valmistooted(frikadellid, pelmeenid, võileivad, grillvorstid, viinerid, praetud hakktooted, praetud fileetooted, suitsutatud tooted) ning munad(kaabu-, tervise-,kollased-, hiid-, suured-, pere-, pesamunad). 4. Salvest toodab suppe, salateid, kurke, kastmeid, ketsupeid, majoneese, souste, kapsaid, mehu, mahlu, supipõhju, väikste laste ja imikute toitu, valmistoite ning moose. 5. Balbiino Toodab impulssijäätiseid (tops,koorejäätis, yeti, bingo, grosso, raks, mr.big, musi topsis, musi tuutus, salto, star, kärums, vanilla ninja, limbo, trull) , perejäätiseid ( 1l jäätised, dixi, cremeto, yeti 1l, musi 1l, 2,4l jäätised, 5l jäätised, romantika, classic, pure, koorejäätis) ja kohukesi, desserdid, kokteilijää
omakorda jahu ja tangainetööstuseks, pagaritööstuseks ja kondiitri- tööstuseks . Suurim kondiitritööstuse ettevõte on Eestis juba sadakond aastat olnud kalev , mis toodab laia valikut maiustusi. Suur osa kondiitritööstuse toorainest suhkur, kakaooad jmt tuleb siiski teistest riikidest sisse osta. Konservitööstus valmistab kala ja lihakonservide kõrval ka mitmesuguseid puu ja aedviljahoidiseid ning valmistoite. Toiduainetööstuse hulka kulub veel joogitööstus , mis toodab nii karastusjooke kui ka alkohoolseid jooke. Joogitööstuse arvele läks 2011. aastal 13 protsenti toiduainetööstuse todangust, mis teeb sellest toodangu mahult kolmanda toiduaunetööstuse haru Eestis. Eesti toiduainetööstus Toiduainetööstuses võib eristada palju allharusid. 2011. aastal andis umbes kolmandiu kogu Eesti toiduainetööstuse toodangust piimatööstus, mis
Paljusid ülalloetletud sööklaid opereerivad toitlustusettevõtete ketid. Eesti suurim toitlustusettevõtete kett on Fazer Amica Eesti. 7 Kaubanduskeskuste suurköögid valmistavad laias valikus kulinaariatooteid kaupluste pooltoodete lettidesse, erinevaid külmi ja kuumi toite valmistoodete lettidesse, samuti mitmesuguseid pagaritooteid. Keskusköögid toodavad pooltooteid, valmistoite ja eineid lennukitele, laevadele, rongidele. Need võivad valmistada pooltooteid ka teistele köökidele ning kulinaariatooteid ja valmistoite toidukauplustele. Keskusköökidest võidakse viia valmistoitu koolide, firmade jne sööklatesse ja teistesse ettevõtetesse. Pooltooteid ja valmistoite võidakse toota ka erinevatele toitlustusettevõtetele, kus kohapeal toitu ei valmistata või valmistatakse osaliselt. 1.5. Restoranid
Supermarketid asuvad enamasti suurtes elamurajoonides. · Hüpermarket on jaekaubandusettevõte, kus müügipinda on üle 2500 m2 ning toidu-ja esmatarbekaupade osakaal ületab 50%. Hüpermarketid asuvad peamiselt suurte magistraalide ääres või suurtes kaubanduspiirkondades. 1.4. Selveri Köök Selveri Köök tegutseb alates 1998 aastast. Selveri Köögi tootevalikus on lai valik salateid, valmistoite, magustoite ning kondiitri ja pagaritooteid. Lisaks valmistatakse ettetellimisel ka peolauatooteid, laste pidulaudadele pakume lastemenüüd. Samuti pakume lahjemate toitude sarja - Saleneja sarja. Need tooted on mõeldud inimestele, kes soovivad tervislikult toituda ja tarbida kalorivaesemaid tooteid. Selveri Köögi sortimenti täiendatakse pidevalt, kuid kaks korda aastas leiab aset suurem tootevahetus, mille kokkupanekul lähtume hooaegadest. Selveri Köögi professionaalsed kokad
7. Söö vähem suhkrut Pea meeles, et karastusjoogid ei kustuta janu, parim janukustutaja on vesi. Kommide ning šokolaadi asemel võib maiustada värskete või kuivatatud puuviljadega. Küpsetiste ja magustoitude puhul täidavad suhkru ja siirupi aseainet edukalt looduslikult magusad puuviljad. 8. Söö vähem soola Suur osa liigsest soolast tuleb sinu toidutaldrikule tahtmatult kaasa konserveeritud ja valmistoitudest. Seepärast võiksid kindlasti eelistada enda valmistatud toite või valmistoite, mille soolasisaldust saad kontollida. Toitu saab soola asemel maitsestada hoopis ürtide ja maitsetaimedega. Toidulauas ära valmistoidule kergekäeliselt soola juurde raputa. 9. Joo piisavalt vett Organismi veevajadus on 28–35 ml kehakaalu kg kohta. Näiteks 60 kg kaaluval inimesel on päevane veevajadus 2,4 liitrit. Põhikogus veest saadakse toiduga. Enim vett saadakse puu- ja köögiviljadest, suppidest, teest, kohvist, mahladest, karastusjookidest. Jookide kaudu
Aega napib ning seda vähest, mis töö ja muude kohustuste vahelt järgi jääb, tahetakse veeta võimalikult kvaliteetselt, näiteks oma perega. Kiirtoidud annavad säärase võimaluse. Töötav pereema on vaid üks näide paljudest võimalustest, sama hästi võib tegu olla hoopis tudengiga, kes vaaritamise asemel tahaks Pirogovi pargis kaunist ilma nautida. Seetõttu ongi peamiseks retooriliseks eelduseks väide, et kui sa tarbid Maakera valmistoite, siis jääb alles rohkem kvaliteetset aega, mida on võimalik vastavalt oma äranägemise järgi kasutada. Peamine argument, mis sellest reklaamist läbi kumab, on: mis sa jändad toiduvalmistamisega, kui Maakera on selle töö juba sinu eest ära teinud. ,,Kohtume Õues!" nagu Pura reklaamis ütles. Maakera kaubamärk paistab silma ka oma erilise keelekasutuse (ästi-ästi-ästi) ning toiduainete nimede poolest.
Suurköögid võivad olla toitlustusettevõtted, mis tegutsevad õppeasutustes, haiglates ja teistes meditsiiniasutustes, hooldusteenust pakkuvates ettevõtetes, hotellides ja teistes majutusasutustes, spaades, laevadel jne. Suurköögid võivad olla ka iseseisvalt toimivad ettevõtted, mis toodavad pooltooteid (näiteks lihast, köögiviljast), kulinaariatooteid (näiteks salatid, võileivad), pagaritooteid (näiteks pirukad, väikesaiad, koogid), valmistoite teistele suurköökidele või ettevõtetele (näiteks lennu- ja laevafirmadele), kauplustele ja erinevatele klientidele, samuti peoteenust pakkuv ettevõte. Suurköögid võivad kuuluda riigile, kohalikele omavalitsustele või olla eraomandis. Suurköökide toimimise eripäraks on pooltoodete ja/või toidu valmistamine suurtes kogustes. Valmistoidu tootmisel kasutatakse palju pooltooteid (liha-, köögivilja-, kastmete pooltooted jne), mis säästavad
Ettevõtte eestvedajad näevad taimetoitluse põhimõtete populariseerimises potentsiaali ühiskonna teadlikkuse tõstmisel. 4 2. ÄRIIDEE, VISIOON, MISSIOON JA EESMÄRGID Äriidee on luua toitlustusteenust pakkuv osaühing MAITSE, mis pakub klientidele laias valikus taimetoitlastele sobivaid roogasid nii kohapeal buffee kujul, kui eelvalmistatud ning koduse menüü rikastamiseks mõeldud kaasaostetavat asjakohast toorainet, pooltooteid, ja valmistoite. Keskendume toidu koostisosi valides ja buffee atmosfääri luues keskkonna- ja tervisesõbralikkusele ning tervislike elu- ja toitumisviiside propageerimisele. Toitlustuskoha eesmärgiks on rikastada külastaja toidulauda mitte ainult sel hetkel, kui ta kohapeal einestab, vaid ka pikemas perspektiivis oma toidulaual valikuid tehes. Toitlustusasutuse sihtgrupiks on taimetoitlaste kõrval ka kõik teised keskkonnast ja enda
· võimalusel valida sarnaste toiduainete seast väiksema soolasisaldusega variant, selle kohta leiab info pakendit, · vali võimalikult vähe töödeldud toiduaineid: - valmista toitu värsketest või külmutatud toiduainetest, sest nende soolasisaldus on väiksem, - töötlemata liha, kana ja kala sisaldab vähem soola, kui suitsutatud ja soolatud, - pikaajaliseks säilitamiseks mõeldud toiduained sisaldavad tavaliselt rohkem soola. Vältida tuleks konserve jm valmistoite. Konserveeritud toiduainete ostmisel otsi vähese soolaga või soolata valmistatuid, · vahepaladeks vali puu- ja köögiviljad alternatiivina soolastele suupistetele, · salatite valmistamisel kasuta õli või mahla, sest salatikastmetes on tavaliselt palju soola, · toidu maitsestamiseks kasuta soola asemel kõikvõimalikke ürte ja maitseaineid, kuigi ka need võivad sisaldada soola, aga vähem: - paprika ja tsillipipar suppidele, - karri, petersell ja küüslauk kanaroogadele,
7. Söö vähem suhkrut Pea meeles, et karastusjoogid ei kustuta janu, parim janukustutaja on vesi. Kommide ning sokolaadi asemel võib maiustada värskete või kuivatatud puuviljadega. Küpsetiste ja magustoitude puhul täidavad suhkru ja siirupi aseainet edukalt looduslikult magusad puuviljad. 8. Söö vähem soola Suur osa liigsest soolast tuleb sinu toidutaldrikule tahtmatult kaasa konserveeritud ja valmistoitudest. Seepärast võiksid kindlasti eelistada enda valmistatud toite või valmistoite, mille soolasisaldust saad kontrollida. Toitu saab soola asemel maitsestada hoopis ürtide ja maitsetaimedega. Puljongikuubikuid, liha- või köögiviljaekstrakte ning sojakastet kasuta mõõdukalt. Toidulauas ära valmistoidule kergekäeliselt soola juurde raputa. 9. Joo piisavalt vett Täiskasvanu vajab päevas 23 liitrit vett, millest 11,5 liitrit võiks organismi jõuda vedelikuna, ülejäänu toiduga. Vett vajab sinu organism toitainete ja jääkide transportimiseks,
peatuvad ka toiduainete kvaliteeti mõjutavad biokeemilised protsessid. Mida kiiremini ja mida madalamal temperatuuril toiduaineid külmutatakse, seda paremini säilivad nende toiteväärtus ja maitseomadused. Madal temperatuur mikroobe ei hävita, seega toiduainete üleviimisel külmast sooja ruumi hakkavad mikroobid jälle kiiresti paljunema ning toiduaine võib ruttu roiskuda. Külmutatakse puu-ja köögivilju, liha, kala ning valmistoite 16. Pastöriseerimine - toiduainet kuumutatakse temperatuuril 63...75 °C 20...30 minuti jooksul või temperatuuril 90°C mõni sekund. Nii hävib suurem osa mikroobe (mitte kõik!), kuid spoorid säilitavad eluvõime. Pastöriseerimine mõjutab kuumutatud toote omadusi suhteliselt vähe ja nii säilib toiduaine maitse, lõhn, struktuur, biokeemiline koostis ja värvus peaaegu muutumatul kujul. Pastöriseeritakse näiteks piima, mahla, keedist, muna. Pastöriseeritud tooteid tuleb hoida
7. Söö vähem suhkrut Pea meeles, et karastusjoogid ei kustuta janu, parim janukustutaja on vesi. Kommide ning sokolaadi asemel võib maiustada värskete või kuivatatud puuviljadega.Küpsetiste ja magustoitude puhul täidavad suhkru ja siirupi aseainet edukalt looduslikult magusad puuviljad. 8. Söö vähem soola Suur osa liigsest soolast tuleb sinu toidutaldrikule tahtmatult kaasa konserveeritud ja valmistoitudest. Seepärast võiksid kindlasti eelistada enda valmistatud toite või valmistoite, mille soolasisaldust saad kontollida. Toitu saab soola asemel maitsestada hoopis ürtide ja maitsetaimedega. Puljongikuubikuid, liha- või köögiviljaekstrakte ning sojakastet kasuta mõõdukalt. Toidulauas ära valmistoidule kergekäeliselt soola juurde raputa. 9. Joo piisavalt vett Täiskasvanu vajab päevas 23 liitrit vett, millest 11,5 liitrit võiks organismi jõuda vedelikuna, ülejäänu toiduga. Vett vajab sinu organism toitainete ja jääkide
muude toodetega on just nii nagu on, olenevalt partiist. Selveri omatooteid on kerge eristada, kuna nende peal on kujutatud Selveri rõõmsavärviline ostukäru päiksega ja toodetele osutab ka reklaam vobler. MK 1 Kodune töö Toidukaubaõpetuses nr 2 Pilt 8 Valik Selveri märgitooteid Pilt 7 Selveri märgitootele osutav vobler Lisaks eelpool toodule on Selveri enda tootemargiks ka Selveri Köök. Selveri Köögi tootevalikus on lai valik salateid, valmistoite, magustoite ning kondiitri ja pagaritooteid. Lisaks Köögi märgile toodab Selveri köök ka Argipäeva ning Selveri Eine sarju. Nendest toon ära ainult lühikirjelduse ja logod. Argipäeva sarja kuulub kuulub 12 rooga: 4 valmistoitu, 4 salatit, 2 magustoitu ja 2 kooki. Sarja kuuluvad näiteks hakklihakaste ja õlikastmega kapsa-köögiviljasalat. Selveri eine sarja kuuluvad maksastrooganov tatraga, spagetid Bolognese kastmega, pikkpoiss kartuli ja
Eesmärk on kõikides sarjades üks- olla parim. Kokku treenib klubis 155 noort/last. Selveri Köök Selveri kauplusteketi eripäraks on Selveri Köök. Oma köögi värskete toodetega varustatakse iga päev kõiki Selvereid üle Eesti. Selveri Köök tegutseb alates 1998 aastast. Selveri Kööki juhib juhataja Reet Rum. Selveri Köögi tootevalikus on lai valik salateid, valmistoite, magustoite ning kondiitri ja pagaritooteid. Lisaks valmistatakse ettetellimisel ka peolauatooteid, laste pidulaudadele pakume lastemenüüd. Samuti pakuvad nad lahjemate toitude sarja - Saleneja sarja. Need tooted on mõeldud inimestele, kes soovivad tervislikult toituda ja tarbida kalorivaesemaid tooteid. Selveri Köögi sortimenti täiendatakse pidevalt, kuid kaks korda aastas leiab aset suurem tootevahetus, mille kokkupanekul lähtuvad hooaegadest. Selveri Köögi professionaalsed
Töökohustuste hulka kuulub ka klientidega suhtlemine meili ja telefoni teel. Klientide saabumisel tutvustan neile maja ning selgitan välja kas klient soovib ürituste, ekskursioonide või vabaajaveetmis võimaluste kohta informatsiooni. Samuti tuleb teada saada kas klient on huvitatud hommikusöögist või sauna kasutamisest. Hommikusöögiks pakume kliendile erinevaid valikuid. Kui on rohkem kliente toimub buffeet stiilis hommikusöök. Kõik toidud valmistan ise ja koha peal, ei paku poe valmistoite. TOOTED JA TEENUSED Pakume majutust kahekorruselises külalistemajas, mis asub 10 minutilise jalutuskäigu kaugusel Kuressaare kesklinnast. Oleme avatud aastaringselt ning võimalusel võtame vastu ka ilma etteteatamiseta kliente. Maja esimesel korrusel on külastajatele kasutamiseks köök, söögituba, peoruum ( saab kasutada kui rentida terve maja), puhkeruum (näiteks asub seal piljardi laud, arvuti klientide kasutamiseks), veranda ja ka saun
7. Söö vähem suhkrut Pea meeles, et karastusjoogid ei kustuta janu, parim janukustutaja on vesi. Kommide ning sokolaadi asemel võib maiustada värskete või kuivatatud puuviljadega. Küpsetiste ja magustoitude puhul täidavad suhkru ja siirupi aseainet edukalt looduslikult magusad puuviljad. 8. Söö vähem soola Suur osa liigsest soolast tuleb sinu toidutaldrikule tahtmatult kaasa konserveeritud ja valmistoitudest. Seepärast võiksid kindlasti eelistada enda valmistatud toite või valmistoite, mille soolasisaldust saad kontollida. Toitu saab soola asemel maitsestada hoopis ürtide ja maitsetaimedega. Puljongikuubikuid, liha- või köögiviljaekstrakte ning sojakastet kasuta mõõdukalt. Toidulauas ära valmistoidule kergekäeliselt soola juurde raputa. 9. Joo piisavalt vett Täiskasvanu vajab päevas 23 liitrit vett, millest 11,5 liitrit võiks organismi jõuda vedelikuna, ülejäänu toiduga. Vett vajab sinu organism toitainete ja jääkide
Pea meeles, et karastusjoogid ei kustuta janu, parim janukustutaja on vesi. Kommide ning sokolaadi asemel võib maiustada värskete või kuivatatud puuviljadega. Küpsetiste ja magustoitude puhul täidavad suhkru ja siirupi aseainet edukalt looduslikult magusad puuviljad. 8. Söö vähem soola Suur osa liigsest soolast tuleb sinu toidutaldrikule tahtmatult kaasa konserveeritud ja valmistoitudest. Seepärast võiksid kindlasti eelistada enda valmistatud toite või valmistoite, mille soolasisaldust saad kontollida. Toitu saab soola asemel maitsestada hoopis ürtide ja maitsetaimedega. Puljongikuubikuid, liha- või köögiviljaekstrakte ning sojakastet kasuta mõõdukalt. Toidulauas ära valmistoidule kergekäeliselt soola juurde raputa. 9. Joo piisavalt vett Täiskasvanu vajab päevas 23 liitrit vett, millest 11,5 liitrit võiks organismi jõuda vedelikuna, ülejäänu toiduga. Vett vajab sinu organism toitainete ja jääkide transportimiseks,
(Gandhi, K. The Importance of Lunch...) Lõunasöögiks sobib hästi köögiviljasupp (bors, kapsasupp või midagi sarnast), milles ei oleks palju liha. Sobivad ka poest ostetud supid. 1.3 Õhtusöök Õhtusöök peaks olema kergem kui lõunasöök. Õhtust ülesöömist aitavad vältida korralik hommiku- ja lõunasöök ning väiksemad vahepalad. Õhtusöögiks sobib näiteks puder või mingisugune rohkesti köögivilju sisaldav toit. Pole soovitatav süüa poest ostetud valmistoite ega 6 valmistada toitu poolfabrikaatidest, kuna need on tihti nii soolased kui ka rasvased. (Õhtusöök...) 7 2. Ebatervisliku toitumise tagajärjed 2.1 Psühholoogilised Toitumishäired on haigused, mille keskmes on kehakaalu ja -kuju ülemäärane tähtsustamine,
vastavust hügieenistandarditele ja seda suurem on tõenäosus, et toode on saastunud termoresistentsete toksiinidega. Seega on väga oluline tagada nõuetele vastav tootmishügieen ja töötajate isiklik hügieen alates tooraine vastuvõtust kuni valmistoote tarbijani jõudmiseni. Tooraine kontroll peab algama juba farmi tasandilt. Tänapäeval on toidumürgistuste arvu suurenemine tingitud eeskätt sellest, et tarbi- takse rohkem valmistoite. Tarbijate tasandil on oluline teada, et korralik toidu läbi- küpsetamine tagab tihti toidu bioloogilise ohutuse, samuti on väga vajalik tootja poolt määratud temperatuurireziimide järgimine külmaketi pidev säilimine ja toote valmistamisel tootja poolt määratud temperatuuride rakendamine. Eespool loetletule põhinedes võib väita, et mitte kõik toidu tarbimisest tulenevad ohud ei ole tingitud käitlemisettevõttest, vaid ka meist endist, kes me toitu ostame ja seda
Kehtesta süsteem, et juhul, kui turule saadetud ja ettevõttesse jõudnud toit või koostisosa on osutunud mittenõuetekohaseks, oleks võimalik selle partii ettevõttes tuvastada ning käitlemisest kõrvaldada (tootjale/maaletoojale tagastada). Vahetooteid (tükeldatud kurgid, marineeritud lihad jms) markeeri valmistamise ajaga ja vajadusel nimetusega, et oleks võimalik jälgida nende liikumist; Juhul, kui ettevõte turustab valmistoite väljapoole ettevõtet, peab toidul või sellega kaasaoleval saatelehel olema samuti toidu partiid identifitseeriv info (kindlasti kõlblikkusaja lõpp või realiseerimise- ja tarvitamise lõpptähtaeg). Kehtesta süsteem, et toidutekkelise haiguse või selle kahtluse korral oleks võimalik kindlaks teha iga tooraine ja selle päritolu, mida toidu valmistamisel kasutati. 1.14 Kaebused ja järelevalveasutuse informeerimine
nimetus, säilitamistingimused ja ajad); Kehtesta süsteem, et juhul, kui turule saadetud ja ettevõttesse jõudnud toit või koostisosa on osutunud mittenõuetekohaseks, oleks võimalik selle partii ettevõttes tuvastada ning käitlemisest kõrvaldada (tootjale/maaletoojale tagastada). Vahetooteid (tükeldatud kurgid, marineeritud lihad jms) markeeri valmistamise ajaga ja vajadusel nimetusega, et oleks võimalik jälgida nende liikumist; Juhul, kui ettevõte turustab valmistoite väljapoole ettevõtet, peab toidul või sellega kaasaoleval saatelehel olema samuti toidu partiid identifitseeriv info (kindlasti kõlblikkusaja lõpp või realiseerimise- ja tarvitamise lõpptähtaeg). Kehtesta süsteem, et toidutekkelise haiguse või selle kahtluse korral oleks võimalik kindlaks teha iga tooraine ja selle päritolu, mida toidu valmistamisel kasutati. 1.14 Kaebused ja järelevalveasutuse informeerimine
Riskiga seotud toiduained on erinevad hallitusjuustud, mida ei ole valmistatud pastöriseeritud piimast (kitsepiim). 20 Kõvad juustud ja määrdejuustud on valmistatud pastöriseeritud piimast ning ei kujuta endast ohtu. Samuti on raseduse ajal hea vältida pastöriseerimata piima ning piimatooteid. Listerioosi põhjustaja bakter hukkub kuumuses ning seetõttu soovitatakse kõiki valmistoite uuesti kuumutada, eriti kui need sisaldavad linnuliha. Lisaks soovitatakse riski vähendamiseks puu- ja köögivilju hoolikalt pesta, eriti neid mida süüakse kuumutamata kujul. Salmonelloos Salmonella bakter on üks peamistest toidumürgistuste põhjustajatest, mis raseduse ajal võib põhjustada raseduse katkemist, raseduse peetumist ja enneaegset sünnitust. Sagedamini on salmonellaga võimalik nakatuda süües toorest muna või pooltoorest
töödeldakse tumenemise vältimiseks nõrga sidrunhappelahusega. Tumenemist põhjustab puuviljade lõikepindadele mõjuv tugev oksüdeerija-hapnik. Sidrunhappe lahus toimib antioksüdandina ja takistab värvuse muutumist Külmutamine säilitusviis, mis tagab toiduainete maitse, aroomi, värvuse ja põhilise toiteväärtuse säilimise. Külmutamisel tagatakse toiduainete säilimine temperatuuri alandamisega -18°C...-45°C. Külmutatakse puu-ja köögivilju, seeni, liha, kala ning valmistoite. Marju ja puuvilju külmutatakse nii suhkruga kui suhkruta. Kalu külmutatakse enamasti puhastatult ja fileeritult. Külmutamise kvaliteet sõltub peamiselt kahest asjaolust: Külmumisprotsessi kiirusest. Mida kiiremini ja madalamal temperatuuril toiduaineid külmutatakse, seda paremini säilivad nende toiteväärtus ja maitseomadused. Kiirel külmumisel jäätub toidus olev vesi väikesteks, ühtlase struktuuriga kristallideks ning toiduained näivad sulamisjärgselt värsketena
Kasutatakse palju pooltooteid. Pooltoodete kasutamine säästab aega ja tööjõudu. Teenindus suurköökides on kõige sagedamini korraldatud iseteenindusena. Kaubanduskeskuste suurköögid Valmistavad: kulinaartooteid kaupluste pooltoodete lettidesse, külmi ja kuumi toite kaupluste valmistoodete lettidesse, pagaritooteid kauplustele. Keskusköögid Toodavad lennukitele, laevadele, rongidele: pooltooteid, valmistoite, eineid. Keskusköögis valmistatud pooltooteid ja valmistoitu viiakse ka toitlustusettevõtetele, kus kohapeal toitu ei valmistata. Keskusköögist viiakse valmistoit sageli ka koolide, firmade jne sööklatesse. Sööklad asuvad erinevate ettevõtete (koolid, haiglad, hooldekodud, firmad 10 jne) juures. Haiglate sööklad Klientideks on patsiendid ja haigla töötajad.
annaabi.ee 
