Yorkshire 1. Tugev kehaehitus, varavalmiv ja head lihaomadused 2. Eestis on kõige arvukam 3. Värvus on valge, pea on kerge, koon keskmise pikkusega 4. Kõrvad on ettepoole püstised Eesti maasiga (L) landrace Taani 1. Tugev kehaehitus, peen luustik, pea kerge, koon sirge, laup kitsas 2. Lontis kõrvad 3. Peekon 4. Pika kehaga siga Duroc Djurok (D) kanada 1. Ruuge punakast kuni pruunini 2. Suurekasvuline 3. Pika kerega, lontis kõrvad 4. Tugevad jalad, hea isu, lopsakad singid 5. Head liha-ja nuumaomadused (1000g ööpäevas) 6. Stressigeeni puudumine Pieträän Pietrain (P) Austria 1. Lihaseline tagaosa, täidlane lanne ja küljed Valge siga aga ebakorrapäraste tumedate laikudega 2. 12 nisa vähemalt 3. 80...
Lammastega majapidamiste arv Eestis on üle 3000. Aastal 2008 oli lambaste arvukus 76,4 tuhat. Üleminek mahelambakasvatusele ei ole niivõrd probleemne võrreldes teiste loomakasvatusharudega. Lambakasvatuse tulukus suureneb, sest lisandub mahepõllumajandustoetus. Eestis on olemas ka kaks mahelihatöötlejat: AS Saaremaa Liha-ja Piimatööstus ja OÜ Märjamaa lihatööstus. Eesti tumedapealine lambatõug on saadud eesti lamba ristamisel srapseriga. Eesti tumedapealine lambatõug on varavalmiv, heade lihavormidega lihalambatõug, kelledelt saadakse valget, poolpeenvilla (keskmine peenus ca 35 ?m). Tumedapealiste lammaste pea ja jalad on kaetud tumedate ohevillakarvad ega. Eesti tumedapealine lambatõug on üldiselt suurema kehamassi ning villatoodangug a kui eesti valgepealine lambatõug, kuid on viimasest mõnevõrra madalama viljakuse ja jämedama villaga (vt. tabel 6, 7)
konteinerites). Optimaalne säilitustemperatuur on 0°C, õhuniiskus 95-97%. Sordid Sortidest on meil levinud ,,Petrovskaja 1" , mis on lühikesekasvuajaga (75-80) päeva , saagi ja vitamiinirikas sööginaeris . Kujult on juurvili lapergune , koor on sile ja värvuselt kuldkollane liha on mahlakas ning tihe . Külviaeg on varajane ehk aprillis , mai kuu on mõeldud suviseks saagiks ja juulikuu külvid sügiseseks ja talviseks tarvitamiseks . ,,Mai kollane" on varavalmiv (65-70) päeva suviseks tarvitamiseks sobiv naerisort.
kinnitavad, et ükski teine vili ei suuda jõhvikast edukamalt tõrjuda näiteks vähki, insulti ja südameveresoonkonna haiguseid. Sordid 1 Meie kodumaised sordid on hariliku jõhvika sordid, mis Nigula looduskaitsealal aretatud looduslike kloonide valiku teel. Välja on selekteeritud koduaias kasvatamiseks mõeldud kuus sorti. Jõhvikasordid on oma nimed saanud rabade järgi, kust algmaterjal on toodud: «Kuresoo» varavalmiv tumepunane, piklik, läikiv suur mari. Valmib augusti lõpul. «Nigula» keskvalmiv, läikivpunane, piklik, suur mari. Valmib septembri esimesel nädalal. «Maima» keskvalmiv, helepunane piklik mari. «Soontagana» hilisvalmiv, lillakaspunane, lapik, tugeva vahakirmega, suur mari. «Virussaare» hilisvalmiv, roosakaspunane, ümmargune. Kobaras rohkem marju kui teistel. «Tartu» tumepunane, ümarpirnjas, tugeva vahakirmega, suur mari.
päeva jooksul. Varajane, kõrgekasvuline, rõdudel kasvatatav sort. Vili on 3. Tomat ' Black Cherry' ümmargune, väike, väga maitsev, kaalub 15-20 grammi. Varajane 15-20g pole märgitud Kasvatatakse rõdudel, talveaedades, kasvuhoonetes. Varavalmiv 95- 4. Tomat 'Red Cherry' Taimed vajavad toestust. Sort on dekoratiivne tänu ilusale pikale kobarale, milles 20-4015-20g väikest punastpole vilja.märgitud
Siin aretatud aberdiin-angused on kehaehituselt lähedased praegusele herefordile - nad on pikakerelised ja kõrged. Veised on ilma sarvedeta, värvuselt mustad, kuid esineb ka punaseid. Sünnimass on lehmvasikatel 35kg ja pullvasikatel 38 kg, aastaste lehmikute kehamass 385kg ja noorpullidel 480 kg (Soome lihaveiste 2000. a. jõudluskontrolli andmed). Täiskasvanud pullide kehamass võib ulatuda üle 1000 kg. Euroopa arvestuses peetakse seda keskmise suurusega tõuks. Aberdiin-angus on varavalmiv ja hakkab rasva ladestama suhteliselt noores eas. Nende liha on peenekiuline ja väga maitsev. Rümbasaagis on kõrge - 60% ja üle selle. Angust kasutatakse laialdaselt ristamisel, eesmärgiga parandada lihakere kvaliteeti ja piimaandi. Poegimine suhteliselt kerge. Aretuses võib Angust kasutada ka kui tugeva 9 "sarvevaba" veise geeni kandjat. Liha väga maitsev, kuid suhteliselt suure rasvasisaldusega. Esimesed aberdiin-anguse pullid toodi Eestisse 1994. a
Lambad annavad lisaks ka villa, seega tuleb liha tootmine odavam (tumedapealine lambatõug). Tumedapealise lammaste puhul tahetakse parandada just lihakehade kvaliteeti ja lihajõudlust. Tõu parandajateks kasutatakse ristamisi suffolkiga ja oksfordauga (www.eau.ee). Eesti tumeda pealisest pildi leiad, Pilt 1. alt. 2.2. Valgepealised lihalambad Eestis on laialt levinud ka eesti valgepealie kambatõug. Eesti valgepealine lamba tõug on varavalmiv, heade lihavormidega ja on hea lihalambatõug. Vill mida valgepealiselt saadakse on valge ja poolpeen. Vill on kvaliteetsem kui tumedapealistel. Nende kehamass ja villa toodang on aga väikseim, võrreldes tumedapealistega. Valgepealiste lammaste uted on kõrgema viljakusega (www.eau.ee). Lihajõudluse parandajaks on teksel, dorset ja dala ja soome maalammas. Pidi eesti valgepealisest lambast leiad Pilt 2. alt. 5 3. Liha kvaliteet
Lammas (tõud) Eesti tumedapealine lambatõug on varavalmiv, heade lihavormidega lihalambatõug, kellelt saadakse valget, poolpeenvilla (keskmine peenus ca 35 µm. Tumedapealiste lammaste pea ja jalad on kaetud tumedate ohevillakarvadega. Eesti tumedapealine lambatõug on üldiselt suurema kehamassi ning villatoodanguga kui eesti valgepealine lambatõug, kuid on viimasest mõnevõrra madalama viljakuse ja jämedama villaga. Jäärad kaaluvad ca 95 kg, uted 76 kg, villatoodang 3,7 kg ja viljakus ligikaudu 1,50 talle poeginud ute kohta.
Kvaliteetse talleliha eest on tootjale viimastel aastatel makstud 3045 krooni liha kilogrammi eest. Tänu viimastel aastatel toimunud muutustele on lambakasvatajad hakanud oma põhikarja suurendama, on tekkinud juurde palju uusi kasvatajaid, kes on lambakasvatusse teinud suuri investeeringuid. 2.Eesti tumedapealine lambatõug, selle saamine, jõudlus ja parandajad tõud Eesti tumedapealine lambatõug on saadud eesti lamba ristamisel srapseriga. Eesti tumedapealine lambatõug on varavalmiv, heade lihavormidega lihalambatõug, kelledelt saadakse valget, poolpeenvilla (keskmine peenus ca 35 m). Tumedapealiste lammaste pea ja jalad on kaetud tumedate ohevillakarvadega. Eesti tumedapealine lambatõug on üldiselt suurema kehamassi ning villatoodanguga kui eesti valgepealine lambatõug, kuid on viimasest mõnevõrra madalama viljakuse ja jämedama villaga (vt. tabel 6, 7). Jäärad kaaluvad ca 95 kg, uted 76 kg, villatoodang 3,7 kg ja viljakus
lihalambatõug. 1934.a. toodi 19 sropsiri lammmast veel Inglismaalt, 1935.a. 36 sropsirit Rootsist ja 1936.a. 45 sropsirit Rootsist. Imporditud lambaid kasutati nn. jäärajaamades, kus igal aastal paaritati nendega ca 40000-50000 eesti 10 kohalikku maalammast. Nii saadi tumedapealiste lammaste populatsioon Eestis, kelle sropsiri ja sropsiri ja eesti maalammaste ristandeid kutsuti kodanlikus Eestis sropsiri lammasteks Jõudlus, arvukus Varavalmiv, heade lihavormidega lihalambatõug, kelledelt saadakse valget, poolpeenvilla (keskmine peenus ca 35 Nm). Üldiselt suurema kehamassi ning villatoodanguga kui eesti valgepealine lambatõug, kuid on viimasest mõnevrra madalama viljakuse ja jamedama villaga. Villatoodang 3,7 kg ja viljakus ligikaudu 1,50 talle poeginud ute kohta Tõufarme 2005 27, 2007 24, lambaid 2005 2153 (57%), 2007 3611 (55%) 3. Eesti valgepealine lambatõug, jõudlus, arvukus, lühiajalugu Ajalugu
määratud.Arvestades piimajõudluse suurt sõltuvust tõulisest ja individuaalsest pärilikest omadustest, saab neid selektsiooni meetodite rakendamise teel süstemaatiliselt täiustada. 1.2Lihajõudlus Et liha on inimese tähtsamaid toiduaineid, siis on lihatoodangu suurendamine tähtis probleem kogu maailmas.Kõige rohkem toodetakse veise-ja sealiha, kuid kasutatakse ka lamba, linnu, kitse ja hobuse liha. Siga on neist kõige viljakam, varavalmiv, teistest loomadest paremini sööta kasutav ja suhteliselt kõige rohkem liha andev loom. Lihajõudlust hinnatakse looma kehamassi, tapamassi, tapasaagise, varavalmivuse, nuumavõime ja kvaliteedi järgi. Parim lihatootvus on spetsiaalsetel lihatõugudel. Lihajõudlusomaduste pärilikust on uuritud nii ristandite järgi kui ka 4 populatsioonigeneetiliste meetoditega. Eritõugude ristamise tulemused on näidanud,
Suure täidluse ja madala happesuse tõttu sobib neile, kes ei armasta kuivi veine nende happesuse tõttu. Malvasia- Raskepärane, kuid huvitav sort, vähe tuntud, aga kasvatatakse laialdaselt Lõuna- Euroopas. Marsanne- Põhjapoolses Rhône´i orus valgete veinide tähtsaim komponent. Üllatavalt palju kasvatatakse seda Austraalias Victoria osariigi keskosas. Melon de Bourgogne- Muscadet´ variant. Neutraalne ja kerge. Müller- Thurgau- Laialdaselt kasvatatav, varavalmiv, kuid keskpärane "lilleline" sort. Kasvatatakse peamiselt Saksamaal, ent nüüd on sellel eelpost ka Uus- Meremaal. Muscadelle- Enamasti teisejärguline toetav sort, kuid see viinamari seisab Austraalia suurepäraste kangendatud Tokayde taga. Muscat- Laialdane viinamarjade perekond, aga oma parimal kujul alusmaterjal Alsace´i kuivadele aromaatsetele veinidele, heale Itaalia Asti vahuveinile ja suurepärastele kangestatud veinidele Lõuna- Prantsusmaal ning Austraalias.
· segukülvides külvata hernest 20-25% ja teravilja 75-80% · külv 3-5 cm sügavusele 23. Põldoa kasvatamine · Seemned hakkavad idanema 3-4 C · Niiskusnõudlik, sobivad keskmised või rasked mullad · Külvatakse teraviljade järel · Hea eelvili kõigile kultuuridele · Külv on nii laiarealine · Külvatakse 35-40 idanevat seemet m² · Külvisenorm on erinevatel sortidel 160-300 kg/ha · Koristatakse otsekombainimisega 24. Lupiinide liigid 1. ahtalehine-varavalmiv 2. kollane- kasvatatakse söödaks ja haljasväetiseks 3. valge - kasvatatakse Vahemeremaades toiduks, seemned suured 4. hulgilehine-mitmeaastane, kasvatatakse haljasväetiseks ja dekoratiivtaimena 25. Suviviki ja lupiinide kasvatamine Lupiinide kasvatamine · Vähenõudlikud mullastiku suhtes,väga valgusnõudlikud · Omastavad hästi toitaineid, muudavad raskestiomastatavad fosforühendid teistele taimedele kättesaadavaks
autori arvates õigem hakata neid lambaid nimetama kihnu lammasteks või Kihnu maalammasteks. Kihnu lammaste suurimaks kasvatajaks on Pärnumaal Tõhelas lambaid kasvatav Anneli Ärmpalu Idvand, kes on karja loonud algselt Kihnu lammaste baasil. 2009. a ongi A. Ä. Idvandi eestvõttel loodud Kihnu Maalambakasvatajate Selts. Riikliku tunnustust iseseisva tõuna ei ole nimetatud lambaid veel saanud. Eesti tumedapealine lambatõug Eesti tumedapealine lambatõug on varavalmiv, heade lihavormidega lihalambatõug, kelledelt saadakse valget, poolpeenvilla (keskmine peenus ca 35 µm). Tumedapealiste lammaste pea ja jalad on kaetud tumedate ohevillakarvadega. Eesti tumedapealine lambatõug on üldiselt suurema kehamassi ning villatoodanguga kui eesti valgepealine lambatõug, kuid on viimasest mõnevõrra madalama viljakuse ja jämedama villaga (vt. tabel 1, tabel 2). Jäärad kaaluvad ca 95 kg, uted 76 kg, villatoodang 3,7
Suviviki kasvatamisel talle orgaanilist väetist ei anta.Oluline on anda fosfor- ja kaaliumväetist. Seemnepõld lamandub alati. Tuleb külvata enne 10 maid.Puhaskülvis külvatakse 100-150 idanevat tera m².Keemilist umbrohutõrjet saab teha vaid puhaskülvides. Seemned hakkavad valmima, kui varred ja lehed on veel rohelised.Õitsemisest seemne valmimiseni kulub 7-8 näd.Koristatakse otsese kombainimisega. 44) Lupiinid. On nii ühe- kui mitmeaastaseid. 4 liiki:1)ahtalehine-varavalmiv.1000 seemne mass on 150 g.Seemned väiksed, õied roosda või valged.2)kollane-pikema kasvuajaga, õied kollased, seemned väiksemad, kasv nii sööda kui haljasväetiseks.1000 seem-nemass 120-150g.3)valge- veel pikema kasvuajaga, kasv Vahemeremaades,õied valged või helesinised.1000 seemne mass 250g, kasut toiduks, seemned suured. 4)hulgilehine- mitmeaastaliik,kasv haljasväetisena või dekoratiivt.värvus mitmesugu-ne- sinine, lilla,seemned valmivad varakult.
Suviviki kasvatamisel talle orgaanilist väetist ei anta.Oluline on anda fosfor- ja kaaliumväetist. Seemnepõld lamandub alati. Tuleb külvata enne 10 maid.Puhaskülvis külvatakse 100-150 idanevat tera m².Keemilist umbrohutõrjet saab teha vaid puhaskülvides. Seemned hakkavad valmima, kui varred ja lehed on veel rohelised.Õitsemisest seemne valmimiseni kulub 7-8 näd.Koristatakse otsese kombainimisega. 44) Lupiinid. On nii ühe- kui mitmeaastaseid. 4 liiki:1)ahtalehine-varavalmiv.1000 seemne mass on 150 g.Seemned väiksed, õied roosda või valged.2)kollane-pikema kasvuajaga, õied kollased, seemned väiksemad, kasv nii sööda kui haljasväetiseks.1000 seem- nemass 120-150g.3)valge-veel pikema kasvuajaga, kasv Vahemeremaades,õied valged või helesinised.1000 seemne mass 250g, kasut toiduks, seemned suured. 4)hulgilehine- mitmeaastaliik,kasv haljasväetisena või dekoratiivt.värvus mitmesugu- ne-sinine, lilla,seemned valmivad varakult.
Ärmpalu Idvand, kes on karja loonud algselt Kihnu lammaste baasil. Kui on soov tegeleda sellistega lammastega, kes vastavad vähem tänapäeva kultuurtõugudele, siis on võimalik selliseid lambad koondada, välja selgitada nende jõudlusnäitajad, luua aretusprogramm, aretada ja valida neid vastavas suunas, et nendele loomadele kinnistuksid tõule iseloomulikud tunnused. 1.3.3. Eesti tumedapealine lambatõug Eesti tumedapealine lambatõug on varavalmiv, heade lihavormidega lihalambatõug, kelledelt saadakse valget, poolpeenvilla (keskmine peenus ca 35 µm). Tumedapealiste lammaste pea ja jalad on kaetud tumedate ohevillakarvadega. Eesti tumedapealine lambatõug on üldiselt suurema kehamassi ning villatoodanguga kui eesti valgepealine lambatõug, kuid on viimasest mõnevõrra madalama viljakuse ja jämedama villaga (vt. tabel 6, 7). Jäärad kaaluvad ca 95 kg, uted 76 kg, villatoodang
23. Põldoa kasvatamine Põldoa kasvatamine · Kasvatatakse toiduks ja söödaks · Seemned hakkavad idanema 3-40C · Niiskusnõudlik, sobivad keskmised või rasked mullad · Külvatakse teraviljade järel · Hea eelvili kõigile kultuuridele · Külv on nii laiarealine, viirgudesse kui tavaliserealine · Külvatakse 35-40 idanevat seemet m² · Külvisenorm on erinevatel sortidel 160-300 kg/ha · Koristatakse otsekombainimisega 24. Lupiinide liigid Lupiini liigid 1. ahtalehine-varavalmiv 2. kollane- kasvatatakse söödaks ja haljasväetiseks 3. valge - kasvatatakse Vahemeremaades toiduks, seemned suured 4. hulgilehine-mitmeaastane, kasvatatakse haljasväetiseks ja dekoratiivtaimena 25. Suviviki ja lupiinide kasvatamine Suviviki kasvatamine · Väärtuslik stabiilse saagiga söödataim · Seemned idanevad 1-2 0C juures · Tõusmed taluvad - 60C, kaunad hukkuvad - 2-4 0C juures · Mullastiku suhtes vähenõudlik · Hea eelvili enamikele kultuuridele
Ühte sulgu piisab ühest söödaautomaadist (groba 40 on arvestatud kuni 16 sea söötmiseks). Nuumatulemusi mõjutab lamamisala temperatuur külmal põrandal massi-iibed vähenevad. Õigete tingimuste korral on võimalik saavutada 100 kg kehamass 170-180 päevaga (700-800grammised ööpäevased massiiibed). 14.Seatõud Eestis. Eesti suur valge siga kohaliku maasea ja valge inglise sea ristand. Eesti suur valge siga on tugeva konstitutsiooniga ja varavalmiv. Sead on proportsionaalse kehaehitusega, head söödakasutajad ja hästi kohanenud meie söötmis-pidamistingimustega. Temperamendilt on nad rahulikud ja emised hoiavad hästi oma põrsaid. Eesti suure valge sea koon on pisut nõgus, kõrvad lühikesed ja ettepoole kikkis. Kõht on mitterippuv, singid hästi arenenud. Nisasid on emisel 12-16. Nahk on roosakas, harjastik on peen ja valge. Eesti suurt valget tõugu sead on kiirekasvulised, täiskasvanud kult kaalub
märgiti tõuraamatusse. 1923-1925 toodi sisse 103 raskeveo hobust. Selle tulemusena hoogustus puhasaretus ja märgistuseks sai ,,A". Ja Eesti kohaliku märgistus oli ,,EA". Üheks lõuna-eesti suurimaks kasvatajaks oli Kuuste vallas, Jüri Otas. See oli enne II m.s. 1948 loodi Rakveres Eesti Raskeveo Hobuste Riiklik Aretus Tõulava. 60-tel see siiski likvideeriti. 1953 toodi Eestise nõukogude raskeveohobuseid( 2 tk). Hiljem veel 10 looma. Eesti raskeveohobune on varavalmiv. Täiskasvanuks võib saada juba 2,5 aastaselt. Ka suguline kasutusaeg ei ole nii pikk kui teistel, 14-16 aastat. Tiinestumine on madal. Ainult 60 % kanti. Eksterjöörilt on sarnane Leedu ja Läti raskeveohobustega. Eesti raskeveohobune on tüse, keskmise suurusega ja öeldakse, et madalajalgne, aga Heldur Peterson väidab, et ei ole. Pea on keskmise suurusega, suhteliselt kuiv, Turi madal ja lai, Selg lühike ja lai. Esineb palju nõgusat selga. Kõikidele
Limusiin pärit Lääne-Prantsusmaalt. Punast värvi: nina, silmade ümbrus ja jalad on heledad. Suhteliselt peene luustikuga. Väga hästi on arenenud tagakeha. Poegimisraskusi pole, mistõttu on laialdaselt kasutuses ristamisel. Loomade kasvukiirus on suur. Liha kvaliteet hea. 24. Väiksekasvulised lihaveisetõud Eestis Aberdiini-angus väiksemakasvuline tõug. Aretatud Ida-Sotimaal. Musta värvi, nudid. Iseloomult rahulikud. Levinud üle maailma. Varavalmiv. Lihaskiud peen, maitsev. Aretustööga kujundatud uus suurem tüüp. Suurema tüübi pulle võib kasutada ka ristamiseks piimatõugudega, väiksem tüüp sobib vaid puhtalt pidamiseks. Kerge sünnitus, kuna vasikad väikesed. Hereford vanad on suhteliselt väikesekasvulised, kuid varavalmivad. Teisel aastal on tapaküpsed. Liha on maitsev. Kehaehituselt tugevad ja vastupidavad. Soti mägiveis väikesekasvuline, hiljavalmiv, vähenõudlik. Sobib looduskaitsealadele.
Tõufarmides korraldati tõudokumentatsioon, seati sisse põlvnemis-jajõudlusarvestus, hakati sigu igal aastal boniteerima ja uuesti välja andma suurt valget tõugu sigade tõuraamatut. Sugusigade nuuma-ja lihajõudluse hindamiseks alustas Kehtnas 1957. aastal tööd sigade kontrollkatsejaam. Pika ja sihikindla aretustöö tulemusena muutusid meie kohalikud sead põhjalikult. Eesti suur valge siga on tugeva konstitut-siooniga ja varavalmiv. Sead on proportsionaalse kehaehitusega, head söödakasutajad ja hästi kohanenud meie söötmis-pidamistingimustega. Temperamendilt on nad rahulikud ja emised hoiavad hästi oma põrsaid. Suure valge sea pea on kerge, koon keskmise pikkusega ja lai, mõõdukalt nõgusa profiiliga, otsmik lai, põsed lihaserikkad, kõrvad lühikesed, ettepoole püstised, elastsed, liikuvad ja harjastega ääristatud. Silmade vahe on lai, vaade elav. Käel on lihaseline ja liitub kerega sujuvalt
67. Hübridiseerimine veise- ja seakasvatuses. Eriti rikas on veislaste sugukond. Enamlevinud on jaki ja seebu ristamine. Kõige ulatuslikumalt kasutatakse hübridiseerimisel seebut lõunapiirkondades. Seebut on kasutatud ka uute tõugude saamiseks ja seda tõugu nimetatakse seebulaadseks veiseks. See on aretatud punase stepiveise ja seebu hübridiseerimisel. USA-s on edukalt ristatud sarolee ja herefordi tõugu lihaveiseid ameerika piisoniga. Saadud järglased on heade lihaomadustega ja varavalmiv. Uus tõug nimetati biifaloks. Seakasvatuses on hübridiseerimisel kasutatud euraasia uluksiga ja suurt valget tõugu siga. 68. Hübridiseerimine hobuse- ja lambakasvatuses Hobuse ja sebra ristamisel saadakse sebroid, kes on vastupidav veoloom ja sobib hästi troopilisse kliimasse. Kodustatud hobust on hübridiseeritud ka tema esivanema przevalski hobusega. Isashübriidid on sigimatud, emashübriidi aga sigivad.
Maitse on hapukas. Jõhvikas ehk kuremari sisaldab kuni 3% happeid, 2...6% suhkruid, kuni 22 mg C- vitamiini 100 g kohta ja B-rühma vitamiine. Hea säilivus on tingitud temas leiduvast bensoehappest, millel on konserveeriv toime. Jõhvikatel on võime järelvalmida. Jõhvikatel on ka aretatud sorte. Maasikas on ehituselt ebamari. Lihakas vili areneb õiepõhjast. Pinnal on väikesed osaviljad seemned või pähklikesed. Maasikas on varavalmiv kultuur. Aedmaasikas on välja aretatud Prantsusmaal tsiili ja virgiinia maasika ristamisel. Looduses kasvab metsmaasikas, muulukas (vili on ainult tipust punane ja tupelehed on raskesti eraldatavad) ning kõrge maasikas. Viljeldakse ka metsmaasika teisendit kuumaasikat. Maasikas sisaldab 5...9% suhkruid, mineraalainetest kaaliumi, rauda (eriti metsmaasikas), fosforit, magneesiumi ja joodi (metsmaasikas), happeid, C-vitamiini 28 40..
annaabi.ee 
