VANASÕNAD 1. Arg kardab ka iseenda varju. 2. Aega läheb, aga asja saab 3. Ega amet leiba küsi, amet annab leiba. 4. Elu on lühike, viha ära pea. 5. Enne mõtle, siis ütle. 6. Enne töö, pärast palk. 7. Enne tee, pärast kiida. 8. Ei virgal puudu tööd ega laisal aega 9. Ei ole halba ilma heata. 10.Ettevaatus on tarkuse ema. 11.Hallpead austa, kulupead kummarda. 12.Harjutamine teeb meistriks. 13.Hea sõna võidab võõra väe. 14.Heategu ei roosteta. 15.Hirmul on suured silmad. 16.Hommik on õhtust targem. 17.Hooletus ees, õnnetus taga. 18.Iga algus on raske. 19.Iga asi omal ajal. 20.Igal linnul ise laul. 1 21.Ikka tasa ja targu. 22
Vanasõnad Külas hea, kodus veel parem. Üks kõigi eest, kõik ühe eest. Igaüks on oma õnne sepp. Igal asjal oma aeg. Keelatud vili on magus. Tervis on parem kui rikkus. Kus suitsu, seal tuld. Silm on hinge peegel. Silm on südame aken. Laisal alati päev pikk. Kuri keel on teravam kui nuga. Tühi kõht on kõige parem kokk. Suvel tee saani, talvel valmista vankrit. Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal. Kingitud hobuse suhu ei vaadata. Üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Aus nimi on enam kui raha. Ükski kivi ei tõuse ilma tõistama. Haigele arsti, tervele vorsti. Pool vaest isata, üsna vaene emata. Kõik, mis teed, tee hästi.
VANASÕNAD Amet meest ei riku. Argpüks kardab ka oma varju. Aus nimi on enam kui raha. Ega kott korda ei vahi, kui meest ennast juures pole. Ega amet leiba küsi. Enam ruumi laias ilmas kui kitsas kehas. Hirmul on suured silmad. Hommik on õhtust targem. Homseks hoia leiba, mitte tööd. Hulgusel kodu kõikjal. Hundid söönud, lambad terved. Iga üks on oma õnne sepp. Igaüks taht kaua elada, keegi ei taha vanaks saada. Ilus ilmale, kuulus kõigile, kodu ei kõlba kuhugi. Inimene on kolm korda rumal: esmalt lapsepõlves, siis paari minnes ja vena eas. Keelatud vili on magus. Kelle jalg tatsub, selle suu matsub. Kes kahju kardab, see kasu ei saa.
Nad sulavad igapäevasesse kõnekeelde, moodustavad selle loomuliku osa ja täidavad suurelt osalt muu kõnelise suhtlemisega samu funktsioone, lisaks aga ka mõnesid erifunktsioone, millest olulisemad on ekspressiivne ja didaktiline funktsioon (viimane puudutab esmajoones just vanasõnu). Suhted muu folklooriga Ütlusfolkloori ja muu folkloori (eriti jutufolkloori) vaheline piir ei ole selge ega terav. Idamaade foklooridel näiteks on kalduvus vormistada dialoogilisteks või monoloogilisteks juttudeks neidsamu sisumotiive, mis Euroopa folkloorides on tavaliselt vormistatud ütlustena: Laisale öeldi: "Täna on pühapäev." Laisk vastas: "Homme ja ülehomme kah!" (dialoogivorm) ~ Laisal palju pühapäevi (vanasõnavorm). Eriti tihedad ajaloolised sidemed on ütlusfolklooril valmiga, mis mõnede uurijate arvates ongi etümoloogiliselt samane loomamuinasjutuga
Oli kombeks, et talgulistele pakuti alati sööki ja jooki ning nooremad inimesed lõid pärast tööd tantsugi. Lisaks kuulus talupoja kohustuste hulka mõisavooris käimine, see tähendas mõisniku vilja ja viina vedamist linna müügiks. VANASÕNU Maailm 1.1. 1.1. Kuidas maa, nõnda marjad. 1.2. 1.2. Vaikne vesi, sügav põhi. 1.3. 1.3. Kõik inimesed ei ole ühe veega ristitud. 1.4. 1.4. Kes korra ennast kõrvetanud, kardab tuld. 1.5. 1.5. Kus suitsu, seal tuld. Kus suitsu, seal sooja. 1.6. 1.6. Hea ilm ei riku kuube ega kasukat, 1.7. 1.7. Põua lapsed naeravad, vihma lapsed nutavad. 1.8. 1.8. Külm ajab käed põue. 1.9. 1.9. Ega vihm taeva jää. 1.10. 1.10. Ega kõik lumi lange lagedale. 1.11. 1.11. Aeg maksab raha aga aega ei saa rahaga osta. 1.12. 1.12. Heal ajal saadud, pahal ajal peetud. 1.13. 1.13
7. Hunt lähäb minema, karu tuleb asemele 8. Hunt sööb, karu kaitseb 9. 0Olgu hunt ehk karu, igalühel oma aru 10. Olgu isa hunt või karu, kui aga mies ise mies on 11. Ei karu karule liiga tee 12. Karu elab vanast rasvast 13. Karu ep ole ligidal ial nii kuri, kui teda eemalt kisendatakse 14. Karu imeb ikka talvel käppä 15. Karu kardab kõige enam oma kellukesi 16. Karu kasukas ei karda külma 4 17. Karu käppad ja põdra mokkad, savermu saba ja lattika naba üeldasse kõige magusamad lihatoidud õlema 18. Karu läheb mihklipäeval pessa, küünlapäeval käänab teise külje, maarjapäeval tuleb enne päeva välja 19. Karu olema rääkinud, kiitnud punamarju: "Punamarjad -- poska
Haridus on imetlusväärne, kuid vahel peaks meenutama, et asju, mida tõesti tasub teada, ei saa õpetada. Üksindus on nagu dieet - lühiajaliselt kasulik, kestma jäädes aga eluohtlik. See, kes on rahulik, ei sega ennast ega teisi. Haamriga mehele paistab kõik naelana. Tarkus on nagu jõgi - mida sügavam ta on, seda vähem häält ta teeb. Pole olemas kirega võrdset tuld, pole olemas vihkamisega võrdset pahet, pole olemas rahuga võrdset õnne. Ainult piisavas pimeduses näed sa tähti. Mis on meie taga ja mis on meie ees, on tühiasjad võrreldes sellega, mis on meie sees. Ükskõik, kas sa arvad, et suudad, või arvad, et ei suuda, tõenäoliselt on sul õigus. Viga on alguses kerge parandada, kuid raske märgata,
Mi-e me, i-e je, meie ri-i-si ris, ti-i ti, risti, u-si us, si-o so, usso... PERENAINE (parandab). Usu! MANN. Usu! Vi-i-si, vis... MARGUS (parandab). Viis! MANN. Jaa, sina oskad peast! MARGUS. Oskan jah, sina pead ka. Katsu, kui Kukese Märt tuleb käsuga: Tammaru Mann kirikhärra ette lugema, ja sina ei oska! MANN (mõeldes, siis ruttu). Mina ei lähe! MARGUS. Kuhu sa pääsed! MANN (südikalt). Ei lähe jah! PERENAINE. Õpi, õpi, latseke, mida sa sõneled! - Margus kohenda tuld! MANN (veerib). Vi-i-i-si viis, pi-e-a pea, ti-ü-ka tiik, ka-i ki, peatükki. (Loeb silpide järgi kokku.) Me-ie ris-ti-us-su viis pea-tük-ki. (Jääb mõtlema ja vaatab üles.) Näin, õe, näin, mis need viis peatükki on? MARGUS. Küll sa oled rumal! MANN (teravalt). Ega ma sinu käest küsinud, näin ütleb minule isegi. Näin, mis need viis peatükki on? PERENAINE (jätab voki seisma ja vaatab mõeldes lapsele otsa). Viis peatükki on... - viis peatükki
23. Pärast mängu lähevad nii kuningas kui ettur kõik ühte karpi tagasi. 24. Haridus on imetlusväärne, kuid vahel peaks meenutama, et asju, mida tõesti tasub teada, ei saa õpetada. 25. Üksindus on nagu dieet - lühiajaliselt kasulik, kestma jäädes aga eluohtlik. 26. See, kes on rahulik, ei sega ennast ega teisi. 27. Haamriga mehele paistab kõik naelana. 28. Tarkus on nagu jõgi - mida sügavam ta on, seda vähem häält ta teeb. 29. Pole olemas kirega võrdset tuld, pole olemas vihkamisega võrdset pahet, pole olemas rahuga võrdset õnne. 30. Ainult piisavas pimeduses näed sa tähti. 31. Mis on meie taga ja mis on meie ees, on tühiasjad võrreldes sellega, mis on meie sees. 32. Ükskõik, kas sa arvad, et suudad, või arvad, et ei suuda, tõenäoliselt on sul õigus. 33. Viga on alguses kerge parandada, kuid raske märgata, aja möödudes aga kerge märgata, kuid raske parandada. 34
Karu-taat maiustamas Mäe taga avar aru, aru taga tume mets. Metsas elab vana karu, kõnnib vaikselt tätsa-täts. Talvel karu magab aga vaikses urkas lume all, suvel luusib mõminaga mesitaru lähedal. Mesi maitseb, mesi magus seda vana karu teab. Tonksti! vastu taru tagus täna maiustama peab. Sellessamas aias aga, sääl, kus väike pardihütt, luuras puhmastiku taga vana Toomas, kange kütt. Toomas nägi karu-saksa, tõstis püssi, andis tuld. Karu põgenes mis jaksas, nii et tuiskas aiamuld. Karu lamab kaugel salus suure laia kuuse all. Oi, kuis tagakäpal valus -- sääl ju haavlilaeng on tal. Sipelgapesa Kas sa käisid suvel vaikses männikus? Kas sääl nägid mitmekordset maja, milles keerulisi käike üle saja, tuhat tuba peidab sisemus? Nägid, kuis sääl elu kees ja kihas? Kuidas hommikuti uksed löödi lahti? Algas töö, ei keegi saanud mahti, käis kui hiigelvabrik, imeväärne tehas.
muutuvad, siis nende näod peavad samal määral rõõmsamaks muutuma, sest muidu kaob ilmast vanade eneste poolt tähelepandud jumalik tasakaal. Rõõmul ja õnnel on maailmas oma osa, ja kui nad kaotavad pesapaiga ühes kohas, peavad nad ulualust leidma teises. Rõõm ja õnn on kui rändajad linnud, kes kardavad sügist ja tõttavad kevadele vastu. "Hirmus kaval, sinder" kiidab Ants ja küsib siis: "Kas kala looma ka kardab?" "Ei karda," arvab Indrek. "Miks ta looma ei karda?" pärib Ants "Mis ta temast kardab, ega loom inime ole," seletab Indrek. Ants ja Indrek, silmusega haugi püüdes. "Kalameheks? Miks mitte," vastab Indrek. "Kui mind kord tööle pannakse, siis lähen iga pühapäev kalale, aga kiriku mitte ilmaski. Ainult seisan jõe ääres ja tõstan särgi ja ahvenaid välja- päevad otsa, hommikul vara tulen, õhtul hilja tulen. Enne päevatõusu olen jõe ääres ja kukun neid sealt välja loopima
Sinine auto, valge triip, vilkur peal, KAOME SIIT! Kõik mis ei tapa, teeb vigaseks. Üks kõigi eest, kõik ühe eest. Igaüks on oma õnne sepp. Igal asjal oma aeg. Keelatud vili on magus. Kus suitsu, seal tuld. Silm on hinge peegel. Tühi kõht on kõige parem kokk. Seda, kes ei võta nõu kuulda, ei saa ka aidata. Elu pole kurb, vaid elus on kurbi hetki. ''I love you'' three simple words, but they are so hard to say. On vaja ebaõnne, et teada mis on õnn.
armastatakse. Ja kui seistakse haua äärel ning vaadatakse tagasi, siis võib öelda: olen sageli kannatanud, olen sageli tundnud pettumust, kuid ma olen armastanud. Meie alguse ja lõpu vahel on vaid petlik sekund. Viha on lühike hullumeelsus! Ära lase väiksel arusaamatusel lõhkuda suurt sõprust. Armastusest vihkamiseni on üks samm, vahel ka vastupidi. Ainult see, kellel on põhjusi kahelda iseendas, on alati hirmul selle üle, mis teised temast räägivad. Kaastunne on tihti vaid oma hädade äratundmine ligimese hädades, õnnetuste eelaimus, mis kunagi meid tabada võivad. Vihkamine on õilis tunne - selle taga on armastus! Kõige rohkem saavad meie kurjusest osa meie kõige lähedasemad ja armsamad inimesed. Kõige enam vihkab see, kes läks kallale ja sai lüüa. Aeg on täis valusaid pisaraid ja andeksandmatuid pettumusi, kuid on ka täis hetki,mis iial ei unune ja säravad aastate pärast
Indrek võttiski selle taskust, avas kõik ta sahtlid direktori silma all, et näidata nende tõelikku tühjust. ,,Usun, usun," kordas direktor tühja rahakotti silmitsedes. ,,Teil on ju nii aus nägu. Maal on veel ausust, maal on meie rahva tulevik. Teate, kes oli Jakobson, see Carl Robert? Olete kuulnud? Ja mis tema ütles? Ütles: meie rahvas võidab ja langeb ühes talupojaga. Mõistate? Meie rahvas! Eesti rahvas! Nõnda! Ja miks? Et talupoeg on aus, et ta kardab Jumalat, et ta on oma keisrile truu. Vene keisrile on ta truu, sest see on meie keiser. Nõnda ütleks Jakobson veel praegu, kui ta elaks, aga tema on surnud. Aga nüüd ütlen mina seda, ja mis ütleb härra Maurus, seda võite uskuda, sest tema teab. Kui saaks kõik inemised maale viia, siis..." Ta jättis ütlemata, mis siis. Selle asemel võttis ta Indreku sõrmede vahelt rublase paberi, pani selle kokku ja pistis ta kotti, mida poiss ikka veel käes hoidis.
Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uk
tolerants ning ühine teabeväli. ( Martin, 2003) Ligilähedase tulemuseni aitab ehk jõuda nö multikultuursete lasteaedade loomine. Üldjuhul on levinud arusaam, et lapsi mängimisel ei ole kunagi takistanud keelebarjäär, miks mitte püüdagi lasta vene-ja eesti rahvusest lastel kasvada juba varakult külg külje kõrval, et nad harjuksid vastastikku neile esialgu veel võõrast keelt kuulama ning omandama. Selles osas on Adelioni lasteaia loojatel mõte liikunud õiges suunas. Samas on hirmul suured silmad ning esialgu lihtsana näiv ,,kõnelemine emakeeles" on tekitanud ebakindlust just õpetajates. Saamatuse tunne, et miks laps juba ei räägi eesti keeles või vene keeles, mida tehakse valesti jne. 2. Suhtlemine Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi
22. Isegi iseloomujooned õpivad üksteist varjama. 23. Kergemeelsed võivad kaardimoorilt raha eest osta lootust. 24. Isegi vääralt toimides võime lausuda tarku sõnu. 25. Ka tegemata tegu võib teha muret. 26. Väikesed kordaminekud annavad julguse suurteks ettevõtmisteks. 27. Kahjurõõm on kadeda hinge toit. 28. Vaikijast võib arvata kõike. 29. Naeratava näo taga võib varitseda kiskja hing. 30. Enesekriitika on kriitika kõrgemaks vormiks. 31. Kes tööd kardab, see pelgab ka end laisaks inimeseks nimetada. 32. Kahtlustav inimene loeb hea jutu tagantki halva mõtte välja. 33. Aususe demonstreerimine viitab selle defitsiidile... 34. Kavalus kasvatab kaitsekihte, naiivsus on kilbita. 35. Inimene erineb ahvist sellegi poolest, et ta on õppinud end varjama riiete ja jutuga. 36. Ehetel ripub edevus juba ürgajast peale. 37. Võidu nimel on egoistki valmis kummarduma. 38
Kes lakkab olemast sõber, polnud seda kunagi. Kerge on surra sõbra eest, aga raske leida sõpra, kelle eest surra! Sõprusel on üks hing ja kaks keha. Sõprus suurendab rõõmu ja vähendab kurbust. Tea, et sõprus on nagu klaas: kord kukub ja jääb terveks, teinekord ainult vääratab ja puruneb igaveseks! Vähe tähti taevas udurikkal ööl, vähe õigeid sõpru leida eluteel Ainult see, kellel on põhjusi kahelda iseendas, on alati hirmul selle üle, mis teised temast räägivad. Ära kritiseeri lolli vaenlast - äkki saab targaks! Sageli kujutab sõpruski võrrandit, milles on oma tundmatu ja muutuja. Vanal tutvusel on sügavad juured. Sõprus on nagu õrn taim, mis ei vaja õhku, vett, päikest ega mulda, vaid usaldust Sõbrad on kalliskivid, mis maha kukkudes võivad kergesti puruneda. Sõbra eest surra pole nii raske, kui leida sellist sõpra, kes seda väärt on.
sülda pikk , paar sülda lai; otsast tükk lõhkenud, kõrval maas. Kalevipoeg vaatab: Haapsalu tornid ei kummarda ta ette maani. Sammub vaatama, mis kivist saanud. Sammub niisugusel jõul, et müdiseb maa, laenetab lahe. Sammu asemed praegu alles kividel näha: üks Vauksimäel, teine Tuulasmäel, kolmas Vastelõugumäel, neljas Laheva külas. Iga sammu vahet umbes verst maad. Kivimüraka leiab Kalevipoeg Võnnu saarelt. Et kivil tükk küljest lõhkenud ja lõhkenud äär terav, kardab Kalevipoeg, et kivi visates käe vigastaks. Ei hakka sellepärast enam teist korda viskama, seda enam, et teist parajat kivi pole saadaval. Sammub Võnnu saarelt tagasi, jätab Haapsalu lossi ja kiriku seisma. SILLAEHITUSEST LÄÄNEMAAL Kogunud Ülla Paras Sillaehituse valdkonnas teab "vanarahvas" igasuguseid lugusid rääkida. Sildu olevat ehitada üritanud just Vanapagan. Ainuke sild, mis neist "katsetustest" praeguseks teostunud, mitte küll Vanapagana poolt, on Kasari sild
Nõukogude esteetikas vastas sellele üldtermin koomiline (êîìè÷åñêîå). Eriti esteetikutest uurijad on nalja püüdnud jagada ka ta esteetilise taseme järgi peeneks või "kõrgeks" ja jämedaks või "madalaks"; folkloorsed naljavormid on sel juhul tavaliselt surutud jämekoomika rubriiki. Teises lõikes on nalja püütud jagada ta teravuse / leebuse järgi: nõukogude teoorias nt. tähendas huumor üheselt leebet, "mittevõitlevat" naeru, talle vastandus satiir kui terav ja "võitlev" naer. See jaotus oli ühtlasi väärtusjaotus: satiiri, eriti nn. sotsiaalset satiiri hinnati märksa kõrgemaks kui huumorit, sest marksistliku teooria jaoks olid paljud vaimse kultuuri nähtused eelkõige klassivõitluse relvad. See määrang polegi folkloorse nalja kohta iseendast üldsegi mitte vale, sest see nali on tõesti sihtinud ja sihib meeleldi oma pila kõigi härrade, ülemuste, juhtide, poliitikute jts. vastu ning L
Ent kui tädi jälle sõnad suhu sai, ütles ta ainult: «Mh! Noh, sulle ei olnud see lops kah ülearu. Sina tegid minu äraolekul kindlasti mõne teise jultunud tembu.» Siis hakkas teda südametunnistus piinama ja ta soovis midagi head ning 'hella öelda; kuid ta arvas, et seda oleks võetud tunnistamisena, et ta oli ülekohtune olnud, ja seda ei lubanud distsipliin. Niisiis oli ta vait ja jätkas mureliku südamega oma toimetusi. Tom mossitas nurgas ja suurendas mõttes oma häda. Ta teadis, et südames oli tädi tema ees põlvili, ja see teadmine pakkus talle mõrudat rahuldust. Ta otsustas, et ei anna mingit märku, ei pane midagi tähele. Ta tundis, et talle läbi pisarateloori langes aeg-ajalt igatsev pilk, kuid ta ei teinud sellest väljagi. Ta kujutles end haigena, suremas, ja tädi kum-mardumas tema köhale, anudes ainsatki andestavat sõna, kuid tema pöörab näo seina poole ja sureb seda ütlemata. Ah, mis tädi siis tunneks? Ja ta kujutles end jõe
. . näe!» Karu ajas ennast kolm sammu eemal urisedes püsti. «Kas härrad annavad pärismaad?» «Annan, jumala eest annan.» «Kas vannuvad selle peale?» «Vannun, vannun, vannun!» Nüüd rebis sulane suure jahinoa piiskopi vöölt ja astus karule vastu, teda teravasti silmitsedes. Mesikäpp urises vihaselt . . . Vahur lipitses silmapilgu tema ümber. Korraga haaras ta oma raudsete sõrmedega elaja kõrist kinni ja tõukas talle jahinoa tera täiesti rindu. Aga surmavalt haavatud loom võttis vastase palavasu kaissu. Inimene 11 ja kiskja Veerlesid maas. Murtud raod ragisesid, peene liiva tolm keerles üles, kuuldus segane pool-lämbunud rohin ja mõmin -- siis kerkis võitja-inimene, kriimustatult ja lõhkiste riietega, püsti ja vaatles võidurõõmuga võidetud vaenlase mürakalist, surmakrampides tuksuvat keha. «Selle kiskja veri paneb minu vabaduse taime tärkama,» pomises ta iseeneses. Ta ei eksinud
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutu
A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T L E E V I K E R A S V A T I H A N E S I N I T I H A N E K Ü N N I V A R E S H A L L V A R E S H A R A K A S L I N A V Ä S T R I K S U U R - K I R J U R Ä H N P Õ L D L Õ O K E K O D U V A R B L A N E P Õ L D V A R B L A N E S U I T S U P Ä Ä S U K E K U L D N O K K K Ä G U VALGE-TOONEKURG A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T E E S T I M A A LO O D U S E FOND TARTU 2006 Õppe
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
meelesegadust. Jürka ärritub ja ähvardab kiriku põletada kuid õpetaja rahulikult seletab edasi, et on vaja vaid seaduslikult abiellu astuda, et lapsed ka tema omaks saaks kuna tehtud said nad ajal kui Jürka oli Lisetega abielus ja seega on kaksikud tüdruku omad. Koju minnes mõtleb Jürka küll on õpetaja lahke mees, oleks rohkem temasusguseid. Pastor aga mõtleb oleks jube kui oleks veel puupäid nagu Jürka. PEATÜKK KUUS Hiljuti on Juuka väitnud, et tal on õrn veri ja ta kardab, et Lisete ei leidnud tuisus teed põrgusse ning nüüd kummitab siin ringi keerates kõhu tal rohleiskes ja teha ta rinna piima ebakõlblikuks tittedele joomiseks. Ta anub, et las nad lähevad surnuaeda ja sülitavad kolm kordamhauale sõnades ära iial enam tõuse. Jürka on hämmastunud, et Juula nii tark on. Aastad tulid ja läksid üldises rahus ja stabiiluses, siis üks päev mainis Ants nähes ta lapsi, et kasvatab Jürka talle karjalasi, järgnes diskussion milles
Mõnda aega töötas Liiv ,,Virulane" toimetuses. Samal ajal oli seal tööl Eduard Vilde. Kahe kirjaniku vahelised suhted olid teravad. Mõnda aega õppis Liiv Treffneri Gümnaasiumis, aga tervise tõttu katkestas õpingud. Ta tegi kaastööd ka ,,Sakalale" ja ,,Olevikule". See muutus keeruliseks, kuna haigushood süvenevad. Ühelt poolt füüsilised probleemid (raske tuberkuloos), peavaludest areneb välja väga tugev närvihaigus. Tõsiselt vaevavad skisofreeniahood: tagakiusamismaaniad; kardab, et teda jälitatakse. Põeb ka suurushullustust: peab end kellekski teiseks. Sõprade abiga kohtub arst Juhan Luigega. Mees teeb kõik, et haigust kergendada. Siiski peab Luik tõdema, et tegemist
Nüüd vaadati, et kuna Ekke oli mänginud eelnevalt hamletis, siis saab ta ka äkki tsaari osaga hakkama. Alguses oli Ekke küll väga vastu, aga ei olnud aega vastu ajada. Kõik oli otsustatud, talle anti umbes tund teksti ülevaatamiseks ja läkski näitlemiseks. Isegi peaproovi ei tehtud, sest inimestel oli niivõrd paha olla, et keegi ei tahtnud neid rohkem piinata. Ekkele pandi siis riided selga, vunts ette ja ta nägi välja nagu eht tsaar. Algul kui ta lavale astus oli ta niivõrd hirmul, et rääkis väga vaikse häälega, terve saal oli püsti rahvast täis. Natukese ajapärast oli ta juba olukorraga harjunud ja siis hakkas Ekke improviseerima, sest ega tal laused mida ta ütlema pidi ju peas ei olnud. Pärast esimest vaatust olid kõik väga õnnelikud, sest Ekke oli olnud imeline, karjuti , et ta peaks minema elukutseliseks näitlejaks. Nüüd algab teine vaatus, pärast pikemat näitemängu tekib Ekkel mõte, et
Nüüd vaadati, et kuna Ekke oli mänginud eelnevalt hamletis, siis saab ta ka äkki tsaari osaga hakkama. Alguses oli Ekke küll väga vastu, aga ei olnud aega vastu ajada. Kõik oli otsustatud, talle anti umbes tund teksti ülevaatamiseks ja läkski näitlemiseks. Isegi peaproovi ei tehtud, sest inimestel oli niivõrd paha olla, et keegi ei tahtnud neid rohkem piinata. Ekkele pandi siis riided selga, vunts ette ja ta nägi välja nagu eht tsaar. Algul kui ta lavale astus oli ta niivõrd hirmul, et rääkis väga vaikse häälega, terve saal oli püsti rahvast täis. Natukese ajapärast oli ta juba olukorraga harjunud ja siis hakkas Ekke improviseerima, sest ega tal laused mida ta ütlema pidi ju peas ei olnud. Pärast esimest vaatust olid kõik väga õnnelikud, sest Ekke oli olnud imeline, karjuti , et ta peaks minema elukutseliseks näitlejaks. Nüüd algab teine vaatus, pärast pikemat
Lumeeit- J.Kunder Ahjualune Illustreerinud Regina Lukk-Toompere Ahjualune on eesti rahvaluules pisike habemega mehike, kes elab põranda all. Ta võib tohutu palju toitu ühe hetkega ära süüa. Kui ahjualusele anda pisutki toitu maitsta, on kohe kogu roog ära söödud. Mõisahärra käskis kokka head sööki keeta. Seisis ka suur katel tulel, kus kes teab mitme talle liha sees varises. Kokk istus kolde ees ja õhutas tuld. Korraga tuleb ahju alt põranda seest väike mehike välja ja küsib: "Armas sõber, anna ka mulle natuke hüva rooga maitsta! Kõht mul tühi ja süda vesine nagu kalapüüdjal." "Ei tohi anda, vastas kokk, "isegi suur pere ootamas." "Anna tilgake leentki! palus väike mehike uuesti. 16 "Noh, võta siis peale," ütles kokk ja andis mehikesele kulbitäie leent kätte.
ja kihulasi. · Paastumaarjapäev (25.03) näitab kevade algust: karu ärkab talveunest, hülgepüük lõpeb, esimesed rändlinnud saabuvad. Ilmaennustused on seotud kevadega. Soe maarjapäev toob kaasa sooja kevade. Kui külm öösel kanamuna posti otsas lõhki lööb, siis tuleb veel 40 ööd-päeva külma. Kui aga lumi on veel katusel, on ka jüripäeval hanged aia ääres. Kui paistab päike terve päeva, loodetakse sooja ja head vilja-aastat. Tuld ei tohtinud süüdata, et mitte kahjustada rukkiorase kasvu. APRILL - JÜRIKUU, MAHLAKUU · Karjalaskepäev (01.04.) Karjatamise alguse rituaal oli sümboolne toiming. Loomad viidi isegi siis välja, kui hanged olid maas. Kui nimetatud päev langes õnnetule päevale (esmaspäevale, kolmapäevale või reedele), siis jäi kari koju ja toimetati järgmisel tööpäeval. · Künnipäev (14.04) tähistas kevadiste tööde algust. Põllule tuli minna varavalges,
• Muinasjutud on valdavas enamuses rahvusvahelised ehk laenatud • Eestit on peetud leviku lõpp punktiks, edasi siit ei ole levinud, kuid on saabunud nii läänest kui idast. • Muinasjutuga tegi algust Soome folklorist Anti Aarne • Muinasjuttudel ilmnevad teatud seaduspärasused: kordused, kolm tegelast, lavaline taksus(kaks tegelast on laval), võideltakse kas nõu või jõuga, põhijutuks on millegi võitmine või raskuse ületamine, eelduseks on mingi häda. Muinasjuttude liigitud: • 1)Looma muinasjutud- peategelasteks linnud, loomad( rebane, hunt, karu, kass, koer, vares) • Tavaliselt ühe episoodilsed e lühikesed • 2) Imemuinasjutud- lemmik tegelaseks suure jõuga poiss; vaeslaps erandlikult tüdruk • Abiliseks mingi koer(hunt) • Kõrtsis kohtuvad talupoeg • Muinasjutud: Kuningatütar Klaasmäel, Vanapagan kosimas, Tuhkatriinu,
· Armastada ühte inimest, on raske. Varjata, seda armastust teise eest veelgi raskem. · Kõik pole kuld mis hiilgab, kuid mis hiilgas olid sina. · Elu on nagu film, aga elus ei saa sassiläinud kaadreid uuesti võtta! · Ma olen isekas , kannatamatu ja veidi ebakindel . Ma teen vigu , ma väljun kontrolli alt ja aeg- ajalt on minuga raske toime tulla , aga kui sa mu halvimate külgedega hakkama ei saa , siis põrgupäralt sa ei vääri mu parimaid külgi ! · Ma olen väike liivatera sinu suures liiva karjääris, mille kadumist sa tähele ei pane.Aga kui ma lendasin teise liivakarjääri, Panid sa mind tähele ja palusid et ma tagasi tuleksin, seda ma tegin, ja nüüd jälle see vana jant edasi ka läheb. Liivaterad kaovad, ja inimesed kaovad. Hoia neid ,kes sul veel alles on. ja ära lase neil olla see liivatera, mida sul tegelikult oleks vaja et üks kena liivaloss ehitada:) · Eile õhtul pimedas jalutades tundus nagu oleksin näinud sind, ku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
