TÄIDESAATEV SEADUSANDLIK KOHTUVÕIM VÕIM VÕIM Vetoõigus seadustele SEADUSANDLIK KOGU KUNINGAS KOHUS ministrid Valivad Valivad 50 000 VALIJAT Valivad Valivad 4,3 MILJONIT VALIJAT passiivsed kodanikud, naised, lapsed 28 MILJONIT Monarhia kukutamine Monarhiavastased meeleolud 1792. aastal puhkes väljaastumine Kuningalossi vallutamine Kuningavõimu kukutamine http://en.wikipedia.org/wiki/File:Declaration_of_Human_Rights.jpg
Oli eeskujuks paljudele teistele riikidele. Esimene põhiseadus ehk konstitutsioon SEADUSANDLIK Vetoõigus VÕIM TÄIDESAATEV seadustele VÕIM SEADUSANDLIK KOHTUVÕIM KOGU KUNINGAS KOHUS 50000 VALIJAT 4,3 MILJONIT VALIJAT Passiivsed kodanikud, naised, lapsed 28 miljonit http://www.google.ee/imgres? imgurl=http://www.historyteacher.net/images/Bastille.JPG&imgrefurl=http://www.freewebs.com/ajaloo/8klkontrolltnr1.htm&usg=__2TN4CrcbDuYLeekd spZJ5hy8OHQ=&h=766&w=1132&sz=204&hl=et&start=0&zoom=1&tbnid=9MtGcP6hKPJpM:&tbnh=129&tbnw=172&prev=/images%3Fq
1. Mediaanvalija - on valija, kelle eelistus asub eelistuste rea keskel 4 5 6 6 7 9 23 30 30 62 70 sellise rea puhul on mediaanvalija eelistus 9. Osad tarbijad tahavad mõnda avalikku kaupa rohkem, osad vähem. 2.Keskmise valija teoreem – eelistuste valimisel võidab alati mediaanvalija. Ntx kui palju peaks tudeng stipendiumit saama? 50 60 200 200 220 300 355, siis mediaanvalija on 200 eurot. Selle summaga oleks nõus 4 valijat, samas 3 valijat soovib kõrgemat. Kui vaadata 50 eurot, siis selle puhul oleks rahul vaid 1 valijatest. 3. Enamushääletus – on see, kui otsuse poolt on vähemalt 51% inimestest. 17 valija puhul on poolt vähemalt 9 inimest 4. Piirmaksumäär – PMM, see näitab, palju täiendavast 1 euro tulust peab inimene maksuna ära maksma. PMM= (maksukohustuse kasv/tulude kasv)*100%. Eestis on PMM hetkel 20,16% 5.Keskmine maksumäär – näitab, palju maksab inimene oma tulust ära maksudena
Turundus Teadlikkuse / tuntuse tekitamine Veenmine ja ostusoovi tekitamine Suhtlus Teenindamine / müük Turunduskommunikatsioon Sõnumi edastamine kindlale sihtgrupile Kanalid: TV, raadio, internet, ajakirjandus, välireklaam jms Reklaam kindla isiku, firma või organisatsiooni tellitud ideede, kaupade ja teenuste tutvustamine ning esiletõstmine Valimisreklaam Tutvustada: -kandidaate/erakondi -ideid -valimislubadusi Mõjutada valijat Näide: http://www.youtube.com/watch?v=XsN7hf8pHJU http://www.youtube.com/watch?v=W4pnjZ4R0ZU http://www.youtube.com/watch?v=OuQtnkxloHA 20.10.2013 KOV valimised Sotsiaalreklaam Inimeste teavitamine Väärtuste ja hoiakute kujundamine Tervisekäitumise mõjutamine Näide: http://www.youtube.com/watch?v=9-hsfJ9sQ2A http://www.youtube.com/watch?v=4Ocq1Abfs_Q Kommertsreklaam Toote või teenuse müük Tarbimiskäitumise mõjutamine Näited: http://www.youtube
komisjoni juhib Jose Manuel Baroso; tähtsamad allüksused 29 peadirektoraati. Komisjoni ül.: algatab seaduseelnõusid, valmistab ette istungid, jälgib ministrite nõuk. Otsuste täitmist liikmesriikide poolt, esindab EL-i rahvusvahelistes organisatsioonides(nt:WTO) , haldab EL eelarvet. Euroopa parlament: valitakse iga 5 aasta järel; 784 saadikut; vetoõigus, komisjoni umbusalduse võimalus; ei tegele liidulepingute, välis-ja julgeoleku- poliitikaga; 375 miljonit valijat. Asutajaliikmed: belgia, itaalia, hollandi, saksa, prantsusmaa, luksenburg. Nad lõid ka 1950.a. söe- ja terasühenduse. 1955- nende 6 riigi välisministrid otsustasid, et laiendaks ka teisi majandusharusid. 25.märts.1957- asutati Euroopa Majandus- ühendus. Rooma lepingute aasta päev. 1.juuli.1968-hakaks tööle Euroopa tolli liit. 1973- Euroopa liidu laienemine:Suurbritannia, Taani ja Iirimaa. 1979- esimesed otsesed valimised Euroopa Parlamenti. 1986- võeti vastu ühtse Euroopa akt
ÜHISKOND 1.MIDA TÄHENDAB, ET VALIJAT JA VALITUT SEOB MANDAAT? * Volitus esindada ja kaitsta valija huve * Õigus tegutseda ja oma erakonna programme ellu viia. 2.MIKS KORRALDATAKSE VALIMISI? 3.MILLISED PÕHIREEGLID KEHTIVAD VABADE VALIMISTE PUHUL? *Valimised on üldised aga kehtivad piirangud(kodakondsus-, tervise- ja vanusepiirang) *Valimised on vabad- kandidaate võib üles seada iga kodanik või partei/Hääletajat ei tohi mõjutada. *Valimised on ühetaolised ehk võrdsed- reguleeritakse valimispropagandat meedias ja valimiskampaania finantseerimist. 4.MIS ISELOOMUSTAB MAJORITAARSET VÕI PROPORTSIONAALSET VALIMISSÜSTEEMI? *Majortiaarsed iseloomulikud on ühemandaadilised ringkonnad Võimalused on: *Lihthäälte enamusega *Absoluutse häälteenamusega Proportsionaalset mul pole ! 5.KUIDAS SELGITATAKSE VÄLJA KOHTAD RIIGIKOGUS?(kolm vooru, kaks valemit) 6.MIS MÕJUTAB VALIJATE KÄITUMIST? *Klassikuuluvus *Seotus põllumajanduse või kirikuga *Massimeed...
Mida tähendab, et valijat ja valitut seob - Volitus esindada ja kaitsta valija huve mandaat? - Õigus tegutseda ja erakonna programmi ellu viia Miks korraldatakse valimisi? - Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine- - Vahendada võimudele kodanike nõudmisi. Millised põhireeglid kehtivad vabade Üldine - Sellel on vanusepiirang, kodukondusespiirang valimiste puhul? Vabakonkurents - vabadus kandideerida ja valida isiklike veendumuste järgi Valimised on ühetaolised ehk võrdsed -võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete tutvustamiseks Mis iseloomustab majoritaarset...
vabad valimised reformide aeg populismi oht majanduskriis Demokraatia nõrgad kohad harimatu massi võimuletulek enamuse türannia riigiaparaadi liigne sekkumine ühiskonnaellu demagoogide võimalused vabade valimiste tunnused valimiste funktsioon Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vaheldumine, kodanike nõudmiste vahendamine, rahva usalduse indikaator, kodanike harimine, esindab rahva huve mis mõjutab valijat? klassikuuluvus, massimeedia, peretraditsioonid, isiklik kogemus, valimiskampaania riigi ülesanded valimiste läbiviimisel seadusandlus, erakondade kulude kontrollimine, valimisõiguslike kodanike üle arve pidamine, valimiskomisjoni töö reguleerimine, kandidaatide taustakontroll, dokumentatsiooni ettevalmistamine, rahastamine, tulemuste kindlakstegemine valimisaktiivsus näitab kui aktiivselt osaleb rahvas valimisprotsessis
aastal kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, kus üle 9 tuhande valija (s.o 1,9% hääletamisest osavõtnutest) andis oma hääle Interneti teel. Sellest ajast alates on siduva tulemusega elektroonilist hääletamist läbi viidud juba seitsmel korral (vabariigi valimiskomisjon (VVK), 2014). Elektroonilistest valimistest võtab osa järjest rohkem inimesi ning selle populaarsus aina kasvab. 2014. a Euroopa Parlamendi valimistel kasutas e-hääletamise võimalust 103 151 valijat. Antud valijaskond moodustas juba 11,4% kõigist valimisõigustega inimestest ning lausa 31,3% kõigist Euroopa Parlamendi valimistest osa võtnud valijatest (VVK, 2014). Usun, et tegemist on kasvava trendiga, sest e-valimised on eelkõige mugav lahendus kodanikukohustuste täitmiseks. E – valimised on vajalikud just selleks, et jõuda ka nendeni, kes ühel või teisel põhjusel valimisjaoskonda tulla ei saa.
tagatubades kasvatatud poliitikud k) Parlamentalism- seadusandlik võim on parlament ja täidesaatev võim valitsus ja nad on teineteisest eraldunud l) Presidentalist- president on ühtlasi ka valitusjuht, puudub peaminister 5) Mille järgi langetavad valijad oma otsuseid, mis mõjutab neid kõige enam? V: Minu arvates on suur roll propagandal ja meedial, need mõjutavad valijat tugevalt. Samuti ka erakondade ja üksikliikmete põhimõtted ja valimislubadused. 6) Kas sinu arvates on valimas käimine kohus või õigus? V: Pigem õigus, sest igas riigis seda pole ja ei saa inimesi panna valima, kes seda teha ei taha.
Vabade valimiste põhireeglid 1) valimised on üldised (piiranguid on hästi vähe) 2) valimised on vabad (kõigil kodanikel ja erakondadel on õigus üles seada kandidaate) 3) valijat ei tohi valimissedeli täitmisel mõjutada 4) valimised on ühetaolised ehk võrdsed (kõigile kandidaatidele püüakse luua võrdsed tingimused propagandaks) 5) igal ühel on üks hääl ja kõik hääled kaaluvad samapalju valimiste etapid: 1) ettevalmistus 2) kampaania (põhikirja muudetakse, hakatakse otsima liitlasi, reklaami ostmine ja korraldamine (avaliku arvamuse küsitlused, kandidaatite registreerimine) 3) hääletamine 4) häälte lugemine (kohtade jagamine)
2. 2. Eesti Konservatiivne 1. 1. Rahvaerakond 2. 2. 6. Riigikogu valimistel osalesid 5 erakonda: Punane Erakond, Roheline Erakond, Kollane Erakond, Sinine Erakond, Valge Erakond ja Must Erakond. Üleriigiliselt said Punaseid 4%, Rohelised 10%, Kollased 20%, Sinised 24%, Valged 32% ja Mustad 10% kõikidest antud häältest. Hääletamas käis 550 000 valijat. Isikumandaate õnnestus saada: Punastel - 1, Sinistel - 3 ja Mustadel - 2. Arvuta kui palju saab iga erakond ringkonnamandaate, eeldusel et kogu riik on üks valimisringkond. Kui paljud mandaadid jaotatakse kompensatsioonimandaatidena ning kuidas need jagunevad erakondade vahel. Erakond Isikumandaa Ringkonna Kompensatsi Mandaate did mandaadid ooni kokku
kindlad ülesanded jne.). Kaasajal kaasneb valimistega ulatuslik reklaam ajakirjanduses, televisioonis, tänavatel jm. ning paljude valimiskoosolekute korraldamine. Valimiskampaania kõrgpunktiks on hääletamine, mille tulemuseks võivad sõltuda mitmetest asjaoludest: valimisreklaamile kulutatud rahast, partei ja tema kandidaatide varasemast poliitikast ning tuntusest jne. Lisaks sellele mõjutavad valijat otsuse langetamisel veel poliitiline teadlikkus, haridus, sotsiaalne saatus (rikas/vaene), sõprade mõju, vanus, kandidaadi meeldivus ning välimus jne. Valimissüsteemid mõjutavad oluliselt riikide poliitilist maastikku ja erakondade arvu. Valimissüsteemi tundmine on vajalik nii hääletajale kui ka kandideerijale, sest siis mõistavad inimesed paremini, miks osutusid valituks just need kandidaadid, mitte aga teised, kes küll said esimestest rohkem hääli.
Traditsiooniline domineerimine Suurbritannias Kuninganna Elizabeth II Karismaatiline domineerimine Eestlaste jaoks Lennart Meri, sakslastel Adolf Hitler Ratsionaal-legaalne Eesti Vabariik domineerimine Hindrek Lootus "Poliitika ja valitsemise alused" Koduülesanded 2 Lk 3 8. EV Riigikogu valimistel 9-mandaadilises valimisringkonnas N käis hääletamas (kehtivate hääletussedelite arv) kokku 63000 valijat. Üleriigilise valimiskünnise ületanud erakonna X antud ringkonna avatud tüüpi valimisnimekirjas said kandidaadid hääli järgmiselt: A: 3600 B: 1800 C: 8200 D: 2500 E: 7500 F: 5400 Kes nimetatud kandidaatidest ning missuguses järjekorras sai(d) isikumandaadi ja kes ringkonna- mandaadi? LKv: 63000/9 =7000 1- C isikumandaat 2- E isikumandaat 3- F ringkonnamandaat 4- A 5- D 6- B
majanduslikud või muud isiklikud huvid võivad tegelikult, näilikult või potentsiaalselt (tulevikus) mõjutada ametiisiku ametikohustuste nõuetekohast täitmist. · Häälte ostmine - tuleb kõne alla valimiste ajal, mil kandidaadid lubavad vastuteenet, kingitust vm nende poolt hääletanutele. Häälte ostmist ei maksa segi ajada asjade (õhupallid, tikutopsid jne) jagamisega valimiskampaania ajal, millega valijat otseselt ei kohustata hääletama kandidaadi poolt. · Mõjuvõimuga kauplemine - tegu on sellise juhtumiga, kus hüve (nt reisi Peruusse) saab nt ülikooli rektor, kes pole ametniku ülemus, ent mõjutab ametnikku otsustama teatud otsuse kasuks, samal ajal kui ametnik ise jääb tühjade kätega. Tähtis on sotsiaalne või professionaalne positsioon: hüve saaja ei saa küll ise otsustada, kuid saab oma positsiooni tõttu otsustajat mõjutada.
sisu ja vormi? (loengumaterjal) poliitiliste reklaamid kasutamine, kandidaatide valimine vastavalt nende meeldivale teleimagole, kandidaatide valimisstrateegia väljatöötavate ekspertide kasutamine, valimiskampaaniaid palgatakse kujundaa meediaprofessionaalid, valmiskampaaniate eelarve tormiline tõus. politika ameerikastumine = ühiskonna moderniseerumine, kandidaati võib vaadelda kui toodet ja valijat kui tarbijat 16. Kes on spin-doctor? (loengumaterjal) Sageli üritavad poliitikud, eriti võimul olijad, mõjutada otsuseid, mille põhjal määratakse ametisse meediainstitutsioonide juhud ja võtmeisikud. Seega kujutatakse ajakirjanikke sageli ka professionaalse manipulatsiooni ning avalike suhete asjatundjate - nn spinnijate ohvritena. `Spin-doctoring':
nimeta nimetabb Hääletab seaduste ja maksude üle, Kontrollib ministreid Maaomanikud, kodanlased MINISTRID (250 000 valijat) Rakendavad seadusi Valimisõigust pole väikeomanikel, palgatöölistel, vastel, naistel. 20. Uuendused Inglise parlamendis 18. saj., mis on jäänud püsima tänaseni. · Kui valitsus kaotab parlamendi usalduse, on eetiline, et ta läheb erru · Parlamendi enamuspartei juht on enamasti ka peaminister ·
35 aastaselt oli Martin Luther King noorim mees, kes on saanud Nobeli rahupreemia. Peale tunnustamist, teatas ta, et annab auhinna raha, 54 123 dollarit üle inimõiguste liikumise edendamise fondi. 1965.aastal võitles King valimisõiguse seaduse eest. Viimane lubas föderaalvalitsusel määrata esindajad, registreerimaks hääletajaid paikades, kus kohalikud ametnikud takistasid mustanahalisi valimast. Aasta pärast seaduse vastuvõtmist registreeriti Lõunas 400 000 mustanahalist valijat; aastaks 1968 jõudis see arv miljonini ja üleriigiliselt kasvas mustade valitud ametnike arv osaliselt. Lõpuks võttis Kongress vastu seaduse, mis keelustas rassilise diskrimineerimise elamispinna saamisel. Martin Luther King oli oma tegevusega jõudnud koguda endale väga palju vaenlasi. Tema kõige mõjukamaks vastaseks oli Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) direktor Edgar Hoover, kes nimetas Kingi kommunistiks, amoraalseks inimeseks ning ,,kõige paadunumaks valetajaks kogu riigis"
Medicare'i tervisekindlustus programm sh ka vaestele,Alg-ja põhiharidusprogramm, milles toetusi ka vaestele peredele, Eluasemeprogrammis üüritoetused vaestele, loodielamu ja linnaarenguinisteerium, Liiklusohutuse seadused. 1968.a suured sõjavastased demonstratsioonid ja ja tänavalahingusd Chicagos ,Mustanahaliste võitlus aktiviseerub:1964 Radikaalne Kodanikeõiguste tagamise seadus, 1965 valimisõiguse seadus,1966.a Lõunas juba 400 000 mustanahalist valijat,1966-1 miljon,mustanahaliste ametnuke arvu kasv,1968 seadus rassilise diskrimineerinise keelustamine elamispinna saamisel Samas ka mustade rahutused 1966 ja 1967,1968 M:L:Kingi tapmine.*Feminismi aktiviseerumine* 1964.a naisõiguslaste võit- soolise diskimineerimise vastase seadusparanduse vastuvõtt,1966 asutati Naiste Rahvuslik Organisatsioon(NOW) eesotsas Friedaniga 1966.a- 28 liiget, 1967-15 000 liiget. Latiinod poliitilisele
linnaarenguministeerium. Anti vaestele ka suuremaid võimalusi eluaseme- tervishoiu ja haridusküsimustes. Medicare'i tervisekindlustus programm oli suunatud vaestele, samuti tehti alg-ja põhiharidusprogramm, milles toetused vaestele peredele. 1968.a suured sõjavastased demonstratsioonid ja tänavalahingud Chicagos. Samal ajal mustanahaliste võitlus aktiviseerub mille tõttu viiakse läbi 1965 valimisõiguse seadus. 1966 aastaks on lõunas juba 400 000 mustanahalist valijat. 1968 aastal tehakse mõrvatakse neegerliikumise juht Martin Luther King 12 ,,Mul on unistus, et ühel päeval istuvad endiste orjade pojad ja endiste orjapidajate pojad Georgia punastel küngastel ühiselt vendluse laua taga" Aktiivsust kogub ka feministide liikumised, 1964 aastal saavutasid naisõiguslased oma tahtmise. Võeti vastu soolise diskimineerimise vastase seadusparandus
Võidu tõenäosus p= mänguks võeti kasutatud pallid, kui selgus, et P(A)=0,01 teiseks mänguks võeti uued pallid. V:10/147, 3/5 Kui suur on tõenäosus 10 piletiga saada üks võit? Lahendus: TÄISTÕENÄOSUS1) A= „Teiseks mänguks B=“10-st piletist vähemalt 1 võit“ uued pallid“ P(B)=1-Poi10=1-(0,99)**10~0,096 H1= „2v“ H2= „1u+2v“ H3= „2v“ 10) Valigu 30 valijat sõltumatult 5 kandidaadi vahel. P(A/H1)=0 Huupi. 1 1 2 Lahendus: A= „Kõik 5 kandidaati saavad võrdse C 3 C 4 12 C4 6 hulga hääli“ P(H2)= 2 = P(H3)= 2 = P(A/H2)= C7 21 C7 21 N=30 m=5 (tulemusi)
märkides selle kandidaadi numbri oma valimissedelile. Eelhääletamise ajal (kuus kuni neli päeva enne valimispäeva) saab valija hääletada elektrooniliselt Vabariigi Valimiskomisjoni veebilehel. Riigikokku pääsemiseks on kolm võimalust: ISIKUMANDAAT Isikumandaadi saab kandidaat, kes kogub lihtkvoodi jagu või rohkem hääli. Lihtkvoot on valimisringkonnas antud häälte arvu ja mandaatide arvu jagatis. Näiteks kui mingis ringkonnas osaleb valimistel 44 000 valijat ja mandaate oli 11, siis läheb lihtkvoodi täiskogumiseks vaja vähemalt 44 000 : 11 = 4000 häält. Lihtkvoodi jagu hääli kogunud kandidaat saab Riigikokku ka siis, kui ta kandideerib üksikkandidaadina või kui tema nimekiri tervikuna häälekünnist ei ületa. RINGKONNAMANDAAT Kõik hääled, mis ühe valimisnimeldrja kandidaadid koguvad ühes valimisringkonnas, liidetakse kokku. Nimekirjasisene järjekord ringkonnas kujuneb valimistulemuste alusel st pingerida
parandamisest, teaduse ja kultuuri arengu uute laialdaste võimaluste loomisest, pisut kaugemas perspektiivis aga meie tööstustoodangu kolmekordistamisest. Kas ei ole see hiilgavaks tõestuseks sellele, et meie Kodumaa sammub rahuaegsele oludes edasi veel võimsamini kui sõja ajal ja enne sõda! Sm. Stalin ütleb, et valimised on kohtuotsuseks partei ja nõukogude valitsuse tegevuse üle. Ja milline on see kohtuotsus? Sada miljonit valijat on kiitnud vaimustusega heaks bolsevike partei ja nõukogude võimu poliitika. Igaüks nende saja miljoni inimese hulgast on valmis rakendama kogu oma jõu, kõik oma võimed ja oskused selle poliitika jätkamiseks, meie sotsialistliku Kodumaa võimsuse edasiseks tõstmiseks igal alal. Ei ole mingi liialdamine, kui väljendame kaljukindlalt veendumust, et selle saja miljoni inimese ühine hingus, ühine südametukse, ühine
· Näide: Kas meespoliitik omab teist sõnavara võrreldes naispoliitikuga · Tuleb uurida seda, mis on varjatud (tuhnida peidetud sõnumites jne) · Teeb üldistusi isikute kohta Ratsionaalse valiku teooria: · Tänapäevane institutsionalismi variant · Uurimise alla võetakse persoon, eelkõige valija · Kui ratsionaalselt suudab käituda valija ja mida see endaga kaasa toob? · Vaatleb, kui palju kasutatakse ära ratsionaalset valijat. · Nt Erakonda A saab parlamendis valimiste tulemusena 51 kohta. Mida teevad teised erakonnad? Mida teeb valija? · Indiviidil on olemas oma eelistused, mis on ka välja kujunenud. Kuidas institutsioonid kohanevad indiviidide soovidele, kuidas nad mõjutavad indiviide? Institutsioonide efektiivsuse uurimine. Loeng II: 20ndad ja 30ndad Eesti poliitikas(Institutsionaalne lähenemine) Demokraatlikuse tahud Eesti ühiskonnas
Suletud nimekirja puhul uut pingerida ei moodustata; kodanike tahe mõjutab vaid seda, mitu inimest ühest nimekirjast parlamenti pääseb. Kes need personaalselt on, sõltub erakonna otsusest, st sellest, kelle on partei paigutanud nimekirja etteotsa. Proportsionaalse süsteemi peamiseks puuduseks on häältelugemise keerukus ning erakondade suur mõju valimistulemustele, eriti suletud nimekirjade puhul. Näiteks võib parlamenti pääseda inimene, kelle poolt on hääletanud vaid sadakond valijat. Süsteemi niisuguste vigade vastu kehtestatakse sageli teatav häälte alampiir, mille kandidaat peab saavutama. Kritiseeritakse sedagi, et valimisnimekirjade ning häälte ülekandmise tõttu kipub hajuma saadiku isiklik vastutus, mida asendab üldsõnaline erakondlik positsioon. Teisest küljest ei lähe tänu ülekandmisele hääled kaduma nagu majoritaarse süsteemi puhul. Lisaks sellele nimetatakse proportsionaalse süsteemi plussina parteide võrdsemaid šansse saada parlamendis
Kandidaatide nimekirjad tuleb ülesseadjatel esitada kahel kujul: o ringkondade kaupa, o üleriigiliste koondnimekirjadena. Riigikokku pääsemiseks on kolm võimalust: Kolme liiki mandaadid o isikumandaadid - saab see kandidaat, kes kogub lihtkvoodi jagu hääli - Lihtkvoot - Valijate arv jagatud ringkonna mandaatide arvuga. Lihtkvoot on valimisringkonnas antud häälte arvu ja mandaatide arvu jagatis. Näiteks kui mingis ringkonnas osaleb valimistel 44 000 valijat ja mandaate oli 11, siis läheb lihtkvoodi täiskogumiseks vaja vähemalt 44 000 : 11 = 4000 häält. Lihtkvoodi jagu hääli kogunud kandidaat saab Riigikokku ka siis, kui ta kandideerib üksikkandidaadina või kui tema nimekiri tervikuna häälekünnist ei ületa. o ringkonnamandaat - lahtise nimekirja alusel. Nimekirjad saavad kohti lihtkvoodi alusel. Mandaatide jagamisel osalevad vaid need nimekirjad, mis said üleriigiliselt rohkem kui 5% valijate häältest - nn
„Partnereid ei tohi üksi jätta,“ ütles peaminister Andrus Ansip (Postimees 2013). Siin kõlab jällegi enda hea külje esiletõstmine, headuse näitamine, et nemad ei jätaks iialgi kedagi hätta ning on alati valmis teiste eest välja astuma. Ansip rõhutab siin enda (erakonna) empaatiavõimet oma partnerite suhtes. Tundub, et sõna „partner“ on teadlikult valitud üldine sõnavalik, mille all võib valija mõista nii teisi riike kui ka näiteks ennast kui valijat. Valijal võib tekkida mulje, et Ansip ei jäta oma naaberriike hätta, siis suure tõenäosusega ei jäta ka oma valijaid virelema. „Kui üle Eesti on Reformierakonna toetuse tõus olnud pidev ja märkimisväärne vaatamata sellele, et Tallinnas on viimase kuuga toetuse tõus miinusmärgiga olnud ehk toetus on kahanenud, siis see on märk sellest, et väljaspool Tallinna on Reformierakonna tõus olnud väga tugev, mille üle muidugi on hea meel,“ lausus Ansip (Postimees 2013)
kodanikud kasutada seal valimisjaoskondi (nt saatkonna või konsulaadi) ruumes. Oma kogukonna nimel emamaa kandidaatide suhtes tehtava valimiskampaania osas peab rangelt teise riigi nõusolek olema. 6. Kodanike õigused hääletamisel - garanteeritud peab olema vaba ja kõrvalmõjutusteta ning takistusteta hääletamine, salajase hääletuse kabiinid, vajalikud hääletusvahendid (hääletussedel, kirjutusvahend, valimisjuhend). Kui keegi püüab teist valijat mõjutada või takistada, tuleb ta kohe kõrvaldada valimisjaoskonnast. Valimiste päeval on agitatsioon vähemalt valimisjaoskonna teatud 50 ruumes keelatud. Agitatsiooniks ei loeta kandidaatide isiku, erakondliku kuuluvuse ja sedelil oleva järjestuse kohast ametlikku infot. Levinud on kodanike õigus vahetult või oma esindajate kaudu vaadelda valimisi. Omaette vaatlejate kontingent on nn välisvaatlejad rahvusvaheliste
Nimetage riike kus kasutatakse üksiku ülekantava hääle meetodit. Kasutatakse ainult Maltas ja Iirimaal. Arutlege proportsionaalse valimissüsteemi plusside ja minuste üle võrreldes majoritaarse süsteemiga! (või vastupidi) Proportsionaalse süsteemi peamiseks puuduseks on häältelugemise keerukus ning erakondade suur mõju valimistulemustele, eriti suletud nimekirjade puhul. Nt võib parlamenti päseda inimene, kelle poolt on hääletanud vaid sadakond valijat. Süsteemi niisuguste vigade vastu kehtestatakse sageli teatav häälte alampiir. Valimisnimekirjade ning häälte ülekandumise tõttu kipub hajuma saadiku isiklik vastutus, mida asendab üldsõnaline erakondlik positsioon. Samas ei lähe tänu ülekandmisele hääled kaduma nagu majoritaarse süsteemi puhul. Proportsionaalse süsteemi plussiks on veel parteide võrdsemad sansid saada parlamendis esindatud. Tervikuna jagab proportsionaalne süsteem pluralismi valitsemises paremini
esitamisel allkirja vastu hääletussedel. Valija annab oma hääle ühele selles ringkonnas ülesseatud kandidaadile, märkides selle kandidaadi numbri valimiskabiinis kardina taga oma valimissedelile. Riigikokku pääsemiseks on kolm võimalust. Isikumandaat Isikumandaadi saab kandidaat, kes kogub lihtkvoodi jagu hääli. Lihtkvoot on valimisringkonnas antud häälte arvu ja mandaatide arvu jagatis. Näiteks kui mingis ringkonnas osaleb valimistel 44 000 valijat ja mandaate oli 11, siis läheb lihtkvoodi täiskogumiseks vaja vähemalt 44 000 : 11 = 4000 häält. Lihtkvoodi jagu hääli kogunud kandidaat saab Riigikokku ka siis, kui ta kandideerib üksikkandidaadina või kui tema nimekiri tervikuna häälekünnist ei ületa. Ringkonnamandaat Kõik hääled, mille mingi nimekirja kandidaadid ühes valimisringkonnas koguvad, liidetakse kokku. Nimekirjasisene järjekord tehakse valimistulemuste alusel ümber. Pingerida koostatakse selle järgi, kui
hääletussedel. Valija annab oma hääle ühele selles ringkonnas ülesseatud kandidaadile, märkides selle kandidaadi numbri valimiskabiinis kardina taga oma valimissedelile. Riigikokku pääsemiseks on kolm võimalust. Isikumandaat Isikumandaadi saab kandidaat, kes kogub lihtkvoodi jagu hääli. Lihtkvoot on valimisringkonnas antud häälte arvu ja mandaatide arvu jagatis. Näiteks kui mingis ringkonnas osaleb valimistel 44 000 valijat ja mandaate oli 11, siis läheb lihtkvoodi täiskogumiseks vaja vähemalt 44 000 : 11 = 4000 häält. Lihtkvoodi jagu hääli kogunud kandidaat saab Riigikokku ka siis, kui ta kandideerib üksikkandidaadina või kui tema nimekiri tervikuna häälekünnist ei ületa. Ringkonnamandaat Kõik hääled, mille mingi nimekirja kandidaadid ühes valimisringkonnas koguvad, liidetakse kokku. Nimekirjasisene järjekord tehakse valimistulemuste alusel ümber. Pingerida koostatakse selle järgi, kui palju
täitma oma ametiülesandeid (st õigus olla valitud). 45. Mida kujutab endast vabade valimiste printsiip passiivse, mida aktiivse valimisõiguse teostamisel? Mis on kohustuslik vootum? Vabade valimiste printsiip kehtib nii aktiivse kui passiivse valimisõiguse teostamisel. Aktiivse valimisõiguse puhul tähendab valimisvabadus, et valija enese otsustada on see, kas ta osaleb või ei osale valimistel. Vabade valimiste põhimõte tähendab, et valijat tohib mõjutada ainult lubatud valimiskampaania käigus lubatud valimispropaganda vahenditega. Valimisvabadus hõlmab ka vabaduse üles seada saadikukandidaate. Passiivne valimisõigus: nõuab kandidaatide vabaks konkureerimiseks tingimuste loomist ja kandidaatide sõnavabaduse austamist valimiskampaanias keelab sunni kandidaatide suhtes. Valimiste vabadust võib rikkuda nn kohustuslik vootum, st kohustuslik osavõtt hääletamisest.
vooru jaoks ei kehtestata: põhjuseks on see, et teises voorus osaleb tavaliselt vähem valijaid kui esimeses. Kirjeldatud süsteem on ebasoodne väikestele ja keskmise suurusega parteidele. Oletame, et ringkonnas anti kokku 50 000 häält ja oli 4 kandidaati 4 parteist: Kandidaat Antud hääli A 19 000 B 12 000 C 10 000 D 9 000 Valituks osutub A, kes sai vähemuse antud häältest ja kelle vastu sisuliselt olid 31 000 valijat. Kõik need 31 000 häält läksid lihtsalt kaotsi. Selle süsteemi korral võib see partei, kes üle terve riigi ringkondadena summeeritult sai kõige rohkem hääli, jääda parlamendis hoopis vähemusse. Näiteks Inglismaal said 1951 konservatiivid üle terve riigi 48% häältest ja 51.3% alamkoja kohtadest. Leiboristid said 48.8% häältest ja 47.2% Alamkoja kohtadest (vastavalt 312 ja 295 kohta). 1974 läks vastupidi. Selle süsteemi eeliseks on, et ta annab peaaegu alati
annaabi.ee 
