Leidsid 25 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vanill". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vanill, vanilli, mehhiko, maitseaine, põhjamaades, viljad, vanillikaunas, üheaastane, mehhikos, tehtakse, ehtne, nimetame, pimedas, lastes, tüüpiliselt, hispaanlased, asteegid, kakao, ameerikast, aroomi, peened, terad, ravimina, maadest, armastaja, araabia, lambaliha, kana, maitseained(Myristica) on igihaljaste kahekojaliste puude perekond muskaadiliste sugukonnast (Myristicaceae), mis on esindatud Indias, Vaikse ookeani saartel ja Austraalias pea saja liigiga. http://www.aialeht.ee/news/ravimtaimed/aromaatne-muskaat.d?id=65669668 Praegusel ajal kasvatatakse seda puud Indoneesias, Malaisias ja mõndadel Vaikse-Ookeani saartel. Ühe muskaatpähklipuult saadakse 1500-2000 vilja. Need on suured, hele- või hallikaskollased ja meenutavad kujult virsikut. Täisküpsed viljad lõhenevad. Paljastub seeme mida poolenisti katab õhuke, kuid üsna lihakas seemnerüü. Selle all asub tuuma ümbritsev õhuke puitunud kest. Muskaatpähkli seemnerüüst saadakse muskaatõit, pähklituumadest muskaatpähklit. Nii muskaatpähkel kui ka muskaatõis on tugeva peene lõhnaga ja kõrvetava vürtsiline maitsega, kuid lõhna- ja maitsevarjundilt teineteisest nii erinevad, et neid võib käsitleda kui kaht eri vürtsi. (,,Maitsetaimed,Maitseained"-autor V.Pohljobin Tallinn
Kasutatakse tee ja kohvi magustamiseks. 19. Tükksuhkur- Tükksuhkur on saadud niiske kristallsuhkru kokkupressimisel või kokkukleepimisel siirupi abil; kasutatakse kuumade jookide magustamiseks. On müügil ka pruunivärvilisena, mis sobib eeskätt kohvi maitsestamiseks. 20. Vanill- või vanillisuhkur- Vanill- või vanilliinsuhkur saadakse kas kristall- või tolmsuhkrule ehtsa või sünteetilise vanilli lisamisega. Kasutage järelroogade ja küpsetiste maitsestamiseks. Kasutatud allikad: www.toidutare.ee 11 3. Maitsetaimed ja maitseained 3.1 Klassikalised vürtsid K L VILJALISED VÜRTSID A pipar, vanill, aniis, S kardemon, koriander S I SEEMNELISED VÜRTSID K sinep, muskaatpähkel A L ÕIELISED VÜRTSID I nelk, safran S
Kasutatakse tee ja kohvi magustamiseks. 19. Tükksuhkur- Tükksuhkur on saadud niiske kristallsuhkru kokkupressimisel või kokkukleepimisel siirupi abil; kasutatakse kuumade jookide magustamiseks. On müügil ka pruunivärvilisena, mis sobib eeskätt kohvi maitsestamiseks. 20. Vanill- või vanillisuhkur- Vanill- või vanilliinsuhkur saadakse kas kristall- või tolmsuhkrule ehtsa või sünteetilise vanilli lisamisega. Kasutage järelroogade ja küpsetiste maitsestamiseks. Kasutatud allikad: www.toidutare.ee 12 3. Maitsetaimed ja maitseained 3.1 Klassikalised vürtsid K L VILJALISED VÜRTSID A pipar, vanill, aniis, S kardemon, koriander S I SEEMNELISED VÜRTSID K sinep, muskaatpähkel A L ÕIELISED VÜRTSID I nelk, safran S E LEHELISED VÜRTSID D loorberileht V
terve leheservaga lehed, mis on 5–10 cm pikad ja 3–6 cm laiad. Pisikesed õied asuvad hulgakesi koos pikal sabataolisel õisikul. Tähk on rippuv ja algul 4–8 cm pikk, aga sedamööda, kuidas viljad küpsevad, kasvab see 7–15 cm pikkuseks. Pipral on luuvili, mille läbimõõt on umbes 5 mm. Küpselt on see tumepunane ja nagu teisteski luuviljades, on selleski üksainus seeme. Õisikus on 20–30 vilja ja koristama hakatakse neid siis, kui täha alusel hakkavad esimesed viljad punaseks muutuma, aga enne seda, kui viljad on täielikult valminud. Kui viljadel lastakse valmida, kaotavad need kirbe maitse ja varisevad. Valminud pipraviljad säilivad halvasti. 6 Viljad kuivatatakse päikese käes. Pipraid saab kuivatada ka kuivatis. Need viljad, millest tahetakse saada musti piprateri, kupatatakse enne kuivatamist. Kupatamine puhastab viljad,
Jaguneb roheliseks-, on kuivatatuna kõva ja pruunikasmust. mustaks- ja valgeks pipraks, mis kõik Parim kasutamiseks tervena, kuid saadakse ühest ja samast taimest Piper saadaval ka jahvatatuna. Jõulude ajal Nigrum. Piprataimel on peenikesed kasutatakse kaneeli laialdaselt oksad, südamekujulised lehed ja hõõgveiniga ja ka pikituna jõulusingi tagasihoidlikud õiekobarad. Viimastest kaunistamiseks. Sobib uluki- ja arenevad marjasarnased viljad, mille sealihaga, samuti äädikamarinaadide värvus küpsemise jooksul muutub koostisesse; toimib ka hambavalu rohelisest punaseks, mustaks ja leevendajana. kollakasvalgeks. Pipar on väga aromaatse lõhna ja tugeva maitsega Ingver on valget värvi, täidlase ja ning on parim värskelt jahvatatuna. peene aroomiga juur, mis on eriti armastatud Aasia maades. Müüakse nii
üldkatisega. Korvõisiku keskel on mõlemasugulised putkõied, serval ühesugulised putkjad emasõied, keelõisi pole. Korvõisikud asuvad hulgaliselt peavarre harudel ja moodustavad hõredama või tihedama pöörisja liitõisiku. Õitseb juulis, augustis ja septembris. Tuultolmleja. SEEMNED - Vähem kui 1 mm pikkused hallid kuni helepruunid, piklikud kiilukujulised või äraspidi munajad seemnised. Need on ühelt küljelt kumerad, teiselt lamedad või pisut nõgusad, pikikurrulised. Viljad valmivad oktoobris. Ajalugu Vana ja väga tähtis ravimtaim, tuntud juba antiikajal Kreekas ja Roomas. Kaasajal tarvitatakse tema ekstrakti või tinktuuri sagedamini seedehäirete korral ja söögiisu tõstva vahendina. Eestis looduslik liik. Kasvatamine Vähenõudlik taim. Kasvab kuival liivasel ja kivisel pinnasel, teeservades, elamute lähedal. Koirohu naabruses ei pruugi kõigile taimedele meeldida. Paljundamine Paljuneb peamiselt seemnistega, harva vegetatiivselt risoomi abil.
kohupiimaklimpe serveeritakse ka lisandina mahlakissellidele või marjasuppidele. PRAETUD KOHUPIIMAROAD Kohupiimakotletid valmistamiseks lisatakse kohupiimale lahtiklopitud munad ja jahu, tavaliselt ka manna. Võidakse lisada ka keedetud peenestatud kartuleid, hautatud porganditest valmistatud ja mannaga läbi keedetud püreed, riivitud toored porgandid, praetud singi- või vorstikuubikuid. Kotletimass maitsestatakse soola, suhkru, köömnetega, magus mass aga vanilli, riivitud tsitrusviljade koorega. Jahuga ülepuistatud laual veeretatakse taignast 5-6 cm läbimõõduga rull, sellest lõigatakse 1 1,5 paksused rattad. Vormitakse ümarad kotletid, paneeritakse need jahus või riivsaias ja praetakse väheses rasvas mõlemalt poolt kuldkollaseks. Kotletid võib panna ka 5-7 min ahju järelvalmima. Serveeritakse kohe pärast valmimist suupistena või järelroana. Serveeritakse sulavõiga või hapukoorekastme või valgel põhikastmel
muutuvad nad kollaseks kuni ookrivärviliseks, hummusrikkas mullas tumedamaks jne. 2-6cm pikkune kaun (meenutab kortsunud beeži paberiga sarnanevat, sõrmedega kergesti murendatav piklik ümbris) sisaldab 1-3 seemet (15-25mm , tavaliselt 2 otsakuti paiknevat tuuma). Korjamisel tõmmatakse taim maapinnast ning asetatakse kuivama. Kaunad on umbsed, ei avane. Peamised tootjamaad on India, Hiina, USA, Brasiilia, Mehhiko, paljud Aafrika riigid, samuti Iisrael ja Türgi ning Euroopas veel Itaalia ja Hispaania. USA – peamine söömiseks tootja, India ja Hiina kasvatavad seda peamiselt õli tootmiseks. Kodumaa on Lõuna-Ameerika: Boliivia ja Brasiilia Eel-Andid. Energiasisaldus kõrgem kui suhkrul, rasva aga enam kui vahukoores. Võrreldes teiste pähklitega sisaldab mõnevõrra vähem rasva (40-50% õli), aga rohkem valku (25- 35%). Rohkesti süsivesikuid.
antibiootilise toimega fütontsiidide sisaldus. Küüslaugu peamine tervistava toime mõjur on eeterlik õli allitsiin, mis annab talle ka iseloomuliku tugeva, paljudele inimestele ebameeldiva lõhna. Kulinaarias tarvitatakse küüslauku laialdaselt eelkõige lihatoitude maitseainena. Sealjuures tarvitatakse nii sibulaid (küüsi) kui ka rohelisi lehti. Asendamatu lisand on küüslauk köögiviljade hoidistamisel (hapendamisel, marineerimisel), samuti maitseaine vorsti- ja konservitööstuses. Tööstuslikult küüslauku ka kuivatatakse, jahvatatakse pulbriks, granuleeritakse, valmistatakse küüslauguõli jt tooteid. Allikas www.eestitoit.ee Porrulauk e porru Porru on pärit Vahemeremaadest. On 40-60 cm pikkune vars, mille moodustavad rulli keerdunud lehed. Toiduks tarvitatakse varre alumist valge ja helerohelist osa. Porru on mahe ja mahlane, sobib hästi just toorelt kasutamiseks, nii salatites kui garneerimiseks. Keedetud varrejuppe
kõrgune rohttaim VARS alaosas puitunud, ülaosas harunenud, püstine, hästi lehistunud, siidviltjas LEHT pealt hallikasvalkjad või rohekad, alt valged. Ülemised lehed on lihtsulgjad, alumised kaheli- või kolmelisulgjad ÕIS kahvatukollane, õied asuvad kerajates longus korvõisikutes SEEMNED Vähem kui 1 mm pikkused hallid kuni helepruunid, piklikud kiilukujulised või äraspidi munajad seemnised. Need on ühelt küljelt kumerad, teiselt lamedad või pisut nõgusad, pikikurrulised. Viljad valmivad oktoobris. Ajalugu Vana ja väga tähtis ravimtaim, tuntud juba antiikajal Kreekas ja Roomas. Kaasajal tarvitatakse tema ekstrakti või tinktuuri sagedamini seedehäirete korral ja söögiisu tõstva vahendina. Eestis looduslik liik. Kasvatamine seemned külvatakse kas mullapinnale ja kaetakse liivakihiga või 0,5 cm sügavusele. Kindlam on taimed katmi- kaladel ette kasvatada. Kasvuruumiks u. 50 cm taime kohta. Võsudega võib paljundada nii kevadel kui ka hilissuvel. Koirohu
Tuhksuhkur - saadakse kristallsuhkru jahvatamisel, nimetatakse ka tolm- või puudersuhkruks. Tükksuhkur - valmistatakse peensuhkrust, mis on pressitud kangideks ja siis lõigatud kuubikuteks. Liigid: · Kõva tükksuhkur - aeglaselt lahustuv · Minitükksuhkur - korrapärase kujuga, kergesti lahustuv Kaneelisuhkur - kaneeli ja peensuhkru segu, tolmamise vältimiseks lisatud veidi toiduõli. Vanillisuhkur - sisaldab ehtsat vanilli Vanilliinsuhkur - sisaldab naturaalse vanilli asemel kunstlikku asendajat vanilliini, puudub vanillile omane looduslik aroom. Suhkrusiirup - tekib kõrvalsaadusena valge suhkru tootmisel rafineerimistehases suhkrupeedist või suhkruroost, viskoosne suhkrulahus, milles osa suhkrust on lõhustunud glükoosiks ja fruktoosiks. Jaguneb: · Tume siirup - tumeda tooniga suhkrulahus, tugeva aroom ja maitse · Hele siirup - pehmemaitseline, kerge karamellimaitsega
Kuivatatud ploomid on tuntud mustade ploomidena. 12. Kirsside koristus- ja säilitusnõuded. Maguskirsside saak valmib jaanipäeva paiku. Koristusaeg kestab sageli augusti esimese nädala lõpuni. Varased hapukirsid hakkavad valmima juuli algul. Hilised augusti keskpaigas. Enne täisküpsust korjatud kirssidel puudub järelvalmimine. Poolvalminuna maha võetud kirsid jäävadki poolvalminuteks.' Kirsse koristatakse kuiva ilmaga. Märjalt korjatud viljad lähevad kergesti hallitama. Koristatakse käsitsi. Viljavarrega korjatud kirsid säilivad kauem. Neid on kergem transportida. Õrna konsistentsiga ja heledat värvi kirsse tuleb äärmiselt hoolikalt koristada. Kirsid korjatakse väikestesse plastämbritesse. Kallatakse seejärel ettevaatlikult 3 4 kg mahutavatesse kastidesse. Tööstusvilju võib panna suurematesse kastidesse. Lühiajaline värskelt säilitamine
KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit toiduained ja toiduainete segud on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ja transpordi
pakkumine ning tarbimine. (Meensalu,L.; Roosvee,G. 1996:7) Töö alustamisel tuli selgeks teha, millised puuviljad ja pähklid referaati valida. Maailmas on liike ja sorte väga palju. Seekord sai otsus langetatud sellistele troopilistele puuviljadele ja pählitele, mis on Eesti kaubanduses pidevalt kättesaadavad. Referaati sai sisse võetud ka köögivilju, mida tarvitatakse ja säilitatakse nagu puuvilju (nt arbuus). Välja sai jäetud küll puu otsas kasvavad viljad, kuid mille tarvitamine sarnaneb pigem köögiviljaga (nt avokaado). Puuviljad ja marjad Puuvili on ajalooliselt kujunenud mõiste, mis ei ole piiritletav üheste botaaniliste mõistete kaudu. Kõige olulisem on, et vili, koguvili, liitvili või vilikond on värskelt söödav ja enamasti ka mahlakas (pähklite puhul kuiv) ja taim on mitmeaastane. Nende töötlemisvõimalused ja kasutusviisid on väga mitmekesised. (Kalju,K. 2007:9)
ergutav. Umbes 30 sekundi pärast tõmbamise algust hakkab kofeiini kogus vähenema, sest seda hakkavad siduma parkained. 5 minutit ja kauem kestva tõmbamise jooksul imbuvad joogisse värv- ja parkained, mis mõjuvad rahustavalt maole ja seedetraktile ning nõrgendavad teiini ergutavat mõju. Pärast tõmbamisaega tuleks tee otsekohe tassidesse kallata või valada teise, samuti korralikult eelkuumutatud kannu, et protsess ei jätkuks. 7. KAKO JA SOKOLAAD. Kakaopuu viljad on paksukoorega, 15 25 cm pikkused ja 10 cm paksused, kollased või pruunikad. Viljaliha sees on ridadena 20 50 pruuni seemet ehk kakaouba. Kakao on kõrge toiteväärtusega ja aitab ka kaasa seedimisele, vähendab allergiat, hõlbustab hingamist ja ergutab südant. Kakao-oad on suhkruvabad, sisaldedes valku, rasvu, süsivesikuid, kiudaineid, rauda, kaltsiumi, magneesiumi, B-vitamiine, C- ja E- vitamiine. Kakao saaduste kasutusalad on: 1. Sokolaad 2. Kakaopulber 3. Kakaojoogid 4
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6 Kohvikud 8 Sööklad ja teised suurköögid 10 Restoranid 13 Baarid 19 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused
et ei vigastataks varsi ja juuri. Leesika varred on puitunud, tugevasti harunenud, lamavad või roomavad ja võivad juurekaelast ulatuda pea 2 m kaugusele. Lehed on paksud, nahkjad, enamasti kaheaastased, äraspidimunajad e. tilga kujulised, sujuvalt aheneva alusega, lehe alumisel küljel näha peenike võrgustik. Õied valged, kellukjad 3-10 kaupa tipmistes kobarates. Õitseb mais, viljad - luuviljad - valmivad augustis. Leesika helepunaseid kobaras asuvaid vilju võib pidada pohladeks kuni maitsmiseni. Siis selgub, et maitse on teine - jahukas ja maitsetu ning suure lapiku seemnega. Seemnetega paljuneb harva, vegetatiivselt läheb edasi varreharude abil. Kasutamine: marju üldiselt ei kasutata, üksnes Norras ja ka Venemaa põhjarahvaste hulgas on leesika marju lisatud leivataignale. Marjad kuivatatakse ja jahvatatakse, nii
Suuremad juured lõigatakse pooleks. Kogumise ilm pole oluline. 20 Eosed Korjatakse terved eospead niiske ilmaga, sest siis ei lenda eosed laiali. Seemned Korjatakse enne lõplikku valmimist koos varrega. Vajavad järelvalmimist. Kogutakse täiesti valminult, sest siis on neis suhkruid ja mitmeid teisi toimeaineid Viljad kõige rohkem. Sobivaim aeg on hommik või õhtu
Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies kreeka k. bios elu ja aei alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügisek
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Toitlustusteenindus TT21 Markus-Eerik Mändmets ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS Referaat esmaabis Õpetaja: Marelle Grünthal-Drell Tallinn 2009 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 Töö eesmärk................................................................................................................................5 Mineraalainetest eraldi välja: Ca, Mg, Zn, Fe.............................................................................5 Füüsikalised taastumisvahendid..................................................................................................6 Saun.................................................................................
KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b. 2011 Vähk 1 tonn (33000USD); kasvata
Aafrika, KeskAmeerika ja KaguAasia. Kõige rohkem turiste suundub 2030. aastal KirdeAasiasse, KaguAasiasse, Lõuna ja Kesk Euroopasse, LähisItta ja Kesk ja IdaEuroopasse. 32. Peamised turismisihtkohad Turismipiirkonnad Euroopa, Põhja Ameerika, Kesk Ameerika, Lõuna Ameerika, Aafrika, Aasia, Lähis ja Kesk Ida, Austraalia ja Okeaania - populaarsed sihtkohad 2010 a. Prantsusmaa, USA, Hiina, Hispaania, Itaalia, UK, Türgi, Saksamaa, Malaisia, Mehhiko ü Prantsusmaa ü USA ü Hispaania ü Itaalia ü Hiina ü UK ü Mehhiko ü Venemaa 15 ü Kanada ü Saksamaa PõhjaEuroopa ÜRO liigituse järgi selle regiooni koosseisu kuuluvad Island, Norra koos kuuluvate temale Svalbardi ja Jan Mayeniga, Rootsi, Soome koos temale kuuluva Ahvenamaaga, Taani koos kuuluvate temale Fääri saartega, Eesti, Läti ja Leedu, samuti Iirimaa ja Suurbritannia (Londonis Milleniumimaja; Ironbridge) koos
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
annaabi.ee 
