selle eest loodusteaduste kraadi. Pärast doktorikraadi saamist 1918. aastal lahkus Piaget Neuchatelist, et omandada psühholoogiaalaseid teadmisi ning kogemusi. Ta töötas Wreschneri ja Lipps'i laboratooriumites, Bleuleri psühhiaatriakliinikus ja Sorbonne'is. 1919. aastal alustas Piaget kliinilise psühholoogia õppimist Pariisis. Seal olles töötas ta koos Theodor Simoniga Binet' laboratooriumis, kus nad tegelesid intelligentsustestide vanuseliste normide välja töötamisega. Piaget' hakkas huvitama laste tehtavate vigade süstemaatilisus. Ta uskus, et laste tehtud vigade uurimine võib aidata mõista laste kognitiivseid protsesse. Piaget uuris Burt'i testides laste vastuseid. Piaget avaldas psühholoogiliste eksperimentide tulemused neljast artiklist koosnevas seerias. Ühele ajakirja toimetajale avaldas artikkel muljet ning ta pakkus Piaget'le Genfis asuva Jean-Jacques Rousseau instituudi teadusdirektori ametikohta, mille teadlane
aasta esimesel poolel 67,8%-ni. See tähendab seda, et kuigi tööealiste arv jätkas vähenemist, kasvas aktiivne tööjõud samal ajal 2000 võrra (vt joonis 1). 4 Tööjõus osalemist kujundavad nii erinevate rahvastikurühmade osalemise määrad kui ka nende rühmade osakaalud kogu elanikkonnas. Eesti rahvastiku vanusestruktuuri muutused on tööjõus osalemise aktiivsuse kasvu oluliselt mõjutanud. Samuti on sooliste ja vanuseliste rühmade sisemised osalemisotsused viimastel aastatel teinud suuri muutusi, mis mõjutab üldist keskmist näitajat. Meeste tööjõus osalemise kogumäär on alates 2000. aastast püsinud suhteliselt kõrge (vt tabel 3). Peale Euroopa Liiduga ühinemist, kui majandus ja tööhõive kasvasid kiiresti, suurenes meeste aktiivsus tööturul keskmiselt 23 protsendipunkti ja püsis majanduse tsüklilistele võnkumistele vaatamata suhteliselt stabiilsena. 2012. aasta esimesel
osa bioloogiliste tegurite poolt. Inimese areng jaotakse viieks osaks. Esimene nendest on füüsiline ja motoorne areng (kasvatamine, motoorsed oskused jm). Teine on kognitiivne e tunnetuslik areng (taju, mälu, mõtlemise ja tunnetusprotseeside areng, kõneareng). Kolmas on sotsiaalne areng (sotsiaal-emotsionaalne, psühho-sotsiaalne) inimese emotsioonid, suhtlemine. Neljas on kõlbeline areng (väärtused, hoiakud). Viies on vaimne areng (teadmised, oskused). Kõik lapsed on vanuseliste, sooliste, tervislike, kasvatuslike, hariduslike, füüsiliste, vaimsete, intellektuaalsete, emotsionaalsete jm eripäradega. Alailma küsitakse, kuidas saaks kõiki neid eripärasid päev päeva kõrval arvestada. On vaja arvestada LAST, mitte tema eripärasid! Igal lapsel on oma sünnipärased eeldused ja puudused, võimalused ja piirangud, unistused, huvid ja hirmud, usk, lootus, armastus, tahe ja kindlusetunne.
kvaliteet. 4. Välimik ehk eksterjöör selle hindamine ja meetodid Lehmade konstitutsiooni nähtavat osa nimetatakse eksterjööriks ehk välimikuks. Hindamisel pööratakse välimikule suurt tähelepanu, kuna välimikuomadused on tihedalt seotud toodanguvõimega, tervisliku seisundi ja konstitutsioonitüübiga. Välimikku vaadeldakse ja kirjeldatakse veel järgmistel eesmärkidel: looma tõutüübi ja toodangusuunale vastavuse hindamiseks, vanuseliste muutuste või individuaalsete iseärasuste kindlakstegemiseks, toitumusastme määramiseks jne. Meetodid: 1) üldine hindamine silma järgi; 2) mõõtmine ja indeksite arvutamine; 3) hindamine punktisüsteemis; 4) fotografeerimine; 5) tingmärkidega hindamine; 6) mõõtmine. Alates 1990ndatest aastatest hinnatakse välimikku lineaarse metoodika alusel. Igale tunnusele antakse hinne bioloogiliste äärmuste vahel 19 pallilisel skaalal
teostus. Paraku ei võimalda mundriau seda lünka välja näidata ega õppima asuda. Seni, kuni nn haridusjuhtidel, koolide juhtkonnal ja õpetajatel ei ole vaja vastutada õppe tulemuste ega tagajärgede eest, ei teki mitte mingisuguseid teaduslikke uuringuid · õppeprotsessi efektiivsuse, otstarbekuse ega intensiivsuse selgitamiseks; · produktiivse ja reproduktiivse tegevuse mõistliku suhte selgitamiseks, · sooliste ja vanuseliste iseärasuste selgitamiseks, · ande hoidmiseks ja arvestamiseks... Milleks õppida? Mida saab ja mida ei saa õppida? a) õppimine teadmiste saamiseks, b) õppimine oskuste omandamiseks, c) õppimine teadmiste ja oskuste seostamiseks, d) ahaa-elamuse kujunemiseks, e) seostest-sõltuvustest aru saamiseks, f) süsteemi kujunemiseks. ARUSAAMIST EI SAA ÕPPIDA. Õppimine kui protsess (kui ajalises järgnevuses ja loogilises seoses olevate sündmuste järjepidev jada)
nende luude ja organite kasvu, milliste kasvuintensiivsus on sel perioodil suurem. 10. Veise eksterjöör. (vt. Kehaosad ja nimetused) Hindamisel pööratakse välimikule suurt tähelepanu, välimikuomadused tihedalt seotud toodanguvõimega, tervisliku seisundi ja konstitutsioonitüübiga. Välimikku vaadeldakse ja kirjeldatakse veel järgmistel eesmärkidel: looma tõutüübi ja toodangusuunale vastavuse hindamiseks, vanuseliste muutuste või individuaalsete iseärasuste kindlakstegemiseks, toitumusastme määramiseks jne. Eksterjööri hindamise viisidest on enam levinud järgmised: 1) üldine hindamine silma järgi 2) mõõtmine ja indeksite arvutamine 3) hindamine punktisüsteemis 4) fotografeerimine 5) tingmärkidega hindamine 6) mõõtmine. Alates 1990-ndatest aastatest hinnatakse välimikku lineaarse metoodika alusel. Igale tunnusele antakse hinne bioloogiliste äärmuste vahel 1-9 pallilisel skaalal
9 Sealsamas 10 Sealsamas 11 Sealsamas 12 Sealsamas 13 Sealsamas 6 aastased, sellest east alates läheb eluga rahulolu kuni 3539 eluaastani järjepidevalt allamäge. Alates 3539 eluaastast jääb eluga rahulolu peamiselt paigale, kuigi väike langus toimub vahemikus 55-59 eluaastat ning väike tõus viimases vanusegrupis, mis on 70-74 eluaastat. Ilmselt ei ole siinkohas tegemist siiski puhtalt vanuseliste iseärasustega, hoopiski vaid aastakäigu erinevustega rahulolu tasemes. Taolise interpretatsiooni kasuks räägib muu hulgas asjaolu, et Rootsis aastatel 19982000 läbi viidud analoogse esindusliku uurimuse kohaselt inimeste rahulolu ja õnnetunne vanuse kasvuga hoopiski tõusis.14 Sissetulek mängis küll suurt rolli eluga rahulolus, nimelt mida suurem oli raha hulk, mille vastaja ja/või vastaja perekond küsitlusele eelneval kuul kätte sai, seda kõrgem oli eluga
Sageli ei panda seda ise tähelegi. Autori eesmärk oligi teada saada, kui palju teavad Kuressaare Gümnaasiumi õpilased kehakeele lugemisest ning kasutamisest. 3.1 Uuringu iseloomustus Küsitlus viidi läbi Kuressaare Gümnaasiumi (edaspidi KG) kahes kümnendas klassis. Vastajateks olid 16 17 aastased õpilased. Autor on valinud küsitluse valimiks mugava valimi, sest viib küsitlust läbi oma koolis, enamvähem enda vanuseliste õpilaste seas. Küsitlusele vastas kokku 60 õpilast, kellest tüdrukuid oli 34 ja poisse 26. Uuringu meetodiks oli ankeet, mida oli võimalik täita paberkandjal (vaata Lisa 1 Ankeet). 3.1.1 Uuringu analüüs Ankeet on koostatud erineva kehakeele kirjanduse abil. Küsimustele, mis on kokku pandud testi vormis, ei ole võimalik vastata täiesti üheselt, seega täiesti valesid vastuseid ei ole. Et
10) Spordipsühholoogia. Kitsamad psühholoogia valdkonnad: a. Kognitiivne psühholoogia(tunnetusprotsesside kui infotöötluse uurimine) b. Geneetiline psühholoogia(psüühika tekkimise ja arenemise seaduspärasused fülo-ja ontogeneesis) c. Diferentsiaalpsühholoogia(üksikisikute ja inimgruppide psüühilise eripära uurimine sooliste,vanuseliste, rassiliste,sotsiaalsete jms tunnuste põhjal); d. Patopsühholoogia(psüühiliselt haigete inimeste uurimine) e. Kunstipsühholoogia(sh eksperimentaalesteetika) f. Isiksusepsühholoogia g. Loomapsühholoogia(etoloogia naaberdistsipliin) h. Eksperimentaalpsühholoogia (kus arendatakse psühholoogilise eksperimendi teooriat,metoodikat ja metodoloogiat juurutatuna kõige erinevamates psühholoogiaharudes) 4
seaduspärasusi ( nö psühholoogia ABC) Psühhodiagnostika püüab mõõtmise teel kindlaks teha inimeste individuaalseid iseärasusi Psühhofüsioloogia uurib psüühiliste jafüsioloogiliste protsesside vahekorda ja psüühika ning käitumise füsioloogilisi aluseid Sotsiaalpsühholoogia käsitleb suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat Diferentsiaalpsühholoogia üksikisikute või inimgruppide psüühilise eripära uurimine sooliste, vanuseliste, rassiliste, sotsiaalsete jms tunnuste põhjal Patopsühholoogia psüühiliselt haigete inimeste uurimine Kognitiivne psühholoogia psüühika tekkimise ja arenemise seaduspärasused fülo ja ontogeneesis. Eksperimentaalpsühholoogia arendatakse psühholoogilise eksperimendi teooriat, metoodikat ja metodoloogiat juurutatuna kõige erinevamates psühholoogiaharudes. TEEMA 2 Arengulugu Animism esemete ja olendite hingestamine (selline maailmanägemine siis).
kui teisi ja missugust haridust üldsegi on vaja vastaval ametikohal töötamiseks. Seejärel küsiti intervjueeritavalt, missuguseid isikuomadusi hinnatakse vastaval ametipositsioonil oleva inimese juures. Haridus ja isikuomadused ei pruugi olla ainukesed faktorid, mis mõjutavad inimese sobilikust ametikohale. Seepärast küsitigi, missuguseid muid faktoreid hinnatakse vastavale ametipositsioonile kandideeriva inimese juures. Viimaks uuritakse intervjueeritavalt sooliste ja vanuseliste eelistuste kohta ametikohale valimisel. Selle küsimuse eesmärgiks on välja selgitada, kas ametikohale valitakse pigem mehi või naisi ja noori või vanu. 3. UURIMUSTE TULEMUSED Mõlemaid uurimuse faase võib pidada õnnestunuteks, sest eeluurimus tõi arvestaval hulgal vastajaid, mistõttu sai autor Eesti IKT sektori personalist soovitud ülevaate. Kuigi ühele küsimuse vastati üpris ebatäpselt, see tähendab, et autor ei saanud soovitud informatsiooni,
mõõdetavate ja tuvastavate muutujate alustel. 16. Psühhofüsioloogia- uurib psüühiliste ja füsioloogiliste protsesside vahekorda ja psüühika ning käitumise füsioloogilisi aluseid. 17. Sotsiaalpsühholoogia- suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru. 18. Diferentsiaalpsühholoogia- üksikisikute või inimgruppide psüühilise eripära uurimine sooliste, vanuseliste, rassiliste, sotsiaalsete jms tunnuste põhjal. 19. Arengupsühholoogia- 20. Patopsühholoogia- psüühiliselt haigete inimeste uurimine 21. Kognitiivne psühholoogia- tunnetusprotsesside kui infotöötluse uurimine 22. Eksperimentaalpsühholoogia- psühholoogia haru, milles arendatakse psühholoogiliste eksperimentide teooriat, metoodikat ja metodoloogiat juurutatuna kõige erinevamates psühholoogiaharudes. TEEMA 2- PSÜHHOLOOGIA ARENGULUGU 4
iseärasusi. Psühhofüsioloogia uurib psüühiliste ja füsioloogiliste protsesside vahekorda, psüühika ja käitumise psühholoogilisi aluseid. Psühhofüüsika - tunnetusprotsesside aistingute, taju, tähelepanu mõõtmise põhivaldkond Sotsiaalpsühholoogia suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru Diferentsiaalpsühholoogia üksikisikute või inimgruppide psüühilise eripära uurimine sooliste, vanuseliste, rassiliste, sotsiaalsete jms tunnuste põhjal. Arengupsühholoogia uurib arengust tulenevaid psüühilisis protsesse Patopsühholoogia psühholoogiliselt haigete inimeste uurimine Kognitiivne psühholoogia tunnetusprotsesside kui infotöötluse uurimine 39 Eksperimentaalpsühholoogia kui haru, milles arendatakse psühholoogilise
iseärasusi. Psühhofüsioloogia uurib psüühiliste ja füsioloogiliste protsesside vahekorda, psüühika ja käitumise psühholoogilisi aluseid. Psühhofüüsika - tunnetusprotsesside aistingute, taju, tähelepanu mõõtmise põhivaldkond Sotsiaalpsühholoogia suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru Diferentsiaalpsühholoogia üksikisikute või inimgruppide psüühilise eripära uurimine sooliste, vanuseliste, rassiliste, sotsiaalsete jms tunnuste põhjal. Arengupsühholoogia uurib arengust tulenevaid psüühilisis protsesse Patopsühholoogia psühholoogiliselt haigete inimeste uurimine Kognitiivne psühholoogia tunnetusprotsesside kui infotöötluse uurimine Eksperimentaalpsühholoogia kui haru, milles arendatakse psühholoogilise eksperimendi teooriat, metoodikat juurutatuna kõige erinevamates psühholoogia harudes
dok. Ankeet eeld. konk- reetse vormi olemasolu, CV on suhteliselt vabas vormis koostatav dok. Ankeedis küsit. kandidaadi nime, vanust, kontaktaadressi, kodakondsust, haridustaset, tervisl. seisundit ning selgit. välja kan- didaadi peam. tööalased andmed, tema töökogemused ja oskused ning viimaste aastate teenistus- käik. Ankeedi küs. peavad välist. kandidaatide diskrimin. rahvusl., pol., religioossete, sooliste, pe- rekondl. ja vanuseliste iseärasuste pinnal. Ankeedis toodud infot tuleb pisteliselt kontr. 4) Tausta uuring ja soovituskirjad annavad infot kandidaadi senise professionaalse tegevuse ja eluloo kohta, tuginedes peam. endiste tööandjate, juhtide ja töökaaslaste arvamusele. Soovituskirju on 2 liiki: - personaalsed kasut. elulookirjeld. täiendam. ja info saamiseks kandidaadi om. kohta; - professionaalsed kasut. info saamiseks kandidaadi eelmise töö kohta.
6 10) Spordipsühholoogia. Kitsamad psühholoogia valdkonnad: a. Kognitiivne psühholoogia(tunnetusprotsesside kui infotöötluse uurimine) b. Geneetiline psühholoogia(psüühika tekkimise ja arenemise seaduspärasused fülo- ja ontogeneesis) c. Diferentsiaalpsühholoogia(üksikisikute ja inimgruppide psüühilise eripära uurimine sooliste,vanuseliste, rassiliste,sotsiaalsete jms tunnuste põhjal); d. Patopsühholoogia(psüühiliselt haigete inimeste uurimine) e. Kunstipsühholoogia(sh eksperimentaalesteetika) f. Isiksusepsühholoogia g. Loomapsühholoogia(etoloogia naaberdistsipliin) h. Eksperimentaalpsühholoogia (kus arendatakse psühholoogilise eksperimendi teooriat,metoodikat ja metodoloogiat juurutatuna kõige erinevamates psühholoogiaharudes) 2
10) Spordipsühholoogia. Kitsamad psühholoogia valdkonnad: a. Kognitiivne psühholoogia(tunnetusprotsesside kui infotöötluse uurimine) b. Geneetiline psühholoogia(psüühika tekkimise ja arenemise seaduspärasused fülo- ja ontogeneesis) c. Diferentsiaalpsühholoogia(üksikisikute ja inimgruppide psüühilise eripära uurimine sooliste,vanuseliste, rassiliste,sotsiaalsete jms tunnuste põhjal); d. Patopsühholoogia(psüühiliselt haigete inimeste uurimine) e. Kunstipsühholoogia(sh eksperimentaalesteetika) f. Isiksusepsühholoogia g. Loomapsühholoogia(etoloogia naaberdistsipliin) 5 h. Eksperimentaalpsühholoogia (kus arendatakse psühholoogilise eksperimendi
järgmised: I Emotsionaalne stabiilsus · Masendus · Abitus · Ärrituvus II Ekstravertsus · Elamustejanu · Eestvedamine · Seltskondlikkus III Avatus · Kunstilembelisus · Kujutlusvõime · Mõttesügavus IV Sotsiaalsus · Usaldamine · Sõbralikkus · Osavõtlikkus V Meelekindlus · Asjalikkus · Korralikkus · Sihikindlus Iga vastaja tulemusi võrreldakse vastavate rahvuslike, sooliste ja vanuseliste normidega, mis on koostatud ligikaudu 3000 inimese vastuste põhjal. Küsimustik NEO-TRI koosneb 199 enesekohasest väitest, mille täitmiseks kulub keskmiselt aega 35...45 minutit. Isiksuseküsimustik NEO-TRI on spetsiaalselt välja töötatud kasutamiseks personalivalikul ja -hindamisel. MMPI: Minnesota Multifaasiline Isiksuseküsimustik Töötati välja 1930ndate lõpus: Hermann Rorschach Tindipleki test e Rorschachi test. Temaatiline apertseptsioonitest (TAT) Henry A Murray
topeltlihastik ehk Doppellender laudja osas. ENAMLEVINUD LIHAVEISETÕUD :HEREFORD, ABERDIIN-ANGUS, GALLOWAY , LIMUSIIN SAROLEE , BELGIA SININE TÕUG ,PIEMONTI TÕUG 6. VÄLIMIK E. EKSTERJÖÖR 7.LINEAARNE HINDAMINE hindamisel pööratakse välimikule suurt tähelep., välimikuomadused tihedalt seotud toodanguvõimega, tervisliku seisundi ja konstitutsioonitüübiga. Välimikku vaadeldakse ja kirjeldatakse veel järgmistel eesmä: looma tõutüübi ja toodangusuunale vastavuse hindamiseks, vanuseliste muutuste või individuaalsete iseärasuste kindlakstegemiseks, toitumusastme määramiseks jne. Eksterjööri hindamise viisidest on enam levinud järgmised: 1) üldine hindamine silma järgi, 2) mõõtmine ja indeksite arvutamine, 3) hindamine punktisüsteemis, 4) fotografeerimine, 5) tingmärkidega hindamine, 6) mõõtmine. Alates 1990-ndatest aastatest hinnatakse välimikku lineaarse metoodika alusel. Igale tunnusele antakse hinne bioloogiliste äärmuste vahel 1-9 pallilisel skaalal
saastest tulenevad toitained ei pruugi oluliselt suurendada rabamändide juurdekasvu. 28 Võtsin arvesse ka Balti ja Eesti Elektrijaamade rajamise aastaid, kus proovide gruppi valisin pisut enne Balti Elektrijaama avamist ja peale seda kasvama hakanud puud. Antud puud peaksid olema kõige paremini mõjutatavad antud perioodil ja tänu sellele peaks see avalduma ka tulemustes. Võrdlesin antud perioodi teiste vanuseliste gruppidega, et näidata eri vanusega puudele avalduva mõju suurust leeliselise saaste perioodil ja peale seda. 29 3. VARASEMATE UURINGUTE TULEMUSED Kasvukoha potentsiaalset produktiivsust on harjutud pidama kui looduslikuks ja pikas perspektiivis stabiilseks omaduseks. Keskkonnatingimuste muutused, mis tulenevad saasteainete depositsioonist viimase poole sajandi jooksul omavad kahtlemata mõju ka rabakooslustele
Vajadusel kasutab meelelahutusjuht soodushinda saavate gruppide määramiseks piletimüügi aruannet. Eeltingimused: Olemas on strateegia ning hinnapoliititka (või vähemalt soov seda arendada) kinoteenuse jaoks. Järeltingimused: Võimalik on määrata hinnaalandust näidatud külastajagruppidele. Tähtsus ärile: Kinoteenuse pakkuja ärile on antud kasutusjuht teisejärgulise tähtsusega. Eelkõige on kasutusjuhu eesmärgiks elavdada kinokülastajate hulka teatud vanuseliste / sotsiaalsete inimgruppide hulgas. See on äri elavdav lisavõimalus. IS tugi: Soodustused registreeritakse süsteemis. Kassapidajale saab võimalikuks soodustuste määramine seanssidele müüdavatele piletitele. Filmide haldamisega seotud kasutusjuhud: Nimi: Filmi ostu- või rendilepingu sõlmimine Tegutsejad: Meelelahutusjuht, tarnija esindaja, vajadusel juhataja Eesmärk: Kino põhilise meelelahutusüksuse filmi ning selle esitamisõiguse omastamine
naistel 65,9 % ja lastel 62.5 % (Tabel 1) Tabel 1 Kokku Kinni Lahti Kinni% Lahti% Mehed 420 219 201 52,1 47,9 Naised 232 153 79 65,9 34,1 Lapsed 24 15 9 62,5 37,5 KOKKU 676 387 289 57,2 42,8 Kui võrrelda andmeid vanuseliste gruppidena, siis on näha, et naistel on turvavöö kasutamine sagedam kui meestel (Tabel 2). 33 Tabel 2 Mehed Naised Vanus KOKKU Kinni Lahti Kinni % Lahti % KOKKU Kinni Lahti Kinni % Lahti % 20- 29 58 30 28 51,7 48,3 58 35 23 60,3 39,7
Seedetüüpi (ülal) ja hingamistüüpi (all) veis (J.U.Duersti järgi). 3.2.2 VÄLIMIK E. EKSTERJÖÖR JA SELLE HINDAMINE Põllumajandusloomade hindamisel pööratakse nende välimikule ehk eksterjöörile suurt tähelepanu, sest looma välimikuomadused on tihedalt seotud tema toodanguvõimega, tervisliku seisundi ja konstitutsioonitüübiga. Välimikku vaadeldakse ja kirjeldatakse veel järgmistel eesmärkidel: looma tõutüübi ja toodangusuunale vastavuse hindamiseks, vanuseliste muutuste või individuaalsete iseärasuste kindlakstegemiseks, toitumusastme määramiseks jne. 16 VEISEKASVATUS Eksterjööri hindamise viisidest on enam levinud järgmised: 1) üldine hindamine silma järgi, 2) mõõtmine ja indeksite arvutamine, 3) hindamine punktisüsteemis, 4) fotografeerimine, 5) tingmärkidega hindamine, 6) mõõtmine.
annaabi.ee 
