning nendega seotud emotsioonid olid tõesti suurepäraselt edasi kantud vaatajale. Vähemmeeldisid stseenid, kus Rass pidi enda eluga riskima, et hakkama saada, sest see muutis sisimas mind kurvaks ja rahutuks.
pärast, et midagi muud ei osanud valida." - arutledes miks lähevad paljud noored EBS-i rahvusvahelise ärijuhtimise eriala õppima (leheküljel 29) ,,Alles siis, kui märklaud on silme ees ja silmad on ka lahti, tekib reaalne võimalus pihta saada" - eesmärkide täitimise kohta ja kuna oleks õige aeg neid täitma asuda (leheküljel 36),,Mõni on harjunud teiste unistusi unistama ning ei saa aru, miks tuleviku ette kujutamine, soovmõtlemine ja eesmärgistamine kutsuvad esile vastikustunnet." - kui töövestluselt küsitakse, mida sa tegelikult teha tahad, siis vastatakse nagu päheõpitult seda, mis oleks töökoha ülesanded (leheküljel 55) ,,Unistused, millele ei anta konkreetse eesmärgi kuju, ei kipu täide minema." (leheküljel 63) ,,Kui sa tahad võita, kui sa tahad, et su unistus teoks saaks, pead sa ta enda jaoks kui eesmärgi." - kuidas alustada (leheküljel 70) ,,Riiklik koolisüsteem püüab kõike niiöelda tasandada
õnnelikumad tema elus. Kuid need aastat olid kõige tähtsamad hitleri iseloomu ja vaadete kujunemisel. Hitler veetis palju aega avalikus raamatukogus, kus ta aga ei olnud valiv selles millist raamatut lugeda. Ta muutus enesekeskseks veidrikuks ning rääkis avalikult, kuidas ta vihkab juute, preestreid, sotsiaaldemokraate, Habsburge. Hitleri väljavaated Linzis oli olnud vähe juute, oma raamatus ütleb et ta ei olnud oma isa eluajal kuulnud sõna juut. Kuid siiski hiljem mainis Hitler oma vastikustunnet juutide vastu. Viinis valitsenud ametnikelt omandas hitler usu aaria rassi üleolekusse. Hitler aga hakkas arvama et juudid on aarialaste vaenlased ning on süüdi majandusraskustes Saksamaal. Erinevalt seda mida ta oli väitnud raamatus ,,Mein Kampf", ei saanud siiski viha juutide vastu tugev olla. Seda seletab see et Hitler müüs oma maale juutide kaudu. Elu Münchenisse Aastal 1913 maksti Hitlerile isa pärandus. Saadud päranduse eest kolis ta Viinist
diskussioone. ,,Suitsu" idee on välja töötanud reklaamiagentuur Utopia, pakkudes zanriks õudusfilmi, kus segunevad splatter-stiil, ja absurdikomöödia. Kasutatud on nii suuri liialdusi, et selle vaataja tajub peagi, et tegemist ei ole realistlike tegelaskujudega. Peategelane dr Suits tegutseb oma ,,patsientidega" nagu suitsetamine inimorganismiga, hävitades süsteemselt organeid ja elundkondi, tekitades vaatajas vastikustunnet. Stiilivalik ei ole juhuslik näiteks aastast 2001 Kanadas sigaretipakkidele pandavate hoiatuspiltide mõju hindamine näitas, et tõhusaimaks osutusid suitsetamise ohtude teadvustamisel just sokeerivad pildid. Enne filmi avalikustamist hindasid seda 145 noort Tallinna kahe kooli 8. ja 10. klassi õpilased ning kaitseväe üks rühm. Küsitletutest olid 16% regulaarsed suitsetajad ning 30% suitsetasid aeg-ajalt
mõttet, eluaegsed trauma ja viha üldse mingisuguse seksuaalsuse vastu. Sama kehtib ka vägistamise kohta, me kuuleme ju pidevalt, et kuskil keegi vägistati ära, kuskil liigub mingi pedofiil liputaja vägistaja ringi. Kui inimesed üldse peaks moraalsusest ja eetikast midagi teadma, ei ole mitte mingil juhul eetiline kasutada seksuaalselt ära inimest, kellele igasugune selline tegevus vastumeelt on. Sellised juhtumid omakorda tekitavad inimestes suuremat hirmu ja vastikustunnet. 4. Alaealised ja seks Praegusel ajal on eriti päevakorda tulnud teema alaealiste ja seksi kohapealt. Praegune Eesti Vabariigi seadus ütleb, et seksuaalvahekorras üle 14 aastasega, tema omal vabal tahtel, ei ole seaduse poolt karistatav. Samas tahetakse seda vanusepiiri tõsta 16 peale. Kas lastel on eetiline n.ö. lapsi teha, tegeleda täiskasvanute asjadega? Alati aga ei saa lapsi süüdistada ning väita et tänapäeva noorus on hukas. Meie ühiskond
ühiskond oli ta välja tõuganud. 1910. aastal tema pension lõppes, kuid selleks ajaks oli ta tädilt raha pärinud. Aastal 1908 asus Hitler elama Viini. Seal puutus ta esimest korda kokku rassistliku ideestikuga ja temast hakkas saama aktiivne antisemiit. Antisemitismil oli viljakas pinnas saksa katoliiklikus kultuuris, milles Hitler oli üles kasvanud. Viinis oli suur juudi kogukond, sealhulgas paljud Ida-Euroopast pärit ortodokssed juudid. Hiljem mainis Hitler oma vastikustunnet Viini juutide vastu. Viinis oli antisemitism arenenud poliitiliseks doktriiniks, mida edendasid teiste seas publitsist Jörg Lanz von Liebenfels, kelle pamflette Hitler luges, ja poliitikud Karl Lueger (Viini linnapea) ja Georg von Schönerer, kes andis panuse antisemiitlikku rassiõpetusse. Nendelt omandas Hitler usu "aarja rassi" üleolekusse, mis moodustas tema poliitiliste vaadete baasi. Hitleril tekkis arusaam, et juudid on "aarjalaste"
Kodanlik ettevõtlikkus annab ühiskonnale arenguvõimalused. Herder oli kultuuriajaloolane ja teoreetik. Ta pooldas progressi ideed, mille järgi ühiskonna kõrgeim seisund on humaansus. Riik on masinavärk, mida on rahval vaja ainult seni, kuni endal jääb puudu mõistusest. Järelikult on vaja rahvast harida ja kasvatada, et saaks riigivõimuta hakkama. Ajalooõpetuses tuleks käsitleda rohkem tööga seonduvat ja vähem sõdade ajalugu, tuleb kujundada vastikustunnet sõdade vastu. 1778.-1779.a. avaldas ta kahe-osalise teose "Rahvaste laulud", milles avaldas ka 13 eesti rahvalaulu, mis temani olid jõudnud ilmselt Põltsamaa pastori Hupeli vahendusel.12 12 Uusaja maailmavaated, https://docs.google.com/viewer?a=v&q=cache:coT3VMB1- 8kJ:https://www.yg.rapina.ee/opilane/10b/Ajalugu/UUSAEG%2520-%2520kokkuv %25C3%25B5te.doc+uus+aeg+maailmavaated&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEESj- 03DWp8hBxzKlhhYho52lLxYQjSgewiZWLLUuIcusueVL29RqPxy5v09ZzxD-2Xdk9d-qP-
Üks ta peamisi töid oli ,, Mõtteid inimkohnna ajaloo filosoofiast". Ta pooldas progressi ideid, mille järgi ühiskonna kõrgeim seisund on humaansus. Arendades edasi Gotthold Ephraim Lessingi vaateid selle kohta et inimkonna vabastamine eeldab riigi hävitamist nimetas Herder riiki masinavärgiks , mida rahval on vaja vaid seni kui tal endal mõistusest puudu jääb. Seega tuleb rahvast kasvatada ja harida. Ajalooõpetust käsitledes rõhutas ta vajadust kujundada vastikustunnet sõdade vastu. Herder taunis kangelaste kummardamist ning tema arvates tuli kasvatada võltsimatut patriotismi ja sisendada õiglustunnet teiste rahvaste suhtes. Protestantliku eetika mõjul pidas ta vajalikuks käsitleda sõdade asemel rohkem tööga seonduvat. Piibli uurimine viis ta rahvaloomingu tähtsuse tunnetamiseni. Teoses ,,Rahvaste laulud" avaldas ta ka 13 eesti rahvalaulu. 4. Kasutatud kirjandus : K.Hiiemaa; O-M.Klaassen; H.Piirimäe; K.Piirimäe ja T.Tannberg , ,,Inimene.Ühiskond
1910. aastal tema pension lõppes, kuid selleks ajaks oli ta tädilt raha pärinud. Aastal 1908 asus Hitler elama Viini. Seal puutus ta esimest korda kokku rassistliku ideestikuga ja temast hakkas saama aktiivne antisemiit. Antisemitismil oli viljakas pinnas saksa katoliiklikus kultuuris, milles Hitler oli üles kasvanud. Viinis oli suur juudi kogukond, sealhulgas paljud IdaEuroopast pärit ortodokssed juudid. Hiljem mainis Hitler oma vastikustunnet Viini juutide vastu. Viinis oli antisemitism arenenud poliitiliseks doktriiniks, mida edendasid teiste seas publitsist Jörg Lanz von Liebenfels, kelle pamflette Hitler luges, ja poliitikud Karl Lueger (Viini linnapea) ja Georg von Schönerer, kes andis panuse antisemiitlikku rassiõpetusse. Nendelt omandas Hitler usu "aaria rassi" üleolekusse, mis moodustas tema poliitiliste vaadete baasi. Hitleril tekkis arusaam, et juudid on "aarialaste"
Ta muutus enesekeskseks veidrikuks ning rääkis avalikult, kuidas ta vihkab juute, preestreid, sotsiaaldemokraate, Habsburge. Antisemitism oli Viinis endeemiline nähtus. Linzis oli olnud vähe juute - "ma ei mäleta, et oleksin kodus kunagi oma isa eluajal seda sõna kuulnud," kirjutab Hitler "Mein Kampfis". Viinis oli suur juudi kogukond, sealhulgas paljud Ida-Euroopast pärit ortodokssed juudid. Hiljem mainis Hitler oma vastikustunnet Viini juutide vastu. Viinis oli antisemitism arenenud poliitiliseks doktriiniks, mida edendasid teiste seas publitsist Jörg Lanz von Liebenfels, kelle pamflette Hitler luges, ja poliitikud Karl Lueger (Viini linnapea) ja Georg von Schönerer, kes andis panuse antisemiitlikku rassiõpetusse (oma eeskujusid ei ole Hitler siiski kunagi maininud). Nendelt omandas Hitler usu "aaria rassi" üleolekusse, mis moodustas tema poliitiliste vaadete baasi
o Ühiskonna arenguvõimalused peitusid kodanlikus ettevõtlikkuses. o Rõhutas töö vajalikkust · Johann Gottfried von Herder filosoof, kirjanik, rahvaluuleteadlane o ,,Mõtteid inimkonna ajaloo filosoofiast" o Pooldas progressi ideed mille kohaselt ühiskonna kõrgeim seisund on humaansus. o Arvas, et rahvast tuleb harida ja kasvatada o Kujundas vastikustunnet sõdade vastu o Rõhutas rahvaloomingu tähtsust Prantsuse absolutism 17-18 saj Kuningavõim 17. saj algul · 1610 langes mõrvari käe läbi Henry IV o Tema suurimaks saavutuseks oli ususõdade ja trooni ümber käinud võitluse lõpetamine o 1593 võttis vastu katoliikluse (hugenottide jaoks nüüd reetur ja kaotas katoliiklaste usalduse) · Probleemid hugenottide ja katoliiklaste vahekorraga, kuningavõimu suhe feodaalaadliga (kuninglike
Johann Gottfried von Herder (1744-1803) oli kultuuriajaloolane ja -teoreetik. Johann pooldas progressi ideed ning soosis sellega kaasnevad humaansust. Ta arendas edasi Gotthold Ephraim Lessingi vaateid selle kohta, et inimkonna vabastamine eeldab riigi hävitamist. Johann pidas riiki masinavärgiks ja inimestele vajalikuks ainult seni, kuni inimesed hakkavad ise mõtlema. Järelikult vajasid inimesed harimist ja kasvatust. Tema arust tuli kujundada vastikustunnet sõdade vastu. Ta taunis kangelaste kummardamist. Kõige tähtsam oli kasvatada võltsimatut patriotismi ja sisendada õiglustunnet teiste rahvaste suhtes. Kuna ta uuris suutis Gottfried tunda paremini rahvaloomingut. 7 Sõjandus Martin Luther ütles, et sõda on niisama vajalik ja kasulik maailmale nagu söömine ja joomine või iga teine töö
Seda eeldust nimetan ontoloogiliseks universalismiks. Egalitaarne teooria- üritab leida vastuseid võrdsuse ja võrdsustamisega seotud küsimustele. 4. Kirjeldage psühholoogilist ja füsioloogilist etteheidet ontoloogilisele universalismile. Psühholoogiline etteheide: Igaühel on “vastikuid asju” mis psühholoogiliselt välistavad E-hoiaku võtmise! Nt veri, okse, röga,mäda, putukad Füsioloogiline etteheide: Füsioloogilised/paratamatud omadused, mis põhjustavad vastikustunnet, ärritust. Nt laibad sisaldavad nn ’’laibamürke’’, mis kutsuvad esile füsioloogilise paratamatusega okserefleksi. 5. Milles seisneb võimatute objektide etteheide? Võib väita, et nn võimatute objektide suhtes ei saa sisse võtta E-hoiakut! Nt „nelinurkne ring“, „taevasinine roosa ingel“ Erinevalt ringist ja nelinurgast (või roosast ja sinisest inglist), ei saa me neid kujutada, ega ka ette-kujutada – samuti pole andmeid sellistest hallutsinatsioonidest. 6
riigivõimu. Suurt tähelepanu pööras ta teaduse arendamise probleemidele. Johann Gottfried von Herder (1744-1803). Saksa filosoof,kirjanik ja folklorist. Temast kujunes kultuuriajaloolane ja teoreetik. H pooldas progressi ideed, mille järgi ühsikonna kõrgeim seisund on humanism. Ta arendas Lessingi vaateid selle kohta,et inimkonna vabastamine eeldab riigi hävitamist.Riiki nimetas H masinavärgiks. Ajalooõpetust käsitledes rõhutas H vajadust kujundada vastikustunnet sõdade vastu. Ta taunis kangelaste kummardamist ning püüdis hajutada aupaistet valuutajate ja sõdade silma paistnud valitsejate ümbert. Tema arvates tuli kasvatada võltsimatut oatriotismi ja sisendada õiglustunnet teiste rahvaste suhtes. Piibli uurimine viis H rahvaloomingu tähtsuse tunnetamisele. 2-osalises teoses "Rahvaste laulud" avaldas H ka 13 eesti rahvalaulu. VALGUSTATUD ABSOLUTISM PREISIMAAL
,,Inimesed pelgavad epilepsiat ning seetõttu eelistavad haiged oma tõbe pigem varjata. Tegelikkuses on see vale, sest nii võib haigushoo puhul ümbritsevate sokk olla veelgi suurem. Haigusest teades on võimalik anda aga asjatundlikku esmaabi," räägib 27aastase epileptiku ema. (http://www.ohtuleht.ee/476902) Neist kahest ajalehe artiklist selgus taaskord, et kuna epilepsia väljendub niivõrd ebameeldivalt ning inimeste vähene teadlikkus on tekitanud nii mõneski neis vastikustunnet 25 epileptiku suhtes, siis haiged eelistavad oma haigusest kellegile mitte rääkida, kui siis vaid oma kõige lähematele isikutele. Taaskord tuleb esile vanemate kohustus teavitada klassijuhatajat lapse haigusest. Lisaks peavad vanemad esile tooma ka erivajadused mis lapsel on. Näiteks milliseid tegevusi peaks vältima, et hoogu ei tekiks. Piiranguid, aga peaks kasutama võimalikult vähe, sest igapäevane liikumine ja tegevus on kasulik
Ta muutus enesekeskseks veidrikuks ning rääkis avalikult, kuidas ta vihkab juute, preestreid, sotsiaaldemokraate ja Habsburge. Antisemitism oli Viinis endeemiline nähtus. Linzis oli olnud vähe juute - "ma ei mäleta, et oleksin kodus kunagi oma isa eluajal seda sõna kuulnud," kirjutab Hitler "Mein Kampfis". Viinis oli suur juudi kogukond, sealhulgas paljud Ida-Euroopast pärit ortodokssed juudid. Hiljem mainis Hitler oma vastikustunnet Viini juutide vastu. Viinis oli antisemitism arenenud poliitiliseks doktriiniks, mida edendasid teiste seas publitsist Jörg Lanz von Liebenfels, kelle pamflette Hitler luges, ja poliitikud Karl Lueger (Viini linnapea) ja Georg von Schönerer, kes andis panuse antisemiitlikku rassiõpetusse (oma eeskujusid ei ole Hitler siiski kunagi maininud). Nendelt omandas Hitler usu "aaria rassi" üleolekusse, mis moodustas tema poliitiliste vaadete baasi
Nad jäävad otsmiku sagarate kõige alumisse ossa. Haistmisaju kannab ka rhinencephaloni nimetust. Üksikud selle osad kannavad hippokampuse (jõehobu) nime. Prefiliformne koor sagarast ettepoole jääv osa. Mandeltuum (ld k corpus amygdala) sageli emotsioonidega seotud. Need on mitmesuguste närviteede ja sünapsidega ühendatud. Hüpotaalamusega ka ühenduses. Emotsionaalset käitumist mõjutavad haistmisimpulsid. Need võivad tekitada meeldivustunnet, vastikustunnet. Maitsmiskeskus: Paikneb tagumises tsentraalkäärus. Insula (ld k saar). Maitsmiskeskuses on spetsiifilised närvirakud erinevatele maitsekvaliteetidele (hapu, magus, soolane, mõru). Selles pk-s on osa neuroneid tundlikud keele suu liimaskestalt pärit puute- ja temp-i ärrituste suhtes. Keelel on lisaks maitserakkudele ka puuterakud, kuid need ei ole samad, nad asuvad vaid kõrvuti. Kõige rohkem on magusrakke (keele otsas), külgedel on hapu ja umbes samas kohas ka soolane.
see infoallikas piisav. Hariduse hindamine peaks olema suunatud senisest rohkem kvalitatiivsete näitajatele Koolis peaks olema hea käia: http://www.pealinn.ee/tagid/koik/irene-kaosaar-targaks-on-voimalik-saada-ka-niimoodi-ei-teki-n 191280 Irene Käosaar rääkis raadio Kuku saates "Õigus ja õiglus", et ei ole võimalik targaks saada ainult mängides, lauldes ja joonistades. "Küll on võimalik targaks saada aga niimoodi, et ei teki vastikustunnet haridusprotsessi vastu. Hindamine ja hinnangute andmine on kindlasti üks osa haridusprotsessist, ent mitte ainult, vaid elust. Me anname kõik, ühel või teisel moel, hinnanguid terve elu jooksul kõigele ümberringi toimuvale. Kindlasti kuulub see ka õppimise sekka. Küll arvan, et hindamine võiks olla märkimisväärselt laiematähenduslik. Viiepalli süsteem on tänaseks oma aja ära elanud ega anna head infot ei õppijale ega lapsevanemale. Tänases
- Emotsionaalse käitumise osad : o Sündmus sisemine; välimine o Sündmuse kodeerimine alandus, solvang, oht ... o Hinnang kas peab midagi ette vütma, või võib emotsiooni nautida o Füsioloogiline reaktsioon mis teeb kehakeel, mis teeb nägu o Tegutsemisvalmidus o Emotsiooniline avaldumine nt miimika, zestid o Reguleerimine kas midagi tuleb võimendada või pidurdada. Nt vastikustunnet pidurdama ; õnnetunnet võimendama. Kultuurinormid. ( nt jaapani naised ei avalda ega näita emotsioone välja) - Põhiemotsioonid P. Ekmani järgi: igal emotsioonil on teatud lihaste asend. On olemas 6 põhiemotsiooni. ( hiljem 7) 1. Hirm 2. Üllatus 3. Rõõm 4. Viha 5. Vastikus 6. Kurbus 7. Põlgus - Emotsioonide otstarve : o Hindamine( erinevad isikud, olukorrad) o Ergutavad, pidurdavad
Preisi Teaduste Akadeemia asutaja (1700) Johann Gottfried von Herder filosoof, kirjanik, rahvaluuleteadlane Kultuuriajaloolane ja teoreetik. ,,Mõtteid inimkonna ajaloo filosoofiast". Pooldas progressi ideed, mille järgi ühiskonna kõrgeim seisund on humaansus. Arendas edasi Lessingi vaateid inimkonna vabastamise kohta (riigi hävitamine) Riik on masinavärk ja rahval on vaja isandaid vaid seni, kuni jääb puudu mõistusest. Vajadus kujundada vastikustunnet sõdade vastu. Taunis kangelaste kummardamist. Tuleb kasvatada patriotismi ja õiglustunnet teiste rahvaste suhtes. ,,Rahvaste lauludes" avaldas ka 13 eesti rahvalaulu. 9.Saksamaa riiklik korraldus 17-18.saj Saksa-Rooma keisririik Saksamaa kuulus 17-18.saj ikka veel Saksa-Rooma keisririiki. Selle valitsejaks oli keiser, kelle valisid kuurvürstid eluks ajaks ning kes traditsiooniliselt pärines Habsburgide suguvõsast. Esindusorgan Riigipäev koosnes kolmest kuuriast:
Tihti röövitakse enamus naisi paljundamise eesmärkidel. Osad röövitud, kes on sellega seotud, viitavad toimikutes oma lastele kui maalähedastele inimlastele, kes elavad tulnukate juures. Igaüks neist reageerib sellele olukorrale erinevalt. Osad on olemasoleva programmiga täiesti rahul, paljud aga ei avalda selle kohta üldse mingit arvamust, kuna nad tunnevad, et nad ei saa selle suhtes niikuinii midagi ette võtta. Osadele röövitutele on nende enda lapsed ja seotus nendega vastikustunnet tekitav. Osad on tundnud, et need lapsed, keda me toodame, neid hakatakse meie vastu kasutama. 100 Osad relvade ja õhusõidukite treeningud, millega röövitud seotud on, lastakse röövitul läbi teha veel sündimata lapse pärast. Arvatakse, et ema treenimine kandub psüühiliselt sündimata lapsele üle. Sellist tüüpi asjad võivad panna osasid röövituid kartma oma segaverelisi lapsi.
seksuoloogid, arstid ja kirjanikud on andnud endast kõik, et eemaldada inimeste hingest see sügavale juurdunud pimedast rumalusest kantud stigmat, on see neil vaid osaliselt õnnestunud. Suur osa inimestest, eriti need, kel vanust üle neljakümne, ei suuda emotsionaalselt leppida faktiga, et eneserahuldamine on loomulik ja tervisele isegi kasulik. Isegi siis, kui nad seda fakti mõistusega tunnustavad. Ja nemad sisendavad oma vastikustunnet tihti ka oma lastesse. Arvati, et inimene, kes hoolimata korduvatest hoiatustest oma autoerootilist tegevust ei lõpeta, läheb hulluks. See pöörane müüt tekkis vaimuhaiglate patsientide seas laialt levinud masturbeerimishajumusest. Arvati, et kuna enamik vaimselt haigetest inimestest masturbeerivad, peab süü nende hulluksminekus lasuma samuti just eneserahuldamisel. Keegi ei tulnud selle peale, et patsientide laialdase masturbeerimise põhjused peitusid hoopis
annaabi.ee 
