paranemist ning sotsiaalse olukorra kindlustumist. Samuti tõstetakse tihti esile paremaid suhteid maailma suurriikidega. Enamasti siiski ei puudutata rahalist ja majanduslikku külge, kuigi seda võiks pidada üheks tähtsmaks. Majandusinimeste hulgas on ka inimesi, kes on rääkinud rahaliidu ja ühisturu positiivsetest külgedest. Ühinemisel Euroopa Liiduga nähakse suuremat integreeritust ja majandus- ning valuutaliidu liikmena on Eestil võimalused, mis iseseisval väikeriigil puuduvad ning on rohkem suurriikide mängumaa. Negatiivsetest seisukohtadest on Eestis kõige enam räägitud suveräänsuse vähenemisest. Vahel siiski räägitakse, et Eesti ärimeestel ei ole mingit kindlat positsiooni Euroopa Liidus ja majandusliidu liikmena ei saa Eesti oma majandust kaitsta. Samas peab vastuväiteks ütlema, et Eesti ettevõtjatel ei ole ka praegu mingit positsiooni ning Euroopa Liidu liikmena
jooksevkonto, lühiajalised riigi võlakirjad ja viimasena pikaajalised riigi võlakirjad. Kullastandardi olemus – rahasüsteem, kus omavaluuta vahetuskurss on kulla suhtes fikseeritud. Välja võib tuua kolm kullastandardi vormi: kuldmündistandard, kuldkangistandard, kulddeviisstandard. Bretton Woodsi süsteemi olemus - 1930.aastate alguses öeldi peaaegu kogu maailmas lahti kullastandardist s.t. ei fikseeritud enam valuutakurssi kullaga, hõbedaga. 1944. USAs Bretton Woodsis moodustatud valuutaliidu otsusega jäi kulla alusele USA $, s.t. USA kohustus ostma kulda hinnaga 35$ unts. 1970-dateks aastateks oli Bretton Woodsi süsteem oma aja ära elanud ning 1971. aasta augustis loobus ka USA kulla-dollarist. USA dollar seoti kindla kullakogusega, kõik teised valuutad aga dollariga, välisvaluutat sai vahetada dollarite vastu ja alles seejärel kulla vastu. Raha ajalugu Eestis - Kaks perioodi – taasiseseisvumisperiood ja periood enne seda.
diktatuur kukutada. Ida-Euroopa vabanemine sh Saksamaa taasühinemine: Berliini müüri varisemine tähendas veel säilinud Kesk- ja Ida-Euroopa kommunismi lõppu. Likvideeriti ühepartieüsteem ning kuulutati välja vabad valimised. 1990.a valimistel saavutas võidu Saksamaa kiiret ühinemist pooldav Saksamaa Liit eesotsas Kristlik-Demokraatliku Liiduga. Endised kommunistid said rängalt lüüa. Juba veebruaris alustatud läbirääkimised lõppesid majandus-, sotsiaal- ja valuutaliidu moodustamisega. Saksamaa ühinemine osutus siiski keerukamaks, sest Saksamaa tulevikust oli huvitatud ka nSV Liit. Moskva leebumisele aitas kaasa Saksamaa Liitvabariigi kantsleri Helmut Kohli pakutud majandusliku abi programm nin toetus kodumaale pöörduvatele nõukogude sõjameestele. 1990 septembris kirjutati Moskvas kokkulepetele alla ning 3 oktoober 1990 taasühines Saksamaa ametlikult. Külma sõja lõpp: Riigipöörde läbikukkumisega oli nSV Liidu saatus otsustatud, selle osad
Nõukogu läks laiali 1991a. VI Saksamaa taasühinemine · Berliini müüri langemisega varises kommunistlik süsteem Ida-Saksamaal kokku,kohe likvideeriti üheparteisüsteem,kuulutati välja vabad valimised. · 1990a mär.valimistel saavutas võidu Saksamaa Liit eesotsas Kristilik-Demokraatliku Liiduga. Kommunistid said rängalt lüüa.Veeb alustatud läbirääkimised lõppesid majandus-,sotsiaal-ja valuutaliidu moodustamisega 1 juulil 1990, kui Saksa DV territooriumil hakkas kehtima Saksa mark. · Saksamaa tulevikust oli huvitatud NSV Liit, kelle sõjajõud asusid endiselt Ida- Saksamaal,nad oleksid tahtnud tulevast Saksamaad näha neutraalse riigina, mitte NATO liikmena. · Veebruaris 1990 leppisid USA,NSV Liit,Suurbrit. ja Prants. kokku,et läbirääkimised Saksamaa ühendamiseks hakkavad toimuma valemi 2+4 järgi.Lõpuks nõustus Moskva
Piirivalve vaatas toimunut jõuetult pealt. Järgnes läbimurre: opositsioon legaliseeriti, kommunistliku partei monopol lõpetati, algasid ettevalmistused vabadeks valimisteks Berliini taasühinemine: Berliini müüri langemise tagajärjel langes kommunistlik süsteem kokku. Kuulutati vabad valimised. 1990 saavutas võidu Saksa kiiret ühinemist pooldav Saksamaa Liit. Veebruaris alustatud läbirääkimised lõppesid majandus-, sotsiaal- ja valuutaliidu moodustamisega 1. juulil. NSVL soovis I-Saksat näha neutraalse riigina. 1990 mais algasid läbirääkimised. Gorbatsov nõustus ühinenud Saksa jäämisega NATO-sse, Nõukogude väed tuli 1994 aug lõpus Saksast välja viia. 1990 sept kirjutati Moskvas alla kokkuleppele ja 3. okt taasühines Saksa ametlikult. Kommunistliku valitsuse kokkuvarisemine Kesk- ja Ida-Euroopas: Tsehhis muutusid meeleavaldused peale Berliini müüri langemist niivõrd ulatuslikuks, et võimud olid sunnitud
kokkuvarisemiseni Idablokis. 9. novembril 1989 Berliini müüri varisemine tähistas kommunismi lõppu. Likvideeriti ühepartiesüsteem ning kuulutati välja vabad valimised. 1990.a valimistel saavutas võidu Saksamaa ühinemist pooldav Saksamaa Liit eesotsas Kristlik-Demokraatliku Liiduga. Endised kommunistid said tugeva kaotuse. Kuigi veebruaris alustatud läbirääkimised lõppesid majandus-, sotsiaal- ja valuutaliidu moodustamisega, ei osutunud Saksamaa ühinemine kergeks, kuna Saksamaa tulevikust oli huvitatud ka Nõukogude Liit. Moskva meele muutusele aitas kaasa Saksamaa Liitvabariigi kantsleri Helmut Kohli pakutud majandusliku abi programm. 1990 septembris kirjutati Moskvas kokkulepetele alla ning 3 oktoober 1990 taasühines Saksamaa ametlikult. Nõukogude Liidu sisese riigipöörde läbikukkumisega oli Liidu saatus otsustatud, selle osad kuulutasid end iseseisvaks. 8
13. kullastandardi alamliigid algselt kehtis mündistandard, millelt hiljem mindi üle kangistandardile, millega piirati rahamärkide vahetamist. Eesti Vabariigis enne 1940.a sai rahamärke vahetada Inglise naelte vastu ning viimaseid omakordi Inglise Panga kullakangide vastu. Sellist vahetussüsteemi nim deviisistandardiks. 14. Bretton Woods'i süsteem USA-s Bretton Woodsis moodustatud valuutaliidu otsusega jäi kulla alusele USA dollar. St USA kohustus ostma kulda hinnaga 35 dollarit unts. (kulla-dollari fikseeritud suhe) 15. eesti rahasüsteem Eesti rahapoliitika põhineb fikseeritud vahetuskursi süsteemil, mida toetab valuutakomitee põhimõtetel tuginev rahapoliitiline raamistik. Seaduslik maksevahend Eesti kroon, mille vahetuskurss on fikseeritud euro suhtes (1EUR=15,6466EEK). Kehtiv vahetuskurss on ekvivalentne 1992
alandab seega sularaha-deposiitide suhet, stimuleerides samal ajal panku rohkem raha välja laenama, mille tagajärjel raha pakkumine kasvab 11. Rahasüsteemide liigitus erinevatest aspektidest Valuutakursi liigi järgi: Rahvusliku maksevahendi puudumine ehk ametlik või formaalne nn dollariseerimine. Kasutatakse teiseriigi valuutat (paralleelselt oma valuutaga).Riigis tegutsev keskpank loobub iseseisvast rahapoliitikast. Valuutaliidu moodustamine nendes riikides tegutsevatest keskpankadest. (eurosüsteem euro) Valuutakomitee ehk sõltumatu emiteerija süsteem Keskpanga kohustus vahetada koduvaluutat välisvaluuta vastu seadusega kinnitatud kursiga. Traditsiooniline kursi fikseerimine ankurvaluuta suhtes. Keskpank seob oma valuuta teise keskpanga valuutaga. 12. Valuuta stabiliseerimise põhimeetodid Devalveerimine ehk devalvatsioon valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes.
kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist intressimäära rohkem kui 2 protsendipunkti võrra. Õguslik lähenemine Hinnatakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga. 18. Euroala kujunemine I Etapp Euroopa ühenduse loomine (Pariisi leping 1951). II Etapp - kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vaba liikumise põhimõtted ühenduse territooriumil. III Etapp - Schengeni leping aastal 1990. 19. Valuutaliidu positiivsed ja negatiivsed aspektid 20. Rahapoliitika ülekandemehhanismi olemus (selgitus intressikanali näitel) 21. Euroopa stabiilsusmehhanismide (ESM) olemus ja toimimise põhimõte rahvusvaheline finantseerimisasutus, mis on loodud euroala riikie poolt nö. euroala ühistupank. Eesmärk on anda tõsistesse rahalistesse raskustesse sattunud riikidele majanduspoliitilistel tingimuste toetust. 22. Euroopa Liidu eelarve tulud ja kulud, suurimate tulude ja kulude osatähtsused eelarvest
13. Kullastandardi alamliigid. 1)Mündistandard 2)Kangistandard (piirati rahamärkide vahetamist) 3)Deviisistandard (rahamärgid vahetati Inglise naela vastu ja need omakorda kullakangide vastu) 14. Bretton Woods'i süsteem- 1930.aastate alguses öeldi peaaegu kogu maailmas lahti kullastandardist s.t. ei fikseeritud enam valuutakurssi kullaga, hõbedaga. 1944. USAs Bretton Woodsis moodustatud valuutaliidu otsusega jäi kulla alusele USA $, s.t. USA kohustus ostma kulda hinnaga 35$ unts. 1970-dateks aastateks oli Bretton Woodsi süsteem oma aja ära elanud ning 1971. aasta augustis loobus ka USA kulla-dollari fikseeritud suhtest. 15. Eesti rahasüsteem Eesti raha pakkumise seisukohalt omavad tähtsust kolm makrotasandi raamatupidamise dokumenti:1)Eesti maksebilanss 2)Eesti Krooni
o 1992 pandi Maastrichti lepinguga alus Euroopa Majandus- ja rahaliidule, mille eesmärk on kindlustada ühtlane majanduskasv ja hoida hinnatous kontrolli all o 1999 votsid 11 EL liikmesriiki euro kasutusele kontorahana o 2002 votsid 12 EL liikmesriiki euro kasutusele sularahana o 2007 vottis euro kasutusele Sloveenia o 2008 votsid euro kasutusele Küpros ja Malta o 2009 vottis euro kasutusele Slovakkia o 2011 vottis euro kasutusele Eesti 19. Valuutaliidu positiivsed ja negatiivsed aspektid. o KASUD kaovad valuutadevahelised börsipekulatsioonid Mikroökonoomika efektiivsuse paranemine: valuuta vahetusriksi o KAHJUD vähenemine, arvestuskulude vähenemine Iseseisva rahapoliitika puudumine: ühise
Piirivalve vaatas toimunut jõuetult pealt. Järgnes läbimurre: opositsioon legaliseeriti, kommunistliku partei monopol lõpetati, algasid ettevalmistused vabadeks valimisteks Berliini taasühinemine: Berliini müüri langemise tagajärjel langes kommunistlik süsteem kokku. Kuulutati vabad valimised. 1990 saavutas võidu Saksa kiiret ühinemist pooldav Saksamaa Liit. Veebruaris alustatud läbirääkimised lõppesid majandus-, sotsiaal- ja valuutaliidu moodustamisega 1. juulil. NSVL soovis I-Saksat näha neutraalse riigina. 1990 mais algasid läbirääkimised. Gorbatsov nõustus ühinenud Saksa jäämisega NATO-sse, Nõukogude väed tuli 1994 aug lõpus Saksast välja viia. 1990 sept kirjutati Moskvas alla kokkuleppele ja 3. okt taasühines Saksa ametlikult. Kommunistliku valitsuse kokkuvarisemine Kesk- ja Ida-Euroopas: Tsehhis muutusid meeleavaldused peale Berliini müüri langemist niivõrd ulatuslikuks, et võimud olid sunnitud
1951 – Pariisi leping (Euroopa Söe- ja Teraseühendus) 1957 – Rooma lepingud (Euroopa Majandusühendus, Euroopa Aatomienergiaühendus) II etapp 1973-1986 – Kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vaba liikumise põhimõtted ühenduse alal 1986 – Ühtne Euroopa Akt (luua ühisturg) III etapp 1986-2004 1990 – Schengeni leping (loobuti piirikontrollist) 1992 – Euroopa Liidu leping (ühisraha kasutuselevõtu ettevalmistamine) 19. Valuutaliidu positiivsed ja negatiivsed aspektid 1) Mikroökonoomilise efektiivsuse paranemine: Valuuta vahetusriski vähenemine Arvestuskulude vähenemine (ümberarvutamine, haldamiskulu) 2) Makromajandusliku stabiilsuse ja majanduspoliitilise usaldusväärsuse kasv: Kaovad valuutade vahelised börsispekulatsioonid 5 3) HEAOLU KASV!
ametlik või formaalne nn dollariseerimine. Kasutatakse teise riigi valuutat(paralleelselt oma valuutaga). Riigis tegutsev keskpank loobub iseseisvast rahapoliitikast. Pos aspektid-kasvab välisinvesteeringute kasv,majanduse elavnemine,väikse valuutakurss Neg aspektid-puudub iseseisev rahanduspoliitika,väheneb keskpanga sõltumatus Valuutaliidu moodustamine nendes riikides tegutsevatest keskpankadest(eurosüst-euro,Kesk-ja Lääne Aafrika-frank). Riigis tegutsev keskpank loobub iseseisvast rahapoliitikast. Valuutakomitee e. sõltumatu emiteerija süsteem-Keskpanga kohustus vahetada koduvaluutat välisvaluuta vastu seadusega kinnitatud kursiga. Rahabaas tagatud kulla või välisvaluutavarudega
10. ESM olemus ja toimimise põhimõte Kullastandardi olemus Kullastandardi alamliigid. 1)Mündistandard 2)Kangistandard (piirati rahamärkide vahetamist) 3)Deviisistandard (rahamärgid vahetati Inglise naela vastu ja need omakorda kullakangide vastu) 11. Bretton Woods'i süsteem- 1930.aastate alguses öeldi peaaegu kogu maailmas lahti kullastandardist s.t. ei fikseeritud enam valuutakurssi kullaga, hõbedaga. 1944. USAs Bretton Woodsis moodustatud valuutaliidu otsusega jäi kulla alusele USA $, s.t. USA kohustus ostma kulda hinnaga 35$ unts. 1970-dateks aastateks oli Bretton Woodsi süsteem oma aja ära elanud ning 1971. aasta augustis loobus ka USA kulla-dollari fikseeritud suhtest. 12. Maastrichti kriteeriumid · Riigi rahandus valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele
10. ESM olemus ja toimimise põhimõte Kullastandardi olemus Kullastandardi alamliigid. 1)Mündistandard 2)Kangistandard (piirati rahamärkide vahetamist) 3)Deviisistandard (rahamärgid vahetati Inglise naela vastu ja need omakorda kullakangide vastu) 11. Bretton Woods'i süsteem- 1930.aastate alguses öeldi peaaegu kogu maailmas lahti kullastandardist s.t. ei fikseeritud enam valuutakurssi kullaga, hõbedaga. 1944. USAs Bretton Woodsis moodustatud valuutaliidu otsusega jäi kulla alusele USA $, s.t. USA kohustus ostma kulda hinnaga 35$ unts. 1970-dateks aastateks oli Bretton Woodsi süsteem oma aja ära elanud ning 1971. aasta augustis loobus ka USA kulla-dollari fikseeritud suhtest. 12. Maastrichti kriteeriumid · Riigi rahandus valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele
1990 – vabad valimised, võit aga “uuenenud” sotsparteil Rumeenias 1989. vastuhakk Ceausescu režiimile, üritas maha suruda, kuid osa politseist ja sõjaväest ülestõusnute poolele üle → Ceausescu põgenes, võeti kinni ja lasti naisega maha lagunesid ka VLO ja Vastastikuse Majandusabi Nõukogu Saksamaa taasühinemine: Ida-Sm-l võimule Sm Liit eesotsas Kristlik-Demokraatlik Liiduga, taheti ühinemist maj-, sots- ja valuutaliidu moodustamine 1. juulil 1990, viimaseid kuid kestvas SDV-s hakkas kehtima Saksa mark teiste Eur riikide arvates polnud Sm-de ühinemine vaid nende asi, huvitus ka NSVL, kelle sõjalised jõud ikka Ida-Sm-l, tahtis, et tuleks neutraalne riik ja ei ühineks NATO-ga, ühinemise suhtes skeptiline ka Sb Sm-de tahet aga võimatu ignoreerida, 1990 veebr leppisid USA, NSVL, Sb ja Pr kokku, et
diktatuur kukutada. Ida-Euroopa vabanemine sh Saksamaa taasühinemine: Berliini müüri varisemine tähendas veel säilinud Kesk- ja Ida-Euroopa kommunismi lõppu. Likvideeriti ühepartieüsteem ning kuulutati välja vabad valimised. 1990.a valimistel saavutas võidu Saksamaa kiiret ühinemist pooldav Saksamaa Liit eesotsas Kristlik-Demokraatliku Liiduga. Endised kommunistid said rängalt lüüa. Juba veebruaris alustatud läbirääkimised lõppesid majandus-, sotsiaal- ja valuutaliidu moodustamisega. Saksamaa ühinemine osutus siiski keerukamaks, sest Saksamaa tulevikust oli huvitatud ka nSV Liit. Moskva leebumisele aitas kaasa Saksamaa Liitvabariigi kantsleri Helmut Kohli pakutud majandusliku abi programm nin toetus kodumaale pöörduvatele nõukogude sõjameestele. 1990 septembris kirjutati Moskvas kokkulepetele alla ning 3 oktoober 1990 taasühines Saksamaa ametlikult. Külma sõja lõpp: Riigipöörde läbikukkumisega oli nSV Liidu saatus otsustatud, selle osad
• Arveldus- ehk kontorahasüsteem – elektrooniline ehk e-raha. • Kinkekaardid ja taaratšekid 7. Kullastandardi olemus. Valuutakomitee süsteem. Kullastandard – rahal oli kehtestatud kullasisaldus / käibib kuldmüntidega (mündistandard) või kullaks vahetatavate pangatähtede vormis (riigipankades sai paberraha eelmääratud vääringus kulla vastu vahetada). Bretton Woods’i süsteem. ’30 loobuti maailmas kullastandardist. 1944. aastal USA’s Bretton Woodsi moodustatud valuutaliidu otsusega võeti kohustus ostma kulda hinnaga 35$ / unts. ’70 oli süsteem oma aja ära elanud ning 1971. augustis loobus USA viimase riigina kulla- valuuta fikseeritud suhtest. Valuutakomitee ehk sõltumatu emiteerija süsteem – keskpanga kohustus vahetada koduvaluutat välisvaluuta vastu seadusega kinnitatud kursiga. Ringluses olevat raha hulka võis muuta vaid emiteerija kulla ja välisvaluuta reservide muutmisega. 8. Krediitraha Krediitraha on raha, mis põhineb usaldusel
Kullastandardi alamliigid: 1) Mündistandard 2) Kangistandard (piirati rahamärkide vahetamist) 3) Deviisistandard (rahamärgid vahetati Inglise naela vastu ja need omakorda kullakangide vastu) 14. Bretton Woods'i süsteem. 1930. aastate alguses öeldi peaaegu kogu maailmas lahti kullastandardist s.t. ei fikseeritud enam valuutakurssi kullaga, hõbedaga. 1944. USAs Bretton Woodsis moodustatud valuutaliidu otsusega jäi kulla alusele USA $, s.t. USA kohustus ostma kulda hinnaga 35$ unts. 1970-dateks aastateks oli Bretton Woodsi süsteem oma aja ära elanud ning 1971. aasta augustis loobus ka USA kulla-dollari fikseeritud suhtest. 15. Maastrichti kriteeriumid · Riigi rahandus valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega.
Berliini müüri langemisega varises kommunistlik süsteem Ida-Saksamaal kokku, kohe likvideeriti üheparteisüsteem ning kuulutati välja vabad valimised. Valimistel 1990. aasta märtsis saavutas võidu Saksamaa kiiret ühinemist pooldav Saksamaa Liit eesotsas Kristlik-Demokraatliku Liiduga, kes kogus ligi poolte valijate hääled. Endised kommunistid said rängalt lüüa. Juba veebruaris alustatud läbirääkimised lõppesid majandus-, sotsiaal- ja valuutaliidu moodustamisega 1. juuli 1990, kui viimaseid kuid eksisteeriva Saksa DV territooriumil hakkas kehtima Saksamaa Liitvabariigi rahaühik Saksa mark. Saksamaa ühinemine osutus siiski keerukamaks, kui esialgu arvati. Teiste Euroopa riikide arvates ei olnud see vaid sakslaste endi asi. Saksamaa tulevikust oli huvitatud NSV Liit, kelle sõjajõud asusid endiselt Ida-Saksamaal ning kes oleks tahtnud näha tulevast Saksamaad neutraalse riigina, mitte NATO liikmena
Järgnesid muudatused poliitikas: opositsioon legaliseeriti, kommunistliku partei monopol kaotai ning algasid ettevalmistused vabadeks valimisteks. Pärast Berliini müüri langemist hoogustus vastupanu Tsehhis. Sametrevolutsiooniga loodi 1989 detsembris valitsus, mida kontrollis opositsioon ja presidendiks valiti populaarne teisitimõitleja Vaclav Havel. Saksamaa taasühinemine. Veebruaris 1990 alustatud läbirääkimised lõppesid majandus-, sotsiaal- ja valuutaliidu moodustamisega 1. juulil 1990, SDVs hakkas kehtima Liitvabariigi rahaühik, Saksa mark. Ühinemist ei soosinud kõik riigid. NSVL soovis näha ühendatus Saksamaad neutraalse riigina, mitte NATO liikmesriigina, eriti skeptiline oli Suurbritannia. Veebruaris 1990 leppisid USA, NSVL, GB, ja FRA kokku, et läbirääkimised Saksamaa ühendamiseks hakkavad toimuma valemi 2+4 järgi kõigepealt lepivad kokku sakslased ise ja seejärel kooskõlastavad Teise maailmasõja võitjariikidega.
Kokku komisjonis 16 500 ametnikku, kes töötavad 26's peadirektoraadis. On Euroopa Liidu suurim organ. Komisjon omab Euroopa Liidu institutsioonidest kõige suuremat võimu. Komisjoni ülesandeks on kujundada liidu poliitikat esitades nõukogule ettepanekuid ja eelnõusid. Hoolitseb, et lepingute sätted oleksid õigesti täidetud, vajadusel pöördub Euroopa Kohtusse. Lahendab erimeelsusi liikmesriikide vahel pakkudes kompromisslahendusi. Piiratud täidesaatev funktsioon eelarve ja valuutaliidu osas. EUROOPA KOHUS (Court of justice) on sõltumatu institutsioon mis jälgib lepingute ja aktide täpset tõlgendamist ja kohaldamist vastavalt seadustele. Euroopa kohus on üheaegselt nii põhiseadusliku-, haldus-, tsiviil-, kui ka kriminaalkohtu ülesannetes. Koosneb 15 kohtunikust keda abistavad 9 peaadvokaati kes määratakse ametisse 6'ks aastaks. Juurde on loodud ka 1 astme kohus, milline tegeleb ametkonnaga seotud küsimustega ja spetsiifiliste maksuküsimustega
paremad aastat möödas sellest mudelist. Paljude mõtlejate ja poliitikute arvates EL on juba föderaliseerunud, siis tegu on pigem riikluse kui föderatsiooni tunnustega. Ometigi EL vastab praegu institutsionaalse süsteemi ning liikmesriikide ja liidu vahelise pädevuse jaotuse loogika järgi konföderatsiooniks, mitte föderatsiooniks. Kui juba kahes peamises Euroopa integratsiooni sümboliseerivas valdkonnas – valuutaliidu ja viisaruumi puhul on liikmesriikidel erinevad seisukohad, siis föderatsioonist on veel vara rääkida. Samuti föderatsiooni mudelit teostada on raske, kuna on palju riike, kes on äsja liitunud EL-iga ning kellel ei ole ühisraha ega föderatsiooni suhtes osalemissoovi ega toetust. Ühe riigi poliitilise liidri Vaclav Klaus’i arvates ei usu ta, et föderalismiga kaasnevad ühetaolised standardid, tsentraliseerimine, reguleeritus ja kontroll suurendaksid EL kodanike heaolu
annaabi.ee 
