Pronksiaeg vanem pronksiaeg(u. 1800-1100 a eKr) noorem pronksiaeg(u. 1100-500 eKr) Rauaaeg vanem rauaaeg eel-rooma rauaaeg(u. 500 eKr-50 pKr) rooma rauaaeg(u. 50-450 pKr) keskmine rauaaeg(u. 450-800 eKr) noorem rauaaeg viikingi aeg(800- 1050) hilis rauaaeg(1050- 1200) Mägilinnused: rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele - Linnamägi Neemiklinnused: rajatud mäeseljakule, enamaste voorte vahele, kunstlikud vallid Ringvall-linnused: madalad kuntslikud vallid ümber kogu linnuseõue - Lääne-Eesti Linnus-asula: 8-10 meetrised paekivist vallid Eestlaste elatusalad: · maaharimine - oder, talirukkis · loomapidamine - veised, hobused · küttimine ja jalapüük · relvasepad - ehete tegemine, relvatootmine Ühiskonnakorraldus: · 45 kihelkonda · 8 suuremat maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala Suhted naabritega:
kasvab süvendamispiirkonna vahetus lähedused filtreerijate arv. · Tavaliselt on süvendamisel ja kaadamisel tekkivad muutused ajutised. · Kokkuvõttes võib saada häiritud antud piirkonna liigiline tasakaal. Mõjud alternatiivide kaupa 0- alternatiiv: · Mingeid muutatusi merepõhjakooslustes ei toimu. Säilib praegune olukord. Mõjud alternatiivide kaupa Alternatiivid I ja II: · Kaovad Kuressaare sadama sissesõiduteed piiravad vallid ja veevahetus lahega muutub märksa paremaks. · Merepõhjaloomastik nii süvendamiskohas, kui ka kaadamiskohas hävivad, kuid taaastumine peaks toimuma paari aasta jooksul. Mõjud alternatiivide kaupa Alternatiivid I ja II: · Hukkub ka merepõhjataimestik süvendataval alal. · Kaadamiskohas olulist meretaimestikku ei ole. · Samuti võib mõlemas piirkonnas toimuda paari aasta jooksul põhjaloomastiku liikide arvukuse kasv. · Antud alternatiivide kasutamisel tekkivad
koosneb väga mitmesugustest aja jooksul muutuvatest pinnavormidest. Pinnavormid on maakoore pealispinna osad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguselt, väliskujult, siseehituselt ja tekkelt. Neid liigitatakse kõige sagedamini tekke põhjal. Voored on välimuselt leivapätsi meenutavad kõrgendikud, mis on tekkinud jää voolimisel. Moreentasandikud on liustikutekkelised kuhjevormid. Oosid on enamasti liivast, kruusast või veeristest koosnevad järsunõlvalised ja teravaharjalised vallid, mis võivad moodustada kümnete kilomeetrite pikkusi oosiahelikke. Mõhnad on kruusast ja liivast koosnevad künkad, mis paiknevad harilikult rühmiti, moodustades mõhnastikke. Liivikud on kruusa- ja liivatasandikud. Vooluveetekkelised pinnavormid on jäärak e. ovraag (vihmasadude tagajärjel nõlvadelt tekkinud uurded) ning jõeorud (ülemjooksul sälkorg, keskjooksul moldorg ja alamjooksul lammorg). Lamm on oru osa, mis vaid suurvee ajal on vee all. Terrass on astang uue lammu kohal
servadest kõrgemad suletud pinnavormid, mille põhjas asub tavaliselt järv või soo. Orundid on piklikud laiapõhjalised ja raskesti piiritletavad orud. Nende põhjas voolasid kunagi hiigeljõed, millest tänaseks on säilinud vaid võrdlemisi väikesed vooluveekogud. Võrtsjärve nõgu Valga nõgu Võru-Hargla nõgu Endla nõgu Väike-Emajõe orud Balti klint Lääne-Eesti paekallas Erineva tekkega pinnavormid 1. Mandrijäätekkelised voored oosid - piklikud, järsunõlvalised vallid mõhnad - kruusast ja liivast väikesed künkad moreentasandikud - moreenist koosnevad lainja või tasase pinnaga kuhjevormid otsamoreenid - piklikud vallid, mis koosnevad moreenist ja on tekkinud mandrijää liikumisel. 2. Vooluveetekkelised sälkorg - kõige kiirevoolulisem , kulutab sänge põhja moldorg - vee voolamine muutub aeglasemaks, kulutab nii sängi põhja kui servi lammorg - vee voolamine on kõige aeglasem, kulutab peamiselt jõesängi külgi. 3
Missuguseid uut tüüpi kinnismuistised iseloomustavad pronksiaega? *Kindlustatud asulad nt Asva *Põldude jäänused nt Soho-Loo *kivikirstkalmed nt Jõelähtme *Lohukivid - Tumala Nimeta 4 linnusetüüp, tunnused ja iseärasused *Neemiklinnused Mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud, kunstlik vall seljakupoolsel küljel, pealtvaates meenutab kumerate külgedega kolmnurka. *Kalevipoja Säng Rajati enamasti voortele, külgedelt kaitses looduslikud järsud nõlvad, vallid ja kraavid rajati vaid otstele, eemalt vaadetes meenutavad kõrgete otstega voodit. *Ringvall-linnused ehitati tasesele maale, ümber kuhjati kõrged kuntslikud vallid *Mägilinnused Rajati üksikutele igast küljest looduslikult kaitsutd küngastele Nimeta külade tüübid ja millistes Eestimaa piirkondades olid nad levinud? *sumbkülad Lääne-, Kesk- ja Põhja-Eestis *Ridakülad Ida-Eestis *Hajakülad Lõuna-Eestis
Mitmest kraatrist lähtuvad kiired. Niisamuti on Merkuur kahepalgeline üks poolkera on tihedalt kaetud kraatritega, teisel poolkeral leidub aga ulatuslikke tasaseid alasid, mis sarnanevad Kuu meredega. Loomulikult pole neis tilkagi vett, nagu arvasid kunagised Kuu-uurijad, vaid tegemist on hoopis tardunud laavaväljadega. Kraatrid Merkuuri ja teiste planeetide ning nende kaaslaste pinnal on tekkinud kokkupõrgetel meteoriitidega. Kraatreid ümbritsevad vallid on moodustunud põrkel väljaheidetud ainest. Umbes 4 miljardit aastat tagasi toimunud pommitamisele on järgnenud vulkaanilise aktiivsuse ajajärk, mille käigus väljavoolanud laava moodustaski mered. Suuri (üle 200 km läbimõõduga) kraatreid nimetatakse basseinideks. Neist suurim on Palavuse bassein läbimõõduga 1300 km, meenutab vihmade merd kuul. Teda ümbritsev vall tõuseb basseini lõhede ja seljandikega kaetud põhjast kahe km kõrgusele
kokkupuutejoon veekogu ääres, skäärannik- arenevad kaljurannad rohkete rannalähedaste kaljusaartega. Riarannik-rannikutüüp,mäeahelikud paiknevad rannajoonega risti, kuhje pinnavormid-setete kuhjumisega, lamm-emajõe lammorg,perioodiliselt suurveega üleujutav jõeoru osa. Delta-kasari jõgi,juhjunud setet tõttu hargneb jõgi. Moreen-pinnavorm ning lisaks liustiku kuhjatud sete.Oos-aegviidu oosid,kitsad kruusast ja liivast koosnevad vallid. Mõhn- kruusast ja liivast koosnevad kübkad.Voored-voolujoonelised ja orienteeritud mandrijää liikumise suunas,türi voorestik. Moreenitasandik-pinnavorm,valdavalt moreenist koosnevad pinnakattega tasasndik,kagu-eesti lavamaa.
Ülekaalus lainete kulutav tegevus. 7. Pankrannik kui järsak on kujunenud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis seda nim. pangaks ja vastavat rannalõiku pankrannaks. 8. Kulutusrand- iseloomulik õgvenemine ehk rannajoone sirgemaks muutumine (tingitud suuremast kulutusest poolsaarte otstes). 9. Rannavall- rannajoonega paralleelsed, sellest kõrgemal paiknevad mõne meetri kõrgused, kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast vallid või seljakud. Kujunevad tormilainetuse kuhjaval tegevusel. 10. Laugrannik- ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Veeosakesed liiguvad veekogu põhjani kaugel rannajoonest, rannajoonele jõudes on veel energiat vaid setete liigutamiseks. 11. Rannabarr- meres või suurjärves setete ristirände tagajärjel moodustunud rannajoonega paralleelsed valli- või seljakulaadsed pinnavormid madalas vees. 12
on tekkinud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis nimetatakse seda pangaks ja vastavat rannalõiku pankrannaks. 14) Kulutusrannad - on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine e. õgvenemine. 15) Laugrannikud - Ülekaalus on lainete kuhjav tegevus, tekivad kuhjerannad koos kuhjemoodustistega. 16) Rannavallid - paralleelselt rannajoonega lainete poolt klibust, kruusast ja liivast kuhjatud settevallid. 17) Rannabarrid - lainete poolt tagasiviidud peenemast materjalist veealused vallid. 18) Maasääred - setete pikirände tulemusena kuhjunud vallid kohtades, kus rannajoon muudab järsult suunda. Setted kaitsevad kõige paremini randa. Jõgede toitumine ja veereziim 19) Jõed toituvad: sademed; lumesulamisvesi; liustike sulamisvesi; põhjavesi; karstialadelt jõkke tulev kare lubjarikas vesi; soostunud aladelt jõkke tulev vesi (sisaldab orgaanilisi aineid, mis värvivad vee pruunikaks). 20) Madalvesi - korrapäraselt esinev veehulga langus.
ennast lõhki ja ei suuda varsti endale ka kõige elementaarsemaid asju osta. Kalevipoeg võiks kiiresti ehitada ühe suure firma, mille kaupa ta põrguväravas müüma hakkaks. Kolmandaks halvaks teguriks on see, et tormid, üleujutused hävitavad inimeste kodusid, mida nad on nii kaua ehitanud ja mis on neile väga kallid. Samas rikuvad ebasobivad ilmad ka põllusaagi. Kui meil oleks selline kangelane nagu Kalevipoeg, siis ta puhuks kõik pilved eemale, ehitaks vallid, tammid veekogule ette enne üleujutust. Niisiis arvan ma, et Kalevipoja suguse kangelase olemasolu oleks väga kasulik. Ta looks ühtekuuluvustunnet. Kõige parem oleks siis, kui Kalevipoegi oleks mitu ning igas eestlases oleks natukenegi Kalevipoja julgust ja ettevõtmisjanu.
üks suurimaid euroopas)koostis: moreen,liiv,kruus. Kuhjevormidest levivad Eestis tasase või lainja pinnaga moreentasandikud. (ümar kuju, koostis moreen tekkeviis liustiku kuhje. Rohkesti on neid Kõrg-eestis, Kagu- Eesti lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul, Pandivere-ja Sakala kõrgustikul.(veekogud võivad ümbritseda) Otsamoreen mandrijää liikumisel kuhjunudliustiku serva ees vahepeal väljasulanud pudedast materjalist piklikud vallid- otsamoreenid. Koostis. Moreen, liiv, kruus, (liustiku kuhje tekkeviis)Vaisvara Sinimäed, Lääne-Saaremaa kõrgustik Äravooluorud paikneb palju järvi nt urvaste, kooraste otepää kõrgustikul, rõugjärved- haanja kõrgustikul Oosid ehk vallseljakud koostis kruus, veeristik, tekkeviis liustikujõe kuhje. Kuju on piklik paikneb Põhja-Eestis (paunküla,uljaste,neeruti-porkuni, rakvere, aegviidu-nelijärve jm.) Kirde-eesti Iisaku-Illuka. Mõhnad koostis: kruus, liiv, savi tekkeviis
CIRRO STRATUS Kiudkihtpilved vatjas, päike paistab läbi, päike jätab varju. Võib tekkida halo nähtus CIRROCUMULUS TRACTUS Lennukigaaside jäljed ALTOSTRATUS Kõrgkihtpilved 3-5km, paksus 1km. Valkjas, hall, sinakas. Päikese ja kuu jaoks poolläbipaistvad. Varjud puuduvad. Üldiselt sademeid ei anna, võib anda lund ja vihma. Pildil on fractust ka. Päike ja kuu täpina. ALTOCUMULUS Kõrgrünkpilved 2-3km, paksus 200-700m, valged, hallid, sinakad. Kujult vöödid, vallid, tükid, tombud, ääred paistavad läbi. TARA Värviline ring või pärg kuu või päikese ümber. Oranzid ja punased toonid paremini nähtavad. Ilmnevad Ac ja Sc puhul NIMBOSTRATUS Kihtsajupilved tuleb laia vööndina, võib sadada tunde. Pilt fractusega. FRACTONIMBUS Rebenenud pilvetükid STRATOCUMULUS Kihtrünkpilved madalad, üksikud rõngad, üksteise kõrval, 33% Eestis olevatest pilvedest. CUMULUS HUMILUS Rünkpilved aluse kõrgus 0,8-1,5 km
tegemist on tardunud laavaväljadega(1). Mariner 10 avastas, et Merkuuril on proportsionaalselt tunduvalt suurem metallist tuum, kui teistel planeetidel. See fakt viis George Wetherilli mõttele, et Merkuur oli kunagi kaks korda suurem kui praegu, katastroofilised kokkupõrked hööveldasid selle lihtsalt tunduvalt väiksemaks. (3) Merkuuri ja teiste planeetide ning nende kaaslaste pinnal on tekkinud kokkupõrgetel meteoriitidega kraatrid. Kraatreid ümbritsevad vallid on moodustunud põrkel väljaheidetud ainest. Umbes 4 miljardit aastat tagasi toimunud pommitamisele on järgnenud vulkaanilise aktiivsuse ajajärk, mille käigus välja voolanud laava moodustaski mered. Suuri (üle 200 km läbimõõduga) kraatreid nimetatakse basseinideks. Neist suurim Palavuse bassein (Caloris basin) läbimõõduga 1300km meenutab vihmade merd Kuul. Teda ümbritsev vall tõuseb basseini lõhede ja seljandikega kaetud põhjast kahe meetri kõrgusele
· Lavamaad - ümbrusest kõrgemad tasandikud, ääristavad astangud. · Nõod ja orundid kõrgustike ja lavamaade vahele jäävad madalamad alad (Valga nõgu, Väike-Emajõe orund). · Madalikud tasandikud, mis on kaua olnud mere ja järvede poolt üleujutatud (Lääne-Eesti madalik, Pärnu madalik). · Rannabarrid uhtmaterjali settimisel rannanõlavle kujunenud liivavallid. · Maasääred vallid, mille merepoolne nõlv on vastasnõlvast laugem. · Elutekkelised pinnavormid kujunenud taimede, loomade ja inimtegevuse tagajärjel.
Mitmest kraatrist lähtuvad kiired. Niisamuti on Merkuur kahepalgeline üks poolkera on tihedalt kaetud kraatritega, teisel poolkeral leidub aga ulatuslikke tasaseid alasid, mis sarnanevad Kuu meredega. Loomulikult pole neis tilkagi vett, nagu arvasid kunagised Kuu- uurijad, vaid tegemist on hoopis tardunud laavaväljadega. Kraatrid Merkuuri ja teiste planeetide ning nende kaaslaste pinnal on tekkinud kokkupõrgetel meteoriitidega. Kraatreid ümbritsevad vallid on moodustunud põrkel väljaheidetud ainest. Umbes 4 miljardit aastat tagasi toimunud pommitamisele on järgnenud vulkaanilise aktiivsuse ajajärk, mille käigus väljavoolanud laava moodustaski mered. Suuri (üle 200 km läbimõõduga) kraatreid nimetatakse basseinideks. Neist suurim on Palavuse bassein läbimõõduga 1300 km, meenutab vihmade merd kuul. Teda ümbritsev vall tõuseb basseini lõhede ja seljandikega kaetud põhjast kahe km kõrgusele
b) LANGATUSLEHTER tekib salajõgede uuristava ja lahustava toimel voolusängi lae kokkuvarisemise tulemusena c) RANNAVALL merepõhjast tormilainega rannale heidetud liivast, kruusast või klibust koosnev vall, enamasti kaarekujuline, mõnesaja meetri pikkused ning 12 kõrgused pinnavormid d) MAASÄÄR 23 meetri kõrgused, kuni sadakond meetrit laiad ning enamasti alla 1 km pikad vallid, mulle merepoolne nõlv on vastasnõlvast laugem e) KALDAVALL jämedateraline, harilikult liiv, kuhjatakse voolusängi vahetus läheduses f) OTSAMOREEN tekib liustiku serva ette, kui liustik lükkab enda ees kivimeid g) MÕHN - tekkinud liiva ja kruusa jääst välja sulamisel järvedes h) RANNABARR koosnevad liivast ja kruusast, tekkinud lainete murdumise kohale meres
5. Kõrg ja madaleesti erinevus kõrgEesti vabanes jää ja vee survest varem kui madaleesti, madaleesti oli pikka aega veega kaetud. 6. Mandrijäätekkelised pinnavormid a) Voored leivapätsi kujulised künkad, paiknevad paralleelselt, rühmiti moodustavad voorestikke. Kõrgus paarkümmend meetrit. Laius paarsada meetrit. Pikkus paar kilomeetrit. b) Mõhnad künkad kõrgusega 3040 meetrit. Rühmiti moodustavad mõhnastikke Võivad levida mõhnastikena. c) Oosid vallseljakud, üksikud pika vallid, paarisaja meetri laiused, paarikümne kilomeetri pikkused. 7. Muud pinnavormid 1. Vooluvee tekkelised (jõeorud) 2. Mere tekkelised (maasäär, rannavallid) 3. Karst tekkelised (koopad, salajõed) 4. Tuuletekkelised (luited) 5. Elu tekkelised (sipelgapesad, tuhamäed) 8. Maavarad * Sisaldab orgaanilisi aineid *1 Poolvedel *2 Sinine, punane, hall, pruun jne *3 Keraamika *4 Mürgine Maavara | Omadused | Kasutus | Leiukohad
valdavalt jääliustiku all põhjamoreeni väljasettimisel. Moreen- küngastikud-Moreeni künklikel kuhjatistel ja nendevahelistes nõgudes ja tasandikel kujunenud maastikud. Kagu-Eesti kõrgustikud (Otepää, Haanja, Karula). Otsamoreen liustiku serva ees moodustunud kaarjas vallikujuline pinnavorm. Lääne-Saaremaa kõrgustik, Vaivara Sinimäed. Oosid e. vallseljakud on jää sulamisvee setetest (liivast, kruusast, veeristest) koosnevad järsunõlvalised ja sageli teravaharjalised vallid, mis võivad moodustada kümnete kilomeetrite pikkuseid oosiahelikke (oosistikke). Mõhn kruusast ja liivast künkad, mis paiknevad harilikult rühmiti, moodustades mõhnastikke. Moodustusid mandrijäätumise lõpul surnud jää e. irdjää lõhedesse ja teistesse süvenditesse sulamisvee poolt kantud setteist
KESKMINE RAUAAEG JA VIIKINGIAEG kokkuvõtte Linnuste rajamine Esimesed linnused keskmise rauaaja algul hakati ehitama 8.saj paiku. Linnused rajati järskude nölvade ja sobiva suurusega küngastele. Esmakordselt tehti vallid Iiivast ning valli harjale püstitati palkidest kaitseseinad ja vallist väljapoole kaevati kraav. Tehti ka mägilinnuseid, mis olid igast küljest looduslikult kaitstud küngastel. Neemiklinnused asusid mäeseljaku neemikuna Iöppeval Otsal, mis oli pealt vaates kumerate külgedega kolmnurgad Iling külgedelt kaitsesid looduslikud järsud nölvad. Ringvall-linnused olid 8- 10 meetri kòrgused paekividest vallidega linnused, mida hakati nimetama maalinnadeks. Külad ja põllud
vägi sundis linnuse jõu ja ähvardustega alistuma, kasutades kiviheitemasinaid ja ambe. v PÕHIPLAAN vLinnus rajati looduslikule kühmule, mis oma põhiplaanilt oli ümarovaalne, välisnõlva kõrgus 58 m (topograafilistel kaartidel 10 m), kalle 2528 kraadi. Linnuse läbimõõt on kagu- loode suunas 110 m ja edela-kirde suunas 120 m. vValli lääneosa on ülejäänust kõrgem. Säilinud kõrged vallid on inimeste kätetöö. Väljastpoolt on vallide kõrgus 58, seest 36 m. Valli sisenõlva ja harja katab lahtine paeklibu, mis on tekkinud muldvallile laotud paekivivallist. Valli harja laius on 37 meetrit. Valli seest on võimalik leida tahutud kive, mõned neist ristkülikukujulised. (On avastatud jälgi ka mördi kasutamisest, kuid sedapole uurimistöödes veel ametlikult kinnitatud.) Ajaloolased peavad Valjala maalinna üheks vähestest linnustest, mille
linnamäge kasutati juba vähemalt 2000 aastat tagasi.; 2) neemiklinnused püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. Kahest küljest ja ühest otsast olid nad looduslikult hästi kaitstud. Teisele, seljakupoolsele otsale rajati kunstlik vall. Üks tuntumaid selle linnusterühma esindajaid on Rõuge linnamägi. Mägi- ja neemiklinnused olid enim levinuteks linnusetüüpideks. Rahvasuus nimetatakse neid ka linnamägedeks. 3) Kalevipoja sängi tüüpi linnused rajati voortele. Vallid ja kraavid rajati vaid voorte otstele. Üheks tuntuimaks on Alatskivi Kalevipoja säng. 4) ringvalllinnused ümber linnuseõue rajati kõrge kunstlik vall, esinevad Saaremaal ja Lääne-Eestis. Üks tuntuim on Valjala maalinn. Rahvasuus nimetatakse neid maalinnadeks. Ringvalllinnused rajati teistest hiljem 12-13 sajandil. Keskmisel rauaajal maeti surnuid edasi vanadesse tarandkalmetesse. Panustena lisandusid relvad. 5-6
perepea. Ümberringi ülejäänud perekond. Laevkalmed( saaremaal), kivid paigutatud laeva kujuliselt. Surnud põletati, ja siis pandi kirstu. Kultuskivid. Linnused ja nende tüübid. Mägilinnus: rajati üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Otepääl. Neemiklinnused: püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale osale. 2 küljest, 1 otsast looduslikult hästi kindlustatud. Teisele poole rajati kunstlik vall. Rõuge linnamägi. Kalevipoja säng: meenutas voodit, vallid, kraavid tuli rajada vaid otstele. N- Tartumaa. Ringvall-linnused: rahvasuus maalinn. Ümber kogu linnuseõue rajatud kunstlik vall. Saaremaa, Lääne-Eesti. Suhted naabritega. Üldiselt rahumeelsed. 10 sajandi lõpus venemaaga suhted halvenesid. Muinasajalõpp. Õpik lk.26-30 .Usk. Lk 31-35.
·Tähistatakse vaiadega, mis viiakse üle ka väljaspoole tööde piire. Kui piketaaz erineb uurimistöödest, seotakse see projekti pikiprofiiliga. ·Muldeserva ja telje tähistamine 50-100m tagant. ·Hõlm lastakse kiiresti tarvilikule lõikesügavusele ja siis järk-järgult vähendatakse lõikesügavust vastavalt lohistuskuheliku suurenemisele hõlma ees. ·Teisaldamine on võimalik : 1. Kui on olemas kraavi seinad või vallid, mis takistavad lohistuskuheliku möödaminekut hõlma külgedest, 2. Tasasel ja kõval pinnasel, kus ujuvas asendis hõlm ei lõiku pinnasesse, 3. Tõusude puudumisel, 4. Ühtlasel koormusel kogu hõlma pikkusel, mis võimaldab liikuda pööreteta. ·Toimub töökäigu lõpul buldooseri liikumisel, enamasti kasutatakse kihilisi puistanguid, mis tasandatakse edasi või tagasi käigul. ·Pinnast teisaldatakse enamasti pikisuunas, kui süvend on küllalt suur ja suhteliselt laugete
Moodustavad voorestikke.üks suuremaid euroopas ja kõige suurem eestis Saadjärve voorestik. Väikevoortel on lubjakividest tuumik. Suurvoored koosnevad pudetatest setetest. Sinna peale rajatakse põlde. MOREENITASANDIKUD:liustikutekkeline, tasase või lainja pinnaga, palju on Kõrg-Eestis, Pandivere ja Sakala kõrgustikul.ümber on veekogud.OTSAMOREENID:mandrijää liikumisel kuhjusid liustiku serva ees vahepeal väljasulanud pudetatest materjalidest piklikud vallid. Vaivara Sinimäed, Kirde-Eestis ja Lääne-Saarema kõrgustik. OOSID:jää sulamisvee setetest kuhjevormid ehk vallseljakud on liivast, kruusast, veeristidest järsunõlvalised ja teravaharjalised vallid, moodustavad 10 km pikkusi oosiahelikke. Põhja-Eesti Kõrvemaal, Pandivere kõrgustiku nõlvadel, Kirde-Eesti tuntuim Iisaku-Illuka oosistik. MÕHNAD:kruusast, liivast künkad, paiknevad rühmiti, moodustavad mõhnastikke. Kõrvemaal, Männikvälja, Kurtna Alutagusel
Sandur: Pealt lauge liiva ja kruusakuhjatis, kuulub liustiku servamoodustiste hulka. 16) Nimeta liustikutekkelisi pinnavorme. V: Sandurid, kõrgustikud, nõod ja orundid 17) Nimeta raskusjõu ja tuuletekkelisi pinnavorme. V: Raskusjõutekkelised tekkelised pinnavormid: Rusukuhik , maalihked jne Tuuletekkelised pinnavprmid: Luited jne 18) Nimeta mere ja järvetekkelisi pinnavorme. V: Tasandikud, murrutusjärsakud, pangad, maasääred, rannaastangud, vallid jne 19) Nimeta voolutekkelisi pinnavorme. V: Jõeorud ning jäärakud 20) Nimeta inimtekkelisi pinnavorme. V: Linnamäed, teetammid, kaitsevallid jne
Lavamaa reljeef on enamasti võrdlemisi tasane, kuid mõnikord lõikavad teda sügavad vooluveetekkelised orud. Madalikud: kuni 50m kõrgused tasandikud, mis on palju aega üleujutatud mere ja suurte järvede poolt. 6. Voored on leivapätsikujulised künnised, mis on tekkinud liustiku kuhjava ja kulutava tegevuse tulemusel. Oosid ehk vallseljakud on enamasti liivast, kruusast või veerisest koosnevad järsunõlvalised ja sageli teravhaljalised vallid, mis võivad moodustada kümnete kilomeetrite pikkusi oosiahelikke. Mõhnad liivast ja kruusast koosnev liustiku sulamisveetekkeline positiivne pinnavorm, mis on enamasti ümara põhiplaaniga. Luited Tuul haarab lahtimurenenud kivipuru kaasa ja kannab seda edasi mööda kivimi pinda. Liiva ja kruusaterasid veeretab tuul edasi, kui kõige peenemad ja kergemad osakesed hõljuvad edasi. Kuhjub ühte kohta ning tekib luide
4.KESKMINE RAUAAEG JA VIIKINGIAEG Linnuste rajamine: esimesed linnused keskmise rauaaja algul rohkem hakati ehitama 8.saj paiku linnused rajati järskude nõlvade ja sobiva suurusega küngastele vallid tehti esmajoones liivast valli harjale püstitati palkidest kaitseseinad vallist väljapoole kaevati kraav kasutusel oli enamk ui 50 linnust Mägilinnused: üksikud igast küljest looduslikult kaitstud küngastel Neemiklinnused: asuvad mäeseljaku neemikuna lõppeval otsal pealt vaates kumerate külgedega kolmnurgad külgedelt kaitsesid looduslikud järsud nõlvad eemalt meenutasid suurt kõrgete otstega voodit Ringvall-linnused:
KESKMINE RAUAAEG JA VIIKINGIAEG Linnuste rajamine Esimesed linnused keskmise rauaaja algul hakati ehitama 8.saj paiku. Linnused rajati järskude nõlvade ja sobiva suurusega küngastele. Esmakordselt tehti vallid liivast ning valli harjale püstitati palkidest kaitseseinad ja vallist väljapoole kaevati kraav. Tehti ka mägilinnuseid, mis olid igast küljest looduslikult kaitstud küngastel. Neemiklinnused asusid mäeseljaku neemikuna lõppeval otsal, mis oli pealt vaates kumerate külgedega kolmnurgad ning külgedelt kaitsesid looduslikud järsud nõlvad. Ringvall-linnused olid 8-10 meetri kõrgused paekividest vallidega linnused, mida hakati nimetama maalinnadeks. Külad ja põllud
Tagajärjed: Kaevud jäävad kuivaks, põhjavesi sooldub, põhjavesi reostub. MÕISTED Veereziim-vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine aasta jooksul erinevates veekogudes. Rannaprotsessid-ranniku lainetuse ja vee liikumise tagajärjel toimuvad protsessid, mis hõlmavad setete kuhjumist, rännet ja kulutust. Rannavall-rannajoonega paralleelsed ja sellest kõrgemal paiknevad mõne meetri kõrgused ja kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast koosnevad vallid või seljakud. Jõgede äravool-jõe kaudu äravoolava vee hulk pikemas ajaühikus kui üks sekund. Valgla-äravooluala, millelt veekogu või selle osa saab oma vee. Infiltratsioon-vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse.
Veereziim-jõe veetaseme ajaline muutus. maailmameri-on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa. rannaprotsessid- rannikul lainetuse ja vee liikumise tagajärjel toimuvad protsessid, mis hõlmavad setete kuhjumist, rännet ja kulutust. rannavall- rannajoonega paralleelselt ja sellest kõrgemal paiknev mõne meetri kõrgused ja kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast vallid või seljakud. rannabarr- kuhjelisi mererandu ääristav barr, mis reeglina veepinnast allpool. maasäär- meres või suurjärve setete pikirände tagajärjel moodustunud valli- seljakulaadne pinnavorm madalas vees (poolsaare tipus, jõesuudmes jne. vooluhulk- vee hulk,mis läbib jõe ristlõiget ühes sekundis 1m3/s. valgla- territoorium,kus vesi jõe kaudu ära voolab. Infilttratsioon- sademete maase imbumine ja põhjavee teke. filtratsioon-vee liikumine läbi kivimkihtide.
allikasetted(allikalubi), tuulesetted(liivaluited), elutekkelised(turvas) ning inimtekkelised(aheraine, põlevkivituhk, prügi) . Luited on tugeva tuulega kuhjunud liivast tekkinud tuiskliivahanged, mis nihkuvad sisemaa suunas . Voored on välimuselt leivapätsi meenutavad kõrgendikud, mis on tekkinud jää voolimisel . Moreentasandikud on liustikutekkelised kuhjevormid . Oosid on enamasti liivast, kruusast või veeristest koosnevad järsunõlvalised ja teravaharjalised vallid, mis võivad moodustada kümnete kilomeetrite pikkusi oosiahelikke . Mõhnad on kruusast ja liivast koosnevad künkad, mis paiknevad harilikult rühmiti, moodustades mõhnastikke . Vooluveetekkelised pinnavormid on jäärak e. ovraag, ning jõeorud. Meretekkelised pinnavormid on murrutuspank, murrutuslava , murrutuskulpad, rannabarr, maasäär ning rannavall . Karstivormid on karst, kurisu, salajõgi(nt. Jõelähtme, Kuivajõe, Erra), langatuslehter ning karstiväljad(nt
Loodus Pinnamood Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de- France'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on kohati väga tasane. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Pariisi linn asub selle nõo keskel. Nõo idaäärel on peamiselt lubjakivist koosnevad looduslikud vallid, mis on aidanud Pariisi ida poolt kaitsta. Lääne pool, La Manche'i ääres, moodustavad mäeseljandikud sakilisi kriidikaljusid. Põhja pool läheb Pariisi nõgu üle Flandria ja Edela- Euroopa tasandikeks. ·Pariisi nõost kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide ja
kliima külmemaks. Rannikut mõjutavad tegurid · Lainetus · Tuul · Hoovused · Tõus ja mõõn · Merejää · Taimed, loomad · Jõed · Inimene Laugrannik · Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. · Lained kaotavad rannajoonele energia ja rannajoone lähedal on neil setteid liigutav jõud. · Kujunevad kuhjerannad. · Rannajoonega paralleelsed settevallid rannavallid, maasääred. · Veealused vallid ehk rannabaarid. · Rannik muutub liigestatumaks. Järsarannik · Järsarannikutel süveneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. · Ülekaalus lainete kulutav tegevus. · Kujunevad kulutusrannad. · Lahtimurtud materjal sorteeritakse lainetuse poolt ja kantakse eemale. · Kujunevad pangad ja pankrannik. · Rannik muutub sirgemaks. Jõed toituvad · Vihmavesi · Sademetest · Põhjaveest · Liustikuvesi
aluspõhja ürgorud jääajad 3 kuni 6 viimane 13 00011 000.a. tagasi. kulutuskuhjetasandumine, ärkamine vs elu ja inimtekkelised setted MANDRIJÄÄTEKKELISED PINNAVORMID kulutus ja kuhjeprotsessid negatiivsed, positiivsed pinnavormid voored saia kujulised, piklikud (Saadjärve voorestik) hea põlde harida moreentasandikud tasane või lainjas pind (KaguEesti lavamaal, KEesti tasandikul, Pandivere ja Sakala kõrgustikul) otsamoreenid piklikud vallid (Vaivara Sinimäed, LääneSaaremaa kõrgustik) oosid järsunõlvalised (PõhjaEesti Kõrvemaa, Pandivere kõgrustiku nõlvad, IisakuIlluka oosistik) mõhnad ümarad (Jussi ja Viitna Kõrvemaal, Kurtna Alutagusel, Kaiu Vooremaa idaservas) Põhja/ Kesk/ LõunaEesti Eesti pinnavormide geograafiline jaotus MUUD PINNAVORMID vooluveetekkelised pinnavormid jõeorud ( sälk, mold, lammorg) kaldavall, terrass järsu astanguga piirnev tasand
väiksematest kividest küngas. tarandkalmed: kalmed koosnesid kiviridadest või- müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit laiusega 1-2 m ja pikkusega 2-3 m. laevkalmed: äärekivid olid paigutatud laevakujuliselt 6. linnusetüübid mägilinnus(Otepää) rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele neemiklinnus(Rõuge) mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnus Kalevipoja sängid(Alatskivi) külgedelt kaitsesid loodulikud järsud nõlvad , vallid ja kraavid rajati otstele. ringvall-linnused(Varbola,Valjala) tasasel maal,kuhjati ümber kogu linnuseõue kunstlik vall 7.külad sumbküla-talud paiknesid keset põlde tihedalt koos (lääne, kesk, põhja) ridakülad-ridastikku rajatud talud (Ida-Eesti) hajakülad- talud paiknesid üksteisest kaugemal (Lõuna-Eesti) 8. eestlaste sõjaline tase Eestlaste relvastuses olid tähtsal kohal odad- väiksemad viskeodad ja tugevamad torkeodad. Paljud omasid ka
Soot -suurvee ajal lõikab jõgi oma looke läbi Terrassid -jõe poolt järsu astanguga piiratud tasandid Meretekkelised pinnavormid Murrutuspank -aluspõhja kivimeisse kulutatud järsak Murrutuslava -tasane ala mere ja panga jalami vahel Murrutuskulbas -panga jalamil, koopa taolised õõnsused Rannabarrid -uhtmaterjali settimisel kujunenud liivavallid Maasääred -pikad vallid, mille mere poolne nõlv on vastasvõlvast laugem Rannavallid -mere põhjast tormi lainega rannale kuhjatud liivast, kruusast või klibust pinnavormid Muud pinnavormid Karst Vesi lahustab kivimeid, mille tagajärjel tekkivad maapinnal lõhed ja varingud. Liigid : Kurisuu, salajõed, langatuslehter, koopad http://www.abiks.pri.ee
Nöörkeraamika Veelgi paremini töödeldud tööriistad, uued tööriistad,mis olid vajalikud maaharimiseks, matmiskombe edasiarendamine Linnuste tüübid Mägilinnus- rajatud üksikutele igast küljest looduslikut kaitstud küngastele Neemiklinnus- mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitaud linnus. Kunstlik vall püstitati üksnes seljakupoolsele küljele. Pealtvaates meenutavad kumerate külgedega kolmnurki. Vallid ja kraavid rajati vaid otstele. Eemalt vaadates meenutavad suurt kõrgete otstega voodit (nt Kalevipoja säng) Ringvall-linnus- võimsate 8-10 meetri kõrguste paekividest laotatud vallidega linnused Linnus-asula- paiknes enamasti linnuse vahetus naabruses, püsivalt asustatud Muinasaja lõpu tegevusalad 1) Maaharimine (adramaa- ühe adraga üleharitav maa, kolmeväljasüsteem I kesa I suvivili I talivili I ) 2) Loomakasvatus 3) Küttimine ja kalapüük 4) Mestmesindus
Peamisteks elualadeks kujunesid sel ajal karjakasvatus ning maaviljelus. Arenesid ka rannikupiirkonnad, kus tegeleti maaviljeluse ja karjakasvatusega , kuna seal olid selleks soodsad mullad. 6. Linnuste tüübid ja iseloomustus- Mägilinnus- linnus , mis oli igast küljest looduslikult kaitstud ning asetses künka peal. Neemiklinnus- Paiknes mäeseljakul ning oli neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnus. Kalevipojasäng- rajatud voortest kõrgemale keskosale . Vallid ja kraavid otstes ning külgedelt kaitsesid looduslikud järsud nõlvad. Ringvall-linnus- Linnus mis ehitati tasasele maapinnale. Paekivist laotud vallidega linnus. 7. Milliseid allikaid saab kasutada muinasaja uurimisel ? Arheoloogilisi leide , suulisi allikaid ja kirjalikku allikat ,,Henriku Liivimaa kroonika" 8. Millised muudatused ühiskonnas tõid kaasa vajaduse kindlustatud asulate järele?
ka värvilise emailiga). Vahel peetakse eestlaste esmarahvaks aestisid, hiljem arvati, et see polnud konkreetne rahvus vaid balti ja läänemeresoome hõimude ühisnimetus. V. Keskmine rauaaeg e Viikingiaeg 500 pKr 11 Saj teine pool Linnused Mägilinnused (üksikud igast küljest kaetud künkad), Neemiklinnused (mäeseljakutel, kuhjatud vall kaitseks), Kalevipoja sänglinnused (Ida-Eestis, vallid ja kraavid otstel, linnus ise voorte peal), Ringvall-linnused (Lääne-Eestis võimsate laotud vallidega, mille ümber kraav). Arvukus ligi 50. Põhjus kohalikud võitlesid võimu pärast, esimese aastatuhande teisel poolel rahvarändamine Ida- poolel. Matmine kivikalmed, ilma sisekonstruktsioonita kivivared, kaasa pandi relvi, hõbedat ja kulda. Aarded maasse peidetud (hõbe, pronks, natuke kulda) ehteid.
Rooma kaupmehi huvitas merevaik ja karusnahk, eestlased tahtsid pronksi. Roomast klaaskelmed, sõled, pronksmündid. Rahulik sõdadeta aeg, sellest ajast pole linnuseid. Tarandkalmed. Selle lõppedes ilmusid ka esimesed relvad(odad). Keskmine rauaaeg(450-800p.Kr.)- linnused, kivivarekalmed, esimesed külad. Viikingi ajal hakati elama linnustes, palju peiteleide, Esimesed andmed kroonikas, linnused rajati kaitstud kohtadesse( vallid- Lõuna- Eestis liivast ja palkidest mägilinnus, neemiklinnus, kalevipojasänglinnus, ringvall-linnus). Elati avaasulates, adratera kasutusele võtt, kaheviljasüsteem. Anamism- elus ja eluta on hingestatud, usund. 2. saj- sai alguse suur rahavsterändamine, selle käivitas 375. a. kui goodid kes rajasid Musta mere äärde riigi kuid said hunnide Attila käest lüüa. Viikingiaeg(800-1050. a.)-kaubeldi ja rüüstati. Toimus Euroopa korrastamine ja sünd. Balti hõimud
sinivaalad. Marss on üsna ebatasase pinnaga planeet. Suurimaks kõrgustevaheks on 27 kilomeetrit (Maal 20 kilomeetrit). Pinnase põhikomponendiks on kvartsliivas olevad limoniidi ja raud(III)oksiidi lisandid. Marss tekkis protoplaneetidena. Hiljem jahtudes tekkis talle tahke koorekiht, mis sattus meteoriitide intensiivse pommitamise alla. Planeedi siseenergia arvel toimus aktiivne vulkaaniline tegevus, mistõttu tekkisid rifid, praod, vallid ja vulkaankoonused. Meteoriitide langemine Marsile on avaldanud suurt mõju maastiku kujunemisele. Eriti tugev oli meteoriidisadu esimesel poolel miljardil aastal pärast planeetide teket. Suurte meteoriitide kukkumisest Marsile annavad tunnistust hiiglaslikud orud. Siinkohal võib ühe näitena tuua Hellase mere, mille läbimõõt on üle 1000 kilomeetri.3 3 www.miksike.ee/documents/main/referaadid/marss Kokkuvõte
kasvab roostik. Pinnamood Saame eristada kolme erivanuselist põhjalõunasuunalist rannamoodustiste kujunemise vööndit: Idapoolseim, Balti jääpaisjärve ajal kujunenud liivast rannavallide vöönd MassiaruLodja joonel on enamasti 710 m kõrgune. Terve Liivi lahe rannikumadaliku kõrgeim punkt (55,8 m) asub Urissaares. Ümbruses asuvad põllumaad ja asustus koos tähtsaima kohaliku teega. Sisemaine Antsülusjärve aegne vöönd luitestunud vallid kõrguvad 814 m ü.m.p Läänepoolne Litoriinamere aegne vöönd (enamasti 49 m ü.m.p) Pinnamood Läänepoolseima luidetevööndi madalate küngaste vahel on Häädemeestel ja Rannametsas ka mõni kõrgem koht. Need on Eesti kõige kõrgemad luited: Vingerja mäed 22,4 m Tornimäe luide 34,5 m Tõotuse mägi 29 m Vaade Tornimäelt. Taamal Tolkuse soo Tolkuse soo Asub läänepoolse ja keskmise luidetevööndi vahel Laguunitekkeline
Marsi mass on Maast umbes 10 korda väiksem ning Marsi tihedus on keskmiselt 3.933 g/cm³. Kuna Marsi mass ja tihedus on palju väiksmad kui Maal, siis on Marsi gravitatsioon ainult 38% Maa omast. Pinnaehitus Marss tekkis protoplaneedina. Hiljem jahtudes tekkis talle tahke koorekiht, mis sattus meteoriitide intensiivse pommitamise alla. Planeedi siseenergia arvel toimus aktiivne vulkaaniline tegevus, mistõttu tekkisid rifid, praod, vallid ja vulkaankoonused. Meteoriitide langemine Marsile on avaldanud suurt mõju maastiku kujunemisele. Eriti tugev oli meteoriidisadu esimesel poolel miljardil aastal pärast planeetide teket. Suurte meteoriitide kukkumisest Marsile annavad tunnistust hiiglaslikud orud. Marsil toimub ka tektooniline liikumine. See protsess võib kujundada äsja tahkunud ja tasasest planeedist suurte kõrgustevahedega taevakeha. Leidub grandioossed riffe, mis
8.sajandi paiku. Paljud neist olid kasutusel ka terve viikingiaja (umbes 800.-1050.aasta). Linnuseid rajati selleks, et kaitsta oma vara ja inimesi. Välisilme põhjal jagavad arheoloogid linnuseid rühmadesse: Mägilinnused rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Neemiklinnused mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnused. Kalevipoja säng - Rajati enamasti voortele, külgedelt kaitses looduslikud järsud nõlvad, vallid ja kraavid rajati vaid otstele, eemalt vaadetes meenutavad kõrgete otstega voodit. Ringvall-linnused ehitati tasesele maale, ümber kuhjati kõrged kuntslikud vallid. Linnus-asula eelviikingiajal välja kujunenud kompleks, mis hõlmas linnust mäe otsas ning avaasulat selle jalamil. 6. Külade tüübid. Külasid oli kolme liiki: 1. Sumbküla küla, kus talud olid tihedalt põldudel koos (nt Saaremaal, Põhja- ja Lõuna-Eestis) 2
Linnuse ehitamist alustati ilmselt piiskop Jakobi valitsemisajal (1322–1338). Tööd katkesid arvatavasti Jüriöö ülestõusu (1343–1345) puhkemisel. 14. sajandi lõpust kuni 15. sajandi alguseni rajati lisaks 13. sajandist pärinevale ringmüürile uus, võimas 625 meetri pikkune ja 7 meetri kõrgune eelringmüür, sest tulirelvad arenesid ja Kuressaare linnus vajas tugevdamist, sajandi keskel ehitati müür kõrgmeaks ja rajati suurtükitornid. Hilisemad vallid ja bastionid on säilinud tänaseni, võimsaim neist on põhjabastionil paiknev 1971.–1972. aastal restaureeritud suurtükitorn 1470. aastaist. 1980. aastate 1. poolel taastati 37 meetri kõrgusel olev välismüüride peal asuv sakmelise rinnatisega umbes meetri laiune katustamata kaitsekäik. Seda mööda oli hea liikuda linnuse ühest 43 meetrisest küljest teise, nii vahiteenistust pidades kui ka vaenlast tőrjudes. Kaitsetorni kőrval on kahekorruseline nooltekoda e
Lamm- aeg-ajalt suurveega üleujutatud jõeoru põhi. Delta- jõesuudme tüüp, kus jõesuudmesse kuhjunud setete tõttu jõgi hargneb mitmeks harujõeks ja jõesuue muutub kolmnurga kujuliseks. Lumelaviin- mäenõlvalt allasööstev lumi, võib vallanduda lume rohke kuhjumise, sulamise, vihma, allmaatõugete jm tagajärjel. Maalihe- pinnasekihtide liikumine nõlval raskusjõu mõjul. Küljemoreen ja otsamoreen- liustikutekkelised kuhjelised pinnav: vallid, mis on tek liustiku külgedel või ees. Moreen- mandrijää või liustiku sulamisel mahajääv sete, koosneb sorteerimata ja ümardumata osadest,on segakoostisega. Oos e. Vallseljak- liivast, kruusast, veerisest koosnev järsunõlvaline ja kitsa harjaga vall, tek mandrijää sulamisvete voolusängidesse settimise teel (esinevad ahelikena Neerutis, Porkumis, Uljaste järve ääres, Aegviidu-Nelijärvel jm). Mõhnad- mandrijää sulamisel tekkinud kruusast, liivast koosnevad rühmiti paiknevad
kujunenud maastikud. · Kagu-Eesti kõrgustikud (Otepää, Haanja, Karula) Moreenküngastikud Karula kõrgustik Otepää kõrgustik Otsamoreen · Otsamoreen liustiku serva ees moodustunud kaarjas vallikujuline pinnavorm. · Lääne-Saaremaa kõrgustik · Vaivara Sinimäed Vaivara Sinimäed Oos Oosid e. vallseljakud on jää sulamisvee setetest (liivast, kruusast, veeristest) koosnevad järsunõlvalised ja sageli teravaharjalised vallid, mis võivad moodustada kümnete kilomeetrite pikkuseid oosiahelikke (oosistikke). Eesti suurimad oosistikud · Pandivere kõrgustiku oosistikud · Iisaku-Illuka Rakvere oos Mõhn Mõhn kruusast ja liivast künkad, mis paiknevad harilikult rühmiti, moodustades mõhnastikke. Moodustusid mandrijäätumise lõpul surnud jää e. irdjää lõhedesse ja teistesse süvenditesse sulamisvee poolt kantud setteist Eesti suurimad mõhnastikud
Mitmest kraatrist lähtuvad kiired. Niisamuti on Merkuur kahepalgeline üks poolkera on tihedalt kaetud kraatritega, teisel poolkeral leidub aga ulatuslikke tasaseid alasid, mis sarnanevad Kuu meredega. Loomulikult pole neis tilkagi vett, nagu arvasid kunagised Kuu- uurijad, vaid tegemist on hoopis tardunud laavaväljadega. Kraatrid Merkuuri ja teiste planeetide ning nende kaaslaste pinnal on tekkinud kokkupõrgetel meteoriitidega. Kraatreid ümbritsevad vallid on moodustunud põrkel väljaheidetud ainest. Umbes 4 miljardit aastat tagasi toimunud pommitamisele on järgnenud vulkaanilise aktiivsuse ajajärk, mille käigus väljavoolanud laava moodustaski mered. Suuri (üle 200 km läbimõõduga) kraatreid nimetatakse basseinideks. Neist suurim on Palavuse bassein läbimõõduga 1300 km, meenutab vihmade merd kuul. Teda ümbritsev vall tõuseb basseini lõhede ja seljandikega kaetud põhjast kahe km kõrgusele
"Tuhande ja ühe öö" tegelaste nimedega. Kuul on teada 15 kraatrit (näiteks AliBaba), kolm orgu, kaks tasandikku ja 2 "deltat". Mimas on samuti suure kraatri omanik, mis moodustab 1/3 tema läbimõõdust. Erandina kannab see 130kilomeetrine kraater Herscheli nime. Ülejäänud pinnadetalid on nimetatud Kuningas Arthuri ja ümarlaua rüütlite järgi. Nimed on pandud 29 kraatrile ja 7 kanjonile. Hyperion 4 kraatrit ja 3 valli. Kraatrid on nimetatud mitmesuguste päikesejumalate, vallid astronoomide järgi. Janus harvad kraatrid, ebakorrapärane kuju. Teada on 4 kraatrit, nende nimed on seotud antiikmütoloogias tuntud kaksikutega. Epimetheus teatakse kahte kraatrit, samuti kaksikute nimedega. Saturni kaaslastel on omadus koonduda ühele orbiidile 60kraadise nurga all (nagu Troojalasteks nimetatud asteroidid Jupiteri ja Päikese suhtes). Ühe grupi moodustavad Telesto, mis liigub 60° eespool Tethyst ning Kalypso, mis liigub samapalju tagapool Tethyst
12. sajandil tulevad mägialadel arvukamalt kasutusele kaljudele ehitatud või kaljusse raiutud linnused. 12. sajandi lõpul jõuab ka Euroopasse vaimulike ordude arhitektuur, ehk kastell-linnuste erinevad variandid. Ehitatud linnused olid enamasti era kätes ning nende ülesanne oli majutada võimalikult palju mehi ja moona. Linnuste ajaloost Eestis Vanimad teadaolevad kaitserajatised Eestis on olnud asulalinnused, kindlustatud asulaid ümbritsevad vallid. Seesuguste kindlustatud asulate rajamine algas I aastatuhandel e.Kr. Vallid tehti mullast, palkidest või kividest. Valdav osa muistsete eestlaste linnuseid tekkis hoopis hiljem, enamasti meie ajaarvamise 9. - 10. sajandil. Tavaliselt olid need kogukonnale kuuluvad pelgupaigad ning alles Saksa ja Taani vallutuste eel ning ajal võib rääkima hakata rikastele perekondadele või mõjukatele vanematele kuulunud eralinnustest nagu Lõhavere linnamägi
annaabi.ee 
