pärinesid aristokraatide hulgast). Aristokraadid üldiselt tööd ei teinud. b) Talupojad- elasid nii linnades kui ka ümberkaudsetes külades. Tasandikel kasvatasid nad teravilja, mäeveergudel aga viinamarju ja oliivipuid. Mägedes tegeleti ka loomakasvatusega. Talupoegade elu polnud kerge. Kuna maa polnud eriti viljakas, kimbutasid neid aeg-ajalt ikaldus ja nälg. c) Käsitöölised- Kreeklased olid osavad pottsepad, relvameistrid ja laevaehitajad. Enamus käsitöölisi elas linnades. Keraamikaga tegelevad käsitöölised jagati vormijateks ja maalijateks. Käsitöölise ametit pidas palju välismaalasi. 4. Nimeta 2 müütilist kreeka kangelast. Kirjelda mõne lausega, millega nad silma paistsid. 1) Zeus- vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal 2) Polyphemos- on ühesilmne kükloop vanakreeka mütoloogias, Poseidoni ja nereiid Thoosa poeg.
3. Esimesed tulirelvad Eestis ja millal hakati neid siin ise kohapeal valmistama? 4. Kuidas nägid välja esimesed püssid (14. sajandi lõpp 15. sajandi I veerand) 5. Mida kujutab endast Otepää pronkspüss? 6. Milliseid käsitulirelvade arengumomente võimaldab Otepää püss täpsustada? Esimesed tagantlaetavad tulirelvad 1. Millal ja miks leiutati tagantlaetavad relvad? 14. sajandi lõpus, sest suurtükke kasutati kitsastes oludes (laevad, müüritornid) ja relvameistrid ei tulnud ideele panna lafetile rattaid vaid hoopis mõtlesid välja tagantlaetavad tükid. Vaja oli seda selleks, et tõsta laskekiirust. 2. Millal jõudsid esimesed kambersuurtükid Eestisse? ...aga valmistama hakati neid 15. sajandi esimese kolmandiku lõpul, kaudsete andmete põhjal. (Helsingisse telliti Tallinnast) 3. Millised elemendid võimaldavad Tallinna kambersuurtükki dateerida? Sepistatud raud ja sellele tugevduseks ümber tõmmatud vitsad, st. tünnilaadne üldehitus,
Asukohad: Asva asula (Saaremaal), Ridala, Kaali, Narva. Kujuneb välja kaks erinevat asustuspiirkonda: rannapiirkond, sisemaapiirkond. Rauaaeg ja iseloomulikud jooned (500 eKr-1200 pKr): tööriistad valmistati rauast, kuna see oli vastupidavam, tugevam ja sai teha teravamaid tööriistu. Põhiliseks elatusalaks oli maaharimine, kuid tegeleti ka loomapidamisega, küttimise ja kalandusega. Lääne ja ida vahel tegeleti läbi Eesti vahenduskaubandusega. Käsitööaladest olid tähtsamad relvameistrid ja ehtekunstnikud. Elamuks oli suitsutuba. 3. Eestlased muinasaja lõpul Muinasmaakonnad: Saaremaa, Revala, Läänemaa, Sakala, Ugandi, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Alempois (suuremad). Naabrid ja suhted nendega: läänenaabrid – svealased (kaubandus, vastastikused röövretked), lõunanaabrid – liivlased, kurelased, latgalid, kuršid (liivlastega head suhted, latgalidega rüüsteretked), idanaabrid – sloveenid (vahenduskaubandus ehk läbi eesti veeti kaupa, konfliktid).
annaabi.ee 
