Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Varrastarindi tugevusanalüüs pikkele". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
trossi, terastrossi, varutegur, tugevustingimus, mõõtkavas, sisejõud, pikijõud, tarindile, varrastarindi, tõmbejõud, survejõud, avaldan, tugevusarvutused, kõigepealt, diameetri, omaga, kasutan(täidab õigsus selgitused seletused õppejõud) ........................................................................................................................... 1 ........................................................................................................................... 1 1. Ülesande püstitus........................................................................................... 2 2. Trossi ja puitvarda sisejõud funktsioonidena koormusest F............................5 3. Komponentide tugevustingimused ja puitvarda optimaalne läbimõõt d.........7 3.1. Terastrossi tugevustingimus ja terastrossi koormuse F suurim lubatud väärtus............................................................................................................ 7 3.2. Puitvarda tugevustingimus ja puitvardale ohutu koormus F.....................7 3.3. Puitvarda optimaalne läbimõõt d.............................
Kodutöö nr 1 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0240) Variant Töö nimetus A B Varrastarindi tugevusanalüüs pikkele Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Tarind, mis koosneb kahest komponendist, terastrossist 7x7 ja männipuit-ümarvardast, on koormatud vertikaalse koormusega F, mis mõjub komponente ühendavale liigendile. Arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d jakoormuse F suurim lubatav väärtus lähtudes komponentide omavahelisest asendist ja komponentide tugevusomadustest
Kodutöö nr 1 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0240) Variant Töö nimetus A B Varrastarindi tugevusanalüüs pikkele 7 2 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Franz Mathias Ints 193527EANB 07.10.2020 Priit Põdra Tarind, mis koosneb kahest komponendist, terastrossist 7x7 ja männipuit-ümarvardast, on
Kodutöö nr 1 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0240) Variant Töö nimetus A B Varrastarindi tugevusanalüüs pikkele Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Tarind, mis koosneb kahest komponendist, terastrossist 7x7 ja männipuit-ümarvardast, on koormatud vertikaalse koormusega F, mis mõjub komponente ühendavale liigendile. Arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d jakoormuse F suurim lubatav väärtus lähtudes komponentide
Kodutöö nr 1 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0240) Variant Töö nimetus A B Varrastarindi tugevusanalüüs pikkele 8 2 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Priit Põdra Tarind, mis koosneb kahest komponendist, terastrossist 7x7 ja männipuit-ümarvardast, on koormatud vertikaalse koormusega F, mis mõjub komponente ühendavale liigendile.
Mehhanosüsteemide komponentide õppetool Kodutöö nr 1 õppeaines TUGEVUSÕPETUS I (MHE0011) Variant Töö nimetus A B Varrastarindi tugevusanalüüs pikkele 3 5 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud P.Põdra Tarind, mis koosneb kahest komponendist, terastrossist 7x7 ja männipuit-ümarvardast, on koormatud vertikaalse koormusega F, mis mõjub komponente ühendavale liigendile.
MHE0011 TUGEVUSÕPETUS I Variant nr. Töö nimetus: A9 B-0 Varrastarindi tugevusanalüüs pikkele Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB - 32 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Antud: Dtross = 10 mm FLim = 58,3 kN u,Tõmme = 80 MPa u,Surve = 40 MPa [S] = 6 H = 4,8 m L = 1,7 m 1.0 Tarindi joonis antud andmetega: 1.1 Tarindi varraste sisejõud Lõige
1. Joonis 2. Trossi ja puitvardade sisejõud funktsioonidena Teen seda projekteerides jõu F komponendid puitvardale ja trossile. X telje sihiks valin puitvarda. Kuna muid jõude peale F ei arvesta, on varraste sisejõud reaktsiooniks jõule F. Puitvarda sisejõud Np ja trossi sisejõud Nt Lähtudes põhimõttest et = 0 = 0 = - 45 + 1,14 = 0 = 1,14 - 45 = 0 = 0,69 = 0,71 3. Tugevustingimused Koostan jõuepüürid. Kuna mõlemal juhul on tegu ühtlaste varrastega, jaotub pinge kogu varda pikkuses ühtlaselt. Puitvarda puhul on tegu survega ning terastrossil tõmbega. u surve puit= 40 Mpa F lim tross= 58,3kN Puitvarda tugevustingimus on : 0,6910 3 4010 6 = 2 /4 Trossi tugevustingimus on 0,71F=58,3/S
MHE0011 TUGEVUSÕPETUS I Variant nr. Töö nimetus: A-3 Varrastarindi tugevusarvutus pikkele B-8 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB - 32 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 05.01.2012 Lihtne varrastarind Andmed Materjalid: terastross: piirjõud , Trossi läbimõõt on
................................................................................................ 3 1. LÄHTEANDMED.................................................................................................................... 3 2. PAINDUV TÕSTEELEMENT ............................................................................................... 5 2.1. Trossiharu koormus ............................................................................................................. 5 2.2. Terastrossi valik ................................................................................................................... 6 2.3. Trossi varuteguri kontroll .................................................................................................... 6 3. TRUMLI ARVUTUS ............................................................................................................... 7 3.1. Trumli läbimõõdu Dtr leidmine ...................................................................
............................................................................................................................... 15 2 Sissejuhatus Teise kodutöö ülesandeks aines konstruktsiooni elemendid on konstrueerida plokiratas. Lähteandmeteks tuli võtta plokiratta trossile mõjuv jõud (matrikli numbri 4-5 viimast numbrit) F=3143N. Jõud mõjub trossi kummagis harus võrdselt. Trossi ja plokiratta haardenurgaks valisin 180 ° . Plokiratas on kahel veerelaagril ,mis toetuvad teljele . Telg omakorda toetub kronsteinile, mis on koostatud keevis konstruktsioonina ja on kinnitatud keermesliidete abil tugiseinale. Eesmärgiks on saada kogemusi konstrueerimise vallas. 3 Trossi valik.
positiivne laiuse suhteline muutus Isotroopsetele Poisson'i tegur = ehk µ = - materjalidele pikkuse suhteline muutus teoreetiliselt: ("-" näitab, et ja ' on alati vastasmärgilised) µ = 0.25 2.3. Sisejõud tõmbel ja survel 2.3.1. Sisejõudude olemus Sirgele vardale BC (Joon. 2.4) on rakendatud tõmbav teljesihiline koormus F: · varras venib pikemaks (deformeerub); · piisavalt suure väärtusega jõu puhul varras puruneb; · pikenemist ja purunemist takistavad vardas sisejõud, s.t. jõud, mis mõjuvad varda osakeste vahel. Sisejõudude olemus
A. Neetliide Andmed: 2d 3d 3d 2d b1 F a z0 1. Nurkterase valik. 1.1. Arvutan ühe nurkterase sisejõu tõmbel. 1.2. Tõmbe tugevustingimus. 1.3. Ühe nurkterase ristlõike nõutav pindala. 1.4. Suurendan leitud pindala 15% võrra. 1.5. Valin (RUUKKI) tabelist nurkterase, lähtudes nõudest Sobib nurkprofiil 80x80x10 1.6. Tabelist saadud andmed. T = 10 Nurkprofiili telje asukoht, cm 4,4 cm 2. Neetide asukoht ja läbimõõt. 2.1. Läbimõõt. Nurkterase 70 75 80 90 100 110 125 laius, mm d, mm 20 20 23 23 26 26 26
Puhas vääne = varda · varda telg jääb sirgeks ja varda pikkus ei muutu; tööseisund, kus: · ristlõiked jäävad paralleelseteks ja risti teljega; · ristlõiked jäävad tasapinnalisteks ja ei muuda kuju. NB! Puhas vääne on võimalik vaid ümarvarraste korral 3.3. Sisejõud väändel 3.3.1. Väändemoment Sirgele võllile on rakendatud väänavad pöördemomendid M (Joon. 3.3): · võll väändub (tekib väändedeformatsioon); · piisavalt tugeva pöördemomendi korral võll puruneb; · väändumist ja purunemist takistavad võllis sisejõud, s.t. jõud, mis mõjuvad võlli osakeste vahel. Priit Põdra, 2004
20.04.12 Algandmed Ühtlase ristlõikega ühtlaselt kõver varras ehk konks on kinnitatud korpuse lae külge ning koormatud vertikaalse koormusega F. Konks on valmistatud terasest S235 DIN EN 10025-2, mille voolepiiri väärtus on Re = 235 MPa. Arvutada konksule suurim lubatav koormuse F väärtus, kui nõutav varutegur on väärtusega [S] = 2. Konksu sisepinna mõttelise ringjoone läbimõõt on D D = 200 mm, h = 120 mm 1 Konksu joonis sobivas mõõtkavas Joonis Konksu ristlõige Rislõike kese asub 40 mm kaugusel kolmurga alusest, kuna tegemist on võrdhaarse kolmnurgaga. Kolmnurga aluse pikkus: Joonis Konksu joonis mõõtkavas 2 Konksu ristlõike parameetrid: pindala A, pinnakeskme asukoht c, nulljoone asukoht e (täpse valemiga), inertsimoment paindele vastava kesk- peatelje suhtes l. Ristlõike pindala A: Pinnakeskme asukoht c joonisel 3: Joonis Pinnakeskme asukoht c
F u yx u y Joonis 4.2 Priit Põdra, 2004 53 Tugevusanalüüsi alused 4. LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL 4.3. Sisejõud ja pinged lõikel 4.3.1. Põikjõud ja lõikepinge Sirgele lühikesele vardale on rakendatud põiksihiline välisjõud F ning lõikepindadele rakenduvad osakoormused F1 ja F2 (Joon. 4.3): · vardas tekib nihkedeformatsioon (ja ka varda pinnal survedeformatsioon); · piisavalt tugeva koormuse korral varras puruneb (kihtide nihkumisega); · deformatsioone ja purunemist takistavad vardas sisejõud, s.t. jõud, mis
F u yx u y Joonis 4.2 Priit Põdra, 2004 53 Tugevusanalüüsi alused 4. LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL 4.3. Sisejõud ja pinged lõikel 4.3.1. Põikjõud ja lõikepinge Sirgele lühikesele vardale on rakendatud põiksihiline välisjõud F ning lõikepindadele rakenduvad osakoormused F1 ja F2 (Joon. 4.3): · vardas tekib nihkedeformatsioon (ja ka varda pinnal survedeformatsioon); · piisavalt tugeva koormuse korral varras puruneb (kihtide nihkumisega); · deformatsioone ja purunemist takistavad vardas sisejõud, s.t. jõud, mis
kui koormus kaob (elastsus). · ristlõiked pöörduvad algasendi (ja üksteise) suhtes (pea- Puhas paine = tasandites); varda tööseisund, · varda telg kõverdub ja varda pikkus teljel ei muutu; kus: · ristlõiked jäävad tasapinnalisteks ja nende pindala ei muutu. 6.3. Sisejõud paindel 6.3.1. Paindemoment Sirgele vardale on rakendatud painutav põikkoormus F (Joon. 6.4): · põikkoormus tekitab detailis pöördemomendi ja see paindub (tekivad paindedeformatsioonid, tekivad ka nihkedeformatsioonid, kuid neid analüüsitakse eraldi); · piisavalt tugeva koormuse F korral varras puruneb paindel (siin vaadeldakse
kui koormus kaob (elastsus). · ristlõiked pöörduvad algasendi (ja üksteise) suhtes (pea- Puhas paine = tasandites); varda tööseisund, · varda telg kõverdub ja varda pikkus teljel ei muutu; kus: · ristlõiked jäävad tasapinnalisteks ja nende pindala ei muutu. 6.3. Sisejõud paindel 6.3.1. Paindemoment Sirgele vardale on rakendatud painutav põikkoormus F (Joon. 6.4): · põikkoormus tekitab detailis pöördemomendi ja see paindub (tekivad paindedeformatsioonid, tekivad ka nihkedeformatsioonid, kuid neid analüüsitakse eraldi); · piisavalt tugeva koormuse F korral varras puruneb paindel (siin vaadeldakse
1.1. Miks on tugevusanalüüs insenerile oluline? * projekteeritud ja valmistatud 1.35. Nimetage aspekte, mis mõjutavad varuteguri valikut!: *koormusolukorra tooted (masinad, seadmed, aparaadid jm. konstruktsioonid) peavad töötama määramatuse hinnang- kui koormusi saab hinnata vaid ligikaudselt, tuleb võtta ohutult ja tõrgeteta (purunemine, deformatsioonid, kulumine, jne.) suurem varutegur *materjali tugevuse määramatuse hinnang - kui kasutatavate 1.2. Millised kolm põhilist aspekti mõjutavad detaili töövõimet? * Geomeetria, materjalide omadused on teada ligikaudselt *arvutusskeemi täpsus ja materjal, koormused metoodika lihtsustused * konstruktsiooni vastutusrikkus ohutuse ja võimalike 1.3. Millist füüsika haru käsitleb Tugevusõpetus
1. Andmed. INP-profiil S235 a=3 m b=c=a/2=1,5 m F=10 kN [S]=4 Joonis mõõtkavas 1:20 2. Toereaktsioonid 2.1. Ühtlase joonkoormuse resultant 2.2. Kuna toereaktsiooni Fc väärtus tuli negatiivne, siis on vektor joonisel vale pidi. 2.3. 2.4. Toereaktsioonide väärtused ja suunad on õiged. 3. Sisejõudude analüüs 3.1. Sisejõud lõikes D MD=0 3.2. Sisejõud lõikes C (+) 3.3. Sisejõud lõikes B (+) 3.4. Sisejõud lõikes E Selles punktis peaks QE=0 3.5. Sisejõud lõikes A FA=QA=7,5 kN(+) MA=0 3.6. Sisejõudude epüürid Ohtlikud ristlõiked on D ja E QE=0 QD=10 kN MD=0 4. Tugevusarvutused 4.1 INP-ristlõike nõutav tugevusmoment Painde tugevustingimus - suurim normaalpinge ristlõikes - ristlõike telg-tugevusmoment - ülesandes nõutav vartteguri väärtus - materjali voolepiir Ristlõike nõtav telg-tugevusmoment [W] = =
+ W Wz y + Wy My Wy y My epüür M = M y2 + M z2 Tugevustingimus Tugevustingimus My Mz M max = min = + [ ] ; max = min = [ ] ; Wy Wz W lubatav tõmbepinge [ ]Tõmme , kui [ ]Tõmme [ ]Surve kus: [ ] =
Väänava koormuse mõju vardale väändedeformatsiooni iseloomustavad iga ristlõike väändenurk (raadiuse pöördenurk algasendist) ja varda suhteline väändenurk 3.3. Kirjeldage puhast väänet! = varda tööseisund, kus: *ristlõiked pöörduvad üksteise suhtes ümber varda telje; *varda telg jääb sirgeks ja varda pikkus ei muutu; *ristlõiked jäävad paralleelseteks ja risti teljega; *ristlõiked jäävad tasapinnalisteks ja ei muuda kuju. 3.4. Nimetage puhta väände sisejõud! = keha osakestevaheliste jõudude (molekulaarjõudude) resultant 3.5. Defineerige väändemoment! osakestevaheliste (sise-) jõudude resultant väändel 3.6. Sõnastage väändemomendi märgireegel! vaadates väändemomendiga sisepinda kõrvaldatud osa poolt): Positiivne väändemoment on suunatud päripäeva ja vastupidi 3.7. Mida näitab väändemomendi märk epüüril? Vääne pos. või neg. suunas 3.8. Kuidas sõltub deformatsiooni füüsikaline olemus väändemomendi märgist?*** 3.9
väsimuseks. Metalli purustamiseks piisab kümnekorrast tsüklist. 3. Konstruktsiooni tugevusarvutus. Kasutamise käigus konstruktsiooni koormatase. Lihtkoormamine – kõik rakendatavad jõud kasvavad samaaegselt ja on võrdelised ühe parameetriga F. Tugevusarvutusega taotletakse koormuse ohutust konstruktsioonile. Koormuse ohutuse saab mõõta varuteguriga S, S=Fdam/F (F – konstruktsioonile mõjuv koormus, Fdam ohtlik koormus). Varutegur näitab, mitu korda võiks koormust suurendada, enne kui tekib konstruktsiooni ohtlik seisund. Piisava ohutuse saavutamiseks peab olemas rahuldatud konstruktsiooni tugevustingimus, mis väljendab mõtet, et tegelik varutegur ei tohi olla väiksem vajalikust ehk nimivarutegurist. Valitakse kogemuslikult, peab tagams nii konstruktsiooni ohutuse kui ka ökonoomsuse. Liiga väikese varuteguri korral pole tagatud ohutus, liiga suure puhul sisaldab konstruktsioon liigset materjali.
võime vabaneda juhuslikest (väikestest) suur läbipaine kriitilisest suurema tasakaaluasendi hälvetest telgkoormuse F3 > FCR toimel kus: [S]N ülesandes nõtke nõutav Nõtke nõutav (ehk [S ]N = FCR varutegur; normatiivne) varutegur: [F ] [F] vardale lubatav teljesihiline survekoormus, [N]; FCR vardale arvutatud kriitiline koormus (mille korral tekib nõtke), [N]. Surutud varda nõtkearvutus = surutud varda stabiilsuse analüüs 13.2. Sirge varda kriitiline survekoormus PROBLEEM:
14. KÕVERATE VARRASTE TUGEVUS 14.1. Konksude tugevus paindel. Näide 14.1.1. Kõvera varda ohtlik ristlõige Ühtlaselt kõver (varda telje kõverusraadius on konstantne R) ühtlane varras (varda ristlõike kuju ja pindala ei muutu) on koormatud painutava jõuga F (Joon. 14.1), sisejõudude analüüsiks kasutatakse lõikemeetodit: · varda koormatud osas tehakse radiaallõige (lõikemeetod); · radiaallõigetes mõjuvad sisejõud: N (pikijõud), Q (põikjõud) ja M (paindemoment); · sisejõudude epüürid on siinuselised (sinusoidi suurim ja vähim väärtus paiknevad lõigul, mille kesknurk on 90º); Kõver varras Ristlõike sisejõud Arvutusskeem Neutraalkiht
2. Valida võlli kesk-peatasandid ning koostada arvutusskeemid ja paindemomendi M epüürid; Rihmade 3. Koostada ekvivalent-paindemomendi Mekv epüür ja tuvastada kaldenurk võlli ohtlik ristlõige; 4. Koostada tugevustingimus ning arvutada täisvõlli ohutu F2 läbimõõt, valides tulemuse eelisarvude reast R10''; 5. Arvutada valitud läbimõõdu jaoks suurima paindepinge max ja suurima väändepinge max väärtus, joonestada ohtliku ristlõike paindepinge ja väändepinge epüürid ning kontrollida võlli tugevust; 6. Formuleerida ülesande vastus.
tõmbetugevuse, siis tekib selles lõikes pragu, betooni tõmbetsoon langeb tööst välja ja konst- ruktsioon variseb. Seega on betoontala kandevõime määratud betooni tõmbetugevusega, kusjuures betooni suur survetugevus jääb põhiliselt kasutamata. Raudbetoontala töötab kuni esimese prao tekkimiseni analoogiliselt betoontalaga. Prao tekki- mine kriitilises lõikes ei põhjusta aga tala purunemist, vaid viib normaalpingete ümberjaotu- misele praoga ristlõikes: kogu tõmbetsooni sisejõud, mis seni võeti vastu betooniga kantakse nüüd üle tõmbetsoonis olevale pikitõmbearmatuurile. Edasisel koormamisel tekivad praod ka teistes ristlõigetes vastavalt paindemomendi suurenemisele neis. Õigesti projekteeritud raudbetoontala puruneb siis, kui kriitilises lõikes üheaegselt ammendub tala surve- ja tõmbe- tsooni vastupanu, s.o. kui tõmbearmatuuri pinge saavutab terase voolavustugevuse, betooni pinge survetsoonis aga betooni survetugevuse
Punktkoormuse väärtus on F = 10 kN ja ühtlase joonkoormuse intensiivsus tuleb avaldisest p = F/ b. Varuteguri nõutav väärtus on [ S] = 4. Koormuste mõjumise skeem valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Tala tugede vahekaugus a valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. INP-profiili andmed võib võtta nt Ruukki tootekataloogist. Vajalikud etapid: 1. Koostada valitud mõõtkavas arvutusskeem (vastavalt väärtustele A ja B); 2. Arvutada toereaktsioonide väärtused; 3. Koostada valitud mõõtkavadespaindemomendi M ja põikjõu Q epüür; 4. Tuvastada tala ohtlikud ristlõiked (või ohtlik ristlõige), koostada paindetugevustingimus ning määratleda vähima võimaliku materjalimahuga sobiv INP-profiil; 5
2.14. Sõnastage pikkepinge märgireegel! Pikkepinge (tõmbepinge või survepinge) = normaalpinge Tõmbepinge on positiivne (+) ning survepinge on negatiivne () 2.15. Kuidas laotub pikkepinge? Pikkepinge (tõmbepinge või survepinge) laotub üle varda ristlõike ühtlaselt (kõigis varda ristlõike punktides on üks ja sama väärtus): 2.16. Selgitage lubatavat pinget! konkreetse ülesande (koormusseisundi) puhul ohutuks loetud pinge: 2.17. Mis on tegelik varutegur? Varutegur on tegeliku tugevuse ja nõutava tugevuse jagatis.Tavaliselt 1,5 Tegelik varutegur S näitab, mitu korda (detaili) tegelik tugevus erineb arvutuslikust (näitab tegeliku olukorra ohtlikkust). 2.18. Mis on nõutav varutegur? Nõutav varutegur [S] näitab, mitu korda (detaili) tegeliku suurima pinge väärtus peab ületama arvutuslikku enne materjali piirseisundi saabumist (lühiajaliselt või avariiolukorras) konstruktsiooni kõige ohtlikkumas punktis. 2.19
Tala tugede tala vahekaugus a valida vastavalt üliõpilaskoodi F eelviimasele numbrile B. INP-profiili andmed võib võtta nt Ruukki tootekataloogist. Tugi Vajalikud etapid: 1. Koostada valitud mõõtkavas arvutusskeem (vastavalt väärtustele A ja B); Tala konsoolne 2. Arvutada toereaktsioonide väärtused; ots 3. Koostada valitud mõõtkavades paindemomendi M ja põikjõu Q
jääkdeformatsioon on 0.2% 28. Millal kirjeldab materjali tugevust tinglik voolavuspiir? Kui materjalil voolavus puudub. 29. Mis on materjali tugevuspiir? Tõmbetugevus (ehk tugevuspiir) Rm, suurim pinge (punkt D), mida materjal talub 30. Mis on materjali katkepinge? Katkepinge, pinge (punkt E), mille korral materjal puruneb 31. Milles seisneb tugevusvaru? Tugevusvaru peab olema igal konstruktsioonil, et see püsiks ka äärmuslikes oludes. 32. Mis on varutegur? Varutegur on tegeliku tugevuse ja nõutava tugevuse jagatis.Tavaliselt 1,5 33. Määratlege tegelik varutegur! Tegelik varutegur S - näitab, mitu korda (detaili) tegelik tugevus erineb arvutuslikust (näitab tegeliku olukorra ohtlikkust). 34. Määratlege nõutav varutegur! Nõutav varutegur [S] - näitab, mitu korda (detaili) tegeliku suurima pinge väärtus peab ületama arvutuslikku enne materjali piirseisundi saabumist (lühiajaliselt või
1 on välja toodud rihmülekande ühtlase võlli skeem, millele kogu ülesanne on püstitatud. Võlli materjal: teras E335 Voolepiir tõmbel: σy=325 Mpa Varuteguri väärtus: [S]=5 Võlliga ülekantav võimsus: P=5,5kW Iga rihma vedava ja veetava haru tõmbejõudude F ja f seos on F ≈ 2,5*f Väiksema rihmaratta efektiivläbimõõt: D1=140 mm Suurema rihmaratta efektiivläbimõõt: D2=2*D1=280 mm Võlli pöörlemissagedus: n=2400 p/min F1 ja f1 on väikse rihmaratta rihmade tõmbejõud ning F2 ja f2 on suure rihmaratta rihmade tõmbejõud, kusjuures F1≠f1 ja F2≠f2. Iga rihmaratta rihmade harud on paralleelsed. 2. Võlli aktiivsed koormused 2.1 Väänav koormus Väänav koormus = ülekantav (kasulik) pöördemoment. P Võlliga ülekantav pöördemoment: M= ω , kus P – võlliga ülekantav võimsus (W) ning
annaabi.ee 
