Sotsiaalmaks - >40% Maksutulud kokku ca 80% eelarvest, ülejäänud vara müük ja EL toetused! NB – Iga kuues euro tuleb EL-lt ! Valitsuse kulutused Tegevuskulud ca 90% ja investeeringud ~10% eelarvest Valitsussektori osakaal SKT-st ~35% (EL - ~50%) Toetused ja teised tulusiirded > 2/3 Riigikaitse – 5% (2% SKT-st) Avaliku sektori palgad (~15%) Laenuintressid ~1% (laenukoormus >7% SKT-st) 75% eelarvest on seadustega ette määratud Eelarve defitsiit ja riigvõlg Enamuse riikide eelarved pigem defitsiidis kui ülejäägis Eesti eelarve seaduse järgi raamatupidamuslikult tasakaalus Tulude hulka ka välislaenud, millega kaetakse jooksvaid kulutusi, kulude hulka laenude tagasi maksed Majanduslikus mõistes eelarve tasakaalus ei ole, kuna maksutulud ei kata kulutusi Eelarvedefitsiidi kriitika Tuleb maksta intressi, mis sööb jooksva perioodi tulusid
- Automaatsete fiskaalsete stabilisaatorite (AFS) toimimine seisneb selles, et valitsussektori eelarve reageerib majanduse muutustele, mõjutades sellega erasektori majanduslikku käitumist Diskreetne stabiliseerimine - ehk situatsioonikohane fiskaalpoliitika vajab valitsuse erilisi otsuseid või tegevusi. - Põhiliselt kasutatakse maksusid ja avaliku sektori kulutusi - Diskreetse stabilisaatori näiteks on maksude alandamine Riigvõlg - Tekib siis, kui eelarve lasta miinusesse - Ettevõtted satuvad liigse võlakoorma tõttu pankrotti - Riigid pankrotti minna ei saa, kuna riigil on kasutada veel mitmeid abivahendeid olukorra parandamiseks Meetmed riigivõla vähendamiseks: - Maksude tõstmine - Riik suurendab raha pakkumist - Võla taasfinantseerimise võimalus s.t. et valitsus laseb välja uusi võlakirju, et varem võetud võlgu kustutada. Riigivõla kulu
annaabi.ee 
