" Jutt oli rehepapile meele pärast, ja karutantsitaja pidi veel selsamal õhtul karu rehte talutama. Ei kestnud ka kuigi kaua, juba vanapagan jälle seal. Rehepapp küpsetab naereid . Vanapagan võtab naerid ahjust ja irvitab: Mis küps, saab mulle, Mis toores, saab sulle! Seejuures sööb ta küpsed naerid ikka ära ja viskab toored välja. Rehepapp keelas küll, aga vanapagan ei pannud sest tähelegi. Viimaks läks rehepapp välja, võttis toored naerid ja hakkas neid vanapaganale vastu pead loopima. Vanapagan ütles: ,,Ära tee, ma peksan!" Rehepapp ei kuulanud sest midagi, vaid virutas aga ikka naeriga vanale vastu pead, niipea kui ta selle ahjust õue viskas. Viimaks sai vanapagana süda ometi täis; ta kargas rehepapi kallale, ja juba käisid vopsud mehele selga. ,,Pärt, appi! Pärt, appi!" karjus rehepapp. Oli ka Pärt kohe vanapagana kallal ja kriimustas mehe moodi. Küll ütles vanatühi: ,,Tee, mis sa teed, kakle, mis sa kakled, aga ära suud-silmi lõhki kisu
Ja jälle ei teadnud ta Tõllu tulekust midagi. Magusat und nähes tunneb Vanapagan korraga hirmsat valu kõhus. Laugusid lahti lüües näeb: Tõll seisab ta ees, kolm pihelgast keppi käes, käsi valmis teist korda lööma. Vanapagan kargas nagu tuul püsti ja laskis kannad välkuma. Suure rutuga ei mõelnud oda peale ja tallas oda puruks. Putkates ise kaebama: "Oda läts! Oda läts!" Sest ajast peale hüütakse talusid, kus Vanapaganale see äpardus juhtus, Odalätsi küla taludeks. Hirmu ja valu pärast trampis Vanapagan nii tugevasti jalgadega vastu maad, et igal pool, kus ta jala maha pani, vee maa seest välja pigistas. Vett tungis nii palju, et allikas iga jälje kohale tekkis. Veel praegu võib neid allikaid Pidula mõisa ligidal näha. Suur Tõll ei tahtnud aga Vanapaganat nii hõlpsasti minema lasta. Ta jooksis Vanakurjale järele. Vanapagan putkas eest mere poole. Kõruses Säädi juures sai Tõll
Tal oli elus mingisugunegi eesmärk eesmärk saada õndsaks. Ta ei hoolinud rahast nagu seda tegi Ants. Jürka oli heausklik inimene ega oskanud sõbras kahelda, kuid Ants kasutas teda ära enda heaolu nimel, ning see pani Jürkale kaasa tundma, muutes ta ka sümpaatsemaks. 5. Perekonnapeana oli Jürka pisut teistsugune. Ta küll tegi tööd, pani katuse pea kohale ja tõi leiba lauale, kuid siiski ei olnud ta tavaline isafiguur. Arvan, et pereelu oli Vanapaganale uus asi, ning lapsed olid lihtsalt maapealse eluga kaasnev nähtus. Ta ei hoolinud oma lastest nii, nagu üks isa peaks hoolima. Jürka oli hirmuäratav ning arvan, et lapsed kartsid teda. Tihtipeale tundus nagu kahtleks ta endas, mida järeldan ütlustest ,,küllap vist". Samas kaitses ta oma perekonda, tappes metsas enesekaitseks emakaru, kes arvatavasti oleks Juulale ja ta lastele viga teinud. Ta oli tugev mees ja hoolises selle eest, et perel hästi
võis õndsust saavutada, sest ta oli seal kogu elu vaeva näinud. 7. Mõtiskle kirjaniku filosoofilise sõnumi üle: vanapagan maa peal õndsaks saamas. Minu arvates oli ebaõiglane, et vanapagan maa peale õndsaks saama saadeti, sest erinevalt Peetrusest polnud tema kunagi inimene olnud ja seega oli kõik inimlik tema jaoks uus ja tundmatu. Kui inimestelgi on raskusi õndsuse saavutamisega (kui selline asi nagu õndsus tõepoolest eksisteerib), siis on see vanapaganale mitu korda keerulisem. Kuid minu arvates saavutas vanapagan maa peal õndsuse ning seepärast peaks iga inimene seda suutma. 8. Kuidas oli üldse võimalik õndsaks saada? Mis või kes seda takistas? Kas Vanapagan sai Põrgupõhjal õndsaks? Talurahva tõekspidamiste järgi oli võimalik õndsaks saada vaid tööd tehes, sest siis polnud aega mõelda ega teha patuseid asju. Õndsaks saamist takistasidki nurjatud tegevused, nagu
orjaajal. Täpsemalt on ära märgitud 2. november e hingedepäev ja 30. november e.andresepäev Peamised tegelased: - Rehepapp e Rehe-Sander - päris vana mees, aga ikka kõbus, alati hea nõu ja abiga platsis.Sõbralik, abivalmis, heatahtlik, elutark, mõõdukust propageeriv, külarahva poolt lugupeetud üdini positivne tegelene. Rehepapi ainsaks eluseltsiliseks on kratt Joosep. Kratile elu sisse puhumiseks tuleb ristteel Vanapaganale kolm piiska verd annetada. Selle asja tarbeks jagas rehepapp kõikidele soovijatele mõisaaiast hiivatud sõstraid. Nii sai Vanapaganat alt vedada ja neid vere asemel kasutada, et krattidele hinge sisse puhuda. Rehepapp käis ka kilter Lembitu surivoodil. Rehepappi tunti kui head arstijat, kellel iga tüve tarbeks õige malakas käepärast oli. Rehepapp pooldas krattide asjus mõõdukust, ta ütles ikka, et üle ühe krati pole
talutama. Ei kestnud ka kuigi kaua, juba vanapagan jälle seal. Rehepapp küpsetab naereid . Vanapagan võtab naerid ahjust ja irvitab: Mis küps, saab mulle, Mis toores, saab sulle! Seejuures sööb ta küpsed naerid ikka ära ja viskab toored välja. Rehepapp keelas küll, aga vanapagan ei pannud sest tähelegi. Viimaks läks rehepapp välja, võttis toored naerid ja hakkas neid vanapaganale vastu pead loopima. Vanapagan ütles: „Ära tee, ma peksan!” Rehepapp ei kuulanud sest midagi, vaid virutas aga ikka naeriga vanale vastu pead, niipea kui ta selle ahjust õue viskas. Viimaks sai vanapagana süda ometi täis; ta kargas rehepapi kallale, ja juba käisid vopsud mehele selga. „Pärt, appi! Pärt, appi!” karjus rehepapp. Oli ka Pärt kohe vanapagana kallal ja kriimustas mehe moodi. Küll ütles vanatühi:
põlvkonda tagasi, nii on aru saada ,,Põrgupõhja uue Vanapagana" teosest ja tänapäeva õpetuste erinevusega. Tihti räägitakse, et vaimust vaene inimene saab õndsaks. Tammsaare raamatust ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" saab selgelt aru, et Kaval-Ants ei teadnud õigest mida ta tahab. Mingil määral tahtis Ants taevasse saada, aga ta tegi kõik vastupidi. Raamatust loeb välja kuidas Kaval-Ants kasutab õndsaks saamist Jürka peal ära. Ta õpetab Vanapaganale, et õndsaks saamise kunst on Eesti rahva au ja kuulsuse nimel ennast orjastamine ning muidugi isamaa-armastusest, mille all mõtles ta oma õigustele ja eesõigustele . Nii sai Kaval-Ants kasutada oma sõpra tema orjastamisega ära, kuigi Kaval-Ants uskus siiski, et tema saab õndsaks sellise teoga. Põrgupõhja peremees oli Antsu vastand- tema tahtis tõeliselt õndsaks saada ja võttis usuasja tõsisemalt, kui neid võtta võib
Ta võttis juba vastu otsuse, et kui katk tuleb, siis tõmbab ta katku koos enesega kuuma reheahju, kuid Hans oli pigem mees, kes mõtles suurelt, aga ei teostanud ikkagi midagi, seda saab järeldada ka sellest, et kui katk tuppa astus, siis Hans ei julgenud katku kinni võtta vaid jäi tardunult omale kohale seisma. (lk. 103-104 ja lk. 106). Hans polnud just kõige nutikam, ta üritas Vanapaganat petta sõstardega, nagu seda tegi Rehepapp, kuid ta jäi vanapaganale vahele ning pidi loovutama kolm tilka verd ja sellega müüs oma hinge Vanapaganale. Kui tema lumememm, kellel oli hing sees ära sulas, siis Vanapagan keeras Hansu nina tagurpidi ja Hans sai surma. Tänapäevalgi leidub Hansu-suguseid, kes ei julge oma armastatavale öelda oma tunnetest, kes surevad proovimata. Räägu Rein – „Räägu Rein oli lesk. Naise oli katk juba ammu minema viinud, siis, kui Reinu tütar Liina oli alles päris pisike kirp
Jürka oli Vanapagan Kes oli Põrgupõhja Jürka? Ta ise väitis, et ta on Vanapagan, kuid kas see on ka tõsi? Tal on palju inimlikke omadusi, kuid samas ei jää ka puudu Vanapaganale omastest omadustest. Kas ta ise üldse teadis kes ta on? Jürka oli mees, kes oli üleloomulikult tugev. "Jürka näitas igale kaubapakkujale õueväravat ja kes sealt kaudu küllalt ruttu minema ei saanud, selle saatis ta priiküüdiga aia taha oma õuest välja." Ükski inimene ei ole võimeline täiskasvanud inimest üle aia viskama, ilma igasuguse vaevata. Samuti loopis ta põleva maja aknast välja politseinike ja ka püssikuulid ei hakanud tema pihta
kotiga kohal olid, lootes midagi paremat hamba alla saada ,ka marditamisest võtsid nad igal aastal osa. Rehepapp Sander oli huvitav oma teravate kommentaaride poolest kui keegi kuskil abi vajas, ei jätnud ta ütlemata seda mida arvas, kuid külas austati teda ning ei pannud tema pilkavaid kommentaare pahaks. Rehepapp ei elanud üksi vaid koos kratt Joosepiga kelle ta oli päästnud mädanemisest ning kes teda aitas ilma,et Sander oleks oma hinge Vanapaganale müünud. Kuna krattide ja libahuntidega olen ka eelmistes raamatutes kokku puutunud siis Katk ja muud haigused olid huvitavad eeskätt oma liikumise ja edasikandumise põhjal . Katk oli haigus mida kardeti kõikjal , kui teistest haigusest sul õnnestus vabaneda siis Katku eest pääsu polnud. Mustaks surmaks kutsutud haigus, niitis maha kõik inimesed ning jättis külad väljasuremise äärele. Ainus viis Katku hävitamiseks oli tuli , kuid Katku petta on pea võimatu.
Pärast sai ta Luisega kokku. Ta ostis talt kleidi hõbeprossi eest. Õhtul tulid vaimud kohale. Vaadati hõbevara üle ning märgati, et üks pross on puudu. Liina valetas, et üks kratt varastas selle. Aidamees Oskar oli mässama haknud oma kratiga. Tema kratt viskas juba peast ära. Muud ei jäänud tal üle, kui kratt põlema ajada. Siis läks ta Rehepapi juurde ja küsis talt punaseid sõstraid. Selle mahlaga maksis ta Vanapaganale uue krati hinge eest. Tegelikult peab verega maksma, aga Vanapaganat veeti koguaeg ninapidi. 4.novembril mindi kirikusse. Räägu Rein ei läinud kuna tema läks kiltri majapidamisse, et oma pross üles otsida sealt. Ta oli väga vihane, et ta seda ei leidnud. Ta võttis siis paar kiltri hõbedast asja ning poos kassi ka veel ülesse. Järgmisel päeval tuli küla tagasi Muna Ott, kes oli kümme aastat tagasi ära kadunud. Ta rääkis, et oli olnud kõik see aeg Vanapagana sulane
Mõisnikke pidasid eestlased rumalateks, seepärast oli ka lihtne nende tagant varastada. Armu ei antud isegi vanuritele. Näppas ju toatüdruk Luise 100-aastase parunessi tagant tema surivoodi kleidi. Varandust riisuti kokku ka üksteise tagant, milles kasutati ära üksteise rumalust ja nõrkusi. Kelmustes olid abiks kratid. Kratid olid olemas igal endast lugupidaval taluperemehel. Et neile hing sisse saada, pidi selle eest Vanapaganale kolm tilka verd andma. Ka siin ei hoitud end tagasi: lepinguraamatusse tilgutati hoopis kolm tilka sõstramahla. Tüssamine, vassimine ja näppamine ongi need põhilised asjad, millega igapäevaselt tegeletakse. Elatakse moto järgi, et võidab see, kellel surres kõige rohkem asju. PEAMISED PROBLEEMID 1. Külarahvas saab teada peatselt lähenevast ja halastamatust katkust, mille vastu otsitakse pääseteed
omakasupüüdlike, rahulolematute, valelike, laiskade, ahnete, kavalatena. Igapäevaselt tegeleti tüssamise, vassimise ja näppamisega. Elati moto järgi, et võidab see, kellel surres on kõige rohkem asju. Kuna mõisnikke peeti rumalateks, oli nende tagant näppamine lihtne. Samuti varastati teineteise tagant ehk kasutati ära üksteise rumalust ja nõrkusi. Kelmustes olid abiks kratid, kes olid olemas igal endast lugupidaval taluperemehel. Et neile hing sisse saada, pidi selle eest Vanapaganale kolm tilka verd andma. Vanapagana tüssamiseks kasutati valelikkust ja kavalust: lepinguraamatusse tilgutati hoopis kolm tilka sõstramahla. Eestlasi on kujutatud ka mõnest heast küljest: nad on arukad ja võimelised suurteks püsivateks tunneteks. Rehepapp oskas alati aidata ja halvast olukorrast välja tulla. Teda austati ja usaldati. Kui häda käes oli, tuldi ikka tema juurde abi ja nõu paluma. Tagataskus oli tal alati varuks mõni lisanipp, millega oht minema peletada, näiteks
Nõid sureb ära Lumememm sulab ära. Jaan viis Luisele piruka, kus oli ``armusegu'' sees. Kuid Oskar murdis selle pooleks ja toppis selle Liina käsul Jaanile suhu. Vanapagan võtab Hansult hinge. Rehepapp peab matma nõia ja järgmine päev juba Hansu. Liina tahab end jõkke uputada, aga Imbi ja Ärni peatasid ta. Imbi, Ärni ja Liina leiavad 3 kullakotti. Rein, teada saades, et Endel on uus kubjas, laseb mehikestel kotist Endli napilt surnuks peksta. Rehepapp maksis Vanapaganale oma sõprade eest kätte ja lasi huntidel Vanapagana tappa. Endel lõikab Reinu koera kõri läbi ja sureb, kuna mehikesed kotist peksid ta surnuks. Jaan lasi armuleivaga kirkuust ja muutub selle tagajärjel võimsaks. Selle jõuga peksis ta läbi Kaarli, jõi viina, vägistas Luise mõisas ära, sõi seepi ja läks ära magama. Tegelased Rehepapp Sander - väga tark, kaval ja mõistlik Hans kubjas, varastas, kuid preili armastuse nimel oli
Jälle on saunapäev, kõik vihtlevad. JUTUSTAJA: Kuid talutütre hing ei saanud rahu, tahtis temagi Vaeslapsele osaks saanud rikkuseid. Seekord jäi tema sauna kauemaks, kui vaeslaps. Kilin-kolin, Vanapagan saabub. VANAPAGAN: Tule välja, tütreke, lähme ära! TALUTÜTAR: Ei ole riideid selga panna. VANAPAGAN: Küll lasen kodust riided tuua. Ütle, tütreke, mis on tarvis. HIIR: Ühekaupa, ühekaupa, õeke! TALUTÜTAR (hiirele): Mis sa seal pirised? Pea oma suu kinni! TALUTÜTAR (Vanapaganale): Selga tarvis siidisärki, ümber tarvis kuldakörti, vööle tarvis kirjut vööd,jalga tarvis kingi. VANAPAGAN (pojale): Jookse, poega, jõua, poega, too kodust siidisärki, siidisärki, kuldakörti, kuldakörti, kirjut vööda ja kingi. Poeg toob ruttu kõik ehted. JUTUSTAJA: Seekord Vanapagan kavaldas talutütre üle ja kuna öö oli veel pikk ees, pidigi talutütar tõlda istuma ja põrguperesse sõitma. Viimaste kuulduste kohaselt sai Vanapagana komas poeg talutütre endale naiseks
kuu ajal koputada puu tüvele 3 korda, siis see kuivab. Kubjas Hans oli poissmees, orb, elas oma talus üksinda, iga kord kui talle üks tüdruk hakkas meeldima, siis jõudis keegi teine oma kosjadega ikka ette. Aga kahju Hansul sellest ei olnud. Toapoiss Intsu kohates andis Ints Hansule tosin aluspükse, mille mõisahärra oli endale tellinud. Aidamees ja Mall otsustasid teha suure ja võimsa krati. Kubjas Hans tahtis teha lumest kratti, tegigi ning hakkas sõstraid võtma, et vanapaganale kolm tilka "verd" anda, kuid siis torkas vanapagan teda õlga ning võttis ise verd. Kui kratt ärkas ellu, rääkis ta kubjasega uhkeid sõnu kasutades ja ütles et ta on voolanud jõena mööda linnu, lennanud auruna ja nüüd sai ta lumena võime rääkida. Hiigelsuur kratt läks põlema. Suur koll tuli rehepapi juurde inimliha sööma, tulemuseta üritas rehepapp teda ümber veenda ning lõpuks virutas talle pihlakapuust tehtud vemblaga, koll palus halastust ning
Mõisnikke pidasid eestlased rumalateks, seepärast oli ka lihtne nende tagant varastada. Armu ei antud isegi vanuritele. Näppas ju toatüdruk Luise 100-aastase parunessi tagant tema surivoodi kleidi. Varandust riisuti kokku ka üksteise tagant, milles kasutati ära üksteise rumalust ja nõrkusi. Kelmustes olid abiks kratid. Kratid olid olemas igal endast lugupidaval taluperemehel. Et neile hing sisse saada, pidi selle eest Vanapaganale kolm tilka verd andma. Ka siin ei hoitud end tagasi: lepinguraamatusse tilgutati hoopis kolm tilka sõstramahla. Tüssamine, vassimine ja näppamine ongi need põhilised asjad, millega igapäevaselt tegeletakse. Elatakse moto järgi, et võidab see, kellel surres kõige rohkem asju. Kõrvalprobleemid: 1. Külarahvas saab teada peatselt lähenevast ja halastamatust katkust, mille vastu otsitakse pääseteed. Naaberküla Villu teatab rehepapile teel olevast katkust, mis oli just
positiivne tegelane ning kavaldab Vanapagana üle. Tammsaare kehastab Vanpagana positiivseks ja Kaval-Ants on negatiivne. Lugu algab, et Vanapaganal on põrgus probleemid, sest ühtki hinge ei tule. Vanapgana läheb taevasse Peetruse juurde ja küsib, miks hingi ei tule. Peetrus tegi vea inimese loomisel, et inimesel pole võimalik maa peal ündsaks saada. JUMAL TEGI VEA, ning kõik hinged võetakse tevasse vastu, ehk jumal muutis korra ära. Vanapaganale asi ei meeldi = kokkulepe, ning teeb ettepaneku ja läheb maa peale elama, et suudab tõestada, et maa peal on võimalik õndsaks saada, siis muudab korra ära. Vanapagan läheb maa peale õndsaks saama, kaasas ka põrgueit Lisette, kellega hakkavad talu pidama (Põrgupõhja on talu nimi) Vanapagan on siiras, ning üritab aus olla. Kaval-Ants ilmub vanapagana juurde, sest Kaval-Ants on ju seal peremees. Lõpuks saab aru, et Vanapagan on tõepoolest saatan.
pea suur ja ümarik, juus punakas ning kräsus, kõrvade äärest ühenduses samasuguse habemega, mis ulatub alla kaelale ja vististi ka rinnale. Üldse on raske öelda, kus sellisel mehel habe võib lõppeda. Jalasääredki ehk täis tokerjat karva." Näide lk 6 Tema eesmärk oli: õndsaks saada. Lihtsameelne, töökas, sihikindel, kannatlik, hooliv, aus, truu. 12. Kas Vanapagan sai õndsaks? Põhjenda. Jumala sõna järgi käitumine osutub Vanapaganale maa peal võimatuks ning õndsaks ta ei saa. Lunastusest saab justkui märk, millel polegi tähendust, sest jumal saab ka ise aru, et maapealses maailmas tema lunastuseteooria ei toimi. 13. Milliseid arhetüüpseid tegelasi, motiive leidub selles teoses? Arhetüüpsed tegelase: Vanapagan, ingle. Arhetüüpsed motiivid: Leping jumalaga, ohverdamine, saatus, paradiis, põrgu. 14. Rahvajuttude Vanapagan ja Kaval-Ants? Jürka ehk Vanapagan on rumalam ning Kaval-Ants "targem" pool
kuumaks, et leili visata. Räägu Rein teadis öelda, et hinged võtavad mingi kuju ja, et see kuju on kana kuju. Räägu Reinu tütar Liina kattis laua ära ja läks saama kokku Luisega, kes oli talle kleidi varastanud ja selle eest andis ta talle hõbeprossi, mille ta varasta omakorda isalt. Isal oli suur varandus ja ta arvas, et isa ei saa teada, kuid ikkagi sai. Kolmanda sündmuse kohta nii palju, et inimesed oskasid endale meisterdada kratti mis siis, et selle eest pidid nad andma vanapaganale kolm tilka verd, mille nad tilgutasid sarvelise raamatusse. Kuid inimesed olid nii kavalad, et ei tilgutanud mitte verd vaid pigistasid taskus sõstrad katki ja siis tegid nii, et sõstra mahla hoopis tilgutasid vanapagana raamatusse. Ja nii nad saidki endale uue krati, kes teeb nende eest ära kõik asjad. Probleeme lahendati muidu nii, et kutsuti rehepapp ja tema juba teadis oma kavalusega mida peale hakata. Näiteks ükskord ta põletas katku ära nii, et lõi läbi katku käe
varandust kokku veab. Selline rikastumine ja varanduse täiendamine toimub aga teiste ligimeste kulul ehk siis varastatakse. Sellist varanduse vedajat nimetatakse ka tulihännaks, sest enamasti õhtul ja öösel pimeduses liikudes jätab ta endast pika tulejoa järele. Krati valmistab kergesti kättesaadavatest esemetest peremees, kes vanapagana käest elukale hinge ostab andes parema käe nimetissõrmest kolm tilka verd. Seda tehes müüb peremees rikastumise eesmärgil oma hinge vanapaganale. Ahnele peremehele võib kratt raha vedada aastate kaupa ilma, et peremehel isu täis saaks. Kui tulihännad oma peremehelt ei saa piisavalt tööd ja tegevusi, pööravad nad peremehe vastu süüdates maja või kippudes tema elu kallale. Ballett "Kratt" on üks omanäolisemaid kogu maailma balletiloomingus. Lugu räägib Peremehest, kes teeb endale Krati ning elustab ta. Kratt aga haarab Peremehe üle võimu ning süütab tema ettevõtte ning laseb ahnusel Peremehe hukutada
Nii palju ma sõnale tähtsust ei anna.“ Faust hakkab kombineerima esimest lauset, tunde koguaeg, et midagi on valesti. Lõpuks muudab ta lause täielikku tähendust, muutes sõna teoks. 6. Kuidas ja millal ilmub Mefistofeles esimest korda Fausti teele? Kuidas teist korda? Esimest korda ilmub Mefistofeles Fausti teele päris näidendi alguses, kui doktor on masenduses ning sirvib oma raamatuid. Ühes raamatus jääb mehele ette maavaimu märk, mis vihjab Vanapaganale. Faust hakkab teda kutsuma, et ta saaks vastused oma painavatele küsimustele. Hakates lausuma salapäraseid maavaimu sõnu raamatust, kogunevad ta kohale pilved, tekib paks udud ning lõkendama lööb punane leek, kuhu vaim (Saatan) ilmub. Teisel korral aga on Kurat maskeerinud ennast koeraks. Kuna tema karvakasukas on musta värvi, siis on Faustil kummaline eelaimus, et tegemist pole „puhtalt ainult“ koeraga. 7. Milles seisneb Fausti ja Mefistofelese lepingu mõte? Miks Faust nõustub
pealtvaatajad a(h, hh)etama. 0,5 p b) öelda vanapaganale, et kratt on surnud; 2p 38 5
sisse, siis saab jahil käies alati pihta. Järgmisel päeval, 5. novembril, tuleb Muna Ott Rehepapi juurde. Selgub, et ta on 10 aastat kadunud olnud, sest sai täis peaga Vanapaganaga kokku ja vôttis vastu viimase pakkumise enda juurde tööle minna - ja jäi sinna pikemaks ajaks, sest seal sai lihtsalt nii hästi süüa. Ainuke töö oli patuste kateldel tule all hoidmine - mônel küttis Ott siis ikka korralikult, teised (tublimad) ujusid aga nagu vannis. Lôpuks jäi ta aga Vanapaganale vargusega vahele ja tuli ära. Nüüd otsustab Ott kirikuôpetaja Mooseli juurde tööle minna, öeldes, et peremees on peremees, mis siis et Vanapagan käskis igal hommikul risti peale sülitada. Peale seda kônnib Hans rehepapi majast mööda ja räägib, et Oskar olevat kassi ära uputanud, valetanud härrale, et hiired sôid kassi ära ja toonud hingehinna eest uue kassi. Samuti räägib, et paruni tütar pidi nädala lôpus môisa tulema ja sinna jôuludeni jääma.
Järgmisel päeval, 5. novembril, tuleb Muna Ott Rehepapi juurde. Selgub, et ta on 10 aastat kadunud olnud, sest sai täis peaga Vanapaganaga kokku ja vôttis vastu viimase pakkumise enda juurde tööle minna - ja jäi sinna pikemaks ajaks, sest seal sai lihtsalt nii hästi süüa. Ainuke töö oli patuste kateldel tule all hoidmine - mônel küttis Ott siis ikka korralikult, teised (tublimad) ujusid aga nagu vannis. Lôpuks jäi ta aga Vanapaganale vargusega vahele ja tuli ära. Nüüd otsustab Ott kirikuôpetaja Mooseli juurde tööle minna, öeldes, et peremees on peremees, mis siis et Vanapagan käskis igal hommikul risti peale sülitada. Peale seda kônnib Hans rehepapi majast mööda ja räägib, et Oskar olevat kassi ära uputanud, valetanud härrale, et hiired sôid kassi ära ja toonud hingehinna eest uue kassi. Samuti räägib, et paruni tütar pidi nädala lôpus môisa tulema ja sinna jôuludeni jääma.
surnudki. Seda Suure Tõllu peotäit näeme veel praegugi Suure väina kaldal. See on Vanapagana haud. Sealsamas näeme ka tema alustatud silda, mille ehitamine ta surma tõttu pooleli jäi. Vanapagana leseks jäänud naine läinud oma kadunud kaasa hauda vaatama. Olnud parajasti jaanipäev ja kõikjal olnud käsil jaanitulede põletamine. Ka Vanapagana naine teinud oma mehe hauakünkale tema mälestuseks ja austuseks tule. Suits ja ving läinud aga mäes puhkavale Vanapaganale ninasse. Ta aevastanud nii tugevasti, et leegid ja kiirded paiskusid kõrgele üles. Hiiu, Saare ja Muhumaa olnud sel ajal veel üks saar. Nüüd aga Vanapagana aevastuse läbi kõrgele paisatud tulelondid ja leegid kukkusid üle väina sinna maha. Kuhu tuli maha langes, sealt põlenud maa ära ja meri asunud asemele. Nii tekkinudki need kolm saart: Saare, Muhu ja Hiiumaa. Et sellelt mäelt siis tõusnud niipalju kiirdeid
vastus on ei. Kuid juamlgi taevas oleks võinud näha kui suur halastaja ja ligimesearmastaja inimene on, et Vanapaganat päästab lausa. PEATÜKK KAKSKÜMMEND KAKS Rusudest leiti Jürka surnuna, üleni märjana nagu oleks surnud uppumisse, piset kõrbenud. Läks lahtu põhjalik sündmuste analüüsimine millega taheti jõuda selguseni Jürka surma põhjuses. Arvamusi oli palju kuid populaarsemaiks sai toda, et politseinik rippus kroonlühteri küljes ja see kukkus Vanapaganale pähe põhjustades meele kaotuse ja hiljem lämbumist läbi suitsu. Seda südnmuste jada hoiab vee peal ka tuntud usuline teave, et Vanapagan tuleb tappa löögika pähe, kuulid, isegi hõbe kuulis talle viga ei tee nagu on ka näha ta keha mitmetest haavadest. Ega tõendid, et mees on rõesti Vanapagan siinkohal ei katke, nimelt politsei kes viimasena aknast väljavisati koges midagi enneolematut mis võttis talt rääkimisvöime ja kui talle paberit ja
saaks õndsaks (ta tahab Jumalale näidata, et Maal võib ikkagi õndsaks saada ning seetõttu ei saa kõik ikkagi taevasse minna ja hinged tulevad tas põrgusse). Seda on nimetatud "Tõe ja õiguse" VI osaks. Vanapagan leiab talu nimega Põrgupõhja. Põrgust võtab ta kaasa oma eide Lisette ning asuvad koos Põrgupõhja elama. Põrgupõhja naaber on Kaval Ants. Tammsaarel on Vanapagan õilis hing ja Kaval Ants on see ebaõiglane. Kaval Ants hakkab Vanapaganale õpetama: 1. Mis inimene sa oled kui sa valetada ei oska. Hakkab Vanapaganat õpetama kuidas valetada. "Eit mäletas, aga suri ära sellepärast, et mäletas" Kavalantsu julmus hakkab suurenema ja hakkab Vanapaganat ära kasutama. Muudab Vanapagana oma orjaks ja ka tema lastega tehti plaane. Ants soovitab Vanapaganal laenu võtta (õpetab seda kasutama valel eesmärgil maja ehitamiseks). Ants lasi enda maa peale selle maja ehitada.
maal ei ole võimalik elada nii, et Põrgusse ei satuks. Vanapagan leiab, et see on ülekohtune. Sõlmitakse kokkulepe, et Vanapagan läheb Maa peale ja elab inimesena ning püüab tõestada, et saab elada ka ausalt ja õiglaselt, nii et see ei ole mitte maapealse elukorralduse vaid inimese enda viga. Vanapagan satub Kaval-Antsuga kokku jne... Kaval-Ants on talupidaja, Vanapagan tuleb eidega maa peale. Ants on abimees, annab Vanapaganale loomad ja maad ja ütleb, et küll tööga tasud. Vanapagan on lihtne, töökas, usaldav ja elab maainimese elu. Ükskõik, kui palju tööd ei teeks ja ei arendaks, selle oskab Kaval-Ants tema käest välja petta. Vahepeal tekib probleem, kus Vanapagana eit petab teda enda sulasega. Paneb sulase püüni kinni ja paneb püüni põlema. Tallu võetakse naissulane, kellel tekib Vanapaganaga suhe. Vanaeit võtab kätte ja sureb vihast ära. Dokumente on vaja kirikus
annaabi.ee 
