mL Mõõtsin saadud lahuste pH pH-meetriga. Selleks asetasin pH-meetri elektroodi mõõdetavasse lahusesse ning lasin masinal näidu fikseerida. Iga mõõtmise järel loputasin elektroodi destilleeritud veega ning kuivatasin paberiga, alles mõõtsin järgmise lahuse pH. Mõõtsin ka lahuste optilise tiheduse D fotoelektriliselt, kasutades filtrit =364 nm. Mõõtmiseks kasutasin kolorimeetrit, kus võrreldakse valgusvoogu F0, mis on läbinud kontrolllahuse (destilleeritud vee) ja valgusvoogu F, mis on läbinud uuritava lahuse. Kolorimeetri lülitasin vooluvõrku ja lasin soojeneda. Kontrollisin seadme nullseisu. Mõõtboksis oli kaks kohta küvettide jaoks, millest tagumisse küvetti panin destilleeritud vee ning esimesse uuritava lahuse. Küvettide nihutamiseks valguskiire teele kasutasin kolorimeetri esiküljel olevat hooba. Läbitavusteguri mõõtmiseks lülitasin kõigepealt valguskiire teele küveti destileeritud veega ning vajutasin klahvile ,,K1"
ml KOH maht - - - - - 1 3 6 10 ml Vee kogus - 6 9 9,5 10 9 7 4 - ml Mõõdetakse saadud lahuste pH. Edasi mõõdetakse lahuste optiline tihedus D fotoelektriliselt, kasutades filtrit =364 nm. Lahused valatakse peale mõõtmist küvettidest tagasi kolbidesse. Lahuse optilise tiheduse mtmine kolorimeetriga KK-2M Kolorimeetris võrreldakse valgusvoogu F0, mis on läbinud lahusti (või kontrolllahuse, mille suhtes mõõtmist sooritatakse) ja valgusvoogu F, mis on läbinud uuritava lahuse. Valgusvood F0 ja F muundatakse fotoelementide abil elektrisignaalideks, mida töödeldakse kolorimeetri minielektronarvuti abil. Kolorimeetri tablool ilmub numbriline näit kas läbitavuse või ka optilise tihedusena (või ka kontsentratsiooni või aktiivsusena). Kolorimeeter lülitatakse vooluvõrku, vajutatakse klahvile ja lastakse 15 minuti
hinnatakse nägemishaistingu põhjal.Tähis on [1 lm(luumen)]. 11. 1 luumen on punktvalgusallika tugevusega 1 candela poolt ühes stradiaani suurusesse ruuminurka kiiratud valgusvoog. 12. Ruuminurgaks nimetatakse koonilise pinnaga piiratud pinnaosa. Tähis on [1 sr(steradiaan)]. 13. 1 steradiaan on selline ruuminukr, mis lõikab keha pinnast välja pinnatüki, mille pindla võrdub raadiuse ruuduga. 14. Valgustugevuseks nimetatakse valgusallika poolt ühikulisse ruuminurka kiiratud valgusvoogu. Tähis I [1 cd(candela)]. 15. Valgustatuseks nimetatakse mingile pinnale langeva valgusvoo ja selle pinna pindala suhet. Tähis E [1 lx(luks)]. 16. 1 luks on valgustatus, mille puhul valgusvoog 1 luumen jaotub 1m2 pinnale ühtlaselt. 17. Valguse peegeldumniseks nimetatakse nähtust, kus valguse langedes kahe keskkonna lahutuspinnale pöördub valgus samasse keskkona tagasi. Esineb kahte liiki: difuusne peegeldumine ja peegeldumine peegelpinnalt. 18
Peamised elemendid: raam, läätsed ja diafragma. Objektiivi läätsed on valmistatud spetsiaalse koostisega optilisest klaasist. Läätsesid on objektiivis 3 kuni 10. Vaatenurga järgi võib läätsed jagada kolmeks: · normaalobjektiivid (vaatenurk kuni 75o) · lainurkobjektiivid (vaatenurk 75o-100o) kasutatakse aerofotode tootmiseks · ülilainurkobjektiivid (vaatenurk üle 100o) Diafragma seade, mis piirab optilist süsteemi läbivat valgusvoogu. Jaotus: · aperatuurdiafragma piirab kujutist tekitavat valgusvoogu · pinddiafragma piirab kujutise mõõtmeid, pinda 10. Fotoobjektiivi karakteristikud · fookuskaugus määrab kindlaks kujutise suuruse ja aerofoto mõõtkava · objektiivi valgusjõud e. suhteline ava kujutise valgustus sõltub objektiivi avast ja fookuse kaugusest · kujutise väljanurk Kui suunata lühikese fookusega objektiiv lõpmatusse ja asetada
nägemisaistingu põhjal. Tähis . Ühik [1lm] 11. 1 luumen on 1 cd valgustugevusega punkt valgusallika poolt 1 sr suurusesse ruuminurka kiiratud valgusenergia. 12. Ruuminurgaks nim. koonilise pinnaga piiratud pinna osa. Tähis . Ühik [1sr] 13. 1 steradiaan on selline ruuminurk, mis lõikab kera pinnast välja pinnatüki, mille pindala võrdub raadiuse ruuduga. 14. Valgustugevuseks nim. valgusallika poolt ühikulisse ruuminurka kiiratud valgusvoogu. Tähis I. Ühik [1cd] 15. Valgustatuseks nim. mingile pinnale langeva valgusvoo ja pinna pindala suhet. Tähis E. Ühik [1lx] 16. 1 luks on valgustatus, mille puhul valgusvoog 1lm jaotub 1m2 suurusel pinnal ühtlaselt. 17. Valguse peegeldumiseks nim. sellist nähtust, kus valgus langeb kahe kk lahutuspinnale ja pöördub osaliselt või täielikult esimesse keskkonda tagasi. Peegeldumise liigid: 1) difuusne peegeldumine (hajuv) tänu sellele peegeldumisele on esemed inimestele
(peamiselt nähtava valgusena) kui ka neutriinode voona. Tähe näivat heledust mõõdetakse näiva tähesuurusega. Praegu kasutatakse mitut tähesuuruse skaalat, millel igaühel on oma funktsioon. Kõige levinum ongi näiva tähesuuruse skaala, mis mõõdab just seda, kui heledana tähed (ja muud taevakehad) inimsilmale paistavad. Selle skaala kohaselt on tähe Veega tähesuurus 0,0 ning ülejäänud taevakehade tähesuurus arvutatakse välja, mõõtes iga valgusvoogu Veega omaga. 5 Tänapäevane tähesuuruse skaala ei tugine enam inimsilma kogemusele, vaid fotoaparaadile ja astrofotomeetriale. Teleskoobi abil võime näha märksa tuhmimaid taevakehasid, kui seda suutis Hipparchos oma teraste silmadega, nii et tähesuuruse skaalat saab hõlpsasti laiendada kaugemale kui 6. tähesuurus. Hubble'i kosmoseteleskoop võib näha isegi 30
1 luumen on ühe valgustugevusega punktvalgusallika poolt ühe sr suurusesse ruuminurka kiiratud valgusvoog. 12. Mida nim ruuminurgaks? Tähis, ühik. Ruuminurgaks nim koonuselise pinnaga piiratud pinnaosa. [1sr] 13. Defineerida 1 steradiaan. 1 steradiaan on selline ruuminurk, mis lõikab kera pinnast välja pinna tüki, mille pindala võrdub raadiuse ruuduga. 14. Mida nim valgustugevuseks? Tähis, ühik. Valgustugevuseks nim valgusallika poolt ühikulisse ruuminurka kiiratud valgusvoogu. I [1cd] 15. Mida nim valgustatuseks? Tähis, ühik. Valgustatuseks nim mingile pinnale langeva valgusvoo ja selle pinna pindala suhet. E [1lx] 16. Defineerida 1 luks. 1 luks on valgustatus, mille puhul valgusvoog 1 luumen jaotub ühe ruutmeetri suurusel pinnal ühtlaselt. 17. Mida nim valguse peegeldumiseks? Peegeldumise liigid. Valguse peegeldumiseks nim nähtust, mille puhul valgus, langedes kahe keskkonna lahutuspinnale, levib esimesse keskkonda kas osaliselt või täielikult tagasi
Töökohtade valgustus peab vastama tehtava töö iseloomule. Mida täpsem on töö, seda suurem peab olema valgustatus. Kuna nägemise kaudu saab inimene ca 90% infost, mida ta töös kasutab, on valgustus üks tähtsamaid mõjureid töökohal. Halb valgustus madaldab tööviljakust, soodustab silmade väsimist ning silma-, närvi-, südame-veresoonte jt haiguste teket ja arengut. Pinna, sealhulgas tööpinna valgustatust mõõdetakse luksides (lx), valgusti valgusvoogu luumenites (lm). Ruumi valgustus nõuab vähemalt kahe suure asjaolu jälgimist: esiteks, et ruumi valgus oleks piisav ja arvestaks ruumi funktsiooni, ning teiseks tuleks jälgida, et valgustus tekitaks meeleolu. Kõige tähtsam on, et valgustus oleks piisav. Inimese silm tajub üsna hästi, kas valgust on vähe, palju või parasjagu. Tõenäoliselt on esmane, et ruumi valgustus oleks otstarbekohane ja ergonoomiline, sest vale valgus, olgu kasvõi ilusatest valgustitest kiirgav, võib
pendeldamisest tingitud võimendusefekti. Kahvaturoosakas varras neelab ultravioletset, rohelist ja kollast valgust, laseb aga läbi ainult sinist ja punast. See määrabki tema värvuse. Indutseeritud ehk sunnitud kiirguse tekkimise tingimuseks on "aktiivse keskkonna" loomine, milles suurem osa aatomeid oleks ergastatud seisundis. Laseris tehakse seda impulsspumpamislambi abil. See on maona ümber rubiinvarda keeratud. Impulsslambis tekkiv plasma kiirgab võimsat valgusvoogu, mis tungib rubiini sügavusse. Kuid kogu selle valguse massist on kasulikud vaid rohelised kiired. Nad ergastavad kroomiaatomeid, paiskavad neid kolmandale nivoole. Sellel nivool ei püsi paljud kroomiaatomid kaua, nad "astuvad" veidi tagasi, minnes üle madalamale teisele nivoole. Kuid seejuures ei toimu valguse kiirgamist. Osa energiat aatom annab ära, kuid mitte footoni kujul. Teine nivoo on kolmandale väga lähedal ja temale laskudes tekkiva
Selle käigus tekkivate gammakvantidena vabanev energia jõuab pärast kümneid kuni sadu tuhandeid aastaid ning miljoneid kordi toimuvaid neeldumis- ja kiirgumisprotsesse Päikese fotosfääri ja edasi kosmosesse. Päikese kogukiirgus on 3,825×1026 J/s. 5 2. VALGUSALLIKATE VÕRDLUS 2.1 Valgusallikate valgusviljakus Valgusviljakuseks nimetatakse valgusallika poolt kiiratavat valgusvoogu ühikulise toitevõimsuse kohta. SI-süsteemi mõõtühik on luumen vati kohta (lm/W). Valgusviljakus iseloomustab valgusallika efektiivsust inimsilmaga tajutava valguse produtseerimise mõttes. Valgusviljakuse kasutamine sellises valdkonnas on otstarbekam kui kasuteguri mõiste kasutamine. Näiteks hõõglambi kasutegur on ligi 100%, kuid valgusviljakus jääb tugevalt alla teiste valgusallikate omale, sest ainult u 4% kiirgusvõimsusest mahub nähtavasse diapasooni
1 Uuema puudumisel võib kasutada ka EVS-EN 12464-1:2003. 1 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus valgustihedus, mille mõõtühikuks on 1 luks [1 lx]2. Pinna valgustatus on 1 lx kui pinna igale ruutmeetrile langeb valgusvoog 1 luumen [1 lm]. Nagu eelnevast näha, iseloomustab valgustustihedus pinnale langevat valgusvoogu. Silm aga, vastupidiselt, reageerib valgusvoole, mis peegeldub esemeilt (pindadelt) silma suunas. Seega ei piisa valgustingimuste täielikuks hindamiseks vaid valgustatusest. Sisuliselt oleks õigem iseloomustada valgustustingimusi pinnaheledusega [1 cd/m2]. Seda tehakse aga harvem, sest arvutused on keerukamad ning heledusmõõturid on vähem levinud seadmed kui luksmeetrid. Tootmis- ja tööruumide valgustus liigitub kaheks: loomulik valgustus, tehisvalgustus.
Valgustus Töökohtade valgustus peab vastama tehtava töö iseloomule. Mida täpsem on töö, seda suurem peab olema valgustatus. Kuna nägemise kaudu saab inimene ca 90% infost, mida ta töös kasutab, on valgustus üks tähtsamaid mõjureid töökohal. Halb valgustus madaldab tööviljakust, soodustab silmade väsimist ning silma-, närvi-, südame-veresoonte jt haiguste teket ja arengut. Pinna, sealhulgas tööpinna valgustatust mõõdetakse luksides (lx), valgusti valgusvoogu luumenites (lm). Ruumi valgustus nõuab vähemalt kahe suure asjaolu jälgimist: esiteks, et ruumi valgus oleks piisav ja arvestaks ruumi funktsiooni, ning teiseks tuleks jälgida, et valgustus tekitaks meeleolu. Kõige tähtsam on, et valgustus oleks piisav. Inimese silm tajub üsna hästi, kas valgust on vähe, palju või parasjagu. Tõenäoliselt on esmane, et ruumi valgustus oleks otstarbekohane ja ergonoomiline, sest vale valgus, olgu kasvõi ilusatest
4. VALGUSTUS Töökohtade valgustus peab vastama tehtava töö iseloomule. Mida täpsem on töö, seda suurem peab olema valgustus. Kuna nägemise kaudu saab inimene umbes 90% infost, mida ta töös kasutab, on valgustus üks tähtsamaid mõjureid töökohal. Halb valgustus madaldab tööviljakust, soodustab silmade väsimist ning silma-, närvi-, südame - veresoonte ja teiste haiguste teket ning arengut. Pinna, sealhulgas tööpinna valgustatust mõõdetakse luksides ( lx ), valgusti valgusvoogu luumenites ( lm). Kuni viimase ajani on levinud seisukoht: mida tugevam on tehisvalgustus, seda vähem töötaja silmad väsivad ja seda suurem on tööviljakus. Nüüdisajal arvatakse, et ka liialt suur valgustatus on silmadele halb. Mis puutub päikesevalgusesse, siis peaks inimene päikese käes peaaegu alati kasutama päikeseprille. Loomulik valgustus on inimesele vastuvõetavam, see stimuleerib organismi elutegevust, inimesele jääb seos loodusega, väliskeskkonnaga
Vabal kujul looduses praktiliselt ei esine, saadakse elavhõbedamaakidest, millest olulisim on kinnaver (HgS). Elavhõbeda toodang maailmas on tugevasti langenud varude ammendumise tõttu. Saadakse mineraalist HgS (kinaver) HgS + O2 Hg + SO 4 Elavhõbeda kasutusalad Valgustites: Elavhõbelamp - on gaaslahenduslamp, mida laieli kasutatakse tänavavalgustuses tänu suure valgusvoogu. Elavhõbelambil koosneb karastatud klaasist, mille sees on põleti. Põletiks voolu teiseldatakse läbi kivisüse takiste, tänu sellele lambi töö on stabiilne. Kontaktide pinge andmese korral kontakti ja lisaelektroodi vahel põleti sees kahes pooles hakkab gaasi ioniseerimine, kui ioniseerimine ulatub vajaliku väärtust siis elektrikaar siirdub elektroodide vahel ja stabiliseerib 10- 15 min pärast starti. Samal ajal elektrikaar tekitab helendust.
muudab oma levimisuunda ja valgus murdub. Valguse parameetrid– Valguse parameetrid on: valguse kiirus, valgusvoog, valgustugevus, valgustatus, valgsus, heledus. Valgusvoog on kiirgusvoog, mille suurust hinnatakse tekitatud valgusaistingu tugevuse järgi. Valgustugevus on ühikulise ruuminurga kohta tulev valgusvoog. Valgustatust iseloomustatakse pinnaühikule langeva valgusvooga. Valgsuseks nim pinnaühikult kõikides suundades kiiratud valgusvoogu. Valgsus iselm valgusallikat. Heledus iselm valguse kiirgamist (peegeldamist) mingis antud suunas. valguse interferents - Ideaalne monokromaatiline tasalaine on laine, millel on täpselt üks kindel lainepikkus, sagedus ja võnkeperiood.Lainepikkuste vahemik Δλ = λmax – λmin iseloomustab laine monokromaatilisust. Ideaalsel juhul Δλ = 0 . Suure Δλ puhul on laine vähe monokromaatiline ehk polükromaatiline. (s.o. mitmevärviline) Valguse dispersioon – nim
ja tajumiskiirus ning nägemise stbiilsus. Valgustuse efektiivsust iseloomustatakse suure hulga nii kvantitatiivsete kui ka kvalitatiivsete näitajatega. Suhteliselt kerge määratavuse tõttu on neist praktikas levinud valgustatus ehk valgustustihedus (varem valgusstustugevus), mille mõõtühikuks on luks (lx) 1 m2 suurusele pinnale langeva 1 lm (luumeni) suuruse ühtlase valgusvoo pindtihedus. Nagu lähtub sellest määratlusest, iseloomustab valgustustihedus pinnale langvat valgusvoogu. Nägemiselund reageerib aga valgusvoole, mis peegeldub vaadeldavalt esemeilt (pindadelt) silma suunas. Järelikult ei piisa valgustustingimuste hindamisest ainult valgustustiheduse põhjal. Valgustustehniliseks näitajaks, millele reageerib vahetult inimese silm, on pinnaheledus, mille mõõtühikuks on kandela ruutmeetri kohta (cd/m2), mida varem nimetati nitiks. Kuigi sisuliselt oleks õigem iseloomustada valgustustingimusi eeskätt heledusega, tehakse
muutumise kiirusega. EI=-d/dt 4) Valguse parameetrid. - valguse kiirus, valgusvoog, valgustugevus, valgustatus, valgsus, heledus Valgusvoog on kiirgusvoog, mille suurust hinnatakse tekitatud valgusaistingu tugevuse järgi. Valgustugevus on ühikulise ruuminurga kohta tulev valgusvoog. Valgustatust iseloomustatakse pinnaühikule langeva valgusvooga. Valguseks nim pinnaühikult kõikides suundades kiiratud valgusvoogu. Valgsus iseloomustab valgusallikat. Heledus iseloomustab valguse kiirgamist (peegeldamist) mingis antud suunas. 5) Elektrolüüsi kasutamine tehnikas. - Galvanoplastika, Galvanosteegia, Elektrometallurgia,Elektrolüütiline poleerimine, Elektrolüütkondensaatorid, Keemilised vooluallikad(patareid, akumulaatorid,pliiakud, leelisakud,AGM tüüpi akud, kütuse element).
järgi. Valgustugevus on ühikulise ruuminurga kohta tulev valgusvoog. Valgustatust iseloomustatakse pinnaühikule langeva valgusvooga. Valgsuseks nim pinnaühikult kõikides suundades kiiratud valgusvoogu. 9.Hõõrdejõud - keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate Valgsus iselm valgusallikat. Heledus iselm valguse kiirgamist (peegeldamist) mingis antud suunas. osakestevahelise jõu tõttu. Hõõrduvate kehade või ainete liikumisel muundub hõõrdumisele kuluv energia
muutumise kiirusega. EI=-d/dt 5. Valguse parameetrid-Valguse parameetrid on: valguse kiirus, valgusvoog, valgustugevus, valgustatus, valgsus, heledus. Valgusvoog on kiirgusvoog, mille suurust hinnatakse tekitatud valgusaistingu tugevuse järgi. (luumen lm ) Valgustugevus on ühikulise ruuminurga kohta tulev valgusvoog. I (kandela cd ) Valgustatust iseloomustatakse pinnaühikule langeva valgusvooga. E (luks lx ) Valguseks nim pinnaühikult kõikides suundades kiiratud valgusvoogu. Valgsus iseloomustab valgusallikat. R (lx ) Heledus iseloomustab valguse kiirgamist (peegeldamist) mingis antud suunas. B (nitt nt)
murdumisseadus. Otsime punkti M nii, et AB optiline teepikkus oleks minimaalne. 79. Mis on valgustugevus? Ühik SI-s. Mis on valgusvoog? Ühik SI-s. Valgusvoog - on samuti energia läbi pinnaühiku ajaühikus, aga arvestab spektraalsust. Ühik 1lm luumen. Valgustugevus on ühikulise ruuminurga kohta tulev valgusvoog. Ühik 1cd kandela. 80. Mis on valgustatus? Ühik SI-s. Mis on heledus? Ühik SI-s. Valgustatus on pinnale langeva valgusvoogu iseloomustav suurus. Ühik 1lm/1m2=1lx luks. Heledus on pinnalt kiirguva valgustugevust iseloomustav suurus. Ühik 1cd/1m2=1nt nitt. Heledus iseloomustab kiirgavat pinda. 81. Miks on vaja valguse puhul interferentspildi saamiseks koherentseid laineid? Miks loomulik valgus pole koherentne. Interferents on lainete liitumine. See on samasihiliste võnkumiste liitumine. Ajas püsiv liitmise tulemus on võimalik ainult koherentsete lainete puhul ehk sama sageduse (monokromaatse)
murdumisseadus. Otsime punkti M nii, et AB optiline teepikkus oleks minimaalne. 79. Mis on valgustugevus? Ühik SI-s. Mis on valgusvoog? Ühik SI-s. Valgusvoog - on samuti energia läbi pinnaühiku ajaühikus, aga arvestab spektraalsust. Ühik 1lm luumen. Valgustugevus on ühikulise ruuminurga kohta tulev valgusvoog. Ühik 1cd kandela. 80. Mis on valgustatus? Ühik SI-s. Mis on heledus? Ühik SI-s. Valgustatus on pinnale langeva valgusvoogu iseloomustav suurus. Ühik 1lm/1m2=1lx luks. Heledus on pinnalt kiirguva valgustugevust iseloomustav suurus. Ühik 1cd/1m2=1nt nitt. Heledus iseloomustab kiirgavat pinda. 81. Miks on vaja valguse puhul interferentspildi saamiseks koherentseid laineid? Miks loomulik valgus pole koherentne. Interferents on lainete liitumine. See on samasihiliste võnkumiste liitumine. Ajas püsiv liitmise tulemus on võimalik ainult koherentsete lainete puhul ehk sama sageduse (monokromaatse)
täielikuks peegeldumiseks. 5p.Valguse parameetrid-Valguse parameetrid on: valguse kiirus, valgusvoog, valgustugevus, valgustatus, valgsus, heledus. Valgusvoog on kiirgusvoog, mille suurust hinnatakse tekitatud valgusaistingu tugevuse järgi. (luumen lm ) Valgustugevus on ühikulise ruuminurga kohta tulev valgusvoog. I (kandela cd ) Valgustatust iseloomustatakse pinnaühikule langeva valgusvooga. E (luks lx ) Valguseks nim pinnaühikult kõikides suundades kiiratud valgusvoogu. Valgsus iseloomustab valgusallikat. R (lx ) Heledus iseloomustab valguse kiirgamist (peegeldamist) mingis antud suunas. B (nitt nt) 2p.Valguse inderferents-Ideaalne monokromaatiline tasalaine on laine, millel on täpselt üks kindel lainepikkus, sagedus ja võnkeperjood. Reaalne elektromagneetiline laine on märksa keerulisem, ta koosneb suurest hulgast sinosoidaalsetest lainetest erinevate sageduste, amplituutide ja faasidega. Kalevimisuunad võivad neil olla erinevad
dünaamilised jõud ja momendid, mis on mitmekordselt suuremad staatilistest väärtustest. Agregaadi tööd dünaamilises olukorras iseloomustab elektriajami põhivõrrand: 29. Valgustustehnilised mõõtühikud. Valgusvoog, mida tähistatakse tähega Φ ja mõõdetakse luumenites (lm) Valgusvoo ja tarbitava võimsuse suhet η = Φ/P nimetatakse valgusviljakuseks ja selle ühik on luumen vati kohta (lm/W). Valgusvoo suundtihedust ehk, täpsemalt öeldes valgusvoogu Φ ruuminurga Ω kohta I = Φ/Ω nimetatakse valgustugevuseks ja selle ühik on kandela (cd). Valgusvoo Φ tihedust valgustataval pinnal A (E = Φ/A) nimetatakse valgustustiheduseks ja selle ühik on luks (lx). 30. Valgustuse arvutuse meetodid. 31. Valguse olemus, spekter, kiirgus ja nähtavus. Valgusallikas on valgust kiirgav keha. Valgust mis tekitab valgusaistingu nimetatakse nähtavaks valguseks. Nähtamatu valguse ühte osa nimetatakse infravalguseks. Infravalguse toimel kehad
täielikuks peegeldumiseks. Valguse parameetrid-Valguse parameetrid on: valguse kiirus, valgusvoog, valgustugevus, valgustatus, valgsus, heledus. Valgusvoog on kiirgusvoog, mille suurust hinnatakse tekitatud valgusaistingu tugevuse järgi. Φ (luumen lm ) Valgustugevus on ühikulise ruuminurga kohta tulev valgusvoog. I (kandela cd ) Valgustatust iseloomustatakse pinnaühikule langeva valgusvooga. E (luks lx ) Valguseks nim pinnaühikult kõikides suundades kiiratud valgusvoogu. Valgsus iseloomustab valgusallikat. R (lx ) Heledus iseloomustab valguse kiirgamist (peegeldamist) mingis antud suunas. B (nitt nt) Valguse inderferents-Ideaalne monokromaatiline tasalaine on laine, millel on täpselt üks kindel lainepikkus, sagedus ja võnkeperjood. Reaalne elektromagneetiline laine on märksa keerulisem, ta koosneb suurest hulgast sinosoidaalsetest lainetest erinevate sageduste, amplituutide ja faasidega. Kalevimisuunad võivad neil olla erinevad
Tasapeegel kiirtekimp säilitab tasapeeglis peegeldumisel oma iseloomu; kujutis on näiline ning näib asetsevat sama kaugel peegli taga kui ese peegli ees. Valguse sirgjoonelise levimise seadus homogeenses keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt, kusjuures valguse kiirtekimbud ei sega teineteist. Valguse värvuse määrab ära sagedus; muutub lainepikkus ja levimiskiirus. c=*f Valguskiir kitsa kiirtekimbuna leviv valguslaine. Valgustatuseks E nim valgusvoogu, mis jaotub ühtlaselt ühikulisele pinnale. Valgusvooks nim valguseenergia hulka ajaühikus läbi mingi pinna, mida hinnatakse nägemis- aistingu põhjal. 18 Kvantoptika Einsteini võrrand footoni energia võrdub elektroni väljumistöö ja kin energia summaga. Footon valguskvant Fotoefekt elektronide väljumine metallist valguse toimel.
Tulepüsiv kipsplaat 12,5 GKF 1 kiht mõlemal pool Tavaline GKB 2+2 kihti EJ-180 seina paksus 175 mm villa 80 mm metallkarkass Tulepüsiv kipsplaat GKF mõlemal pool seina kolm kihti 26. Pinna valgustustihedus ja selle arvutamine elektrivalgustuse korral, elektrivalgustuse normeeritavad ja ökonoomsust näitavad tegurid Valgustustihedus e. valgustatus luksides (lx) näitab pinnaühikule (m2) langevat valgusvoogu luumenites (lm). Looduses valgustab aluspinda Päike nii otseselt kui taeva hajusvalguse näol. Päikeselt üldse saabuvast kiirgusest moodustab valgus vaid ühe osa – silmale nähtava kiirguse, lainepikkustega vahemikus 380-780 nm. Et kogu päikesekiirgusest mõõtmiseks välja eraldada just see vahemik, tuleb kasutada silma tundlikkuse kõverat imiteerivat valgusfiltrit. Valgustustihedust kujutab endast mingile pinnale jõudva valgusvoo hulka.
Tulepüsiv kipsplaat 12,5 GKF 1 kiht mõlemal pool Tavaline GKB 2+2 kihti EJ-180 seina paksus 175 mm villa 80 mm metallkarkass Tulepüsiv kipsplaat GKF mõlemal pool seina kolm kihti 26. Pinna valgustustihedus ja selle arvutamine elektrivalgustuse korral, elektrivalgustuse normeeritavad ja ökonoomsust näitavad tegurid Valgustustihedus e. valgustatus luksides (lx) näitab pinnaühikule (m2) langevat valgusvoogu luumenites (lm). Looduses valgustab aluspinda Päike nii otseselt kui taeva hajusvalguse näol. Päikeselt üldse saabuvast kiirgusest moodustab valgus vaid ühe osa silmale nähtava kiirguse, lainepikkustega vahemikus 380-780 nm. Et kogu päikesekiirgusest mõõtmiseks välja eraldada just see vahemik, tuleb kasutada silma tundlikkuse kõverat imiteerivat valgusfiltrit. Valgustustihedust kujutab endast mingile pinnale jõudva valgusvoo hulka
seadmete soojuseraldusega, küttega, päikesekiirgusega, tuule suunaga ja tugevusega, puudega hoone ümber. Optimaalne õhuniiskus on enamsti 40-60%. optimaalne õhu liikumise kiirus on kuni 0,1 m/s. Liialt madala õhu liikumise kiiruse puhul koguneb inimese lähedusse väljahingatud õhk ja häiruvad naha ainevahetusprotsessid. Kahjuks esineb sellist olukorda sageli. Valgustus Pinna, sealhulgas tööpinna valgustatust mõõdetakse luksides (lx), valgusti valgusvoogu luumenites (lm). Valgustuse normeerimine algab valgusallika valgustugevusest, mille ühikuks on kandela (cd). Kui valgusvoog üks luumen langeb pinnale üks m2, on pinna valgustatus 1 lx. Kui pidevalt loetakse või kirjutatakse, peaks tööpinnal olema 500-900 lx(nõutav vähemalt 400lx). Enamasti on töökoha eri piirkondades vajalik erinev valgustatus. Eeskätt on see seotud arvutitega: kuvari
elektromagnetvõnkumise spektri optiliseks piirkonnaks. Kiirgusvõimsust, mida hinnatakse inimese silmale toimiva valgus- aistingu järgi, nimetatakse valgusvooks. Tähega tähistatava valgusvoo mõõtühik on luumen (lm). Näiteks hariliku steariinküünla valgusvoog on 10...15 luumenit, 25 W elektrihõõglambi valgusvoog pingel 220 V on umbes 200 lm. Valgusvoog on seda suurem, mida suurem on valgus- allika elektriline võimsus. Valgusallika valgusviljakus näitab, mitu luumenit valgusvoogu kiirgab valgusallikas oma elektrilise võimsuse iga vati kohta. Et silma valgustundlikkus sõltub ka valguse värvist (laine- 26 pikkusest), olles kõige suurem kollakasrohelise valguse korral, siis on erinevatel valgusallikatel erisugune valgusviljakus, sest nad kiirgavad eri värvusega valgusvoogu. Valgustehnilistes arvutustes tuleb kõiki neid tingimusi arvestada. Valgustihedus (valgustatus) on pinnaühikule langev valgusvoog. Valgus-
värviedastusvõime, mida tähistatakse indeksiga Ra. Värvsustemperatuur iseloomustab valguse psühholoogilist meeldivust ja hubasust. Ülavalgustus on tehisvalgustuse liik kusd valgusalli9kad asuvad laes. Ülavalgustuise võib saavutada ka laes olevate loomulike valgusallikate, valguskuplite abil. 2 Kuidas mõõdetakse Pinna, sealhulgas tööpinna valgustatust mõõdetakse luksides (lx), valgusti valgusvoogu luumenites (lm). Valgustuse normeerimine algab valgusallika valgustugevusest, mille ühikuks on kandela (cd), mis vastab etalonile - monokromaatilise (540.1012 Hz) valgusallika kindlale võimsusele (vastab ligikaudu ühele steariin- või parafiinküünlale). Kui valgusallikas üks kandela kiirgab ruuminurka üks steradiaan (sr), on seal valgusvoog üks luumen. Valguskiirgust mõõdetakse nt valgusmõõdiku ehk fotomeetriga. 3 Valgustus
Mis on valgusvoog? Ühik SI-s. Valgusvoog Φ λ see on energia mis läbib pinnaühikut ajaühikus, aga arvestab spektraalsust ehk summa Poyntingi vektoritest erinevatel lainepikkustel. Valgusvoo mõõteühik on [ Φ ] SI =1 lm Φ=I∗Ω Valgustugevus I on ühikulise ruuminurga kohta tulev valgusvoog. Valgustugevuse mõõteühik on [ I ] SI =1cd dΦ I= dΩ Mis on valgustatus? Ühik SI-s. Mis on heledus? Ühiks SI- s. Valgustatus – suurus iseloomustamaks pinnale langevata valgusvoogu. Mõõteühik [ E ] SI =1 lx dΦ E= dS Heledus B – iseloomustab kiirgavat pinda (ka peegeldumisel) antud vaatesuunas. Mõõteühik [ B ] SI =1 nt 1 B= S∗cos φ Mis on vaja valguse puhul interferentspildi saamiseks koherentseid laineid? Miks loomulik valgus pole koherentne. Interferents on lainete liitumine. See on samasihiliste võnkumiste liitumine. Ajas püsiv liitmise tulemus on võimalik ainult koherentsete lainete puhul ehk sama
Valgustugevuse mõõtühikuks on kandela. Kandela on SI süsteemi põhiühik, mis on määratud absoluutselt musta keha kiirgusega. 1 kandela (cd) on valgustugevus (I), millega kiirgab absoluutselt musta keha 1/600 000 m2 suurune pind oma normaali sihis plaatina tahkumistemperatuuril ja normaalrõhul (101325 Pa). Punktikujuline valgusallikas saadab teda ümbritsevasse ruumi valgusvoo: = I, (7) kus on ruuminurk (steradiaanides). Valgusvoogu mõõdetakse luumenites (1 lm= 1 cd.1 sr). Fotomeetrilisi suurusi võib mõõta ka energeetilistes ühikutes. Energeetiline valgusvoog vastab soojuskiirguse käsitlemisel esitatud integraalsele kiirgusvoole. Valgusvoole 1 luumen, mis koosneb 555 nm lainepikkusega valgusest, vastab energeetiline valgusvoog (e) 0.00146 W. Suhe /e, mida võib nimetada ka valgusallika efektiivsuseks (luminous efficiency), varieerub sõltuvalt valgusallika poolt kiiratud kiirguse spektraalsest koostisest
rohelist ja kollast valgust, laseb aga läbi ainult sinist ja punast. See määrabki tema värvuse. Ardo Laur Indutseeritud ehk sunnitud kiirguse tekkimise tingimuseks on "aktiivse keskkonna" loomine, milles suurem osa aatomeid oleks ergastatud seisundis. Laseris tehakse seda impulsspumpamislambi abil. See on maona ümber rubiinvarda keeratud. Impulsslambis tekkiv plasma kiirgab võimsat valgusvoogu, mis tungib rubiini sügavusse. Kuid kogu selle valguse massist on kasulikud vaid rohelised kiired. Nad ergastavad kroomiaatomeid, paiskavad neid kolmandale nivoole. Sellel nivool ei püsi paljud kroomiaatomid kaua, nad "astuvad" veidi tagasi, minnes üle madalamale teisele nivoole. Kuid seejuures ei toimu valguse kiirgamist. Osa energiat aatom annab ära, kuid mitte footoni kujul. Teine nivoo on kolmandale väga lähedal ja temale laskudes tekkiva
optiline kiirgus (sagedus 1012 ... 1017 Hz) röntgenkiirgus (sagedus 1017 ... 1020 Hz) gammakiirgus (sagedus üle 1020 Hz) 76. FOTOMEETRIA PÕHIÜHIKUD- Fotomeetria ehk valgusmõõtmine on optika haru, mis tegeleb nähtavat kiirgust iseloomustavate suuruste mõõtmisega. See tegeleb just inimsilmale nähtava valguse mõõtmisega. Põhiühikud: 1. Valgusallika valgustugevus (cd)- nimetatakse valgusallika poolt ühikulisse ruuminurka kiiratud valgusvoogu. Mõõtühik on 1 kandela (cd). Valgustugevuse definitsioon: Valgusallika valgustugevus antud suunas on valgusallikast lähtuva, antud suunda sisaldavas ruuminurgaelemendis d leviva valgusvoo d ja nimetatud ruuminurgaelemendi jagatis: d I= d , kus d on valgusallikast lähtuv valgusvoog ja d ruuminurk.
optimaalsele lähedane valgustus. Optimaalsed valgustatuse väärtused ei ole selged. Kuni viimase ajani oli levinud seisukoht: mida tugevam on tehisvalgustus, seda vähem töötaja silmad väsivad ja seda suurem on tööviljakus. Nüüdisajal arvatakse, et ka liialt suur valgustatus on silmadele halb. Mis puutub päikesevalgusesse, siis peaks inimene päikese käes peaaegu alati kasutama päikeseprille. Pinna, sealhulgas tööpinna valgustatust mõõdetakse luksides (lx), valgusti valgusvoogu luumenites (lm). Valgustuse normeerimine algab valgusallika valgustugevusest, mille ühikuks on kandela (cd), mis vastab etalonile monokromaatilise (540 .1012 Hz) valgusallika kindlale võimsusele (vastab ligikaudu ühele steariin- või parafiinküünlale). Kui valgusallikas üks kandela kiirgab ruuminurka üks steradiaan (sr), on seal valgusvoog üks luumen. (Steradiaan on ruuminurk, mis hõlmab raadiuse ruuduga võrdset sfääri pinda; seega on sfääri ruuminurkade summa 4 steradiaani.)
Funktsioon on normeeritud nii, et ta võrdub ühega silma maksimaalse tundlikkuse juures ( nm) ning on null seal kus silm kiirgust ei tunne. Kõvera käik on antud kõrvalasuval joonisel. Silma valgustundlikkuse kõver. See pole veel kõik. Loomulikult on ka valguse mõõtmisel (nagu mujalgi füüsikas) mõõtühikud vanemad kui teooria. Seetõttu ei mõõda me valgusvoogu mitte "bioloogiliste vattide", vaid luumenitega, valgustatust luksides, valgustugevust kandelates ning kiirgava pinna heledust nittides. Põhiühikuks on valgustugevuse ühik kandela e. rahvusvaheline küünal (cd), mille kohta antakse etaloondefinitsioon: SI süsteemi fotomeetriliseks põhiühikuks on kandela. Üks kandela on valgustugevus, mis võrdub 1/60 suuruse pinna kiirgusega plaatina tahkumistemperatuuril (2044 K). Tuletatud ühikuteks on:
annaabi.ee 
