· Pirukad · Kala · Õlu · Kali Rammusad toidud! Kolmekäiguline söömine 1. Käik Keedumuna- koksimine 2. Käik Urvapuder- soolapeki, kruupidega 3. Käik Pasha · Joogiks kannudega õlu, kali · Laual leib, pirukad Laua- ja söögiriistad · Taldrik pudru jaoks · Taldrik munakoortele · Taldrik saiale · Lusikas pudrule · Magustoidulusikas · Klaas joogi jaoks · Lauale õllekannud Lauakaunistused · Urvad->uus elu · Kollane nartsiss- varakevadine lill-> uus elu · Kollased salvrätid Ruumikaunistused · Jänesekujud- valge jänes- puhas elu- magab silmad lahti- Kristuse sümbol · Munad- loomise, viljakuse, kasvusümbol · Liblikad- järjepidevus, uue elu tekkimine Värvivalik Ruumis · Roheline- lootus · Kollane- valskus · Valge- puhtus Laual · Roheline- lootus · Sinine truudus Värvikirev- paast läbi! TÄNAN KUULAMAST!
põhilise heintaimiku moodustavad kõrrelistest aasnurmikas, aruheinad, karjamaaraihein, timut ja kerahein ning liblikõielistest ristik Kultuurniit on külviga rajatud niit. Kultuurniitude rajamisel kasutatakse tavaliselt paljuliigilist heinaseemet. Selleks, et heinasaak paraneks, niite väetatakse ja liigne vesi juhitakse kraavide abil ära. Kultuurkarjamaa rajamiseks sobivad tasased või ühtlase kallakuga maamassiivid, kuhu ulatuslikult ei kogune varakevadine lume sulamisvesi, muld peab olema toitaineterikas ja vajadusel kuivendatud. Milliseid tingimusi / tegureid on vaja antud koosluse püsima jäämiseks? Niitude liigirikkuse säilitamiseks tuleks: väetamisega olla mõõdukas, karjamaid aegajalt niita ning seal mättaid purustada, mitte kasutada niidul raskeid traktoreid,niita nii, et loomad saaksid niiduki eest põgeneda, valida kõrgem niidutera, et säästa linnupesi.
võraoksi ja nooremaid (vähesekorbaga) tüvesid puust kaabitsaga. Seda on soovitatav teha niiske ilmaga. Praht kogutakse puude alla laotatud riidele või kilele. Kogutud praht, mumifitseerunud õunad ja väljalõigatud oksad põletatakse. 5. Müügikõlblike õunte saamiseks tuleb haigusi ja kahjureid ka keemiliste vahenditega tõrjuda. Soovitatud pritsimissüsteemis on täies kandeeas aedades kuni 5 pritsimist. Vajalikumad neist on varakevadine, õitsemiseelne ja õitsemisjärgne pritsimine. Noortes aedades kus haigusi ja kahjureid vähe, piisab mõnel aastal ainult varakevadisest ja õitsemisjärgsest pritsimisest. Võra kujundamisest ja selle edasisest hooldamisest olenevad suurel määral valgusolud ja mikrokliima viljapuude võras, puude vastupidavus, kasv, saagikus ja saagi kvaliteet. Tugeva- ja keskmisekasvuliste ning enamasti ka poolnõrgakasvuliste õunapuude lõikuse eesmärgiks on
C-vitamiini leidub vaid taimse päritoluga toiduainetes. Parimad Eestimaal kasvavad taimed, mis rohkelt askorbiinhapet sisaldavad, on must sõstar, kibuvits, lehtkapsas, hapukirss, mädarõigas, petersell ja astelpaju. Neist saab inimorganism askorbiinhapet ka hästi kätte. Võõramaistest tulnukatest on rohkesti C-vitamiini näiteks paprikas, kiivis, papaias ja mitmesugustes tsitrusviljades. Siinkohal on sobiv ka ühe vääruskumuse kummutamine: igasugune varakevadine taimtoit ei pruugi sugugi ohtralt askorbiinhapet sisaldada. Et C-vitamiin imendub peamiselt aktiivtranspordiga, siis pole selle ühendi ülisuurte annuste manustamine mõttekas, sest lõviosa tarbitust jääb imendumata. Suurte annustega kaasneb tavaliselt ka kõhulahtisus, sest imendumata jäänud C-vitamiin seob suurel hulgal vett. 75 kg kaaluva inimese kehas on 2-5 g C-vitamiini. Konkreetne kogus sõltub mõningal määral ka askorbiinhappe tarbimisest. Rohkesti
hevo.ee/et/kultivaator Istanduse hooldamine 1 Umbrohutõrje istandikus ja võsundite eemaldamine: •Kilemultši kasutamisel kasutatakse herbitsiide või niitmist. •Sellisel juhul eemaldatakse võsundid käsitsi, mis on töömahukas, seetõttu jäetakse suuremas tootmises võsundid taime külge. Külge jäetud võsundid hävivad talvel. •Reavahed hoida rohukamaras Istanduse hooldamine 1 Varakevadine korrastamine: •Jälgitakse, et madalamatesse kohtadessse ei jääks vesi püsima •Väljaläinud, haigete taimede asemele uued taimed •Lehtede riisumine Väetamine: •Nooremas kilemultšiga istandikus kasutatakse leheväetamist (1% väetise vesilahus – 10l vett:100g väetist) •Põhiväetised anda kas kevadel või kahes osas •Tilkniisutussüsteemi abil (veehoidla olemasolu) Istanduse hooldamine 1 Niisutamine põua ja öökülma vastu:
· Muru pole pikka aega väetatud, pinnas on toitainete vaene · Muld on liigniiske · Liiga varjuline kasvukoht Sammaldumisele kalduvat murupinda peaks paar korda suve jooksul õhutama. Selleks võiks kasutada näiteks aiaharki, tehes murusse auke. Meisse aukudesse on hea rehitseda turba-liiva segu. Nii saavad juured hapnikku ja murutaimede kasv taastub. Sambla kasv on samas raskendatud. Muru kevadväetis on eriline abimees võitluses muru sammaldumise vastu. Varakevadine laotamine murule tõstab mulla pindmise kihi pH-d. , takistades sellega ka sambla arengut. Tänu toitainete sisaldusele aitab see ühtlasi kaasa tugeva kvaliteetse muru kasvule. Toitaineid ei jätku kogu suveks, seetõttu lisaväetamine muru püsiväetisega jaanipäeva paiku on vajalik. Kasvutingimused Muru vajab päikesepaistelist või poolvarjulist kasvukohta. Murule sobib mullakas, toitainerikas ja vett läbilaskev kasvupinnas. Maja põhjapoolsel küljel ja puude, põõsaste all
Tiik, V. (1975) Ants Laikmaa. Tallinn: Kirjastus Kunst Nirk, E. (1977) Kaanekukk. Tallinn: Kirjastus Kunst PILDID: http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/image280.jpg http://www.e-kunstisalong.ee/images/laikmaa_varakevadine_maastik.jpg http://static1.album.ee/files/76/034/orig_15276034_oDHM.jpg http://www.haus.ee/content/teosed/3865.jpg http://files.ene.test.finestmedia.ee/EE_11/large/A%20Laikmaa_L%C3%A4%C3%A4ne %20neiu%201903.jpg LISA1. PILDID Marie Underi portree. Varakevadine maastik. Läänemaa motiiv. Vana talu. Talu (Taebla motiiv). Lääne neiu.
5. külmahellad- taluvad -5...-15oC, Eestis vabas õhus ei kasva. 6. külmapõlgavad- taluvad +5...-5oC, Eestis vabas õhus ei kasva. Eespool toodud andmed näitavad eelkõige külmakindlust-taime vastupidavus madalale temperatuurile mida on vajalik teada taime viimisel põhjapoolsemale alale. Taimede kohanemise võimet uut tüüpi kliimaga näitab talvekindlus, mis arvestab kõiki kliimategureid. Eesti kliima olulisteks iseärasusteks on: · varakevadine külm lumeta maapinnaga · talvine järsk temperatuuride muutus · märtsikuine talvepõud külmunud maapinna, lumikatte ja ereda päikesepaistega · varajase kevade korral hilisem järsk temperatuuri langus ja lumi · maikuised tugevad öökülmad Eluea pikkuse järgi jagatakse puittaimed järgmisteks rühmadeks: 1. väga pikaealised - puud >500 aasta (harilik jugapuu, harilik tamm, harilik ebatsuuga), põõsad>100 aasta (viirpuud, sabiina kadakas) 2
B.O.P. Broken Orange Pekoe F.B.O.P. Flowery Broken Orange Pekoe G.B.O.P. Golden Broken Orange Pekoe T.G.B.O.P. Tippy Golden Broken Orange Pekoe Vastupidiselt puruteele kasutatakse teekotikestes tavaliselt teetolmu "Dust" või sõmerjat teepuru "Fannings".Kvaliteetsete India teede puhul (Darjeeling, Assam) on sageli lisaks tähekombinatsioonidele veel märge selle kohta, millise korje teega on tegemist: First flush: esimene, varakevadine korje kõige mahedam, asjatundjate maiuspala; Second flush: teine, suvine korje; Third flush: kolmas, sügisene korje kõige jõulisema maitsega. Roheline tee Roheline tee on fermenteerimata tee, valmistamisel on teelehekesed närvutatud, aurutatud, rullitud ja kuivatatud. Lehekeste roheline värv on püsiv. Teel on eripärane, värske ja veidi suitsune lõhn ning pisut "rohune" maitse. Tõmmis on rohekas, kollase alatooniga. Teejoogi
B.O.P. Broken Orange Pekoe F.B.O.P. Flowery Broken Orange Pekoe G.B.O.P. Golden Broken Orange Pekoe T.G.B.O.P. Tippy Golden Broken Orange Pekoe Vastupidiselt puruteele kasutatakse teekotikestes tavaliselt teetolmu "Dust" või sõmerjat teepuru "Fannings".Kvaliteetsete India teede puhul (Darjeeling, Assam) on sageli lisaks tähekombinatsioonidele veel märge selle kohta, millise korje teega on tegemist: First flush: esimene, varakevadine korje kõige mahedam, asjatundjate maiuspala; Second flush: teine, suvine korje; Third flush: kolmas, sügisene korje kõige jõulisema maitsega. 3 Referaat TEE Roheline tee
Suvistepühiks lubati Laikmaal Taeblasse sõita, kus ta järgneva suve jooksul lootis end üles turgutada, jätkates ravi kodusel teel. Aga inimesel, kes harjunud aina tõttama-toimetama, oli hirmus raske leppida oma jõuetusega, sammu aeglusega. 1932. a. kevadel lõpetas Laikmaa oma ateljeekooli tegevuse, likvideeris senise elamise-olemise Tallinnas ja siirdus päriseks oma tallu Taeblas. Tema tuntumad tööd: autoportree (1902),"Lääne neiu" (1903),"Vigala taat" (1904) ANTS LAIKMAA Varakevadine maastik. Läänemaa motiiv August Kitzbergi portree (1915) 2 Marie Underi portree (1904) 3 2. KRISTJAN RAUD Kristjan Raud (1865-1943) kuulub eesti kunstnike vanemasse teedrajavasse põlvkonda. Tema loomingu, pedagoogilise ja muinsuskaitsetegevusega ning mõtteavaldustega on seotud enam kui pool sajandit eesti kunsti- ja kultuuriajaloos. Olles Eesti Muuseumi Ühingu asutajaliige, oli Kristjan Raud ka üks Eesti Kunstimuuseumi rajajatest 1919. aastal
· Korvõeliste sugukonda · 1.a · Laialt levinud oma teisendite ja sortide rohkuse tõttu · Kiirekasvuline · Nii avamaal kui ka kasvuhoones Toituks tarvitatakse lehti Liigi piires on esindatud palju värve ja varjundeid ning lehe kujusid Meil kasvatatakse peamiselt leht ja peasalatit Soojuse suhtes nõudlik kultuur Seemned hakkavad idanema +5 C Optimaalne kasvutemp 15-20C Valguse suhtes nõudlik Varakevadine saak on kõigesuurem Vajab väga rammust mulda ja niiskust Maitsetaimed jaotatakse 1 ja 2 .a 1.a on basiilik, koriander, majoraan jne 2.a aedliivatee, köömen, meliss, jne Üheaastased Majoran- maitsestamiseks kasutatakse noori võsusid ja lehti, paljundatakse seemnetega (külv märtsis), õitsema hakanud taimi kuivatada ja kasutada talvisel perioodil Lihatoidud, joogid, verivorsti põhi maitseaine
puhkavad; 4. Üsna liigirikas, palju on närilisi ja putukaid, 5. Suurte sajuhoogudega võivad tekkidauhtorud(Põhja-Ameerikas badlands) ja maa muutub kasutuskõlbmatus. Rohtla Kliima · Parasvöötme rohtlates on külm talv ja maad katab õhuke lumevaip. Kliima on kuiv. · Sademete hulk on parasvöötme rohtlais tavaliselt 300-600 mm/a. · Suved on palavad ja põuased. Põhiliseks taimede kasvuajaks on varakevadine luma sulamise aeg ja varasuvi. Rannikule lähemal paiknevates rohlates on pehkem kliima ja mida sügavamale sisemaale, seda karmimaks muutuvad tingimused. Rohtla taimed · Nagu nimetuski ütleb on rohtlates valitsevad rohttaimed. Rohtlates kasvab palju erinevaid stepirohtusid, aruheinasid. Teisest teimedest võib siin leida veel nurmenukke, palderjani, iiriseid, metsikuid tulpe, pujusid ja ka kaktusi.
Trükis. 1908 * Ajakiri "Noor-Eesti", kaas. Trükis. 1910-1911 * G. Suits "Tuulemaa" kaas. Trükis. 1913 * Album "Noor-Eesti" V, kaas. Trükis. 1915 * Album "Siuru" I, kaas. Trükis. 1917 * M. Under "Eelõitseng", kaas. Trükis 12 4. PILDID NIKOLAI TRIIK Jakob Evaldi portree NIKOLAI TRIIK Vaade Toompeale 13 ANTS LAIKMAA Mari Raamoti portree ANTS LAIKMAA Varakevadine maastik. Läänemaa motiiv 14 Kristjan Raud Kalevipoja surm Kristjan Raud Laotus. Tsüklist "Inimene ja öö" 15 KOKKUVÕTE Ants Laikmaa 1891. aastal asus ta Riiast teele Düsseldorfi. Tegutses 1913 1932 aastal. Tallinnas loovkunstnikuna ja pedagoogina. Maalis sellel ajal oma esimesed meisterlikud. Tema oli üks tähtsamaid kunstnike sel ajal.
Ühes grammis on umbes 600 seemet. Ettekasvatatud taimed võib hilissuvel või varasügisel istutada kasvukohale, kus nad õitsevad järgmisel kevadel, aprillis mais. Kasvamiseks sobib aubrieetale päikeseline kuni poolvarjuline paik. Kõige rikkamalt õitsevad kergel lubjakal, kuid toitaineterikkal mullal, kuid kasvavad rahuldavalt ka tavalisel aiamullal. Võivad aastaid ühel kohal kasvada moodustades järjest suurema padjandi. Talveks on soovitav katta kuuseokstega, sest varakevadine päike võib kahjustada taime igihaljast lehestikku. Kahjustunud osad tuleb kevadel lõikusega eemaldada. Nii võib ka vanu taimi noorendada. 5. Bergeenia Bergeenia tunneb kergesti ära nende nahksete, talvehaljaste lehtede järgi. Need on tugevakasvulised püsikud laiuva jämeda risoomiga. Õied on tavaliselt roosad ja puhkevad kevadel tugevavarrelistes kobarjates õisikutes. Bergeeniatele sobib nii päikesepaiste kui ka vari
· Õitseb juunis. · Tavaline muld, nii niiskem kui ka kuivem. · Sobib avalikele haljasaladele. Talub liigniiskust. Siberi valdsteinia Waldsteinia ternata Siberi valdsteinia Waldsteinia ternata · Kõrgus 10-15 cm. · Õitseb mai kuni juuni. Kollased õied. · Lehed igihaljad, läikivrohelised, sarnanevad maasikalehtedega. · Sobib igasugune muld. · Ääretult vastupidav ja kaunis pinnakattetaim! Sobib masshaljastuseks. Päikeselises kasvukohas võib varakevadine päike lehti kahjustada, kuid uued lehed kasvavad kiiresti vanade asemele. Sobib ideaalselt varjuaeda. Sinine kurekell Aquilegia caerulea Sinine kurekell Aquilegia caerulea · Kõrgus 25-100 cm. · Erinevatel sortidel erinevad värvused. Palju siniseid, valgeid ja lillasid. · Kurekell on üks vähenõudlikumaid dekoratiivtaimi, mis kasvab nii päikesepaistel kui varjus, ta on mullastiku ja hoolduse suhtes leplik ning talvekindel.
· Asend ja kliima Parasvöötme rohtlad levivad mandrite siseosade ja rannikuil, mida uhuvad külmad hoovused. Need on alad, kus sademeid langeb aasta jooksul vähem kui jõuak auruda, mistõttu kliima on kuiv. Parasvöötme rohtlates on külm talv ja maad katab õhuke lumevaip. Kliima on kuiv ja tugevalt mandriline. Sademete hulk aastas on parasvöötme rohtlais tavaliselt 300 600 mm. Suved on palavad ja põuased. Põhiliseks taimede kasvuajaks on varakevadine lume sulamise aeg ja varasuvi. Rannikule lähemal paiknevates rohtlates on pehmem kliima ja mida sügavamale sisemaale, seda karmimaks muutuvad tingimused. · Taimestik Nagu nimetuski ütleb on rohtlates valitsevad rohttaimed. Rohtlates kasvab palju erinevaid stepirohtusid, aruheinasid. Teistest taimedest võib siin leida veel nurmenukke, palderjani, iiriseid, metsikuid tulpe, pujusid ja ka kaktusi. Nii troopiliste kui ka parasvöötme rohtlates on oluline koht tulekahjudel. See takistab
orgaaniliste hapete (õun- ja sidrunhape) ning mõruainete (laktutsiini ja laktopikriini) sisaldus. Suurtes kogustes ebasoovitavalt mõjuva koostisosana on aedsalat võimeline lehtedesse salvestama rohkesti nitraate. Lehti tarvitatakse toiduks peamiselt toorelt, lisanditega maitsestatult, harvem keedetult. Salat on väärtuslik dieetköögivili, mille väärtus seisneb eelkõige söögiisu tõstvas ja seedimist soodustavas toimes. Allikas www.eestitoit.ee Spinat Spinat on varakevadine köögivili. Eestis veel suhteliselt vähe kasutatav, kuid leiab aina rohkem sööjaid terviseteadlike inimeste hulgas. Koostiselt väga väärtuslik, sisaldab palju mineraalaineid, kaaliumit 800 mg%, kaltsiumit 100 mg%, magneesiumit ja fosforit 80 mg% ja palju rauda. On kergesti omastatav, kuid sisaldab vähesel määral kahjulikku oblikhapet. See hape seob endaga kaltsiumit, seega ei saa organism sissesöödud kaltsiumit omastada, vaid oblikhape viib nad endaga kaasa
Hind-113 eur/l Fenix Fenix® on laia toimespektriga kontaktne herbitsiid kaheiduleheliste ja mõnede kõrreliste umbrohtude tõrjeks. Parima tulemuse annab pritsimine idanemise ajal. Kulunorm- 3 l/ha , 200-300 l/ha Kordus- 1 Hind-19 eur/l Vesihein (Stellaria media) Ennetatav Viljavaheldus.Sügisel peale koristamist läbi viia kõrrekoorimine 5-7 cm sügavuselt, et idanda varisenud seemned. Agrotehniline Viljavaheldus. Füüsikalis-mehaaniline Varakevadine mulla libistamine ja äestamine.Käsitsi umbrohu korjata.Multsimine, paksus 5 cm. Keemiline NUFARM MCPA 750 Kulunorm-0.7l/ha, veekulu - 200-400 l/ha Kordus-1 Hind-7.80 eur/l Boxer Boxer 800 EC on tiokarbamaatgrupi herbitsiid, mis sisaldab toimeainet prosulfokarb. Toimeaine absorbeerub juurte ja lehtede kaudu ning liigub kiiresti kasvukuhikutesse. Prosulfokarb pidurdab lipiidide sünteesi, mille tulemusel rakkude elutegevus katkeb ja umbrohi hävineb. Kulunorm-4.01 l/ha Kordus-1 Hind-10.9 eur/l
KEVADE VÄRVID JA HELID Hanged kahanevad, lumi sulab. Ja katuseräästast veerevad alla lumeveepisarad, räästad tilguvad. Kraavides suliseb vesi, heliseb, laulab kevadviise. Loodus valmistub kevade vastuvõtuks. Maapind lõhnab samblast, kulust ja mädanenud lehtedest. Põõsastes on kuulda juba hõbekellukeste helinat, pidevat ja sädelevat. Kollakas kevadrüüs talvikesed laulavad rõõmuviise. Päikesekiirte soojus avab kõikjal kevadmuusika. Nagu sädelev smaragdroheline vaip on varakevadine orasepõld. Suures kõrguses, päikese rõõmuküllastes kiirtes, supleb helisevalt põldlõoke. Kõrgelt on näha, kuidas jänes lippab võsastikku, kuidas künnivaresed lendavad parvedena põllule, sulama hakanud põllumullast ussikesi otsima, kuidas kuldnokad askeldavad oma pesakasti juures. Kevade tunnuseks on kõikjal puhkev rohelus. Okaspuud on haljad aasta ringi. Nendele kevad nii tormilisi värvimuutusi kui lehtpuudele kaasa ei too.
väetis, haljasväetiskultuurid Tõstab struktuuragregaatide stabiilsust Taimekasvatus Järelkultuuride kasvatamine Sügavkobestus, Drenaaž Allakülvid Toitainete transport alumistest kihtidest Taliteraviljad külvikorras Väheneb varakevadine niiskel mullal harimine Viljavahelduslik külvikord Paraneb struktuursus Muldade lupjamine • Tihenenud kihi kobestamine - sügavkobesti - spets. Ader Tugevajuureliste kultuuride kasvatamine • Liblikõielised - lutsern, mesikas, ida-kitsehernes • ristõielised – raps, rüps 24
Lusted, kasteheinad, rebaseseaba. 2. Sügisene vegetatiiv lühivõrsete arenemine Võrsete kasv ja areng on otseselt seotud varuainete hulgaga. Pärast veget. pikk võrsete ja generat. pikk võrsete suremist alustavad kasvu veget. lühivõrsed ja see kestab kuni öökülmade saabumiseni. Võrsete kasv sügisel on seda kiirem mida rohkem on mullas P ja Varuaineteks loetakse neid totaineid mis on heint vajalikud. Ebasoodsatel kasvuperj, nt I varakevadine kasv, temp üle +10 C aga mulla temp on alla +5 C, II on see kui rohtu karjatatakse või niidetakse opt madalamal kõrgusel. Varuaineteks on kudedes lahustuvad süsivesikud (suhkrud ja tärklis), vees lahustuvad valgud ja kolmandaks rasvhapped. Heint on süsivesikud 60-70% kuid sellest enamik on vees lahustamatu. Valgu sisaldus kuivaines on 5-8% ja sellest vees lahust 0,2-1% piires. Varuainete ladestumise koht on võrsete sõlmed, romavad varred ja juured
Seente bioloogiline varu Eestis on 36 500 tonni aastas. Eestis kasvab 373 liiki söögiseeni, värskelt söödavaid liike on 309, kupatatult söödavaid (mõjuvad mõnele inimesele mürgiselt) 12 liiki. Söögiseeni leidub meil aasta ringi, kõige rohkem aga suvel ja sügisel, eriti augustis-septembris. Söögiseente liigirikkus on suur loo- salu- ja laanemetsades, saagirikkamad on aga sinikamännik ja nõmmemännik. Viljakehade moodustamise järgi eristatakse seitset sesoonset aspekti: varakevadine, kevadine, varasuvine, suvine, sügisene, hilissügisene, talvine. Seenevarudest (36 536 t) kasutatakse vaid 1,5 % ning kolmandik on ussitanud. Puhasvaru 24 357 tonni. Arvatakse, et aastas korjatakse Eesti metsades 5 000 tonni seeni. Seened saavad oluliselt kahjustatud lageraietel. Tabel 1 Söögiseente keskmised varud metsatüüpides värskes kaalus.
Mõjusuund: mulla kandevõime parem. Paraneb mulla mikrobioloogiline tegevus Mõju piirkond: taimekasvatus Abinõu: huumusemajandus (põhk, orgaaniline väetis), haljasväetiskultuurid Abinõu: järelkultuuride kasvatamine, allakülvid Mõju suund: suureneb huumusesisaldus mullas. Tõstab struktuuragregaatide stabiilsust, sügavkobestus, trenaaz. Toitainete transport alumistest kihtidest Abinõu: taliteraviljad külvikorras. Viljavahelduslik külvikord. Muldade lupjamine Mõju suund: väheneb varakevadine niiskel mullal harimine, paraneb struktuursus Abinõud mullatihenemise vältimiseks: 1) mulla kobestamine - sügavkobesti - spetsiaalne ader 2) tugevajuureliste kultuuride kasvatamine - liblikõielised lutsern, mesikas, ida-kitsehernes; panna nad paariks aastaks kasvama - ristõielised raps, rüps 7 Indikaatortaimed:
B.O.P. Broken Orange Pekoe F.B.O.P. Flowery Broken Orange Pekoe G.B.O.P. Golden Broken Orange Pekoe T.G.B.O.P. Tippy Golden Broken Orange Pekoe Vastupidiselt puruteele kasutatakse teekotikestes tavaliselt teetolmu "Dust" või sõmerjat teepuru "Fannings". Kvaliteetsete India teede puhul (Darjeeling, Assam) on sageli lisaks tähekombinatsioonidele veel märge selle kohta, millise korje teega on tegemist: First flush: esimene, varakevadine korje kõige mahedam, asjatundjate maiuspala; Second flush: teine, suvine korje; Third flush: kolmas, sügisene korje kõige jõulisema maitsega. Kuigi erinevat liiki mustade teede maitse varieerub, on see enamasti tugevam kui rohelistel või oolong-teedel. 2.1 INDIA MUSTAD TEED India ei tooda ainult mitte suurimat teekogust maailmas, vaid ka mõningaid parimaid teesid. Igal riigi osal on sobivalt oma teekasvatusregioon. Umbes 4% rahvuslikust sissetulekust tuleb
terasharjaga või metallist kaabitsaga, võraoksi ja nooremaid (vähesekorbaga) tüvesid puust kaabitsaga. Seda on soovitatav teha niiske ilmaga. Praht kogutakse puude alla laotatud riidele või kilele. Kogutud praht, mumifitseerunud õunad ja väljalõigatud oksad põletatakse. Müügikõlblike õunte saamiseks tuleb haigusi ja kahjureid ka keemiliste vahenditega tõrjuda. Soovitatud pritsimissüsteemis on täies kandeeas aedades kuni 5 pritsimist. Vajalikumad neist on varakevadine, õitsemiseelne ja õitsemisjärgne pritsimine. Noortes aedades kus haigusi ja kahjureid vähe, piisab mõnel aastal ainult varakevadisest ja õitsemisjärgsest pritsimisest. 63 Võra kujundamine Võra kujundamisest ja selle edasisest hooldamisest olenevad suurel määral valgusolud ja mikrokliima viljapuude võras, puude vastupidavus, kasv, saagikus ja saagi kvaliteet. Tugeva- ja
talvitub paremini. Siiski peaks viimane väetamine lämmastikuga olema tehtud umbes 1 kuu enne sügisjaheduse saabumist – seega augusti keskel. Noorte puittaimede ja püsikute lämmastikutarve on tagatud, kui kasvupinnasesse on lisatud hästi lagunenud komposti. Ainuüksi väetistena istutuspinnasesse lisatud lämmastik uhutakse talve jooksul tõenäoliselt välja, mistõttu on näidustatud varakevadine lämmastikuga väetamine. Puittaimede ja püsikute esimese kasvuperioodi eesmärgiks on kasvatada taimedele tugev ja arenenud juurestik. Kuna juurestik ja maapealsed osad on vastastikuses sõltuvuses (lehed kasvatavad juuri, juured kasvatavad lehti), siis pidurdab lämmastikupuudus nii juurestiku kui võrsete ja lehtede kasvu. Lämmastikku sisaldavate väetiste andmine tuleks aga lõpetada suve esimesel poolel (juuni
annaabi.ee 
