Kõige tähtsam oli pühakiri, Jumala sõna · Pühakirja tähtsus tõi kaasa kristliku raamatukunsti sünni · Roomas hakkas levima töödeldud loomanahast pärgament (vastupidav, sobis pühade tekstide säilitamiseks) · Raamatumaal ehk miniatuurmaal · Diptühhon kaheosalised kokkuklapitavad kirjutustahvlid, mille sisekülg kaetud vahakihiga. Tahvlid olid kas puust, elevandiluust või muust väärismetallist. (NT: diptühhon peaingel miikaeli kujutisega) · Katakombid maa-alused koopad, mille seintesse maeti surnuid. · Esimesed varakristlikud kunstiteosed, seina ja laemaalid leiduvad katakombides. Üldilmelt meenutavad need tavalisi rooma seinamaale, kuid erinevused temaatikas. Kõrvale on jäänud erootilised motiivid, kõik paganlik. · Kristlik sümboolika. NT: lambatalle õlul kandev mees tähistas Head Karjast (Kristust). Kristust sümboliseeris ka kala, lootust-ankur, surematust paabulind, Püha Vaimu tuvi jne.
19. RISTIUSU MÕJU KUNSTILE. KATAKOMBID. SARKOFAAGID Palestiinas tärganud ristiusk e kristlus levis Rooma riigis kiiresti. Oluline oli kirjasõna, mis ühendas üksteisest kaugel asuvaid kogudusi. Rooma usuelu oli salliv, sest oli tavaks üle võtta alistatud maade kombeid. Võrreldes teiste usunditega oli kristlus radikaalne, nõudis igapäevast pühendumist, Jeesuse kannatusterohke elukäigu ideaaliks pidamist. Eriti oli roomlaste eetikaga vastuolus alandlikkuse nõue ja mõte, et Jumala ees on kõik võrdsed. Varastes ristikogudustes oli usk Lunastaja uude tulemisse, mistõttu peeti igapäevast elu tühiseks. See
Meie ajaarvamise alguses tekkis Rooma riigi idaosas Ees-Aasias uus usund - ristiusk ehk kristlus. Sealt levis see üle tohutu suure riigi, jõudes välja ka Itaaliasse, Rooma riigi keskusse. Ristiusk kuulutas, et jumala ees on võrdsed kõik inimesed, nii orjad kui vabad, nii vaesed kui rikkad. Muidugi ei saanud sellised vaated meeldida Rooma valitsejatelele ning nad hakkasid ristiusulisi taga kiusama, kartes, et orjad võiksid uue usu mõjul üles tõusta. Aja jooksul hakkas ristiusk muutuma. Enam ei räägitud inimeste võrdsusest, vaid sellest, et tuleb olla alandlik ja sõnakuulelik; siis pääseb elus talutud kannatuse eest pärast surma taevariiki - paradiisi. See viis usklikke, nn kristlaste mõtted eemale maistelt hädadelt ja viletsuselt ning sellisena sobis ristiusk ka valitsejaile, aidates alamaid sõnakuulmises hoida
KIRIKUEHITUSE ALGUS. MOSAIIGID Seni usulistel põhjustel kasutusel olev antiiktempel oli eelkõige jumalakuju asupaik, mille siseruum oli kitsas ja hämar ning kunstiline väljendusjõud koondus välisilmesse. Kristlased vajasid aga ruumi, mis oleks sobiv kokkutulekuteks, hoonet, mille pearõhk oleks siseruumil. Nii võetigi esimeste kirikute ehitamisel eeskujuks rooma arhitektuuris levinud kohtu ja koosolekuhoonete tüüp b a s i i l i k a. Varakristlik kirik oli lihtne pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas hoone kolmeks kitsaks osaks, nn lööviks. Kirik oli orienteerunud ilmakaarte suhtes ida ja läänesuunaline uks asus läänepoolses otsaseinas, idapoolses otsas asus t r a n s e p t kiriku pikiteljega risti asetsev lööv. Transeptist ida poole avanes poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum, nn a p s i i d. Nõnda meenutas kiriku põhiplaan risti. Keskmine lööv oli laiem ja kõrgem kui külglöövid.
VARAKRISTLIK KUNST I- IV SAJAND I sajandil, kui Rooma impeerium oli oma õitsengu tipul, tekkis kristlus. See Lähis-Idas alanud usuline liikumine levis esialgu Rooma riigi idaosas, kus orjandusliku korra ja ideoloogia kriis oli kõige teravam, ning seejärel kiiresti üle kogu Rooma riigi territooriumi. Algul sattus kristlus konflikti Rooma võimudega. Tagakiusamise tõttu ei saanud kristlased koguneda avalikult, vaid pidid end varjama eramajades või kokku tulema looduses. Oma surnuid matsid nad katakombidesse, maa-alustesse labürintidesse. Suured katakombid asusid Rooma linna lähedal, kus pehmesse tuffi raiuti mitmesaja kilomeetri pikkune käikude rägastik, mis kohati laienes suuremateks hauakambriteks. Surnud maeti seintesse uuristatud tühimikesse, mis suleti marmorplaadiga.
VARAKRISTLIK KUNST umbes 50 600 a Varakristlik kunst, skulptuur, Hea Karjane, u 300 a. Vanakristlik kunst, skulptuur, Hea Karjalane, Türgis. Vanakristlik kunst, skulptuur, Türgis. Varakristlik kunst, arhitektuur, Santa Priscilla KATAKOMB Vanakristlik kunst, seinamaaling, Santa Priscilla katakomb Roomas. Varakristlik kunst, seinamaaling, Hea karjane, Santa Priscilla katakomb. Varakristlik kunst, seinamaaling, Ahastav naine, Santa Priscilla katakomb. Varakristlik kunst, arhitektuur, katakomb Calixtus Roomas. Vanakristlik kunst, seinamaaling, Apostel, 3. saj. Varakristlik kunst, arh, Calixtuse katakomb. Varakristlik kunst, raamatumaal e miniatuurmaal, Jaakobi võitlus ingliga, leht käskkirjast, 525 a. Vanakristlik kunst, tarbekunst, Peaingel Miikael. Osa diptühhonist. Elevandiluunikerdus. 6.saj.
Marcus Aurelius oli filosoof, kelle päevik on eesti keelde tõlgitud HTG vilistlase poolt. Roomlastel oli suur huvi ajaloosündmuste vastu. Tehti palju ajaloolisi reljeefe [triumfikaared, altarid (Rahu altar)]. Trajanuse võidusammas: alus 7m ja sammas ise 33m [eelmises peatükis], kujutatud Daakia sõdade sündmusi. 3.SAJ. allakäik (skulptuuri)kunstis - [kodusõjad] 4.SAJ. püütakse taastada, kuid kristlaste võidukäik saab saatuslikuks 5.SAJ. üldine Rooma skulptuur allakäik. Hilisemast ajast on NELJA KEISRI SKULPTUUR GRUPP. Kõige tähtsam neist oli Diocletianus, skulptuur asub praegu Veneetsias. Varakristlik kunst Hakati kirjutama töödeldud nahast pärgamendile see oli palju vastupidavam ja sobis seetõttu kristlaste pühade tekstide säilitamiseks. Pärgamendist sai köita meile tuttava kujuga raamatuid, sinna sai maalida värvilisi pilte, mis selgitaksid teksti
VARAKRISTLIK KUNST I sajandil, kui Rooma impeerium oli oma õitsengu tipul, tekkis kristlus. See tekkis Vahemere idarannikul ja levis kiiresti üle kogu Rooma riigi territooriumi. Algul sattus kristlus Rooma võimudega konflikti, sest kristlus oli võrreldes teiste usunditega väga radikaalne - see nõudis inimeselt igapäevase elu ja usu ühendamist, sõnade ja tegude ühtsust ning Jeesuse eeskujuks ja ideaaliks pidamist. Roomlastele oli vastuoluline ka kristlaste alandlikkuse nõue, käsk armastada mitte ainult oma ligimest vaid ka vaenlast, eriti aga mõte, et jumala ees on kõik võrdsed. Seepärast võtsid Rooma valitsejad aeg-ajalt ette kristlaste tagakiusamisi. Piinamised ja
VARAKRISTLUS I VI sajand AD Varakristlus Ristiusu tekkimine Rooma riigi äärealadel I saj AD, selle kiire levik impeeriumi teistesse osadesse Ristiusu olemus: Usk lunastajasse võrdsuse propageerimine Usu ja igapäevase elu ühendamine IIV sajand ristiusk keelatud Ristiusu leviku pidurdamise katsed /piinamised, verised hukkamised/ Kristlaste tagakiusamine sünnitas märterluse Ristiusu lubatuks kuulutamine 313. AD Ristiusu kuulutamine riigiusuks 380. AD Kristluse levik Kristluse levik
VARAKRISTLIK AJASTU Ristiusu mõju kunstile Ristiuks tekkis Vahemere idarannikul Palestiinas 1. saj. levis Rooma ja sattus võimudega vastuollu., sest erines põhimõtteliselt teistest usunditest: Nõudis usu ja igapäevase elu ühendamist (10 käsu täitmine) Sõnade ja tegude ühtsus Eeskujuks Jeesuse kannatusrohke elu. Usk „messianistlik“ st. usuti Lunastaja (Messia) tulemisse, mistõttu igapäevast elu peeti ajutiseks ja tühiseks
ETRUSKI KUNST Taust: · levis 8-3 sajand eKr, õitseaeg 7-6 sajand eKr · praeguse Itaalia keskosas Tusci (tänapäeval Toscana) · puudus ühtne riik, lõdvalt seotud linnade liit · tähtsaim linn Rooma (8. saj eKr- 7 küla liitumine); alates 505 eKr Rooma Vabariik. 3. sajandil vallutas Rooma ülejäänud Itaalia · usk hauatagusesse ellu- sarnaselt Egiptusega surnute austamine · kunst mõjutatud usust ja Kreeka kunstist (kolooniad Lõuna- Itaalias) Arhitektuur: 1. haudehitised, mis moodustasid nekropole e surnute linnu *tunnelid kivises maapinnas *ümarad kuplitaolised, mullaga kaetud hauakünkad *kivist majataolised hauakambrid *mäe külge rajatud eeskojaga kambrid 2. templid
VARAKRISTLIK KUNST RISTIUSU MÕJU KUNSTILE. KATAKOMBID. SARKOFAAGID. Vahemere idarannkul Palestiinas tärganud ristiusk ehk kristlus levis kiiresti kogu Rooma riigis. Lisaks suulisele sai tähtsaks ka kristlik kirjasõna. Rooma riigi usuelu oli kirev ja salliv, kuid siiski sattus varsti ristiusk Rooma võimudega vastuollu, sest ta erines põhimõtteliselt tesitest usunditest. Ristiusk Roomlaste arvates: väga radikaalne, ühendada usk ja igapäevaelu, sõna ja teo ühtsus., ideaaliks ja eeskujuks võtta Jeesuse kannatusterohke elukäik. Roomlaste eetikaga oli vastuolus: käsk armastada oma nii ligimest, kui vaenlast; Jumala ees kõik võrdsed. Kristlasi kiusati taga Rooma riigi võimude poolt. See ei pidurdanud kristluselevikut - pigem kinnitas usku. 4
Ristiusu mõju kunstile. Katakombid. Sarkofaagid. Ristiusk ehk kristlus tärkas Palestiinas. Rooma tuli sellepärast, et roomlased võtsid kergelt üle kõik uue ja huvitava. Ristiusk levis suuliselt ja kirja teel (kiri ühendas väiksemaid ja üksteisest kaugemal olevaid kogudusi). Roomas sattus ristiusk võimudega vastuollu, kuna see erines oluliselt teisest uskudest. (õõnestas orjapidamist, riiki, õigust ja moraali). Kõige enam ei meeldinud võimudele see, et jumala sõna järgi olid kõik võrdsed. Võimud hakkasid
VARAKRISTLIK KUNST Palestiinas tärganud ristiusk levis kiiresti kogu Rooma riigis, kuna oli pigem "vaeste ja kannatajate" usk. Rooma oli üldiselt tolerantne erinevate usundite suhtes, kuna kombes oli alistatud rahvaste usukombed üle võtta. Ristiusk aga oma radikaalsusega sattus riigivõimudega vastuollu. Seetõttu võtsid Rooma valitsejad aeg-ajalt ette kristlaste tagakiusamisi. Tavaliselt paigutatakse varakristlik periood 1. saj. 5. saj. p.Kr (Rooma Impeeriumi languseni). Polüteism tunnistatakse mitmeid jumalaid. Monoteism tunnistatakse ühte jumalat. 313. a. Milano edikt ristiusk kuulutatakse Roomas lubatuks. Varakristlikus kunstis oli keskmeks piibel (Vana ja Uus Testament). 4. saj. keelustatakse ümarskulptuur. Varakristlased suhtuvad eitavalt ka tahvelmaali. Uue nähtusena tekib miniatuurkunst- köidetud raamatute käsitsi kaunistamine (Seoses pärgamendi
Üleüldiselt kujutati kreeka meeste skulptuurides sageli sportivaid mehi - näiteks on tuntumad neist kettaheitja Myron. 9. Kuros 10. Kritiose poiss Vana-Rooma kunst ja arhitektuur Arhitektuur Kaared ja võlvid ehitati põhiliselt kivist, müürid tellisest ja tähtsamad hooned vooderdati seest marmoriga. Kaared laoti akende ja uste kohale. Nüüd oli võimalik ehitada ka väga suuri ruume ja katta need silindervõlviga. Et saavutada ümar lagi, ehitati kuppel. Igas Rooma linnas pidi olema foorum, mis on kohtu- ja koosolekuväljak. Foorumi kõrval asetses ka kohtuhoone basiilika, mille järgi hakati ehitama hiljem kirikuid. Tähtsaimad ja kõige kuulsamad Vana-Rooma ehitised on nt Rooma Panteon, Colosseum ja Carcalla termid. Colosseum on aga oma aja kõige suurem amfiteater. Amfiteatris tõusevad reeglina pingiread astmetena üles ja seal viidi läbi rahva koosolekuid ja meelelahutustegevusi. Roomast sai alguse ka triumfikaarte püstitamine
VARAKRISTLIK KUNST 2-5 sajand Meie ajaarvamise alguses tekkis uus usund - ristiusk ehk kristlus. Ristiusk kuulutas, et jumala ees on võrdsed kõik inimesed. Selline mõtlemine ei meeldinud Rooma valitsejatele ning hakati ristiusulisi taga kiusama. Aja jooksul hakkas ristiusk muutuma; enam ei räägitud inimeste võrdsusest, vaid sellest, et tuleb olla alandlik ja sõnakuulelik, siis on võimalus pääseda paradiisi. 313 aastal kuulutas keiser Constantinus ristiusu Rooma riigiusundiks. Ristiusul on suur mõju kunstile.Koos ristiusuga tekkinud nn. varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaagselt vanarooma kunstiga. Kuna ristiusk oli alguses keelatud, siis ei lubatud ehitada hooneid jumalateenistusteks. · Katakombid - salajasteks kokkutulekuteks kasutasid nad enamasti maa- aluseid matmispaiku. Need olid kas looduslikud koopad või siis pehmesse pinnasesse kaevatud käigud, mis kulgesid linnade all.
tervenisti kaetud reljeefkaunistustega 3)korintose stiil-katavad rikkalikult mitmesugused taimemotiivid, lehtede kujutised; rõhk toredusele;hellenistlikul ajal;saledam ja pikem;eriti piduliku ilmega sammas; kõrge kapiteel teeb samba veelgi pikemaks ja kergemaks. Kreeka skulptuur- Materjalina kasutati peamiselt puud ja savi, kulda ja elevandiluud, pronksi ja marmorit. Viimast kahte eelistati eriti. Tähtsaimad objektid on reljeefid ja vabafiguurid. Aineks oli inimene ja just inimese kujutamise juures jõuti täislikkuseni. Arhailisel ajajärgul on figuurid võrreldes hiljem loodutega veel algelised ja kohmakad. Kehade proportsioonid on ebaloomulikud ning kujude sirge ja tardunud olek räägib Egiptuse kunsti mõjudest. Tähtis on aga see, et kreeklased õppisid esimestena tegema tõeliselt vabalt seisvaid inimfiguure. Kreeka kujud aga seisavad jalgadel, mis on teineteisest lahutatud. Kujud värviti hiljem kirevate
Korintose stiil erineb joonia stiilist samba kapiteeli poolest. Kapiteeli alaosa on karika või vaasikujuline, seda katavad lopsakad taimevormid, sambad olid eriti saledad ja kõrged.tähtsaim klassikaajastu ehitis oli Parthenoni tempel Akropolis. Arhailisest ja klassikalisest oli Zeusi kuju. Kreeka skulptuur Skulptuure valmistati enamasti marmorist ja pronksit. Skulptuuri ühe osa moodustavad ehitistega seotud reljeefid ja kujud, teise osa vabafiguurid ja portreebürstid. Arhailises ajajärgus loodi enamasti alasti meesfiguure ja riietatud naisfiguure. Laiaõlgsed noormehed seisid sirgelt valveseisakus, rusikas käed kõrval, vasak jalg veidi ette poole astumas. Klassikalisel ajajärgul kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi. Kujude elavuse saavutamisel oli otsustava tähtsusega kontraposti rakendamine. 4.saj eKr taandub pidulik enesekindel rahu
Samba kõrgust rõhutavad veel püstvaod. Ülaosas käib ümber templi kaunistusriba friis. Materjaliks marmor Zeusi tempel Skulptuur Kettaheitja Myron ~450e.m.a Rooma marmorkoopia Klassikaline skulptuur Skulptuur Noormehe kuju Nn.kuros Volomandrast ~600e.m.a Arhailine skulptuur Vaasimaal Punasefiguuriline krateer Niobe laste tapmine ~460450 e.m.a. Rooma kunst Roomlased austasid kreeka kultuuri ja võtsid seda endale eeskujuks. Lubimördi kasutuselevõtt mis võimaldas uusi konstruktsioonekaari, võlve(silinderja ristvõlv) ja kupleid. Skulptuure oli rohkem säilinud kui maalikunsti Enamik maalikunstis oli tehtud mosaiike(Pompejis põrandamosaiik ja mosaiik Aleksandrist Issose lahingus). Arhitektuur 50 000 pealtvaatajat Colosseum oli kujundatud nii, nagu oleks kaks kreeka teatrit kokku
sajandi alguses eKr . - Kujunes välja kunstitung, levis kunstiteoste kogumine ja kuulsatest teostest koopiate valmistamine. Etruski kunst - Neil ei olnud ühtset riiki, nende päritolust ei teata midagi kindlat. - Matused ja surnud olid väga tähtsal kohal. Tehti surnute linnu. Tuhastasid surnuid. Hauakambrites olid seinamaalid ja need olid sisustatud elutoana. - Veji Appollon põletatud savist, naeratav. - Tundrid Rooma mütoloogiat ja kujutasid seda oma kunstis. - Leiutasin küünlajala - Templid ei ole säilinud. Alus oli ruudukujuline, põhiliselt puust hoone, 2-3 pühakoda ja suur eeskoda Ehitusmäletised Roomas Monumentaalskulptuur - Vana ja uus arhidektuur segunesid. - Keisrivõimu kehtemisega kaasnesid korapärased ehitised. - Foorumitele lisas iga põlvkond ehitise. - Basiilikates peeti poliitilisi koosolekuid. - Rahu altar legendid Rooma linna asustamisest
VARAKRISTLIK KUNST Sisukord Ajalugu Ajastu eluolu Arhitektuur Katakombid Basiilika Maalikunst Lõppsõna Kasutatud materjal Ajalugu Meie ajaarvamise alguses tekkis Rooma riigi idaosas EesAasias uus usund ristiusk e. kristlus. Koos ristiusuga tekkinud nn. varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaaegselt vanarooma kunstiga .Väliselt on nende vahel mõndagi ühist, kuid oma sisult erinesid nad täielikult. Ajastu heaolu Et ristiusk oli algul keelatud, siis ei saanud usklikud ehitada hooneid jumalateenistuse pidamiseks .Oma salajasteks kokkutulekuteks kasutasid nad enamasti maaaluseid matmispaiku katakombe. Need olid looduslikud koopad või siis pehmesse pinnasesse kaevatud käigud
· kujunesid mitmed koolkonnad: Ateena: tähtsaim meister Pheidias(kasutas krüselefantiintehnikat), Praxiteles(,,Aphrodite"), Myron(skulptuur ,,Kettaheitja"). Suurem liikuvus, jumalad, jumalannad Sparta: tuntuim meister on Polykleitos(,,Odakandja"). Tugevad lihaselised figuurid, jäigemad poosid, spartalaste kujutamine, sõdalased. · Mausoleum: hauakamber, suur kõrge ehitis. Ümbritsesid reljeefid Hellenistlik ajajärk: · Skulptuur: hakatakse kujutama ärevust, tundeid ja liikumist. Naturalistlikumad figuurid ja portreed. Tuntumad tööd: ,,Sanothake Nike", ,,Farnese härg", ,,Laokoon" · Arhitektuur: Pergamoni altar varem asus väljas, nüüd siseruumis. Väike- Aasias. Ehitati amfiteatreid alla orgudesse. Teatrid olid väga suured ja pingiread asusid mäenõlvadel. Mahutas ~10 000 pealtvaatajat. · Maalikunst: kasutati vahavärve
Kunstiliigid Arhitektuur: · sakraalehitus(püha): kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid · profaanarhitektuur(ilmalik): sõjalised ehitised, nt linnused, lossid, kindlustused Skulptuur: kõvast materjalist loodud mahuline kujund · reljeefid · ümarskulptuur · vabaplastika · monumentaalplastika · ehitusplastika Maalikunst: unikaalne värviline kujund tasapinnal · seinamaal (temperavärvid; freskotehnika-märg sein, sekotehnika-kuiv sein) · tahvelmaal · raamatu- ehk miniatuurmaal · mosaiikmaal · klaasikunst ehk vitraazikunst Graafika: tasapinnaline kunstiline kujund, mis on loodud trükkimise abil · kõrgtrükk · sügavtrükk · lametrükk Tarbekunst: jaguneb materjalide järgi
Varakristlik kunst Üldiseloomustus Varakristlik kunst on ristiusuga seotud kunst Rooma riigi aladel I aastatuhande I poolel pKr (eksisteeris samaaegselt antiikkunstiga). Varakristlik kunst eristub tänu usulisele alusele. Kunsti sisu on kristlik, vorm hilisantiikne, idamaine. Varakristlikul kunstil on määrav osa keskaja kunsti (romaani, gooti stiili) kujunemisel. Ajalooline taust: Kristlus tekkis ajaarvamiste vahetuse paiku. Kuna kristlus jutlustas kõikide inimeste võrdsust, kiusati kristlasi taga esimesed paar sajandit (alates keiser Nerost peale Rooma tulekahju aastal 64).
Millistes muuseumides asuvad nende originaalid? Rhodose koloss, "Samothrake Nike", "Milose Venus" 21. Meenutame siinkohal antiikaja seitset maailmaimet, kuigi need kõik ei kuulu hellenistlikku kreeka kunsti. Täida lüngad. Kasuta lisamaterjali. I)Cheops püramiidid Egiptuses 2)Semiramise rippuvad aiad Babülonis 3)Artemise tempel Efesoses 4)Zeusi kuju Olümpias 5)Halikarnassose mausoleum Väike-Aasias 6)Rhodose koloss 7)Pharose tuletorn Aleksandria sadamas Etruskide ja rooma kunst A Etruskide kunst 1. Millise tänapäeva riigi territooriumil elasid etruskid? Millal? Milline oli selle rahva saatus? Etruski kultuur levis 8-3 saj e.Kr praeguse Itaalia keskosas.4 sajandil e.Kr hakkas üha tugevnev Rooma põliseid etruski linnu sõjaliselt ründama nind 3.saj e.Kr olid need juba Rooma ülemvõimu all. 1.saj e.Kr said etruskid rooma kodanikeks. Selega integreeriti naf täielikult rooma ühiskonda. 2. Millised usulised kujutelmad mõjutasid etruski kunsti?
Alguses seda akrsepteeriti , kuid see oli liiga radikaalne: sõnad ja teod, vagadus, kristuse kannatusrikas elu. esimeste kristlike koguduste hooned olid väga tagasihoidlikud. KUJUTAV KUNST OLI KEELATUD. Pühakiri e. Piibel oli kõige tähtsam, sellega arenes ka raamatukunst ja illustratsioonid.Piiblilehed olid pärgamendist ja piibel oli raamatuks köidetud. Kuna aga paljud lugeda ei osanud, sai alguse miniatuurmaal ja tekst pandi ka piltidesse. Et mitte vahele jääda(kui kristlus oli rooma riigis keelatud ja taga kiusatud), toimusid jutlused vabas looduses, jõukamate liikmete aedades jne. Neist on leitud infot ka katakombides( seinamaalid). Katakombides olid kujutatud kristliku kultuuri pilte. See meenutas rooma seinamaali, kuid oli kristliku teemaga. Seintel kujutati vana testamendi lugusid, moosese lugusid või palvetaja motiive. Katakombides olid seintes nisid , kuhu maeti kirstud. Seal peeti ka jumalateenistusi. Katakombides on palju inimeste luid , sest hauad said täis
* Skulptuurid olid ainult eestvaadeldavad, valitsejate skluptuurid tehti alati kivist, lihtrahva omad puidust, olid väiksemad ja värvilised. Egiptuse skulptorid teadisd anatoomiat väga hästi. Reljeef ja maalikunst madalreljeefid ja sünvedreljeefid . Maalikunstis kraabiti piirjooned seina sisse ja need värviti ära(eredalt värvilised). Hieroglüüf - piltkiri. Seinamaal Egiptuse poos-kindel kujutamise viis. Jälgiti rassilisi erinevusi. Egiptuse perspektiiv. Reljeefid ja seinamaalid katsid templite seinu,sambaid obeliske, skulptuure ja tarbeesemeid. Pinnakunst - üldistamine ja stiliseerimine nagu vabafiguurides; inimkeha proportsioonid olid head. Kujutletakse orje, võõramaalasi, loomi, linde, kalasi jne. Jälgiti tähelepanelikult rassilisi erinevusi ja tunnuseid. 5. Kreeta-Mükeene kunst ( Egeuse ) . ~ 3000 a.eKr. Tegeleti laevandusega, 3000a.eKr. tekkis algeline kõrgkultuur kogu kultuur ja majandus oli seotud merega
KUNSTIAJALUGU 3 I Rooma Vabariigi aegne kunst · Vabariigi aeg 509.a eKr Junius Brutus rajab vabariigi, 27.a eKr kehtestatakse keisririik · Vabariigi esimestel sajanditel oli Rooma küllaltki väike ja pidevates sõdades · Vallutati kogu Kesk-Itaalia · 3. saj keskpaigaks eKr on Rooma Vabariigi valduses juba kogu Itaalia · Roomast saab suurriik · Rooma kunsti on tugevasti mõjutanud kreeklased · Roomlased võtsid arhitektuuris üle kreeklaste dooria, jooni ja korintose stiili · Roomlased segasid sageli stiile omavahel · Komposiitkapiteeliga sammas ühendati joonia ja korintose samba kapiteel · Rooma skulptorid on teinud palju kreeka kuulsate skulptuuride koopiaid · Tänu nendele koopiatele on säilinud ettekujutus Vana-Kreeka skulptuurist · Siiski ei olnud rooma kunst ainult kreeka kunsti kopeerimine
3. Egeuse kunst Kreeta - Mükeene arhitektuur a) Kreeta arhitektuur · Suured paleed · Valgus pääses sisse maja terrassidelt ja galeriidest · Paleede seinad olid kivist, laed puidust, eriruume ja tasapindu liigendasid sambad · Suured lossid - Knossos, Phaistos, Hagia Triada · Kreeta sambad - Peenenevad ülevalt alla, valmistatud puidust ja kaunistatud punase, musta, kollase koloriidiga Kreeta kujutav kunst · Losside seinamaalingud, maalingud ja reljeefid mitmesugustel nõudel. · Kunst nagu inimene - värviküllane, mänguline, muretu, siiras, maaliline laad. · Inimesi, loomi, esemeid kujutati loomulikult ja elavalt. Neid ei stiliseeritud, samuti puudub sümmeetria. PULLISARVED! !Kreeta keraamika! · Ere värvitoon ja dekoratiivsus · Pinnakaunistus: Looduslähedane, mereloomi kujutatavaid vaase võrreldud akvaariumidega. b) Mükeene arhitektuur · megaron - suur pikergune saal
Rooma riigi idaosas, Palestiina aladel, tekkis uus usund ristiusk, mis levis kiiresti kogu Rooma riigis. Koos kristlusega tekkis ka varakristlik kunst. Varakristlus arenes Rooma aladel ja Vana-Rooma kunstiga paralleelselt. Ristiusk kuulutas, et Jumala ees on võrdsed kõik inimesed, nii orjad kui vabad, nii rikkad kui vaesed. Kristlus on radikaalne (konkreetne, ühesuunaline), nõudes sõnade ja tegude ühtsust, usu ja igapäevaelu ühendamist, Jeesuse elukäigu eeskujuks pidamist, alandlikkust, armastust nii ligimese kui vaenlase vastu, väites, et igapäevaelu väärtused ja kohustused on tühised Messia uue tuleku ees. Kuigi Rooma riik suhtus
Varakristlik kunst Varakristlik kunst Meie ajaarvamise alguses tekkis Rooma riigi idaosas ristiusk, mis levis tasapisi üle kogu riigi. Esialgu oli ristiusk keelatud nagu ka teised mitteametlikud usud. Ristiusk kuulutas, et jumala ees on kõik võrdsed ja see ei meeldinud valitsejatele, sest nad kartsid selle usu levimisel alamate ülestõusu. Seetõttu kiusati kristlasti taga ja nad pidid tegutsema salaja Oma kogunemisteks kasutasid nad maa-aluseid katakombe, mis olid
Varakristlik kunst Varakristliku ilme on saäilitanud eriti Saint' Apollinare in Classe basiiilika ( 6 saj. ) Basiilika Vana-Rooma kohtu ja ärihoone millest kuhunes üks kritliku kirikuhoone esimesi tüüpe Kristlaste kokkutuleku kohtadeks esialgu üksikute jõukamate kogususeliikmete elamud, aiad või vaba loodus Apsiid madal, kitsas poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum , nii meenutas kiriku põhiplaan risti Katakombid maa alused koopad kuhu maeti surnuid Peamiselt seina ja laemaalid Kõrvale on jäetud erootilised motiivid, sai alguse keeruline kristlik sümboolika Varakristlikud katakombimaalid kohmakavõitu Harrastati reljeefikunsti, millega ehiti sarkofaage, meenutavad roomlaste ajalooteemalist reljeefikunsti kuid temaatika pärineb piiblist Kristalsed vajasid kokkutulekuks sobivat ruumi, eeskujuks võeti rooma kohtu ja koosoleku hoone basiilika Varakristlik kirik :
omadele aga etruskidel olid puitlaed ja vähem sambaid. Skulptuure tehti põhiliselt terrakottast. Silmapaistvad on terrakota sarkofaagid, millel kujutati abielupaari aega veetmas. Etruskidel olid hauakambritest linnad. Nad olid väga osavad Kapitooliumi pronksivalajad. Üks silmapaistvamaid emahunt teoseid on ,,Kapitooliumi emahunt''. Rooma kunst 753 eKr Rooma linna loomine. Roomas oli tähtsamaks kunsti valdkonnaks arhitektuur. Roomlased said etruskidelt kivist võlvide, kaarte ja kupplite ladumisoskuse. Roomlased hakkasid seda väga osavalt kasutama. Kasutati ka siduvat mörti (lubja,kruusa ja vulkaanilise liiva segu). Iseloomulikud on pilastrid ehk poolsambad ja Colosseum nelinurkne fassaad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
