1. Näited selle kohta, et Eesti oli 1918-1934 demokraatlik riik: * Rahvas sai riigikogu valida (valimisõigus). * Võimul oli üks parlament (valitav). * Kehtis põhiseadus. 2. Vaikiva ajastu iseloomulikud jooned: * Kuulutati välja kaitseseisukord. * Riigikogu saadeti laiali. * Jälgiti ajakirju ja ajalehti (tsensuur). * Demokraatlik riigikord asendus autoritaarse riigikorraga. 3. Miks vallutasid Saksa väed 1918. aasta algul Eesti? * Sellepärast, et Saksamaa tahtis kaitsta siinseid baltisakslasi. * Et rünnata Venemaa pealinna Petrogradi. 4. Vabadussõda algas 28.november 1918. aastal, sest Punaarmee tahtis Narvat rünnates Eestit tagasi võita. 5. Tartu rahu sõlmiti 2.veebruaril 1920. aastal kell 00.45 Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. 6. Millised ohuallikad olid Eestil välispoliitiliselt 1930ndatel? Natsi-Saksamaa ja NSVL 7
Bayeux' vaip on romaani tekstiilikunsti kuulsaim näide. Valmistatud 1076. aastal. Arvatavasti kulus selle valmistamisele 10 aastat. Ligi 68.3 meetrit pikk ja 50 cm kõrge. Jutustab loo ,kuidas Põhja- Prantsusmaal elanud normannid krahv Guillaume'i (hiljem inglise kuningas William I) juhtimisel üle La Manche'i väina purjetasid ja Inglismaa vallutasid 1066.aastal aset leidnud Hastingsi lahinguga. Mis teeb selle nii eriliseks? Annab vägagi täpse ülevaate 11. sajandi igapäevaelust. Ülima täpsusega on tikitud tollane riietus, sõjarelvad, ehted, mööbel, koduloomad jne. Vaibal on kujutatud rohkem kui 600 inimest, 200 hobust, 50 koera ja 500 muud looma (linnud, põdrad, karud, kalad, lõvid, kaamlid; lisaks mütoloogilised olendid nagu kentaurid, draakonid jne), 30 ehitist ja 40 laeva.
võimu alla Balkani poolsaar, Aasias Väike-Aasia poolsaar, Süüria, Palestiina ja Siinai poolsaar, Aafrikas Egiptus ja Küreene. Bütsantsi põhjapiiriks olid Doonau jõgi ja Musta mere lõunarannik. Idas piirnes Bütsants Sassaniidide riigiga. Araablastest eraldas neid Süüria kõrb. Põhja-Aafrikas kuulus Bütsantsile Egiptus ja kitsas Vahemere-äärne rannariba. VI sajandi keskpaigas, keiser Justinianus I valitsusajal (527-565) vallutasid bütsantslased Dalmaatsia, Itaalia, Pürenee poolsaare lõunaosa ja Põhja-Aafrika. Bütsantsi elanikkonna põhiosa moodustasid kreeklased, kes olid põliselanikeks Balkanil ja Väike- Aasias, kuid neid asus rohkesti ka Süüria ja Egiptuse suurtes linnades. Bütsantsi ametlikuks riigikeeleks oli kreeka keel.
TATARLASED Minevik Tatarlased on ühenduses mongoli ja türgi rahvastega. 13. sajandil osalesid nad mongoli väepealiku Tšingis-khaani sõjakäikudel. Tema impeerium hõlmas hiigelalasid, mida suuruselt võiks võrrelda endise Nõukogude Liiduga. Aastal 1236 suundus tema umbes 150000 sõdalast Uurali mägedest läände Euroopasse. Kõigepealt ründas ta vene linnu. Kui mongolid üsna varsti Venemaa vallutasid, rajasid nad ühise mongoli-türgi riigi. Tatarstan ja selle pealinn Kaasan Praegusajal elab ligikaudu neli miljonit inimest paljurahvuselises 68000 ruutkilomeetri suuruses Tatarstani Vabariigis, mis paikneb Venemaa Euroopa-osa idapiirkonnas. Riiki peetakse üheks ”kõige enam majanduslikult arenenud riigiks Venemaa Föderatsioonis”. Kaasan on moodne miljoni elanikuga linn Volga ja Kazanka jõe ristumiskohas. See on üks paljudest Venemaa linnadest
_________________________________________________ MESOPOTAAMIA Mida tähendab sõna „mesopotaamia“? MESOPOTAAMIA KULTUURI PERIOODID • IV-III aastatuhat (at) eKr rajasid sumerid oma linnriigid • III at II poolel eKr vallutasid akadid sumerite alad ja allutasid need oma võimule • 1830 – 1530 a eKr oli kontroll piirkonna üle Babüloni valitsejate käes (Vana- Babüloonia riik) • II at I pool – 605 a eKr Assüüria riik • 625 – 539 a eKr Uus – Babüloonia riik SUMERI - AKKADI KULTUUR JA KUNST 1. Millises Mesopotaamia osas asusid Sumerite linnriigid? Milline riik asub praegu sumerite aladel? 2. Millised olid tähtsamad sumerite linnad? 3
relvastatud eestlaste salgad tundusid neile ohtlikud. Kuna Eestis tegutses endiselt palju Punaarmee diversante ning sakslastel nappis tagalavägesid, siis otsustasid nad 2. augustil eestlaste võitlusgrupid ümber formeerida politseiliste ülesannetega "Omakatiseks". Selle peaülesanneteks kujunesid vahiteenistus ning maa puhastamine punaarmeelastest ja teistest punategelastest. Pärast Eesti mandriala langemist sakslaste kätte jätkusid lahingud Eesti saartel. Sakslased vallutasid 5. oktoobriks Saaremaa ja 21. oktoobriks Hiiumaa. Järgnevalt jäi Punaarmee kätte Eesti aladest veel vaid Osmussaar, mille garnison 2. detsembril evakueeriti. 6. detsembril saabusid saarele Saksa väeosad ja sellega oli esimene Nõukogude okupatsiooniaeg Eestis ka lõppenud. 7 1. juulil nimetas Saksa julgeolekupolitsei Eestit esimesena okupeeritud idaaladest juudivabaks
VANA-LIIVIMAA KUJUNEMINE VANA-LIIVIMAA RIIKIDE KUJUNEMINE VANA-LIIVIMAA eestlaste, liivlaste ja läti hõimude asuala, mille ristisõdijad vallutasid Ühtset riiki vallutatud aladel ei kujunenud Miks? 1236.a. toimus Saule lahing leedulaste ja Mõõgavendade ordu vahel 1237.a. loodi Saksa ordu Liivimaa haru, peagi hakati kasutama lühendatud nimetust Liivi ordu 1238.a. sõlmiti Stensby leping Saksa ordumeistri ja Taani kuninga vahel: 1) paavsti nõudmisel sai Taani kuningas Tallinna, Rävala, Harjumaa, Virumaa 2) lepiti kokku ühises võitluses Vene vürstiriikide vastu, et
1. Kristlik- Jehoova 2. Judism- Jahwa 3. Islam- Allah Judasim tekkis u 3000 a tagasi.1.saj pKr kujunes ristiusk.Islam tekkis 622 pKr Islami rajaja prohvet Muhamed , kes elas Meka linna. 622 Muhamed põgenes Mekast Mediinasse-> 630 tagasi Mekasse , 632 suri. Pärast Muhamedi surma valitses 4 kaliifi. Islamiusulised jagunesid sunniidideks (tunnistasid kõiki 4 kaliifi), siidid (tunnistasid 1 kaliifi Ali'd). 4 kaliifi valitsemise ajal vallutasid araablased ala Indiast kuni Atlandi ookeanini. 8. saj algul vallutasid araablased Hispaania, 732 Patiersi lahing -> frangid purustasid araablsed. Muhamedi ajal kirjutati Islami usu kolm kõige pühamat raamatut: 1. Koraan- islami usuliste pühakiri, araabia keeles, kogu elu pidi seda järgima 2. Sunna- pühapärimus , reguleerib islamiusuliste igapäevaelu. 3. Sariaat- islami õigusnormide kogum Alates 11.sajandist rekonkesta e Hispaania tagasivallutamine. 1492 Granada.
1. Kristlik- Jehoova 2. Judism- Jahwa 3. Islam- Allah Judasim tekkis u 3000 a tagasi.1.saj pKr kujunes ristiusk.Islam tekkis 622 pKr Islami rajaja prohvet Muhamed , kes elas Meka linna. 622 Muhamed põgenes Mekast Mediinasse-> 630 tagasi Mekasse , 632 suri. Pärast Muhamedi surma valitses 4 kaliifi. Islamiusulised jagunesid sunniidideks (tunnistasid kõiki 4 kaliifi), siidid (tunnistasid 1 kaliifi Ali'd). 4 kaliifi valitsemise ajal vallutasid araablased ala Indiast kuni Atlandi ookeanini. 8. saj algul vallutasid araablased Hispaania, 732 Patiersi lahing -> frangid purustasid araablsed. Muhamedi ajal kirjutati Islami usu kolm kõige pühamat raamatut: 1. Koraan- islami usuliste pühakiri, araabia keeles, kogu elu pidi seda järgima 2. Sunna- pühapärimus , reguleerib islamiusuliste igapäevaelu. 3. Sariaat- islami õigusnormide kogum Alates 11.sajandist rekonkesta e Hispaania tagasivallutamine. 1492 Granada.
X saj lagunes kalifaat 5 iseseisvaks islamiriigiks:Hisp,Eg koos P-Aaf,Süüria,Iraak,Iraan. Võim läks riigis kaliifidelt sultanite ehk väepealikest valitsejate kätte. Iraani ja Kesk-Aasia valitsejad palkasid oma sõjateenistusse türklasi,kellede seas tõusis esile seldzuki hõim.Nad võtsid omaks islami usu ja tungisid XI saj Kesk-Aasiasse ja Iraani.Ka Iraak ja Süüria langesid seldzukkide võimu alla. Seldzuki sultanid valitsesid Iraanist Vahemereni ulatuvat hiigelriiki. 1071. vallutasid türklased Väike-Aasiaseldzukkide riigi tuumikala. Seldzukkide suurriigi lagunemisele järgnes pol killustatuse ja võõrvallutajate sissetungide periood. Algasid ristisõjad1099.vallutasid ristisõdijad Jeruusalemma. Islamiriikidele said ohtlikuks mongolid. XIII saj ühendas Tsingis- khaan mongolid; 1206. sai temast suurkhaan. Mongolite ratsaväe ratsanikud jagas ta tuhatkondadesse ja kümmetuhatkondadesse khaanide ja teiste ülikute juhtimisel.Järgnesid edukad vallutusretked
1) Üldised andmed. Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Pealinnaks on Pariis. Pindala 547 030 km2 . Rahvaarv 62 814 233 (ilma meretaguste piirkondadeta). Rahaühik euro, SKT elaniku kohta 33 678 USD. 2) Ajaloolised linnad. Pariis ehk Prantsusmaa pealinn on üks vanemaid linnu Euroopas. Algselt oli seal keldi hõimu parisiide asula, 1. sajandil eKr vallutasid selle roomlased. 987 sai linn Prantsusmaa pealinnaks, keskajal oli see Euroopa suurim linn. Marseille on linn Lõuna-Prantsusmaal, Provence-Alpes-Côte d'Azuri piirkonna ja Bouches-du-Rhône departemangu keskus. Marseille on elanike arvult Prantsusmaa teine linn ja suuruselt kolmas linnastu. Linna asutasid umbes 7. sajandil eKr kreeklased, kes nimetasid linna (Massalia). 49 eKr vallutasid linna roomlased. 1218. aastal Marseille iseseisvus, kuni 1481 a
Eestlaste ebaedu põhjused · Vastase arvuline ülekaal · Relvastuse ja varustuse ebapiisavus · Otstarbeka juhtimise puudumine · Madal võitlusmoraal Vabadussõja käik, olulisemad lahingud 1919 · 6. jaan. 1919 algas Eesti vägede vastupealetung Narva ja Paide suunal. · 7. jaan. Eesti väed asusid üldpealetungile Põhja-Eesti rindele saabus kaks Soome kompaniid Hans Kalmu ja Martin Ekströmi juhtimisel. · 14. jaan. - Eesti väed vallutasid soomusrongide abil tagasi Tartu linna. 17.-18. jaan. toimus Utria dessant Narva vabastamiseks, milles osalesid neli Soome vabatahtlike kompaniid (600 meest) ja Eesti dessantpataljon (400 meest). · 18. jaan. vabastati Narva · 31. jaan. toimus Paju lahing, kus võideti Läti punaseid kütte. Surmavalt sai haavata Julius Kuperjanov. · 1. veebr. -Eesti väed vallutasid Valga ja Võru. · 16. veebr. - Punaarmee alustas Volmari suunalt vastupealetungi ja vallutas
valdajad Linnriikides olid ka vabad kodanikud: Sõltumatud käsitöölised ja talupojad, kes teenisid sõjaväes ja osalesid rahvakoosolekutel. Sumeri riiki nõrgestasid pidevad linnadevahelised tülid. Sumeritest läänepool elasid Semiidid, kelle keskuseks Mari linn. 2. 2334-2193 eKr rajasid Semiidid Akadi riigi. Valitsejaks kuningas Sargon I, kes vallutas sumerid, ühendas Mesopotaamia, lõi impeeriumi ehk suure Akadi riigi. 3. 1792 – 1595 eKr vallutasid põhjapoolsed naabrid Akadi riigi ning rajasid Vana- Babüloonia. Pealinnaks Babülon. Valitsejaks kuningas Hammurap (1792-1750), kes lõi Suure Seaduste kogu. 4. 1700-1200 eKr tekkis Hetiidi impeerium. Hetiidid vallutasid Vana-Babüloonia. Uut riiki valitses kuningas Hatušili I. Pealinnaks Hattuša. 5. 900-612 eKr põhjaosas Assüüria semiidid Võimsam Assüüria kuningas Sargon II (721-705) vallutas heebrealaste põhjapoolse Iisraeli riigi, mille rahvas küüditati
546 Kambyses II vallutas egiptuse. 522-486 eKr Kuningas Dareios I saavutab pärsia impeeriumi suurima ulatuse. 480-479 ei õnnestunud Xerxes I'l kreekasse tungida. IX aastatuhandel tekkis Jeeriku asula. III aastatuhandel eKr sai tähtsamaks linnaks Byblos. 1918 saj eKr heebrealased asuvad Palestiinasse. 14 saj eKr esimesed tõendid foiniikia tähestiku kohta. 1250 1200 eKr iisraellaste väljarändamine egiptusest Moosese juhtimisel. 12- 11 saj eKr iisraellased vallutasid Kaanaini. Iisraellaste riik (11-10 saj eKr.) 1000-926 eKr Taavet vallutas Jeruusalemma. 962-922 valitses Saalomon ja ta rajas Jahve templi Jeruusalemma. Peale tema surma jagunes riik kaheks Iisraeliks (Samaaria) ja Juuda (Jeruusalemm). Pärsia pealinnad Susa, Persepolis, Ekbatana ja Babülon. Maagid pärilik preesterkond kes viisid läbi rituaale. Monoteism ainujumalakultus. Messias Taaveti soost salvitud kuningas.
Indiaanlased - Ameerika põliselanikud. U 20 000a tagasi inimesed rändasid Aasiast Ameerikasse. U 2000a tagasi Ameerikas hakkas tekkima klassiühiskond. Maajad(maiad). Maajad elasid Mehhikos Yucatani poolesaarel. Peamiseks tegevusalaks oli alepõllundus.Kasvatati pealmiselt maisi. 300 - 900a - Maajade kõrgperiood. Maajade leiutised: · kalender · arv 0 · piltkiri Asteegid. Asteegid elasid kesk-Mehhikos.Nad rajasid sinna pealinna Tenochtitlan. 15. saj. vallutasid Asteegid kogu kesk-Mehhiko. Asteekide valitseja oli piiramatu võimuga. Tähtsaim jumal oli sõjajumal. Inkad. Inkad elasid Peruus.Inkad tegelesid põlluharimisega ja karja kasvatusega(laama). Inkad ehitasid niisutuskanaleid, sildu ja losse. Inka - valitsejatiitel Inkade juures. Suurte maadeavastuste algus. Maadeavastuste põhjused: · 1453a - Türklased vallutasid Konstantinoopoli.Türklaste kätte sattus kogu Vahemere idaosa. · Hakati otsima lühemaid ja ohutumaid mereteid.
BÜTSANTS Oma hiilgeajal oli Bütsants võimsaim riik Euroopas ja Lähis-Idas. See tekkis keiser kui Constantinus Suur tõi pealinna üle Konstantinoopoli, kui impeerium jagati kaheks ja keiser Justinianus suutis Ida-Rooma muistse hiilguse taastada ja kultuuri säilitada. VANA-VENE RIIK Vana-Vene riigi teket seostatakse varjaagidega, legendi kohaselt panid riigile aluse kolm venda. Esimene teadaolev vürst valitses küll väikest ala, kuid tema järglased vallutasid palju maid. Vana-Vene riik oli paljurahvuseline, kuid ajapikku sulasid kultuurid ja keeled üheks. Muhamed - moslemite prohvet, islami rajaja Justinianus - Rooma keiser, Bütsantsi riigi rajaja Araablased vallutasid maid eelkõige usu levitamiseks, nad tahtsid ka rohkem ja viljakamat maad. 630 moslemid vallutasid Meka ja muutsid Kaaba Allahi pühamuks 622 moslemite ajaarvamise algus
jääb piiskopi ja sakslaste võimu alla ning see ristiusustatakse. Viimane tingimus reaalselt ei täitunud. Võidu Ristimise lahing ehk Merelahing Uues sadamas- 1215.a. Saarlased ründasid 9 saksa laeva, kuid ei suutnud neid vallutada. Ümera lahing- september 1210.a. eestlased saavutasid võidu, mis andis jõudu edasipidiseks Madisepäeva lahing- 21.sept.1217.a. Sakalas. Eestlased tungisid sakslastele kallale, eestlased olid sunnitud taganema, Kaupo sai surma.Taanlased vallutasid Põhja-Eesti, sakslased pöördusid abipalvega Taani kuninga poole, nad vallutasid Tallinna, ristiti Revala maakond, toimus võiduristimine ning Rootsi kuningavägi löödi puruks. 2.Kes olid ja mida tegid? Meinhard- oli piiskop, rahulik, kes ristis liivlasi ja rajas Üksküla puukiriku Theoderich- oli piiskop, asutas Mõõgavendade ordu Berthold- oli piiskop, kes ei jõudnud väga midagi teha ja tapeti liivlaste poolt Albert- oli piiskop, aadlisoost, energiline, rajas Riia linna,
1211 sakslased koos liitlastega piirasid sakala tähtsaimat linnust viljandit. 1212 sõlmiti tänu puhkenud katkule 3 a. Vaherahu. 21.09.1217 madisepäeva lahing, viljandi lähedal, eestlased kaotasid, lõunaeesti taas saks. võimu alla. 1219 suvel saabus taani laevastik tlna alla. 12191220 põhjaeestis toimus saks. ja taanlaste vahel võiduristimine. 1220 vallutasid rootsalsed lihula läänemaal. 1222 taanlased üritasid saaremaad vallutada, kuid saarlased ajasid nad minema. 1224 alistus viimane mandri eesti linnus tartus. 1227 vallutasid ristisõdijad muhu ja saaremaa. 1236 leedulased purustasid mõõgavendade ordu, mille riismed liitusid saksa orduga moodustades selle haru liivimaa ordu.
15. Btsants. Riik ja hiskond. levaade ajaloost: Lne-Rooma alad langesid VI sajandiks germaanlaste vimu alla ja seal tekkisid sltumatud germaanlaste riigid. Ida roomas psis keisrivim kuni XV sajandini, siis aga vallutasid trklased Konstantinoopoli. Ida-Roomat hakati kutsuma Btsantsiks, mis tulenes Konstantinoopoli varasema kreekaprases nimetusest Byzantionist. Riik oli aga jtkuvalt Rooma keisririik ning elanikud nimetasid end roomlasteks. VII sajandil sai varasema ladina keele asemel Btsantsi riigikeeleks kreeka keel. Keiser Justinianuse valitsusajal (527-565) pti taastata Rooma impeerimu muistset hiilgust, kuid VI sajandi teisel poolel tungisid Balkani poolsaarele
Eestlaste ebaedu põhjused • Vastase arvuline ülekaal • Relvastuse ja varustuse ebapiisavus • Otstarbeka juhtimise puudumine • Madal võitlusmoraal Vabadussõja käik, olulisemad lahingud 1919 • 6. jaan. 1919 algas Eesti vägede vastupealetung Narva ja Paide suunal. • 7. jaan. Eesti väed asusid üldpealetungile Põhja-Eesti rindele saabus kaks Soome kompaniid Hans Kalmu ja Martin Ekströmi juhtimisel. • 14. jaan. - Eesti väed vallutasid soomusrongide abil tagasi Tartu linna. 17.-18. jaan. toimus Utria dessant Narva vabastamiseks, milles osalesid neli Soome vabatahtlike kompaniid (600 meest) ja Eesti dessantpataljon (400 meest). • 18. jaan. vabastati Narva • 31. jaan. toimus Paju lahing, kus võideti Läti punaseid kütte. Surmavalt sai haavata Julius Kuperjanov. • 1. veebr. -Eesti väed vallutasid Valga ja Võru. • 16. veebr. - Punaarmee alustas Volmari suunalt vastupealetungi ja
Soomusrongide nr 1 ja 2 eduka pealetungi tulemusel kanti sõjategevus üle Lõuna-Eestisse: 6. jaanuaril vabastati Öötla, Kärstna ja Taagepera mõisa; 7. asusid Eesti väed üldpealetungile Viru rindel - 9. vabastati Tapa ja Lõunasuunal vabastati Jõgeva ja Ruhja. 11. jaanuaril vabastati Viru rindel Kunda, 12. jaanuaril Rakvere, 13. jaanuaril Lõuna- Eestis Kaarepere raudteejaama ja 14. jaanuaril vabastasid soomusrongid ja Tartumaa kaitsepataljon Tartu linna. 15. jaanuaril, Eesti väed vallutasid Vasknarva ja Jõhvi, 16. jaanuaril peatus soomusrongide pealetung lõhutud Elva silla juures, kuid 17. jaanuaril jõudsid Eesti väed Vaivara raudteejaamani ja lahingutes Lõuna-Eestis, Võru suunal vabastati Rõula mõis ja hõivati Elva raudteejaam. 17.18. jaanuaril toimus Viru rindel toimus Utria dessant ja 18. jaanuaril Laagna lahing, vabastati Mereküla, Narva-Jõesuu ja Riigi küla. 19. jaanuaril vallutasid Viru rindel soome vabatahtlikud tagasi Narva, 21
Hiina langes mongolite võimu alla 1260. XIV sajandil lõppes mongolite ülemvõim hiinas.VI sajandil võeti Hiinas kasutusele trükikunst. VIII sajandil esimene Hiina ajaleht.1 aastatuhande 2.veerandit nim. Indias kuldseks ajajärguks. 1193 saavutasid moslemite väed otsustava võidu hindude üle ja vallutasid kogu põhja-India. 1526 purustas mongoli päritolu valitseja Babur Delhi sultani väe, vallutas delhi ja rajas Suurmogulite riigi. Tadz mahal oli rajatud XVI sajandi esimesel poolel. 20000-10000 ekr. Pärast jääaega oli veetase nii madal , et aasiat ja põhja ameerikat ühendas beringi meres maariba, mida mööda tollased inimesed liikusid. XVI sajandi algul oli asteekide riik oma võimsuse tipul. 1200 paiku hakkasid inkad tugevnema , nad nimetasid end päikese poegadeks.
Madisepäeva lahing Peaorganisaatoriks Lembitu Lahingus osales eestlasi üle kogu Eesti kokku umbes 6000 meest Venelased lubasid abiväge saata, kuid need jäid tulemata Sakslaste poolel sõdisid ka liivlased ja latgalid Lahingus langesid Lembitu ja Kaupo 1219- 1220.aasta 1218.a sõlmis piiskop Albert liidu Valdemar II Võitjaga 1219.a saabusid taanlased Tallinna alla ja alistasid eestlased 1219-1220.a toimus nn võiduristimine 1220.a vallutasid rootslased Lihula, kuid eestlased vallutasid Lihula tagasi 1222-1224.aasta 1222.a saabusid Saaremaale taanlaste väed ja alustasid kivilinnuse ehitamist Saarlased kihutasid taanlased välja ja asusid kogu Eestit vabastama 1223.aasta algas edukalt, kuid lõppes kurvalt 1224.a oli tähtsamatest linnustest vallutamata vaid Tartu Tartu langemine Juba 1222.a hakati otsima liitu venelastega läbirääkimised olid edukad 1223
Euroopa naabrid Sander Osmanite riik Euroopa suurim naaber Osmanite riik ehk Türgi Osmanite riigi moodustas Türgi hõim 1453 vallutasid nad Bütsantsi pealinna Konstaninoopoli. Eriti edukad olid Türklased 16.sajandil kui nad lõid euroopas puruks Habsburgide väed ning vallutasid Ungari ja Serbia Osmanite riigiga liideti:Iraak,Armeenia,Gruusia,Süüria,Küpros ja kogu Afrika põhjarannik Moslemid ja kristlased 16-17.sajandil nähti türklastes peamist ohtu kristlikule euroopale. Türkalased olid moslemid ning pidasid oma usku islamit aintsaks õigeks religiooniks. Nad ei tohtind kristlastega lõppliku rahu sõlmida vaid vaherahu. Osmanite riigiga liidetud aladel elas palju kristlasi kellelt küsiti makse et saaksid jääda oma usu juurde
piire. 16. novembril 1918 andiski Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vcietis käsu pealetungiks läände. Et kujutada sõda rahvusvahelise avalikkuse silmis kodusõjana, loodi Petrogradis eesti enamlastest Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee. 4 Vabadussõja algus Nõukogude Vene väed koos eesti punaste küttidega tungisid 28. novembril 1918 Eestisse ja vallutasid samal päeval Narva. Algas Eesti vabadussõda. Järgmisel päeval kuulutasid eesti enamlased Moskva näpunäiteil Narvas välja Eesti Töörahva Kommuuni eesotsas Jaan Anveldiga. See pidi olema vastukaaluks Eesti Vabariigile ja looma mulje, et Eestis käib kodusõda. Eesti Töörahva Kommuuni tegevus jäi lühiajaliseks ja hõlmas üksnes neid Ida- ja Lõuna-Eesti alasid, mis langesid Nõukogude vägede okupatsiooni alla. Esialgu saavutas punaarmee suurt edu
kuulutas sõja Saksamaale · 05.08.1914 kuulutas Austria-Ungari sõja Venemaale · 23.08.1914 Jaapan kuulutas sõja Saksamaale ja vallutas Vaikse ookeani saartel olevad Saksa kolooniad · 26.-30.09.1914 Tannembergi lahing, sakslased sundisid venelased lahkuma Ida- Preisimaalt; samal ajal sundisid venelased Austria-Ungarit taanduma Galiitsias · Septembriks saavutas Saksamaa edu läänerindel, läheneti Pariisile. · 03.09.1914 Vene väed vallutasid Lvovi, pärast lahinguid Visla keskjoonel tekkis idarindel positsioonisõda · 05.-06.09.1914 Marne'i lahing, Prantsuse ja Briti väed andsid löögi sakslastele, läänerindel tekkis positsioonisõda · 07.11.1914 vallutas Jaapan sakslastele kuuluva Qingado kindluse 1915: · Antandi riikide väed püüdsid läbi muda läänerinnet · Sakslased proovisid edu saavutada idarindel, läänerindel piirduti kaitsega · 22.03.1915 vallutasid venelased Karpaatides Przemysli · 02.05
Liivi soda(1558-1583) Pohja-Eesti Rootsi voimu all Louna-Eesti koos Pohja-Latiga Poolale(Liivimaa) Poola ja Rootsi soda(1600-1629) Br8msebro rahu(1645) Taani loovutas Saaremaa Rootsile Altmargi vaherahuga(1629) Louna-ja Pohja-Lati Rootsile Tungisid Venemaa vaed Baltikumi, vallutasid Tartu ja piirasid Riia-1656 1661-Karde rahuleping, Venemaa loobus noudmistest Baltikumile Tartu Ulikooli asustamine (1632) 1695-1697 suur naljahada, 1/5 kaput Reduktsioon- Aadlile annetatud maade taasriigistamine, moisnikud jaid rentnikuteks, oma osa sissetulekutest riigile maksma Koormised seati vastavusse majanduslike voimalustega, vakuraamatusse 17 lopul austati Tartu lahedal seminar, kus opetajaks oli B.G Forselius Louna eestikeelne uus Testament1686 Segaduste aeg Venemaal(1605-1613)
ülemvõimu alla. ● „Jumal viib Iisraeli rahva Egiptusest välja“ 1491 a eKr. 5. 1250 – 1200 aastat eKr ● Iisraellased rändasid Egiptusest välja Moosese juhtimisel. ● Kujunesid välja tavaõigused-10 käsku ● „Jumal kutsub Moosest“ „10 käsku“ ● Michelangelo - Moosese skulptuur 6. 1200 aastat eKr ● nn. mererahvaste sissetung, mis tõi kaasa suuri purustusi Süüria linnades ● Iisraellased vallutasid Kaanani ehk Palestiina ● „Jõumees Simson“ ● Pildil „Simsoni surm“ 7. 1100 aastat eKr ● Väepealik Saul pani aluse Iisraeli riik ● Taaveti kuningaks võidmine ● „Taaveti võidmine kuningaks“ 8. 1000 aastat eKr ● Taavet vallutas Jeruusalemma ja viis Kaanani alistamise lõpule. ● „Kuningas Saalomon ja Seeba kuninganna“ ● Konrad Witzi maal „Kuningas Saalomon ja Seeba kuninganna“ 9
Selle aja jooksul käis hakklihamasinast läbi palju inimesi. Mõlemal poolel lages üle miljoni mehe. Somme'i lahingkestis 1916.juulist novembrini, seal kasutati esimest korda lennuvägede tanke. Cambrais' lahinginglased võtsid ette tankirünnaku Cambrais, mis lõppes edutult.Capporetto katastroof1915.kuulutas Austria Ungari Itaaliale sõja. Itaalia rindel ei saavutanud kumbki pool esimesel aastal edu. 1917.a.tulid AustriaUngarile appi Saksa väed, koos alustati üldpealetungi.Sakslased vallutasid Campporetto. "Lousitania" Inglise reisilaev, mis uputati, hukkus üle 1200 inimese. Jüüti merelahingToimus 31.mai Taani ranniku lähedal. Kumbki pool ei saavutanud võitu. Saksamaal jäi mereblokaad läbi murdmata ja ta oli sunnitud loobuma mõttest inglise laevastik purustada. Veebruarirevolutsioon põhjused sõjaline ebaedu ja suured kaotused, sõja tüdimus, puudus laskemoonast, ravimitest, toiduainetest, trantsport ja side olid ülekoormatud,
Kas eestlased oleksid võinud Vabadusvõitlust võita ? Muistne Vabadusvõitlus algas 1208.aastal ja lõppes 1227. aastal. Eestlased võitlesid sakslaste, taanlaste, rootslaste ja venelastega. Taanlased vallutasid Põhja-Eesti 1219. aastal. rootslased vallutasid Läänemaal Lihula linnuse 1220. aastal aga saarlased lõid nad välja. Venelased olid alguses vaenlased aga 1224. aastal Tartu kaitsmisel võitlesid nad koos eestlastega. Sakslased olid aga põhilised vaenlased. Arvan, et eestlastel oleks olnud küll natukene suurem võimalus võita, kui eestlased oleksid leidnud endale kindla liitlase, kes oleks koguaeg kindlalt nende poolel ja kaitseks kindlalt koguaeg eestlasi. Või kui eestlased oleksid enda kaitse teinud nii, et see oleks mõeldud
sõjalis-bürokraatliku monarhia ja pani kirja ka Rooma õigusel rajaneva "Tsiviilseaduste kogu". 532.a surus ta maga ka Nika ülestõusu Konstantinoopolis. Eesmärgiks võeti ka Rooma keisririigi alade taastamine. Konstantinoopolist sai sild Hommiku- ja Õhtumaa vahel, kuhu kogunes kasumeid orjadest, siidist, sametist, klaasist jne. arvelt. See lõbu ei kestnud aga Bütsantsil kaua, 6. saj tungisid Balkani ps. Slaavlased ning rajasid Bulgaaria riigi (681- 1018). 7.-9. saj. vallutasid araablased Palestiina, Süüria, Aafrika ja Vahemere saared. Mantzikerti lahingus 1071 a. saavutasid Bütstansi üle esimese võidu ka türklased. Riigis elavad feodaalid said keisrilt lääne teatud riigifunktsioonide täitmise eest, kuid suur osa feodaalidest elas hoopis linnas ning tegeles kinnisvara rentimisega. Kuni 13. saj kasutati nii maal kui ka linnas orje, kes olid väga hinnatud kaup, eriti veel oskustöölised. Seoses araablaste sissetungiga 7
Lääne- ja Põhja-Eesti läheb Rootsi kätte Lõuna-Eesti läheb Leedu kätte Sõjategevuses said kannatada kõige rohkem talupojad (rüüstamised, koormiste suurendamine) Liivi sõda oli viimane sõda, kus sõjategevusest võtsid aktiivselt osa ka talupoegade sõjasalgad (N: Ivo Schenkenbergi ja Ohtra Jürgeni salgad) Sõja tulemusena vähenes oluliselt rahva arv (põgenikud, sõjategevuses tapetud, nälga ja katku surnud). NB! Eesti ala oli jaotatud kolme kuninga vahel! Aastaajad: 1558 vallutasid Vene väed Tartu piiskopkonna ning viimane piiskop ja osa elanikkonnast küüditati Venemaale 1559 müüs Saare-Lääne piiskop oma valdused Taani kuningale (ala anti ajutiselt valitseda kuninga vennale- hertsog Magnusele) 1559.a.aprillis sõlmiti pooleaastane vaherahu. 1559.a. sügisel üritasid ordu ja piiskopi väed tagasi haarata Tartut, aga ebaõnnestus. 1560.a. hävitati 2 augustil Liivi ordu täielikult. 1560.a. septembris algas Talupoegade ülestõus, enamuses Lääne- ja Harjumaal.
Nad lahuksid oma templitest ja need võeti üle uute rahvaste poolt. Maajad ei saavutanud enam mitte kunagi sellist hiilgust nagu neil oli. Asteegid Mehhikos: Mehhiko kiltmaal arenes ka kõrgkultuur kuid aja jooksul tungisid sinna põhja poolt sõjakad hõimud , neist osad jäid Mehhikosse aga osad liikusid edasi. Kunagi rajasid asteegid ühe järve keskel paikneva saare peale oma pealinna- Tenochtitlan. Nüüd asub seal Mehhiko pealinn Mexico. XV sajandi jooksul vallutasid asteegid endale kogu kiltmaa. Teised kes seal elasid pidi maksma andamit. XVI sajandil olid asteegid võimu tipus kuid Euroopast sisse rännanud hispaanlased vallutasid nad kohe peale seda. Asteekide valistseja oli sama tähtis nagu jumal. Teda asutati, kanti kättel ning tal polnud millesti puudus. Tal oli kõige suurem võim ja see oli piiritu. Inkade Andid mägismaal: Kolmas kõrgelarenenud piirkond oli Peruu. Peruulased kasvatasid laamasid nign harisid põldu
Portugal Ajalugu Portugali aladel elasid algselt ibeerid ja keldid. 138–136 eKr vallutasid maa roomlased ning nende valitsemisajal moodustati seal Lusitaania provints. 711. aastal vallutasid ala araablased ja alates 756 kuulus ta Córdoba kalifaati. 1139. aastal rajas Afonso I Portugali kuningriigi ning kuulutas pealinnaks Coimbra. Hiljem kujunes riigi majanduslikuks ja poliitiliseks keskuseks hoopis Lissabon. 15. sajandil alanud maadeavastustega muutus Portugal suureks koloniaalvõimuks, millel olid suured asumaad Aasias, Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas (Brasiilia). Kliima ● Portugal asub lähistroopikas, tal
Esimest ristisõda, langes moslemite kätte. Tegemist oli esimese ristisõdijate riigiga, mis langes. Sündmustik: Kahe kuninga armeed liikusid eraldi läbi Euroopa. Siis ületasid ristisõdijate väed Bütsantsi territooriumi ja liikusid Anatooliasse. Mõlemad ristisõdijate väed said lüüa Seldzuki türklaste poolt. Louis ja Conrad jõudsid oma vägede jäänukiga aga siiski Jeruusalemmani ning ründasid 1148, päris halvas olekus Damaskust. 1187. Aastal vallutasid moslemid Jeruusalemma, see oli omakorda kolmanda ristisõja põhjuseks, mis toimus 12. Sajandi lõpupoolel. Vahemere teises otsas, Portugalis, kus üks ristisõdijate vägi, mis oli laevaga teel Pühale Maale, tegi peatuse ning aitas vallutada Lissaboni 1147. aastal. Hiljem nad vallutasid veel ka Sintra, Almada, Palmeda ja Setubali linnad Portugali aladel. Samal ajal algas ka esimene Põhja Ristisõdadest, mille eesmärk oli pöörata paganaid ida-Euroopas kristlusesse.
Patkul volitusi omamata Liivimaa rüütelkonna nimel kuningas August II Tugevaga alistumislepingu · 1699, detsember Vene tsaar Peeter I, Poola kuningas ja Saksi kuurvürst August II ning Taani kuningas Frederik IV sõlmisid sõjalise liidu Rootsi kuninga Karl XII vastu · 1700, 12. veebruar August II (Saksi) väed tungisid Liivimaale ja piirasid maikuuni edutult Riiat · 1700, suvi vallutasid taanlased osa Rootsi valdusi Saksamaal · 1700, 19. august Venemaa kuulutas Rootsile sõja · 1700, september 8. septembril tungisid venelased üle piiri ning 12. septembril jõudsid esimesed väesalgad Narva alla, 23. septembril jõudis Narva alla ka Peeter I · 1700, oktoobri teine pool alustas Vene peavägi Narva ägedat pommitamist · 1700, 5. november Tallinnas maabus Karl XII koos vägedega · 1700, 7
Esimese inglasena tahtis kolooniat Põhja-Ameerikasse luua inglasest meresõitja Walter Raleigh aastal 1585, kuid see õnnestus hoopis 1607.aastal Chesapeake’I lahes maabunud Londoni kolonistid. Esimene asula nimetati kuninga järgi Jamestowniks, terve koloonia Virginiaks. 1609 rajasid koloonia hollandlased, neid juhtis Henry Hudson (tema järgi nim. Hudsoni jõgi). Hollandlased lõid veel 1613 Uus-Amsterdami(New York). 1638 loodi rootslaste poolt Uus-Rootsi, mille vallutasid hollandlased. Euroopast välja rändamise põhiline põhjus oli lootus, leida siit suurt varandust ilma midagi tegemata. (Eurooplased poleks ilma indiaanlasteta hakkama saanud). 1620 suurenes väljaränne usulistel ja poliitilistel põhjustel. Puritaanid asusid elama Uus-Inglismaale (Kanada), katoliiklased Marylandi ja prantsuse hugenotid Carolinasse. Inglise riigivõimud saatsid kolooniatesse ka kriminaalkurjategijaid ja muid süüdi mõistetuid.
ROOMA KEISRIRIIK · Kuningate ajajärk (753510 eKr) · Vabariigi ajajärk (51030 eKr) · Itaalia alade allutamine · Puunia sõjad · Idaalade vallutamine · Impeeriumi sünd · Esimene keiser · Varase keisririigi ajajärk (30 eKr 284 pKr) · Hilise keisririigi ajajärk (284 476 pKr) · Impeeriumi jagunemine Roomlased vallutasid kõigepealt Itaalia ning seejärel enamiku teisi Vahemere äärseid alasid. Rooma riigi territoorium oli suurim Traianuse valitsemisajal (98117), mil impeeriumi alla kuulusid peale Itaalia ja Vahemere saarte ka Britannia (Inglismaa), Gallia (Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Sveits, osa Saksamaast), Hispaania, alad lõunapool Doonaud (Baieri, Austria, Ungari, Albaania, Bulgaaria, Serbia, Horvaatia, Sloveenia ), Daakia (Rumeenia), Makedoonia, Ahhaia (Kreeka), Väike
· 13. nov tühistas Lenini poolt juhitud Venemaa valitsus Saksamaaga sõlmitud BrestLitovski rahu. · 16. nov alustasid Vene väed pealetungi laialdasel rindel, Soome lahest kuni Ukrainani. · 22. nov ründasid Nõukogude väed Narvat, tänu Saksamaale löödi rünnak tagasi. · 25. nov vallutati Pihkva · 28. nov ületas 12 000. liikmeline armee Eesti piiri, vallutasid Narva. · Eesti püüdlused iseseisvust kaitsta oli alanud. Sõja kulg 1918 · 14. detsember loodi Eesti sõjaväe operatiivstaap. Selle ülemaks sai polkovnik Johan Laidoner. · 15. detsember algas Rägavere lahing. · 21. detsember enamlased vallutasid eesti vägede organiseerimatuse tõttu Tartu. · 23. detsember loodi Eesti vägede ülemjuhataja institutsioon
1561 – Liivi ordu, Riia peapiiskop ja Liivimaa vasallid alistusid Poola kuningale. 1563 – 1570 – Rootsi ja Taani (Poola) vaheline Põhjamaade Seitsmeaastane sõda. 1569 – Poola ja Leedu liituvad üheks riigiks Rzeczpospolita nime all. 1570 – hertsog Magnus määratakse Ivan IV poolt “Liivimaa kuningaks”. 1570 – 1571 – Vene väed piirasid Magnuse juhtimisel edutult Tallinnat. 1575 – 1576 – Vene väed vallutasid kogu Eesti, välja arvatud Tallinna linna ja Hiiumaa. 1576 – 1579 – tegutses Vene vägede vastu Ivo Schenkenbergi juhitud talupoegadest koosnev lipkond. 1577 – Vene väed piirasid edutult Tallinna linna ja purustasid Pirita kloostri. 1582 – Venemaa ja Poola sõlmisid Jam Zapolski vaherahu. 1583 – Tartus rajati jesuiitide ordu poolt kolleegium. 1583 – Venemaa ja Rootsi sõlmisid Pljussa vaherahu. 17
Bütsants 1. Ülevaade ajaloost Ida-Roomas püsis keisrivõim aga järjepidevalt kuni XV sajandini, mil riigipealinna Konstantinoopoli vallutasid türklased. Konstantinoopoli varasema kreekapärase nimetuse Byzantion järgi hakati Ida-Roomat keskajal nimetama Bütsantsiks. Ametlikult oli riik aga jätkuvalt Rooma keisririik ja selle elanikudki nimetasid end roomlasteks. Kuid enamik neist rääkis kreeka keelt, millest sai VII sajandil varasema ladina keele asemel ka Bütsantsi riigikeel. Lääne-Euroopas nimetati bütsantslasi sageli lihtsalt kreeklasteks. Nii võib Bütsantsi pidada keskaegseks Kreeka riigiks
valdusi. 635 aastal vallutati Damaskus ja aastatel 661-750 oli ta araablaste pealinn. 637 aastal sisenes Umar valgel kaamelil Jeruusalemma ja valis välja koha mosee ehitamiseks. Ta ei puudutanud kristlaste ja juutide pühamuid. Umari ajal sai kalifaat oma lõpliku, teokraatliku struktuuri. Tema tapmine ja islami sisevastuolud ei takistanud impeeriumi laienemist. Kolmas kaliif Uthman ibn Affani ,prohveti väimees (644-656) jätkas ekspansiooni. Tema juhtimise all vallutasid araablased Küprose, Liibüa, allutasid endale ja islamiseerisid võimustruktuurid Iraanis, Afganistanis ja Indias. Aastal 656 Ali pooldavad sõdurid tapsid Uthmani ja valisid AIi ibn Abu Talibi uueks kaliifiks. Tema volitusi aga ei tunnistanud prohveti armsaim naine Aisa ja tema poolehoidjad. Samal aastal toimus kaamelilahing Basra all, kus võitjaks jäi Ali. Aisa süüdistas Ali`d , et ta ei ole Uthmani eest kätte maksnud. Ali mõrvati 661 aastal
eestlaste ühtsust, paremat varustust ja riigiarengut. Riik hakkas edenema, tekkisid juba kindlad sõjastrateegiad ja see aitas ka Ümera lahingus 1210. aastal, kus eestlased tänu oma strateegiale võitsid. 1217. aasta septembris toimus Madisepäeva lahing, kus eesltaste maleva ja ristisõdijate vahel. Eestlased said raskelt lüüa. Langes eestlaste vanem Lembitu ja ka liivlaste vanem Kaupo. 1219 vallutasid taanlased Põhja-Eesti. Tallinna sadamasse saabus suur taanlaste laevastik. Retke juhtis kuningas Valdemar II. Asuti takistamatult eestlaste linnusesse. Eestlased kogusid salaja vägesid ja tungisid taanlaste laagrile kallale. Rünnak oli algul edukas, kuid siis ründas eestlasi ootamatult Taani kuninga väkke kuulunud lääneslaavlaste vürsti Vitslavi üksus. Taanlased koondusid uuesti ja saavutasid võidu. Pärimuste järgi olnud võidu
Lissabon (Portugali pealinn) · Sadamalinn Lissabon on Portugali pealinn · Lissabon on riigi iga viienda elaniku kodulinn. · Pealinnas on üks Lõuna-Euroopa parimaid sadamaid. · Seal laaditakse laevadele keraamikatooteid, sardiine, korke, tomatipastat ja veini, et vedada seda üle kogu maailma. · Lissabon on iidne linn, aga palju ehitisi pärineb ka 18. sajandist. Ajalugu · Portugali aladel elasid algselt ibeerid ja keldid · 138-136 eKr vallutasid maa roomlased ning nende valitsemisajal moodustati seal Lusitaania provints. 711.aastal vallutasid ala araablased ja alates 756 kuulus ta Córdoba kalifaati. · 1807. aastal vallutasid riigi Napoleoni väed ning kuningas põgenes koos perega Brasiiliasse. Brittide abiga aeti Napoleoni väed välja, toimunud liberaalse revolutsiooni tulemusena võeti 1821 vastu esimene põhiseadus. 7. septembril 1822 iseseisvus Brasiilia. 1908. tapeti kuningas Carlos I ning 1910
okupatsioonivägede pai Second level knemist Läti Third level Fourth level territooriumil, tuli 12. Fifth level aprillil 1918. aastal Riias kokku baltis akslaste Maanõukogu, mis kuulutas välja Balti hertsogiriigi. Konflikti algus 6. juunil vallutasid Landeswehri väed üsna vähese vaevaga Csise, mida kaitses lahingukogemuseta 2. Läti Võnnu polk ja kaks Eesti soomusrongi. 8. juunil üritasid Eesti väed linna tagasi vallutada, kuid ebaõnnestunult. 8. ja 9. juunil vahistasid eestlased Narva lähedal maandunud 3 saksa lennuki piloodid, kes olid teel Vene Loodearmee poole, eesmärgiga proovida Loodearmeed kaasata Eesti vastasesse võitlusse, kuid maandusid ekslikult Eesti vägede piirkonnas. 10
· 1560.a. septembris algas Talupoegade ülestõus, enamuses Lääne- ja Harjumaal. · 1561.a. juuni algul kehtestati Põhja-Eestis Rootsi võim. · 1563 1570 Taani ja Rootsi sõda. Taani kaotas Hiiumaa Rootsile. · 1570 piirasid vene väed Magnuse juhtumisel Tallinna. Rootsile kuulusid enne seda Tallinn, Paide Poolakad olid vallutanud Pärnu Taani Kuressaare Ülejäänud olid venemaa käsutuses. · 1572-73 Vene väed vallutasid Karksi ja Paide. · 1575-76 Venemaa suur sõjakäik. Venelased vallutasid Pärnu ja Saaremaa. Rootsile jäi vaid Tallinn ja Hiiumaa. Talumehed olid Rootsi poolel, võitlesid Venelaste vastu. · 1582 rahu Poola ja Vene vahel. Nimeks oli Jam Zapolski. Sellega sai Venemaa tagasi need alad, kuhu Poola tunginud oli, aga Venemaa loobus Liivimaast. See läks Poola valdusse. · 1583 Rahu Rootsi ja Venemaa vahel. Rootslased said Lääne- ja Põhja-Eesti ning Ingerimaa.
eestlastega kestis 1208-1227. 1208-1212 korraldasid ordu ja piiskop Albert koos liivlaste ja latgalitega hulga rüüsteretki Ugandasse, Sakalasse, Soontagasse ning vallutati Otepää ja Viljandi linnused. Eestlaste alistamiseks külad riisuti ja põletati, mehed tapeti ning naised ja lapsed viidi vangi. Ümera lahingus 1210 saavutasid võidu eestlased, kuid sõjaretk Turaidasse Kaupo linnuse vastu lõppes lüüasaamisega. 1215 alistasid sakslased Sakala ja Ugandi ning vallutasid Lembitu linnuse Lõhavere. Sakala vanem Lembitu kogus kokku mandrieestlaste ühendatud maleva (6000) meest. 21. septembril 1917. a. leidis Paala jõe ääres aset muistse vabadusvõitluse otsustav lahing, mida nimetatakse Madisepäeva lahinguks. See määras eestlaste saatuse järgnevaks seitsmeks sajandiks seitse sajandit orjapõlve. Läti sõjasulane Veiko tappis Lembitu selja tagant sõjakirvega (tapper).
saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoloolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svealased, saksid, anglid, götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne- Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. 5) Frangi riigi rajajaks peetakse kuningas Chlodovech'i. Frangi riik rajati 5. Sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist, kui frangid vallutasid enamiku Galliast. 6) Aastal 732 võitis Frangi majordoomus Karl Martell Gallias Poitiers' lahingus araablasi ning tegi lõpu nende vallutustele Lääne-Euroopas. 7) Karl Suur laiendas riiki peaaegu kõikidesse suundadesse. Valitsusaja alguses vallutas ta Itaalias Iongobardide kuningriigi. Hispaanias sõdis ta araablastega ning alistas Pürenee poolsaare põhjaosa. Suure vaevaga vallutas ta ka tänapäeva Põhja- Saksamaal asunud paganlikele saksidele kuulunud Saksimaa
RISTISÕJAD I ristisõda (1096-1099) Põhjendus ja võimalused. Kui seldžukid vallutasid Palestiina ei lubanud nad kristlastest palverändureid Jeruusalemma. Seetõttu otsustas paavst Urbanus II 1095 kutsuda kristlasi üles Püha Maad vabastama. Sõjakäik: Kõigepealt asusid 1096. aasta varakevadel kümned tuhanded prantsuse ja saksa talupojad teele Pühale maale. Seldžukid piirasid retkel olijad ümber pärast seda kui nad olid ületanud Bosporose väina ning hävitasid viimased peaaegu täielikult. 1096
Liivimaa kuningriik hertsog Magnus läks tülli oma vennaga ja otsis toetust teiste riikide juhtidelt Ivan IV lubas pruudiks oma onupojatütre ja abi lubaduse eest vasalliriigiks olla 1570 asuti piirama Tallinna (ebaõnnestus) 1577 teine Tallinna piiramine vene kindralite juhtimisel samuti ebaõnnestus Magnus otsis uut isandat PoolaLeedu teenistusse Tallinn kui kindlus Vene vägede edust kaotuseni 15721573 venelased vallutasid Karksi ja Paide 1579 algas ulatuslik sõjategevus Venemaa vastu PoolaLeedu poolt vallutati Lõuna Eesti 1581 Pontus de la Gardie väed vallutasid Rakvere ja Narva, hiljem Haapsalu Narva ja Ivangorod (Jaanilinn) Sõja lõpp 1582 jaanuaris sõlmiti 1583 sõlmiti Pljussa Jam Zapolski suudmes Venemaa ja vaherahuga sai Ivan Rootsi vaheline Julm tagasi Vene vaherahu Rootsile
annaabi.ee 
