Mosaiigikunst Mosaiigikunst on ornamentaalne pinnakaunistus. Seda kasutatakse põrandate, lagede ja võlvide kaunistamiseks. Väikesed ebakorrapärased kuubikesed mitmesugustest materjalidest, nt klaas, marmor, kivi ja keraamika, seatakse kokku ornamentideks ja piltideks. Kivid vajutatakse niiskesse mördikihti ja hiljem enamasti lihvitakse. 5. saj. e.Kr loodi Kreekas must- valgeid mosaiike, hiljem esines see tehnika ka Rooma kunstis. Varaseimad säilinud värvilised mosaiigid pärinevad Babülooniast IV aastatuhandel e
Foorum-väljak linnas - sillad , veejuhtmed, kiviplaatidega sillutatud tänavad, keskküte ( kuuma õhuga), kanalisatsioon, veevärk. - Panteon tempel , mis on pühatud jumal. Aatrium eluhoone saal sammastega, mille keskel on nelinurkne ava ( vee jaoks) Skulptuur - roomlased jäljendasid kreeka meistrid - iseseisvana kunstina arendasid portree skulptuuri, reljefikunstija monumendiplastikat. - Kuid avada inimese iseloomu Maalikunst -portreemaal, mosaiigikunst, seinamaal, -ilusoorne efekt maalitud uksedvaated aed. -temaatika ajalugu, mütoloogia( iseloom) - elurõõmsad, pikantsed stseenid
· mosaiik "Aurora sorealis". Materjalid: marmor, smalt, opaal ja klaaspasta. Pildil on kujutatud kaunist valgete õitega lille, millel on kollane tolmukas. · mosaiik "Siroko" Materjalid: marmor, smalt, opaal, klaaspasta. Valmimisaasta 2011. Pildil on kujutatud hajutatud kontuuridega inimfiguuri mererannas. Ilmselt on see inimene posiv shamaan. Kunstnik on mosaiikide ladumisel kasutanud iidseid tehnikaid, mida on võimalik kasutada ka tänapäevaste teoste loomiseks. Mosaiigikunst on väljendusrikas ja mitmekülgne, mis lisaks vaatamisrõõmule pakub ka loomisrõõmu. Mosaiikide loomine nõuab kannatlikkust, vastupidamist, planeerimist ning kingib lõpuks piiritu rõõmu ja uhke lõpptulemi. Mosaiik ei ole pelgalt ilus, vaid ka isiklik ja omapärane.
Erksad värvid Maalide temaatika Eeskujuks kreeklaste kunstiteosed Looduse kujutamine (maastikud, merevaated) Marmori jäljendamine Mütoloogia Ajaloolised sündmused Seinamaalide stiilid Inkrustatsioonistiil: kivimustrite imiteerimine Arhitektuurstiil: ruumi avardav efekt Kolmas stiil: seinal ruumi piirav tähendus Neljas stiil: hele, rikkalik, kirju värvipalett Mosaiigikunst Värvilised kivid ja klaasitükid Kaunistati põrandaid, seinu ja sambaid Põrandatel kasutati Idamaist tehnikat Tahvelmaalikunst Maalitud portreed Teosed lihtsad ja realistlikud Säilinud vaid Egiptuses (tollal Rooma koosseisus) Surnutele pandi portree hauda kaasa Enkaustikatehnika: värvimuld segatakse kuuma vaha sisse Skulptuur
Mündid kellegi, millegi auks. Tehti ka täisfiguure, kujutati inimese ebatäiuslikkust, asetati ka pjedesaadile. Valmistati reljeefe, millel kajastati sündmusi. Hakati püstitama monumente. Püstitati kõrgeid sambaid, kuulaim Trianuse sammas. Maalikunst. Tähtsaimaks portreemaal, teemaks mütoloogilised ja igapäevased sündmused. Puhtad, vägevad värvitoonid. Vaba olek. Maal sageli arhitektuuri osa seinamaalid. Sageli maaliti avatuid uksi. Mosaiigikunst kasutaui pisikesi kive, kaunistati põrandaid, seinu sambaid. Varakristlik kunst. Esimene varakristlik kunst: katakombide (maa-alune koobas, kuhu maeti inimesi) kaunistamine. Tekkisid lae- ja seinamaalid. Inimesi kujutati harva. Maaliti kristlikku sümboolikat: 1) mees, kes kannab õlal lammast (Kristus) 2) tuvi (püha vaim) 3) kala 4) hiljem lisandusid ristid Ladina ja Johannese. Hiljem tekkis reljeefikunst. Basiilika eeskujuks Rooma kohtuhoone
populaarsed Maalikunst: • Uurida saab seinamaalide ja mosaiikide põhjal. • Motiivid enamasti mütoloogiaga seotud. • Valitses looduslähedane laad. • Osati hästi kujutada inimkeha. • Kompositsioon vaba ja põhjalik. Vettiuse maja Pompejis Kreeka ja Rooma maalikunsti võrdlus: • Portreemaal - inimeste isikupärased jooned • Mosaiigikunst - dekoratiivne, monumentaalne • Kreekas domineeris seina- ja tahvelmaal • Roomas elurõõmsad värvid • Kreekas peamine on mütoloogia • Rooma - ajaloo kujutamine, säilinud seina- ja vaasimaal Vana-Kreeka Vana-Rooma Idealistlik Tõetruu ja loomulik Mõlemas püüti edasi anda liikumist Mõlemas püüti edasi anda liikumist
miniatuurmaal(raamatumaal) tähtis; inimfiguurid polnd loomutruud (pikad, üleni riides); keskuseks oli Pr.maa, palju koolkondi Lõuna-Pr.maa koos Põhja-Hispaaniaga kalligraafiline laad, apokalüptilised teemad; Ida-Pr.maa kuni Belgiani ja lõunas Kataloonia tugev Bütsantsi mõju, lasuurne(erksinine) toon Inglismaa: hoogne miniatuurmaali areng, anglo-saksi isel.jooned, min.maali keskus Winchester, eriti tuntud piiskop Aethleworld oma benediktsionaaliga (õnnitulsvormelite kogu) Itaalia: mosaiigikunst Bütsantsi meistrid, ka seinamaal, Monte Cassino klooster Saksamaa: õitseng 10.saj.lõpp 11.saj.algus, illustreerti ka ilmaliku sisuga käsikirju Skulptuur: keskajal skulptuur oli arhitektuuri kaunistuseks, taassünd uuesti 11.saj lõpus, kaunistati portaale ja fassaade, erinevad koolkonnad Langudoc keskus oli Toulouse ja Burgundia antiigi elemendid, (Edela-Pr.maa Norte-Dame-la-Grande, Poiters)
ümber kujundades. Seinamaalidel oli eeskätt dekoratiivne iseloom. Peale figuraalsete kompositsioonide maailiti seintele arhitektuuridetaile, ornamente jne. Seinamaalingud Vettiuste majas Pompejis. Portreemaal jälgis üldiselt samu põhimõtteid mis portreeplastika ja püüdis esile tuua inimeste isikupäraseid jooni. Põhja-Aafrikast on leitud mõned lakoonilised, kuid väga ilmekad portreed. Maalikunsti üks osa oli mosaiigikunst- väga dekoratiivne ja monumentaalne. Seda tehnikat, mis on pärit Idamailt, kasutasid roomlased peamiselt põrandate kaunistamiseks, kuid mosaiike leiame ka seintelt ja isegi sammastelt. Rooma mosaiikidest kuulsaim kujutab Makedoonia Aleksandrit Issose lahingus. Nimetatud mosaiik on ühe kreeka maali koopia.
Moslemid ehitasid kirikule juurde minareitd, mis moonutasid esialgset välisilmet. Kirik on kasutusel muuseumina, kuid elusolendeid kujutavad maalingud ja mosaiigid on kinni kaetud usunõuete tõttu. Osa kirikuid on võrdhaarse kreeka risti kujuga. 9. saj hakkab levima nn viiskuppelkirik, kus põhiplaan on ruudukujuline, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline osa. Kõrvalkkuplid paiknevad madalamas hoone osas ja keskne kuppel pääseb rohkem mõjule. Maali- ja mosaiigikunst Kirikud olid rikkalikult kaunistatud. Ajajooksul tekkis Bütsantsis kaks leeri: 1) ikoonide pooldajad e ikonodoomid. Pilt on püha objekt(vaimulikud ja mungad) 2) pildi eitajad e ikonoklastid. Püha asja kujutamine on pühaduse teotamine. (sõjaväelased) nendevahelises võitluses hävis palju pilte; riik toetas kord ühtesid, kord teisi. Varase Bütsantsi kunsti kuulsaimaid näiteid on Rovenna kirikute mosaiigid. Peamiselt on kujutatud keisreid.
teemadel loodud reljeefkunstis ja monumendiplastikas. Portreebüstid. Õitses ka reljeefikunst. Portree ja reljeefkunsti sünteesiks võib pidada rooma monumente. Rooma maalikunsti tunneme eelkõige seinamaalide põhjal. Maalide motiivid on enamasti võetud mütoloogiast või ajaloost. Portreemaal jälgis üldiselt samu põhimõtteid, mis portreeplastika ja püüdis esile tuua inimeste isikupäraseid jooni. Maalikunsti üks osa oli mosaiigikunst. Panteon, Colosseum, keiser Augustuse marmorkuju 8. varakristlus 12saj kristliku kunsti peaaegu ainsateks allikateks on katakombid, mille seintesse maeti surnuid. Seal leiduvad peamiselt seina ja laemaalid. Üldilmelt meenutavad need tavalisi rooma seinamaale, kuid temaatikas on olulisi erinevusi. Kõrvale on jäänud erootilised motiivid, samuti kõik, mida võiks seostada paganlike jumaluste kummardamisega. Vabalt seisev skulptuur ei leidnud peaaegu üldse viljelemist
Kunstiliigid Arhitektuur e. ehituskunst 1. sakraalarhitektuur usuline arhitektuur 2. profaanarhitektuur ilmalik arhitektuur Maalikunst: 1. seinamaale. Monumentaalmaal 2. tahvelmaal on maalitud mingile alusele, võimalik kaasa võtta 3. miniatuurmaal hästi väike 4. mosaiigikunst väikestest tükkidest pannakse kokku kunstiteos 5. vitraaz klaasmosaiik (klaasimaal) Skulptuur: 1. reljeef pinna sisse süvendatud 3. ümarplastika on igast küljest vaadeldav 4. ehitusplastika seotud ehitustega (igasugused kaunistused) 5. monumentaalplastika hästi suur vorm 6. pisiplastika hästi väike (seotud nõudega) 7. installatsioon valmis esemete kogum, millest luuakse mingi skulptuur
klaasitükikestest kokkuseatud pildid. Oma säravate värvidega muutsid nad kiriku seest väga pidulikuks . Mosaiikidel kujutati sündmusi usklike pühakirjast piiblist. Inimesed nendel piltidel on väga pühalikud, tõsised ja rangeilmelised, nad on pikkadesse rüüdesse rõivastatud. Kunagi ei kujutata siin rõivasteta keha , selle poolest erineb varakristlik kunst antiikkunstist. · Bütsantsi kunst: arhitektuur, maali- ja mosaiigikunst. Arhitektuur Oma 1000-aastase ajaloo jooksul elas Bütsants üle mitmeid tõuse ja langusi. Koos riigiga tegi need muutused ka kunst, mille esimene õitseaeg oli 6.sajandil keiser Justinianus I ajal. Siis loodi ka kuulsaim bütsantsi ehitusmälestis- Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis. Peale suuruse ja ilu köidab selle ehitise juures tähelepanu see, et siin on kupliga kaetud piklik nelinurkne ruum - varem osati kupliga katta vaid ümmargust ruumi.Kiriku sisemust kaunistasid mosaiigid
annaabi.ee 
