pidurid. 8.mootori väntmeh. Rikked ja nende avastamine. Väntmehanimsi põhilisteks vigateks on liugsaalede kulumine. Kepsu sõrme puksi kulumine , pikkilõtku seibide kulumine, kolvirõngast kulumine ning kolbide purunemine. Soovitatav olek saaled peale igat remonti vahetada. Sama kergema remondi puhul kolvirõngastega kui kolbe pole vaja vahetada. Kolbide vahetamist ja silindrite puurimist tehakse peale mõõtmist vastavalt vajadusele. Peale mõõtmist tuleks väntvõll lihvida. Hoorattal võib minna hammasvöö kulumine või purunemine või siduri tööpinna kulumine. Peale mõõtmist saab teada kas on kulunud.Tavaliselt eeldab väntmehanismi riket õlisurve langust või mõnes silindris töö katkemine.Surve karterituulutuses.Õlikulu suurenemine. Kolin mootoris. Jämedam kolin raamsaaled, heledam kolin kepsusaaled (gaasi järsul lisamisel). 9.automaat kasti th. Lastakse käigukast soojaks lastakse välja käigukasti õli vahetatakse õlifilter
Mootori lõplik koostamine Mootori osandamise järel defekteeritakse selle detailid st. Osa detaile läheb uuesti koostamisele ilma, et nendega midagi tehtaks. Teine grupp on kasutamis(remondi) kõlbmatud lähevad utiili(vanarauda). Kolmas grupp mida võib taastada remontimise teel. Koostamist alustatakse baasdetailist, milleks on siis mootoriplokk, järgmiseks monteeritakse kohale väntvõll, kui samad laagrisaaled siis täpselt samale kohale(vanale kohale). Enne väntvõlli paigaldamist karterisse määritakse selle kaelad puhta õliga kokku ja ka pikilõtkuseibid. Siis kontrollitakse pikilõtku, mida ei tohi olla. Laagrikaaned pannakse oma kohtadele tagasi ning pingutatakse dünamomeetrilise võtmega ja pingutus momendid annab auto-data. Pingutatakse vähemalt kolme läbimiga ja iga laagrikaan eraldi ning kontrollitakse pidevalt väntvõlli pöörlemise kergust. Keeratakse mootoriplokk õigesse asendisse ning paigaldatakse enne koostatud kolvi-kepsugrupp
Mootor Olenevalt mootori ehitusest toimub see protsess kas ühe või kahe väntvõlli pöörde jooksul, kui ühe siis on tegemist 2 taktilise mootoriga, kui kahe siis 4taktilise. Taktiks nimetatakse töötsükli osa, mis toimub ühes äärmisest asendist teise. Kolvi äärmisi asendeid nimetatakse ülemiseks ja alumiseks surnudseisuks. 4taktilise mootori töötsükkel koosneb 4jast taktist. 1) Silindri täitmine põleva seguga, kolb liigub A.S.S-i väntvõlli poole väntvõll teeb pool pööret, silindri maht on kõige suurem see on sisselaske takt. 2) Kolb hakkab liikuma vastassuunas põleva segu silindrisse andmine lõppeb silindrisse jõudnud segu surutakse kokku kolb jõuab ülemisse surnud seisu, väntvõll on teinud järgmise poolpöörde silindri maht on kõige väiksem, seda nimetatakse surve taktiks. 3) Kokkusurutud põlev segu süüdatakse eletrisädemega kolb surutakse Ü.S.S alumisse
Mootorite remondi üldreeglid Remondi nõuded Tuvastanud, et klopib väntvõlli laager Osandatakse mootor täielikult Kontrollitakse-mõõdetakse hoolikalt üle väntvõll ja kepsud ning kõik vajalik remonditakse või vahetatakse Kui kulunud pesadesse või deformeerunud kepsudesse paigaldada lihtsalt uued laagriliuad, on laagrite ressurss väike Kui on kahjustatud raamlaagriliuad, siis kontrollitakse kindlasti laagrisängide deformatsiooni ning samateljelisust Kui remonti nõuab väntvõll Osandatakse mootor täielikult, sest vigastusi võib olla ka kolvigrupis Kui väntvõlli vigastused on tingitud vähesest õlitusest, kontrollitakse
Remondivajadus olenevalt õlikulust Ökonoomiliste (õli kulu ja maksumus) ning ökoloogiliste (heitgaaside toksilisus) kaalutluste alusel võib väita, et kui mootoriõli kulu on ca 2% mootorikütuse kulust, viitab see mootori remondivajadusele Õli rõhk Kui rõhk puudub: 1. On õli tase madal 2. Elektriline manomeeter rikkis 3. Peitub viga õlitussüsteemis Mootori töötamisel ilma õlirõhuta sulavad laagrid välja ning väntvõlli kaelad sööbivad Suure läbisõiduga mootorite õlirõhu aeglane langus seostub laagrite kulumisega Nõuded kompressiooni mõõtmiseks Enne kompressiooni mõõtmist reguleeritakse klapid Mootor peab olema töösoe Kõik küünlad välja keeratud Segu-ja õhuklapp täiesti avatud Toite-ja süütesüsteem välja lülitatud Kompressiooni mõõtmine Mõõtmiseks vajutatakse kompressomeetri kummiotsak küünlaavasse
...............................................................................22 KOLVISÕRM............................................................................................................................24 KOLVIRÕNGAD......................................................................................................................24 ÕLIRÕNGAD........................................................................................................................26 Väntvõll.....................................................................................................................................28 HOORATAS..............................................................................................................................30 RISTPEAGA SPM VÄNT – KEPSMEHANISMI ERIOSAD.....................................................30 KOLVISÄÄR..............................................................................................................
...................................................................................................11 Mõõtmised............................................................................................................................ 12 Tõestage, et kolb on ovaalne ja kooniline.............................................................................12 Väntmehhanismi detailid ..................................................................................................... 13 Laagrid.................................................................................................................................. 13 Tihendid................................................................................................................................ 13 Küsimused.............................................................................................................................14 Ottomootori juhtimine................................................................
9) jahutusviisi järgi vedelik- ja õhkjahutusega mootorid. 4 Ehitus ja põhiparameetrid Sisepõlemismootor kujutab endast kindlate ülesannetega mehhanismide ja süsteemide kogumit. Sisepõlemismootori ehitust ja tööpõhimõtet vaatleme neljataktilise ühesilindrilise karburaatormootori näitel. Silindris 3 paikneb rõngastega kolb 4, mida väntvõlliga 12 ühendab keps 11. Väntvõlli pöörlemisel liigub kolb sirgjooneliselt edasi-tagasi. Samaaegselt väntvõlliga pöörleb ka nukkvõll 1, mis gaasijaotusmehhanismi vahedetailide kaudu avab ja suleb sisselaskeklappi 6 ja väljalaskeklappi 9. Kui kolb liigub alla, avaneb sisselaskeklapp ning silindrisse voolab karburaatoris valmistatud küttesegu, mis kolvi ülesliikumisel kokku surutakse. Kui süüteküünla 8 elektroodide vahel tekib säde, siis segu, mis on silindris kokku surutud, süttib ja põleb ära
Põltsamaa Ametikool Mootor A1 Margo Pukki Kaarlimõisa 2008 1.Mootori ehitus 1. Väntmehhanism 1.1 Ülesanne? 1.2 Ehitus?(Põhiosad) 1.3 Tööpõhimõte? Väntmehhanism- muudab kütuse põlemisel tekkinud gaaside rõhu (edaspidi-indikaatorrõhk pi) kolvi edasi-tagasi liikumise abil väntvõlli pöörlevaks liikumiseks. Tema osad on: plokikaas, silinder, kolb koos rõngaste ja sõrmega, keps ja väntvõll. Vänt-kepsmehhanism koosneb järgmistest osadest: a) kolb (piston); b) kolvirõngas (piston-ring); c) kolvisõrm (wristpin); d) keps (connecting rod) ja selle laagrid; e) väntvõll (crankshaft) ja selle laagrid; f) hooratas. 1. Kolb Kolvi funktsioonid on a) kanda põlemisgaaside poolt tekitatud jõud üle kepsule, b) töötada koos kepsuga ja tagada silindris selle liikumisteekond, c) oma konstruktsiooni ja lisaelementidega tihendada mootori põlemiskambrit ja eristada see
2. Nukkvõlli otsakaane paigaldus Padrun 10mm 3. Nukkvõlli otsa rõngastihendi paigaldamine - 4. Nukkvõlli rihmaratta paigaldamine Padrun 17mm 5. Hammasrihma paigaldus (+märgid) ja pingestamine Padrunid 10mm ja 17mm 6. Hammasrihma tolmukatete paigaldus Padrunid 10, 14, 17mm 7. Väntvõlli rihmaratta paigaldamine Padrun 19mm 8. Kiilrihma paigaldamine ja pingestasime Padrunid 13mm ja 14mm 9. Paigaldasime klapikambrikaane Padrun 10mm 10. Vaakumitoru paigaldamine (klapikambrikaanele) Padrun 10mm 5.Koostasime tehnoloogilise kaardi, fikseerides leitud defektid. 1. Hammasrihma tolmukatte polt pessa katki keeratud, kaks polti puudus. 6.Koostasime mõõtmisprotokolli.
Väntvõll, kepsud ja kolvid Käesolevas loos on vaatluse all mootori väntmehhanismi osad, mille ülesandeks on põlevate gaaside rõhu muutmine pöörlemiseks. Nagu allpool selgub, on sarnaselt plokiga ka nende osade puhul määravaks nende tugevus. Alustades altpoolt on esimene komponent väntvõll. Sellest, miks väntvõll peab tugev olema, annab ehk ettekujutuse see, et näiteks Hemi kolbkolvisõrmkeps kaaluvad kokku 1,5 kuni 2 kilo ja selliseid asju on väntvõllil 5000 pöörde juures kaheksa tükki küljes rippumas ja seda ise suunas kiskumas. Ülevalpool peavad kolvid vastu võtma kogu põlemisrõhu ja temperatuuri, millest tulenevalt ei saa neid ka just õhkõrnu teha. Seda eriti nitro ja/või kompressori kasutamise korral. Ja vahest kõige
Pöörlemisagedus Väntvõlli pöörete arv ajaühikus (pööret/minutis) Koormus Ühe tsukli jooksul tehtud töö Võimsus Väntvõlli poolt sekundis tehtud töö, võrdeline koormuse ja pöörlemisagedusega Surveaste Silindri üldmahu ja põlemiskambri mahu suhe Vänt, keps mehhanism Vänt-kepsmehhanism koosneb: a) kolb (piston); b) kolvirõngas (piston-ring); c) kolvisõrm (wristpin); d) keps (connecting rod) ja selle laagrid; e) väntvõll (crankshaft) ja selle laagrid; f) hooratas. Kolb Kolvi tüübid on 1) silinderkolb, 2) pöördkolb, 3) tervikkolb, 4) liitkolb. Kolvi funktsioonid on a) kanda põlemisgaaside poolt tekitatud jõud üle kepsule, b) töötada koos kepsuga ja tagada silindris selle liikumisteekond, c) oma konstruktsiooni ja lisaelementidega tihendada mootori põlemiskambrit ja eristada see karterist, d) üle kanda soojust jahutussüsteemi,
Pumba klapid on koondatud ühisesse klapikarpi. Kahesilindrilise kolbpumba tootlikkus võrdub kahekordse lihttoimega kolbpumba tootlikkusega: Q = 2 D2/4 S 60 n v [m3/h ] Mitrmekordse tegevusega (mitmesilindrilised kolbpumbad). Pumba jõudlust saab saab suurendada ja vooluhulga muuta üsna ühtlaseks kui ühelt väntvõllilt käitada kolme (triplekspump) või enamat 23 üksikpumpa või kaksiktoimepumpa ,mille töötaktid jagunevad väntvõlli täispöördele ühtlaselt. Mitmesilindristel pumpadel 0-tootlikkuse momendid väntvõlli ühe pöörde jooksul puuduvad. Kolmesilindrilisel e. triplekspumpadel asetsevad väntvõlli kaelad 1200 nurga all . Väntvõlli ühtlasel pöörlemisel sellisel pumbal Q=0 puudub , sest kolbide surnud seisud ei kattu. Neljakordse tegevusega pump koosneb tavaliselt kahest kahekordse tegevusega silindrist. Silindrite kolbide käik on nihutatud 90 0 ,mistõttu kolvid ei ole kunagi korraga surnud seisudes
Sisepõlemismootor on jõumasin, mis töötab põletades kütust põlemiskambris ning soojusmootor, mille kolvile avaldab survet silindris kütuse plahvatuslikul põlemisel vabaneva soojuse varal paisuv põlemisgaas. Üldehitus Mootori kõige suuremat osa nimetatakse mootoriplokiks. Sellele on kinnitatus plokikaas, mida katab omakorda klapikambrikaas. Mootori ülaosas asuvad veel karburaator ja õhufilter. Esiosas on kõigil mootoritel jahutusventilaator. Väntvõlli ühendab nukkvõlliga kett. Automootoril on mitu (enamasti neli, kuus või kaheksa) silindrit. Kui silindrid paiknevad ühes reas, on tegemist reasmootoriga. Enamikul sõiduautodel on neljasilindrilised reasmootorid. Väntmehhanism võtab vastu kütsue põlemisel tekkinud gaaside rõhu ja muudab kolvi edasi- tagasi liikumise väntvõlli pöörlemiseks. Tema osad on kaanega kaetud silinder, kolb koos rõngaste ja sõrmega, keps ja väntvõll.
Mootor 1. Mootori ehitus 1.1 Väntmehhanism Väntmehhanismi - ülesanne on muuta kepsu sirgjooneline liikumine väntvõlli pöördjooneliseks liikumiseks. 1.2 Hooratas(flywheel) Hooratas - on masina (mehhanismi) element, mille ülesandeks on kineetilise energia (pöörlemise) salvestamine, et hiljem seda energiat kasutada masina (mehhanismi) edasiseks töövõimeks. Hooratast kasutatakse mehhanismi töö ühtlustamiseks ning ka töövõime jätkamiseks näiteks sisepõlemismootorites. Samuti kasutatakse hooratast güroskoop kompassides. Lihtsaim näide hoorattast on laste mänguasi vurr. Joonis 1 1
· Elektrilise sundsüütega · Kompressioonsüütega 2.2 Jahutusviis · Vedelik · Õhkjahutus 2. Mootori töötsükkel Mootori töötsükliks nimetatakse üksteisele järgnevate protsesside kordumist, mille vältel kütuses olev keemiline energia muudetakse soojusenergiaks ja see omakorda mehaaniliseks tööks. Need protsessid korduvad kindlas järjekorras kõigis silindrites. Kahetaktilise mootori puhul toimub töötsükkel ühe väntvõlli pöörde jooksul. Neljataktilise mootori puhul toimub töötsükkel kahe väntvõlli pöörde jooksul. Taktiks nimetatakse töötsükli osa, mis toimub kolvi liikumisel ühest äärmisest asendist teise. Neljataktilise mootori töötsükkel koosneb neljast taktist: 1. SISSELASKETAKT Silindri täitmine põleva seguga, kolb liigub alumisse surnud seisu - väntvõlli poole, väntvõll teeb pool pööret, silindri maht on takti lõpus kõige suurem. 2. SURVETAKTIKS.
· Elektrilise sundsüütega · Kompressioonsüütega 2.2 Jahutusviis · Vedelik · Õhkjahutus 2. Mootori töötsükkel Mootori töötsükliks nimetatakse üksteisele järgnevate protsesside kordumist, mille vältel kütuses olev keemiline energia muudetakse soojusenergiaks ja see omakorda mehaaniliseks tööks. Need protsessid korduvad kindlas järjekorras kõigis silindrites. Kahetaktilise mootori puhul toimub töötsükkel ühe väntvõlli pöörde jooksul. Neljataktilise mootori puhul toimub töötsükkel kahe väntvõlli pöörde jooksul. Taktiks nimetatakse töötsükli osa, mis toimub kolvi liikumisel ühest äärmisest asendist teise. Neljataktilise mootori töötsükkel koosneb neljast taktist: 1. SISSELASKETAKT Silindri täitmine põleva seguga, kolb liigub alumisse surnud seisu - väntvõlli poole, väntvõll teeb pool pööret, silindri maht on takti lõpus kõige suurem. 2. SURVETAKTIKS.
kaldsilindriga , mille silindrite telg .. Sisepõlemismootori töötsüklid .. Sisepõlemismootori töötsükliks nimetatakse protsesside kogumit , mis kindlas järjestuses perioodiliselt silindris korduvad ja panevad mootori tööle . Neid protsesse on neli : · Sisselase silindri täitmine küttesegu või õhuga · Gaaside kokkusurumine · Gaaside põlemine ja paisumise ( silindris toimub töö ) . · Heitgaaside väljalase Mootoreid , mille töötsükkel toimub väntvõlli kahe pöördega ehk nelja kolvikäiguga , nimetatakse neljataktiliseks sisepõlemismootoriteks . Kahetaktilisteks mootoriteks nimetatakse mootoreid , mille töötsükkel toimub väntvõlli ühe pöörde ehk kahe kolvikäiguga . Neljataktilise mootori töötsükkel .. Tsükli vaatlemisel lähtutakse sellest , et iga järgnev protsess algab ja lõpeb kolvi surnud seisus ( kas ülemises surnud seisus või siis alumises surnud seisus ) . Sisselasketakt e .sisselase : Survetakt e . surve :
2. Mootori töötsükkel 2.1 Neljataktiline mootor. Takt töötsükli osa, mis toimub kolvi ühe käigu jooksul. Mootori töötsükkel koosneb neljast taktist: · Sisselasketakt · Survetakt · Töötakt · Väljalasketakt 1. Takt: Kolb liigub silindris alla, avaneb klapp ning kolvi peale voolab bensiin ning sissepritse korral ka õhk, soodustamaks kiiret ja täielikku põlemist. 2. Takt: Klapp sulgub ning tänu väntvõlli edasisele pöörlemisele surutakse bensiin kokku. Seejuures suureneb tema siseenergia. Vähendades ruumala kolvi peal, hakkavad molekulid kiiremini liikuma, kasvab gaasi siseenergia ja temperatuur. Kokkusurumise lõpul pannakse küttesegu küünla elektrisädemega plahvatama. Toimub küttesegu ülikkiire põlemine. 3. Takt: Põlemisel tekkinud gaasid tekitavad suure rõhu silindris ning suruvad kolvi alla. Seda nimetatakse töötaktiks
3 Mootor MIS ON MOOTOR? Mootor on auto süda,mille seisukorrast sõltub masina temperament.Kuna mootor on auto agregaatide hulgas kõige keerukam,võib ta sageli rikki minna.Seetõttu on mootori ehituse ja tööpõhimõtte tundmine vajalik igaühele. Autodele annab liikumapaneva jõu sisepõlemismootor,mille silindrites kütuse põlemisel saadav soojusenergia muundatakse väntvõlli pöörlemises avalduvaks mehhaaniliseks tööks.Seejuures kasutatakse kütusena kas bensiini või nafta raskemat destillaati- diislikütust.Esimest kasutatakse nn otto-ehk karburaatormootorites,teist- diiselmootorites.Erinevus nende kahe sisepõlemismootori tüübi vahel seisneb põlemiseks vajaliku kütusest ja õhust koosneva küttesegu valmistamises ja süütamise viisis. Siin ilmselt tekkis küsimus,mis on ottomoor?
● temperatuur silindris 750°K ● põõrete arv n = (0,15 – 0,2) nominaal Käivitussüsteemi liigid ● elektrilise starteriga ● suruõhu käivitussüsteem ● käivitusmootoriga käivitus ● inertsstarter käivitussüsteem ● käsitsikäivitus süsteem ● käivitus gaasidega SURUÕHU KÄIVITUSSÜSTEEM 6 silindriline ja 4 taktiline diisel käivitub väntvõlli igas asendist 4 silindriline ja 2 taktiline diisel käivitub väntvõlli igas asendist. Laevadiisleid saab käivitatakse kahel viisil käivitusmomendil antakse silindrisse käivitusõhk ja kütus koos esmalt antakse silindritesse suruõhk, mis paneb mootori põõrlema ja peale seda antakse silindritesse kütus. Suruõhk lastakse silindritesse 3 - 10° enne ÜSS – i ja suletakse enne
kere või raam koos bensiini- või õlipaagiga. Et mootor saaks töötada, peab tal olema väntmehhanism ja gaasijaotusmehhanism ning 4 süsteemi: toite-, süüte- , jahutus- ja õlitussüsteem. Mootori ehitus ja tööpõhimõte Kolbmootoris muundab soojusenergia mehhaaniliseks tööks väntmehhanism, mis koosneb silindrist koos silindripeaga, kolvist koos kolvirõngastega, kepsust koos kepsulaagritega selle mõlemas otsas, väntvõllist koos hoorattaga ja siduriga ning karterist. Silinder ja väntvõll toetuvad kahest poolest koosnevale karterile, mis moodustab mootori aluse. Kolb liigub silindris edasi-tagasi ja on ühendatud väntvõlliga liigenditel kepsu kaudu. Mootori töö selgitamiseks oletame, et kolb asub silindri ülemises piirasendis ja kolvipealne ruum on täidetud kokkusurutud kütteseguga so bensiini-õlisegust ja õhust koosnev segu. Kui nüüd küttesegu süüdata, tekib põlemisel kõrge temperatuur ja põlemisgaas paisub, tekitades rõhu, mis surub kolvi silindris allapoole
Mootori silindriplokk, remont ja kolbide selektiivne valik Kui mootori silindrid (hülsid) on kulunud ettenähtust rohkem siis puuritakse (koonitakse) need järgmisse remontmõõtu ning vastavalt sellele mõõdetakse vastavad kolvi mõõtmed. Kolbe ei remondita. Kui on tegemist alumiinium plokiga milesse on sisse pressitud malmhülsid, siis vahetatakse uute hülsside vastu koos kolbidega. Ja sellist silindrit ei remondita! Silindri pind peab olema peegelsile vastaval juhul remonti! Silindri koonilisust ja ovaalsust mõõdetakse indikaatorkellaga. Ja kui see ületab 0,1 0,2 mm või silinder on kulunud rohkem kui 0,2 mm siis silinder puuritakse järgmisse remontmõõtu. Pärast puurimist toimub koonimine kus silindri seintele töödeldakse õlisooned. Remontmõõtmed on tavaliselt iga 0,5 mm järgi suuremad ( I 0,5mm, II 1,5mm, III 1,5mm ... ). Võib olla ka iga 0,2 mm järgi (0,2 0,4 0,6 jne). Mootori koostamisel, kui on tegemist remontimata mootori plokiga on tehase poolt
20- poltide ava ja keermeid tuleb määrida uue õliga ja kkerata käega kohale. 21- Plokikaane poltide kinni keeramise õige järjekord on väga tähtis muidu võib tekkida korvamatu kahju.Järjekord on erinevatel autodel erinev, selle annab auto data, polte tuleb kinni keerata õige jõumomendiga mille annab samuti autodata.Polte keeratakse tavaliselt kolmes järgus kinni. 22- pange kohale ketiratas, kontrollige märgid ja keerake väntvõlli õiges suunas vähemalt 2 ringi ja siis ülejäänud detailid osandamisele vastupidises järjekorras.
Veel on mootoril nukkvõll, väntvõll, keps, kolb, klapid, tõukurid, õlifilter. Sõiduautol on tavaliselt neli, kuus või 8 silindrit. See töötab bensiini abil. Silindrid panevad küttesegu rõhu alla ning see plahvatab. Pilet 3. 1. Väntmehhanism Väntmehhanismi ülesandeks on võtta vastu gaaside surve ning muuta kolvi sirgjooneline edasi-tagasi liikumine pöörlevaks liikumiseks. Väntmehhanismi olulisem osa on silindriplokk, millele kinnitub enamik mootori detaile. Keps, hooratas, väntvõll. 2. Auto juhtimisseadmed, nende paigutus, ülesanne, kasutamine. Valgustuse ja suunatule lüliti, süütelukk, rooliratas, kell, käigukand, käsipiduri hoob, mootorikatte lukusti, siduripedaal, piduripedaal, gaasipedaal, tahhomeeter. Pilet 4. 1. Gaasijaotusmehhanism Gaasijaotusmehhanismi ülesanne on klappide õigeaegne avamine vastavalt töötsüklile ja nende õigeaegne sulgemine. Ehitus: ajam ; nukkvõll ; nookurid, tõukur. 2. Sidur
Tööpõhimõte lk 5 Käivitite rikked lk 6 Kokkuvõte lk 8 Kasutatud kirjandus lk 9 2 Sissejuhatus Käivitussüsteemi ülesanne on mootor igasuguse ilmaga kiiresti käivitada. Käiviti abil muudetakse akupatarei elektrienergia mehaaniliseks energiaks, mille abil mootorile töö alustamiseks antakse esimesed pöörded. Selleks tuleb pöörata bensiinimootoriga autol väntvõlli sagedusega üks pööre sekundis ja diisli väntvõlli sagedusega kaks pööret sekundis. Aeglasema liikumise korral kulub käivitamiseks rohkem aega, ning külm mootor ei käivituks üldse. 1. Starteri otsa kaaned 2. Vabakäigusidur 3. Ankur 4. Staatormähis 5. Harjahoidik, koos harjadega 6. Tõmberelee 3 Ehitus Ehituselt sarnaneb käiviti dünamoga, omades nagu dünamogi keret, magneti pooluseid ja ankrut
Mootorikere seinte külge kinnitatakse vee- ja õli jahutus ripp- pumbad, kahepoolne kütuse- ja õli võrkfilter, õhujagaja. Silindriplokk kinnitatakse otse plokk- karteri peale. Külgriiuli all plokk-karteris asetseb jaotusvõll koos gaasijaotusklappide. Karteri riiulitele kinnitatakse kütuse kõrgsurvepumbad, heitgaaside kollektor; ülelaadija, pöörlemisregulaator ja juhtimispult. Mõlemal pool karterit on paigutatud alumiiniumist karteriluugid, väntvõlli ja karteri ligipääsuks. Ühe poole luugid on varustatud kaitseklappidega. Nukkvõllikarter on samuti varustatud luukidega. 20 Väntvõlli laagrid on rippuvat tüüpi. Laagri kaaned kinnitatakse alt ja küljedelt hüdrauliliste poltidega mis on pingutatud hüdraulilise tungraua abil. Õlivann on tehtud terasest, keevitatud kokku ja on kinnitatud altpoolt poltidega plokk-karteri külge
Pz võib üksikutel silindritel aritmeetilisest keskmisest erineda ± 3,5%. Mõõtmise sagedus sõltub diisli valmistaja tehase nõuetest (vajadusel võib vanmmehaanik nõuda ka tihedamaid mõõtmisi) Silindrite Pz oleneb: 1. kompromeerimise lõpprõhust 2. Pihusti pihustuskvaliteedist 3. Silindrisse antavast kütuse hulgast 4. Kütuse sissepritsimisnurgast. Pz peab olema normi piires, sest liiga kõrge Pz koormab liikselt väntkepsmeh - anismi laagreid, samas kui madal Pz vähendab mootori ökonoomsust. Pz reguleerimiseks tuleb: 1. Reguleerida välja kõigil silindrite Pz . 2. Kontrollida ja reguleerida võrdseks kõigi silindrite kütuse eelsisse pritsenurk 3. Kontrollida ja vajadusel reguleerida kütusepihustite pihustus kvaliteet 4. Kui eelnevad kolm punkti on tehtud, aga Pz erievus on ikka suur, siis tuleb reguleerida silindrisse antav kütuse hulka. Kütuse eelsissepritse nurga γ kontroll ja reguleerimine.
läbipuhumist ja enne sisselskeklspi sulgumist püütakse klapi , surve , põlemine , paisumine ja väljalase. piirkonnas rõhku tõsta. Mootori töötsükkel võib kulgeda ühe või kahe väntvõlli pöörde 2-taktilistel mootoritel väheneb täiteaste kaotatud kolvi teekonna osa jooksul st. kolvi kahe või nelja üles ja alla käigu jooksul. Va = D2/4S
tüüpi sisepõlemismootoris toimub väntmehhanismi abil (joon. 3). Viimase peaosad on silinder koos teda sul- geva kääne ehk silindripeaga, kolb, keps, väntvõll koos hooratta või hoomassidega ja karter. Silinder ja väntvõll toetuvad kahest poolmest koosnevale karterile, mis moo- dustab mootori aluse. Kolb on silindris liikuv vahesein; ta
Töötsükli järgi: 1) 2-taktine 2) 4-taktine. Tarvitatava kütuse järgi: 1) Vedelkütusemootor 2) gaasimootor. Jahutusviisi järgi: 1) Vedelikjahutusega 2) Õhkjahutusega. Silindrite arvu järgi: 1) Ühe silindriline 2) mitme silindriline. Silindrite paaiknemise järgi: 1) Reasmootor 2) V- mootor 3) W- mootor 4) vastakuti paiknevate silindritega mootor (boksermootor) 5) Tähtmootor. 3. 4-taktilise ottomootori töötsükkel (slaid 6), (1) lk. 15. 1) Sisselasketakt. Väntvõlli pöörlemisel liigub kolb ülemisest surnud seisust alumisse, tekitades kolvi kohal asuvas ruumis hõrenduse. Seejuures on sisselaskeklapp avatud ja silinder sisselaskekollektori kaudu (sisselasketoru ja karburaatori kaaudu) ühenduses välisõhuga. Rõhkude vahe tõttu tungib õhk silindrisse. (Karburaatoris pihustab õhk kütuse ja moodustab sellega segunedes küttesegu, mis voolab silindrisse). Silindri täitmine õhuga (kütteseguga) kestab seni, kuna kolb jõuab alumisse surnud seisu
lihtpumbal st. töötavad ainult ühed kolvipooled. Pumba klapid on koondatud ühisesse klapikarpi. Kahesilindrilise kolbpumba tootlikkus võrdub kahekordse lihttoimega kolbpumba tootlikkusega: Q = 2 D2/4 S 60 n v [m3/h ] Mitrmekordse tegevusega (mitmesilindrilised kolbpumbad). Pumba jõudlust saab saab suurendada ja vooluhulga muuta üsna ühtlaseks kui ühelt väntvõllilt käitada kolme (triplekspump) või enamat üksikpumpa või kaksiktoimepumpa ,mille töötaktid jagunevad väntvõlli täispöördele ühtlaselt. Mitmesilindristel pumpadel 0-tootlikkuse momendid väntvõlli ühe pöörde jooksul puuduvad. Kolmesilindrilisel e. triplekspumpadel asetsevad väntvõlli kaelad 1200 nurga all . Väntvõlli ühtlasel pöörlemisel sellisel pumbal Q=0 puudub , sest kolbide surnud seisud ei kattu. Neljakordse tegevusega pump koosneb tavaliselt kahest kahekordse tegevusega silindrist. Silindrite kolbide käik on nihutatud 900 ,mistõttu kolvid ei ole kunagi korraga surnud seisudes
1.1 NELJATAKTILINE SISEPÕLEMISMOOTOR Neljataktiline sisepõlemismootor on tänapäeval kõige levinum jõuallikas autodele, mootorratastele, laevadele (paatidele) aga ka statsionaarsetele seadmetele (elektrigeneraatorid, pumbad, kliimaseadmed j.n.e.). Neljataktilise sisepõlemismootori tööpõhimõte seisneb kütuse (bensiin, diiselkütus, maagaas, puugaas j.n.e.) põlemisel saadava energia muutmisest mehaaniliseks energiaks. Neljataktilise mootori põhiosadeks on mootoriplokk, karter, väntvõll koos hoorattaga, silinder, kolb, keps (v.a. Wankelmootor) sisse- ja väljalaske klapid, nukkvõll(id), ning sõltuvalt mootori tüübist süüteküünal ja/või pihusti. 3 1.2 NELJATAKTILISE SISEPÕLEMISMOOTORI TÖÖTAKTID Neljataktilisel mootoril on lisaks töötaktile, mille ajal toimub põlevate gaaside energia edastamine väntmehhanismile, vaja lisaks kolme abitakti. 1. Takt. Sisselasketakt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
