1. RAKU EHITUS JA TALITUS 1.1. RAKUTEOORIA KUJUNEMINE Tsütoloogia e. rakuteaduse sünniks võib lugeda XVII saj keskpaika - valgusmikroskoobi leiutamist Robert Hook'i poolt. MILLES SEISNEB RAKUTEOORIA? * Kõik organismid on rakulise ehitusega (avastas Theor Schwann). * Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel (sõnastas Rudolf Virchow). - rakud tekivad ainult rakkudest - uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel - organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel * Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas.
Lk 50-Rakuteooria kujunemine 1. Mis on tsütoloogia uurimisobjektid? Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust ning uurimisobjektideks on rakud. 2. Miks pani valgusmikroskoobi leiutamine aluse tsütoloogia tekkele? Sest valdav osa rakkudest on mikroskoopiliste mõõtmetega ja ilma mikroskoobita ei saaks näha rakke. 3. Miks uuriti esimeste mikroskoopidega taimerakke, aga mitte loomarakke? Sest nende suurendusvõime oli väike ja taimerakul on rakukest, mida on kerge näha. 4. Millised rakustruktuurid avastati kõige ennem? Miks? Esmalt avastati rakustruktuuridest rakukest, sest seda oli kerge näha. Järgmiseks avastati
TSÜTOLOOGIA (raku ehitus ja talitlus) Tähtsad teadlased rakuteooria kujunemises: a) Robert Hook– Leiutas 17. sajandi keskpaigus valgusmikroskoobi. b) Matthias Schleiden– Uuris paljude taimeliikide kudede ehitust ja tegi 1838. aastal avastuse, et kõik taimed on rakulise ehitusega. c) Theodor Schwann– Uuris loomakudesid ja tegi 1839. aastal avastuse, et kõik loomad on rakulise ehitusega. Samuti sõnastas ta rakuteooria ühe põhiseisukoha, et nii taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega (Tänapäeval võime üldistavalt väita, et kõik organismid on rakulise ehitusega). d) Rudolf Virchow– Sõnastas 1858
Raku ehitus ja talitlus. Valdav osa rakkudest on mikroskoopiliste mõõtmetega. Tsütoloogia (ehk rakuteadus) sünniks võib lugeda 17 sajandi keskpaika, millal inglane Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi. Tsütoloogia on rakuteadus, mis uurib rakkude ehitus ja talitlust. Theodor Schwann leidis ,et peale taimede on rakuline ehitus iseloomulik ka loomorganismidel. Tema objektiks olid loomakoed. Schwann sõnastas 1839.a. rakuteooria ühe põhiteesi, mille kohaselt nii taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega. Tänapäeval võime väita, et kõik organismid on rakulise ehitusega. Sakslane Rudolf Virchow sõnastas 1858.a. rakuteooria ühe põhiseisukoha: iga uus rakk saab
Mikroskoop Valdav osa rakke on mikroskoopiliste mõõtmetega, seetõttu võib pidada rakuteadust ehk tsütoloogia sünniks 17. Sajandi ke skpaika, mil inglane Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi. Ka tsütoloogia esiasine areng 17.-18. Sajandil seostub eelkõige mikroskoobi täiustamisega, mis võimaldas üha paremini uurida kudede ja rakkude ehitust. Inglise teadlane kirjeldaski oma esimeses vaatluses rakku, vaadeldes seda mikroskoobi abil. Kasutas selleks enda konstrueeritud mikroskoopi. Kõigepealt kirjeldas taimeraku kesta ning hilejm 1665. aastal andis korgirakkude esemekirjelduse raamatus "Micrographia". Samuti andsid oma suure panuse mikroskoobi leiutamisele sellised
aine- ja energiavahetus toimub ühe rakumembraani kaudu. Hulkraksed (nt. selgrootud, selgroogsed loomad, taimed, kandseened) iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega. § Rakud jagunevad mitoosi teel (keharakud, ainuraksed) vi meioosi teel (sugurakkude moodustumine). Tähtsat saavutused Ø Esimese mikroskoobi valmistasid 1595.a. hollandi prillimeistrid Hans ja Zacharias Janssen Ø Inglane Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi 1665.a. ja võttis kasutusele raku (cellula) mõiste. Ø Saksamaa teadlane Anton van Leeuwenhoek valmistas mitmesuguseid mikroskoope ning uuris ainurakseid ja baktereid 17.saj. teisel poolel. Ø Karl Ernst von Baer avastas 1826.a. imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. Ø Matthias Schleiden jõudis 1838.a. järeldusele, et kõik taimed on rakulise ehitusega. Ø Theodor Schwann leidis 1839.a. et ka loomorganismid
· Kõige suurem on jaanalinnu munarakk (munarebu) · Kõige pikem on vöötlihasrakk (kuni 30 cm pikkune), kuid väga väikese läbimööduga, et palja silmaga me seda ei näe. Teadusharu, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust nimetatakse tsütoloogiaks ehk rakubioloogiaks. Mikroskoopide leiutamine 17. saj. alguses võimaldas rakke uurima hakata. Esimese mikroskoobi valmistasid 1595.a. hollandi prillimeistrid Hans ja Zacharias Janssen Inglane Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi 1665.a. millega uuris korgilõike. Binokulaarne mikroskoop - võimalik vaadelda preparaati kahe silmaga. Stereomikroskoop - suuremate objektide uurimiseks. Elektronmikroskoop - valguskiirt asendab seal elektronvoog. Leiutati 1931.a. Tähtsad mehed ja avastused: · Inglane Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi 1665.a. ja võttis kasutusele raku (cellula) mõiste. · Saksamaa teadlane Anton van Leeuwenhoek valmistas mitmesuguseid mikroskoope
külviaasad ja nõelda tuleb peale mikroorganismidega kokkupuudet koheselt steriliseerida leegis. Kõikide tööde läbiviimisel peab olema seljas kittel, mida ei tohi kanda teistes laborites. Erilist tähelepanu tuleb pöörata töökoha korrashoiule ja puhtusele. II TEEMA 1. Nimeta mikroskoopide tüübid. a) valgusmikroskoobid b) elektronmikroskoobid 2. Milline on erinevus helevälja-valgusmikroskoobi ja Leeuwenhoek'i mikroskoobi vahel? Leuuwenhoek'i mikroskoop kujutas endast lihtsat kaksikkumerat läätse, mis andis u 200-kordse suurenduse. Helevälja-valgusmikroskoobis kasutatakse illuminatsiooniallikana valgust. 3. Millistest peamistest osadest koosneb helevälja- valgusmikroskoop? Vt joonist lehelt ! Mehaaniline osa vs Optiline osa. Mehaanilise osa: Statiiv, tuubus, revolver, makro- ja mikrokruvi, esemelaud
Rakkude uurimine ( Tsütoloogia ) XVII saj keskpaigas leiutas Robert Hook valgusmikroskoobi, sellest alates sai võimalikuks rakke uurida. Rakke uurib tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust, rakkudes esinevaid protsesse, rakkude paljunemist ja omavahelist infovahetust. Karl Ernst von Baer Tartu ülikooli teadlane avastas munaraku, oli embrüoloogia rajaja. Karl Ernst Von Baer (1792-1876) Matthias Schleiden uuris taimi ja avastas nende rakulise ehituse. Theodor Schwann uuris loomkudesid ja avastas nende rakulise ehituse. Rakuteooria põhiseisukohad:
RAKK 9. klass Koostas: Kristel Mäekask Raku mõiste Rakk on organismi väikseid ehituslik ja talituslik üksus, millel esinevad kõik elu tunnused. Inimese kehas on üle 200 erineva raku. Rakkude uurimine Mikroskoopide leiutamine 17. saj. alguses võimaldas näha mikroskoopilist elu. Esimene valgusmikroskoop Inglane Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi 1665.a. millega uuris korgilõike. Võttis kasutusele raku mõiste. Robert Hooke´i joonis korgi rakkudest Antony van Leeuwenhoek Saksamaa teadlane Anton van Leeuwenhoek valmistas mitmesuguseid mikroskoope ning uuris ainurakseid ja baktereid 17.saj. teisel poolel. (1632 - 1723) Karl Ernst von Baer Karl Ernst von Baer avastas 1826.a. imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. (1792-1876) munarakk
DNA replikatsioon – DNA suudab teha endast koopia 3.Rakkude uurimise võimalused, rakkude suurus. Võrdle omavahel viiruse, bakteri ja päristuumse raku suurust. Uuritakse elektronmikroskoobiga. Rakkude jaoks kasutatakse mõõtühikut mikromeetrit (1/1000 millimeetrist), nende ehitust uurides aga nanomeetrit (1/1 000 000 millimeetrist). Rakkude suurus jääb umbes 10-100 mikromeetri juurde. Rakk – 50mikromeetrit Bakter – 1-10mikromeetrit Viirus- 100 nanomeetrit 4.Mille poolest erineb valgusmikroskoobi töö elektornmikroskoobi omast? Mille poolest erinevad elektronmikroskoobid? Konstrueerimisajad, maksimaalne suurendus. Valgusmikroskoobi töö põhineb sellel, et valguskiired tungivad läbi piisavalt õhukese uuritava objekti. Esimesed valgusmikroskoobid tehti juba 17. sajandil, aja jooksul uuendati, sellega näeb rakke ja baktereid, aga mitte viiruseid. Elektronmikroskoobi töö põhineb elektronkiirtel. Elektronmikroskoobiga näeb palju kordi väiksemaid rakke. Neid saab
Bioloogia 123 Rakk- organismi väikseim ehituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Leiutajad: Jannsenid- 1580.a panid kokku esimese mikroskoobi. Hook- circa 1660 panid kokku korrapärase valgusmikroskoobi. Van Levenhoek- 17.saj teisel pooolel vaatles baktereid Von Baer- 1826 avastas imetajate munaraku (see sama vend oli kahe kroonise peal) Schleiden- 1838 avastas, et taimed koosnevad rakkudest Schwann- 1839 avastas, etka loomad on rakulise ehiutsega. Virchow- 1858 pani kirja teesi, et rakud saavad alguse olemasolevatest rakkudest. Rakuteooria seisukohad: - Kõik organismid on rakulise ehitusega - Rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel
kahest läätsest(või läätsede süsteemist) Rohkem kasutatav ValgusMikroskoop Ajalugu Liitmikroskoop Esimese Mikroskoobi tegid Hollandi prillimeistrid Hanz ja Zacharias Janssen 1595 .a. See oli toruke mis oli kahelt poolt varustatud läätsetega. See annab 10x lähendatud kujutist Zacharias Janssen Ajalugu Robert Hooke Inglane Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi 1665. a. Robert Hooke Valgusmikroskoop, millega ta uuris korgilõike. Avastas Raku Ajalugu Antonie van Leeuwenhoek Antonie van Leeuwenhoek Hollandi kaupmees Ta õppis lihvima väga häid läätsi ning valmistas neist palju mikroskoope.
Raku teooria kujunemine/põhifostulaadid: 1)Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega, 2)Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust, selle jagunemise teel, 3)Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. R.Hooke- 17.saj valgusmikroskoobi leiutaja. M.Schleiden- 19.saj 1838 avastas taimeraku, seotud TÜ-ga. T.Schwann- 19.saj 1839 avastas loomaraku. K.E von Baer- 19.saj avastas munaraku, sündinud Eestis. A.Leeuwenhoek- 17.saj hollandlane, bakteriraku avastamine. NÄITED, kuidas rakkude ehitus ja talitlus oma vahel seotud: 1)epiteelkoerakk- epiteelkude katab ja kaitseb. Rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja rakuvaheainet on vähe. On väga hea regeneratsiooni võime e taastumisvõime. 2)erütrotsüüt- ülesanne
Leiulaineks nim. mikroosakeste leiutõenäosust määravaid laineid. Mida tegi Schrödinger? Ta tegi laine- ehk kvantmehaanika põhivõrrandi, lihtsustatud kujul: F=ma Heisenbergi määramatuse printsiibid? 1) On osakest iseloomustavate suuruste paare, milles kumbagi suurust ei saa korraga mõõta suvalise täpsusega 2) ühe minimaalne mõõteviga on pöördvõrdeline teise suuruse mõteveaga. Ma ei ole kindel, aga saab vist ka valemitega: E t h ja p x h Elektronmikroskoobi ja valgusmikroskoobi võrdlus? Elektronmikroskoobis ei kasutata objekti läbivalgustamiseks valgusvihku, vaid seda kiiritatakse läbi elektronkimbu. Objektist tekitavad suurendatus kujutise elektronläätsed. Mis juhtub piiratud ruumiossa sulustatud osakese leiulainetega? Ta ei levi ruumis edasi, ta on piiratud ulatusega keskkonna võnkuv olek. KÜSI ÜLE Millised on kvantarvud ja mida nad määravad? Kvantarvud on n ehk peakvantarv, l ehk orbitaalkvantarv, m ehk magnetkvantarv ja spinn
polarisaatorit (5a) mida nimetatakse ka 1/4 laine plaadiks või analüsaatoriks. Erinevalt lineaarsetest polarisaatoritest tekitab analüsaator ringpolarisatsiooni, mille tulemusena tekib kujutis, kus erinevad faasid on värvilisena esile toodud. PLM minimaalne lahutusvõime on piiratud nähtava valguse lainepikkusega ja on ligikaudu 1 m. Ka vajab läbivas valguses töötav PLM kvaliteetse kujutise saamiseks õhukesi, siledapinnalisi materjali lõikeid (tavaliselt 1 5 m), kuna valgusmikroskoobi sügavusteravus on väike. PLM võimaldab hinnata superstruktuuride kuju, arvu, ringide või Malta risti esinemist ja defekte. Teine oluline ja suhteliselt lihtne superstruktuuride morfoloogia uurimise meetod on väikenurkvalgushajumine (SALS Small-Angle (Laser) Light Scattering). Sarnaselt PLM-ga vaadeldakse õhukest polümeeri lõiget (10 50 m) mis paikneb ristatud polarisatsioonitasanditega polarisaatori ja analüsaatori vahel.
mida suurem on rakk, seda väiksemaks see suhe jääb. 3. Nimeta väga väikeseid ja väga suuri rakke! Väikseim mükoplasma suurim lindude munad 4. Millise kujuga rakud on? Miks? Kõigil on erinev kuid kõige rohkem on pulkjad, niitjad või kruvikujulised. Sest hulkrakseres organismides sõltub rakku kuju ja ehitus sellest millisest koest nad pärinevad. 5. Kui kaua rakud elavad? 6. Millal ja kuidas avastati rakud? Robert Hook kui ta leiutas valgusmikroskoobi ja vaatas kudesi ja avastas midagi uut. 7. Kuidas rakke uuritakse? Valgusmikroskoobide abil 8. Nimeta loomakoed, nende alaliigid ja ülesanded! Tunne koetüüpe piltidelt! Lihas,Neuron,sidekoe epiteekode. Lihas liikumine. Neuron närvi impullss. Sidekoe seob lihase luuga. Epiteekode kaitseb teisi kudesi 9. Kirjelda membraani ehitust! Membraan koosned fosfilipiididest ja valkudest nende masssi suhe on ühesugune. 10
Organell on eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud sisemembraaniga. Organellid on näiteks mitokondrid, kloroplastid, plastiidid. Organelle leidub kõigi eukarüootide rakkudes. Prokarüootidel organellid enamasti puuduvad. Organellid on arvatavasti endosümbiootilise päritoluga. Teadlased. James Watson ja Francis Crick avastasid 1953.aastal DNA molekuli biheeliksikujulise struktuuri. Robert Hook leiutas 17.saj keskpaigal valgusmikroskoobi. Matthias Schleiden uuris paljude taimeliikide kudede ehitust ja jõudis 1838.a. järeldusele, et kõik taimed on rakulise ehitusega. Theodor Schwann leidis, et ka loomorganisme iseloomustab rakuline ehitus ja sõnastas 1839.a rakuteooria ühe põhiteesi, mille kohaselt nii taimed kui loomad on rakulise ehitusega. Karl Ernst von Baer avastas 1826.a imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. Anton van Leeuwenhoek valmistas 17
RAKU EHITUS · 1665 Hooke leiutas valgusmikroskoobi · 17 s teine pool Leuwenhoek täiustas mikroskoopi ja uuris ainurakseid · 1826 Ernst von Baer avastas imetaja munaraku · 1838 Schleiden ütles et kõik taimed on rakulised · 1839Schwann ütles et loomad on ka rakulised :D · 1931elektronmikroskoop · Kõik organismid koosnevad rakkudest · Raku ehitus ja talitlus on vastastikkuses kooskõlas · Uued rakud tekivad üksnes olemas olevate jagunemise tulemusena PÄRISTUUMSE RAKU EHITUS 1) raku membraan *koosneb valkudes *fosfolipiididest *kolesterool *oligosahhariidid TÄHTSUS *eraldab raku sisekeskkonna välisest *kaitseb väliste mõjude eest *ühendab rakke omavahel *võimaldab aine, energia ja info vahetust ümbritseva kekskkonnaga *ainete transport 2) tsütoplasma poolvedel raku sisu, mis koosneb peamiselt veest ja lahustunud orgaanilistes ja anorgaanilistest ainetest TÄHTSUS *seob raku organellid...
Ka ilmsed de novo juhtumid ei pruugi ilmtingimata olla uued deletsioonid, vaid võivad olla tekkinud tasakaalustatud translokatsiooni segregeerumise tulemusena. Juhul, kui mikrodeletsioonisündroom on juba seostatud kindla kromosoomipiirkonnaga, on molekulaargeneetilised meetodid HRB-ga võrreldes sündroomide diagnoosimisel kiiremad ja täpsemad. DNA-analüüsi kasutamine annab lisaks võimaluse kindlaks teha ka väga väikesi mikrodeletsioone, mis jäävad allapoole HRB ja valgusmikroskoobi lahutuse piire. Sündroomi kriitilised geenid Vaatamata sellele, et autosoomsündroomide puhul on tegemist erinevate kromosoomide või kromosoomiosade anomaaliatega, on haiguste fenotüüpides üllatavalt palju sarnast. Nii põhjustab ühe või teise kromosoomi (segmendi) lisandumine või kadumine vaimset mahajäämust ning arengu ja kasvu peetust (sh. väike sünnikaal). Lisaks nendele tunnustele täheldatakse sageli defekte pea ja näo
1. Mida uurib tsütoloogia? · Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust ning uurimisobjektideks on rakud. 2. Mille leiutamisega seoses tekkis tsütoloogia ja miks nii? · Valgusmikroskoobi, sest valdav osa rakkudest on mikroskoopiliste mõõtmetega ja ilma mikroskoobita ei saaks näha rakke. 3. Millised on loomorganismide põhilised koetüübid? Teada natuke nende eripära. · Epiteelkude, näiteks nahk · Sidekude, näiteks luukude ja rasvkude, samuti veri · Lihaskude, näiteks silelihaskude (soolestiku ümber), südamelihaskude südames ja vöötlihaskude skeletilihastel · Närvikude, näiteks närvirakkudes. 4. Teada rakuteooria kolme põhiseisukohta.
1. Mis on tsütoloogia uurimisobjektid? V: Uuritakse rakkude ehitust ja elutegevust. Raku organellid, rakukest, tsütosooli jms. uurimine. 2. Miks pani valgusmikroskoobi leiutamine aluse tsütoloogia tekkele. V: Sest siis oli võimalik hakata rakke uurima ning vaatlema. 3. Nimetage loomorganismide põhilised koetüübid ja tooge näiteid. V: Epiteelkude – rakud tihedalt üksteise kõrval, moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid – kaitseb kudesid keskkonnamõjutuste eest. Sidekude – rakud asetsevad hajusalt, palju rakuvaheainet. Sidekude
ülekanne realiseerimine Rakuteooria põhiseisukohad: · Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. · Rakkude ehitus ja talitlus on kooskõlas.( nt:närvirakud) · Kõik uued rakud saavad alguse olemasolevast rakust jagunemise teel. · Hulkraksetes organismides on rakud diferentseerunud ( eristunud) ja integreerunud ( on omavahel seotud.) Tähtsad isikud · Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi. Esimesena hakkas rääkima taime rakust. · A.von Leeuwenhoek ainuraksete kirjeldaja. · Karl Ernst Von Baer Tartu ülikooli teadlane avastas munaraku, oli embrüoloogia rajaja. · Matthias Schleiden uuris taimi ja avastas nende rakulise ehituse. · Theodor Schwann uuris loomkudesid ja avastas nende rakulise ehituse. 1. Epiteelkude - rakud tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine peaaegu puudub.
Avastaja või teadlane Uus avastus või teooria Robert Hooke leiutas valgusmikroskoobi, uuris korgilõike, võttis kasutusele raku mõiste Matthias Schleiden kõik taimed on rakulise ehitusega Rudolf Virchow sõnastas rakuteooria ühe põhiseisukoha: iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakus selle jagunemise teel Hans ja Zacharias Janssen esimene mikroskoop Karl Ernst von Baer avastas imetaja munaraku
RAKUTEOORIA Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi. Esimesena hakkas rääkima taime rakust. K.E von Bear munaraku avastaja. A.von Leeuwenhoek ainuraksete kirjeldaja. Rakuteooria põhiseisukohad: · Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. · Rakkude ehitus ja talitlus on kooskõlas.( nt:närvirakud) · Kõik uued rakud saavad alguse olemasolevast rakust jagunemise teel. · Hulkraksetes organismides on rakud diferentseerunud ( eristunud) ja integreerunud ( on omavahel seotud.) Loomarakk e. eukarüoodne rakk.
Toob geneetlilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika- ribosoomidesse. · Transport-RNA (tRNA) Ülesandeks on mRNA molekuliga ribosoomidesse saabunud geneetilise info lahtimõtestamine (toovad kohale õiged aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse). · Ribosoomi-RNA (rRNA) Kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis. 2.Raku ehitus ja talitlus Rakuteooria kujunemine · Robert Hook leiutab valgusmikroskoobi. · Matthias Schleiden- avastas, et taimed on rakulise ehtitusega · Theodor Shhwann- avastas, et loomorganismid on rakulise ehitusega Rakud jagunevad: · Eeltuumsed ehk prokarüoodid- bakterid, kellel puudub membraaniga piiritletud tuum ning ka raku sisemuses on vähe organelle. · Päristuumsed ehk eukarüoodid- taimedel, seentel ja loomadel Raku sisemus on täidetud poolvedelega aine- tsütoplasmaga. Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik
-) rRNA süntees toimub: tuumakeses. -) Raku sisetoese moodustab: tsütoskelett. -) Raku tsütoskelett koosneb põhiliselt: valkudest. -) Sümbioos on iseloomulik: mükoriisale. -) Plastiidide eellasi nimetakse: proplastiidideks. -) Antibiootikumidega ravitakse: bakterihaigusi. -) Ribosoomid esinevad: prokarüootsetes rakkudes. -) Tuumakeses sünteesitakse: ribosoome. * 4. Osa Täitke lünk sobiva sõnaga (1p lause, mitte lünga kohta) -) Valgusmikroskoobi põhilised osad on mehaaniline süsteem, optiline lääts ja valgussüsteem. -) Mitokondri sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi, mida nimetatakse kristadeks ehk harjakesteks. -) Kloroplastide lammellid (graanid) sisaldavad pigmenti klorofülli. -) Bakterid on üherakulised prokarüoodid, kelle ehituses puuduvad tuumad ja membraanidest koosnevad organellid. -) Enamik seeni on hulkraksed organismid, kelle keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest.
suurema kontsentratsiooniga lahuse suunas. Pungumine- Suguta paljunemise viis, kus tütarorganism jääb mõneks ajaks emasorganismi külge ÜLEVAADE BOTAANIKA AJALOOST Carl Linne Töötas välja kahesõnalise nimetamisviisi ehk binaarse nomenklatuuri Kirjeldas väga palju taimeliike ja süstematiseeris need Theophrastus Botaanika rajaja Hakkas taimeriike kirjeldama ja uurima Robert Hooke Leiutas 1. hästi toimiva valgusmikroskoobi(1665) mis suurendas 40x Võttis kasutusele mõiste "rakk" SEENED Klassifitseerimine ehk rühmitamine: 1. IKKESEENED- Kõige algelisemad, puuduvad niitide rakuvaheseinad, nt hallitusseened 2. KOTTSEENED- Kottjad moodustised milles on kinni eosed, mis pole õhule avatud, nt pärmseened, nuttseened 3. KANDSEENED- Eosed on millegi küljes kinni ja õhule avatud, nt riisikad, puravikud Üldised tunnused: 1
RAKU EHITUS JA TALITLUS Tsütoloogia ehk rakubioloogia on teadusharu, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. Tänapäevani pole kindlaks selgitatud rakusiseste struktuuride peenehitust ja nendes toimuvaid protsesse. Mitmed tänapäevased teadussuunad tegelevad rakkude paljunemise ja arengu molekulaarsete mehhanismide väljaselgitamisega. Mikroskoopide areng: 1. Esimese mikroskoobi valmistasid 16. sajandi lõpus hollandi prillimeistrid Hans ja Zacharias Jannsen 2. Esimese valgusmikroskoobi leiutas 17. sajandi keskel inglane Robert Hook. Ta vaatas korgilõike ja nägi õõnsusi, st rakukesti. Hook võttis kasutusele raku mõiste. 3. Saksamaa teadlane Anton van Leeuwenhook valmistas erinevaid mikroskoope 17. sajandi II poolel ja uuris ainurakseid ning baktereid. 4. Nüüdisaegsed valgusmikroskoobid on mitme objektiivi ja okulaariga, omavad iseseisvat valgusallikat ning võimaldavad uuritavat objekti pildistada. Valgusmikroskoobiga pole võimalik
BIOLOOGIA KT Rakuõpetus Mikroskoope leiutati 17. saj. algul. Esimese mikroskoobi (liitmikroskoobi) tegid Hans ja Zacharas Janssen. Robert Hook leiutas e simese valgusmikroskoobi. (uuris korgilõike, võttis kasutusele raku mõiste.) A nton van Leeuwenhoek uuris 17. saj teisel poolel ainurakseid, baktereid. Leiutas mikroskoope. Karl Ernst von Baer avastas imetaja munaraku. (Järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust.) a) Matthias Schleiden ja b) T heodor Schwann tulid järeldusele et a) kõik taimed ja b) kõik loomorganismid on rakulise ehitusega. (hiljem sõnastasid nad, et kõik organismid on rakulise ehitusega
· spetsiaalne konteiner teraliste materjalide fraktsioonide hoidmiseks · haamer, puur, saag, lõiketerad, näpitsad proovide jaoks massiivsetest materjalidest · filter, sõel, absorbent proovi väljaeraldamiseks muust massist Kohapeal võetud proov võib koheselt olla valmis analüüsiks või seda peab töötlema laboris. Proovi võtmine ei tohi jätta sellele analüüsi segavaid jälgi. KUJUTIS 1. Kui suur on valgusmikroskoobi kasulik suurendus? Kuni 1000 korda. 2. Kuidas määrata optilise läätse fookuskaugust? Fookuskauguse mõõtmiseks on vaja kõigepealt määrata läätse fookus. Seejärel tuleb mõõta läätse keskpunkti ja fookuse vaheline kaugus. -> 3. Mida nimetatakse difraktsioonibarjääriks? 4. Mida nimetatakse difraktsiooniks? Difraktsiooniks nimetatakse lainete kõrvalekaldumist sirgjoonelisest levimisteest ning nende paindumist tõkete taha
Rakuteooria kujunemine Tsütoloogia e. rakuteaduse sünniks loetakse 17. sajandi keskpaika (Hook), · 1665.a leiutas Robert Hook valgusmikroskoobi. Edasine areng seondub eelkõige mikroskoobi täiustamisega. Võttis kasutusele mõiste ,,rakk"-cell-tühjus. · 17.saj teisel poolel tegeles ka Anton van Leeuwenhoek mikroskoopide valmistamisega ja tema oli esimene, kes on joonistanud ja kirjeldanud baktereid. · 1826.a. avastas loomade embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. · 1838.a
E. von Baer, Theodor Schwann 2.Millal konstrueeriti esimesed mikroskoobid, kes seda tegid? Robert hooke. valgumikroskoobi 1665.a Esimese mikroskoobi valmistasid 1596.a. hollandi prillimeistrid Hans ja Zacharias Janssen Liitmikroskoop, 3.Mis on PREPARAAT, MIKROTOOM ? laboratoorselt või tööstuslikult valmistatud aine MIKROTOOM-tõõstuslikust ainest lõigatud viil mida kasutatakse preparaadina. 4.Millal konstrueeriti esimesed elektronmikroskoobid? Mille poolest erineb valgusmikroskoobi tööpõhimõte elektronmikroskoobi omast? Kui palju suurendavad tänapäeva elektronmikroskoobid? Kas nendega saab näha aatomeid ? Valgusmikroskoop-Valguskiired tungivad läbi piisavalt õhukese uuritava objekti. 1930 Elektromikroskoop- kasutab valguse asemel elektronkiirt, suurendab kuni 800 000 korda, ei ole võimalik näha aatomeid 4.Iseloomusta K.E.von Baeri, M.Schleideni, T.Schwanni ja R.Virchowi töid. Kes neist teadlastest ja kuidas on seotud Eestiga?
mikrotuubulitest), osalevad raku jagunemisel kromosoomide ja kromatiitide jaotamises, käävniidid 8. Vibur – koosneb mikrotuubulitest, ehtius sarnane tsentriooli omaga, ainuraksed kasutavad liikumiseks 9. Sisaldised – ained, mida on rakus erinevatel perioodidel erinevates kogustes (jääkained, varuained, pigmendid, toitained) Rakuteooria • Mis on tsütoloogia uurimisobjektid? Rakud ja nende ehitus ja talitus. • Miks pani valgusmikroskoobi leiutamine aluse tsütoloogia tekkele? Avastati, et on olemas rakud ning saadi uurida rakkude kui ka kudede ehitust. • Miks uuriti esimeste mikroskoopidega taimerakke, aga mitte loomarakke? Ei teatud kindlalt, kas loomadel eksisteerib rakk. • Milliseid rakustruktuurid avastati kõige enne? Miks? Avastati koed, sest neid lihtsam märgata mikroskoobiga. • Nimeta koetüübid ja too näited? Epiteel - naha pindmine osa, sidekude - veri, lihas südamelihas, närvikude - peaaju.
KK K 1. RAKU KEST Tsütoloogia · Teadusharu, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust nimetatakse tsütoloogiaks ehk rakubioloogiaks. · Mikroskoopide leiutamine 17 sajandi alguses võimaldas näha mikroskoopilist elu. Esimene mikroskoop · Esimene mikroskoobi valmistasid 1595. a. Hollandi prillimeistrid Hans ja Zacharias Jannsen Esimene valgusmikroskoop · Inglane Robert hook leiutas valgusmikroskoobi 1665.a. Millega uuris korgilõike. Võttis kasutusele raku mõiste. Antony van Leeuwenhoek · Saksamaa teadlane Anton van Leeuwenhoek valmistas mitmesuguseid mikroskoope ning uuris ainurakseid ja baktereid 17. sajandi teisel poolel. Koolis kasutusel olev valgusmikroskoop Karl Ernst von Baer · Karl Ernst von Baer avastas 1826. a. Imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. Matthias Scleiden ja Theodor Schwann
Rakk Tsütoloogia ehk rakubioloogia 17. Sajandi alguses leiutati mikroskoobid, see võimaldas näha mikroskoobilist elu Esimese valgusmikroskoobi leiutas Robert Hook 1665.aastal vaatas korgilõiget võttis kasutusele raku (cellula) Karl Ernst von Baer avastas 1826. Aastal imetaja munaraku Teooriad: 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest ja on rakulise ehitusega. 2. Kõik rakud saavad olemasolevast rakust. 3. rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas Rakkude mitmekesisus prokarüoodid ehk eeltuumsed – puudub piiritletud tuum, pärilikkuseaine asub tsütoplasmas, esineb
RAKU EHITUS JA TALITLUS · Mikroskoopilised mõõtmed · Tsütoloogia algus 17. Sajandi keskpaik- Hook, kes leiutas valgusmikroskoobi. · Scleiden & Schwann KÕIK ORGANISMID ON RAKULISE EHITUSEGA. · Virchow IGA UUS RAKK SAAB ALGUSE ÜKSNES OLEMASOLEVAST RAKUST SELLE JAGUNEMISE TEEL. · Rakkude ehitus ja talitlus on omavahelises kooskõlas · Epiteelkude- rakud tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaeine peaaegu puudub. Naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Kaitseb keskkonnamõjude eest. · Sidekude- rakud asetsevad hajusalt. Palju rakuvaheainet. Luukude, rasvkude, veri.
Kontrolltöö küsimused rakust RAKUTEOORIA LK.64-69 1.Millega tegelevad TSÜTOLOOGID? Nimeta 3 tsütoloogi. Rakkude uurimisega. Schwann, Schleiden 2.Millal konstrueeriti esimesed mikroskoobid, kes seda tegid? 17. sajandi teisel poolel, Antony van Leeuwenhoek 3.Mis on PREPARAAT, MIKROTOOM ? Preparaat- see mida uuritakse, väike õhuke lõik Mikrotoom- nendega saab teha preparaate 4.Millal konstrueeriti esimesed elektronmikroskoobid? Mille poolest erineb valgusmikroskoobi tööpõhimõte elektronmikroskoobi omast? Kui palju suurendavad tänapäeva elektronmikroskoobid? Kas nendega saab näha aatomeid ? 20 sajandil. Elektronmikroskoobiga saab vaadata ruumiliselt; 800 000 korda suurendab; nendega ei saa näha aatomeid 4.Iseloomusta K.E.von Baeri, M.Schleideni, T.Schwanni ja R.Virchowi töid. Kes neist teadlastest ja kuidas on seotud Eestiga? K. E. von Baer-avastas 19 saj. Alguses munaraku ja järeldas, et loomaorganismi areng saab alguse munarakust
Iseloomulikumad vesikeskkonnas elavatele bakteritele 26. piilid- KÜSIMUSED: 1. rakuteooria põhiseisukohad- kõik organismid on rakulise ehitusega. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasoleva raku jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas 2. milline osa on tsütoloogia arengus Baeril? Loomade embrüoloogia rajaja ja avastas imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust Hookil? Leiutas valgusmikroskoobi, mistõttu sai uurida rakkude ja kudede ehitust Leeuwenhoekil? Valmistas mitmesuguse konstruktsiooniga mikruskoope ning uuris ainurakseid ja oli esimine, kes nägi mikroskoobis baktereid 3. millega on võimalik uurida rakke? Valgusmikroskoop, binokulaarne mikroskoop, stereomikroskoop, mikrotoom, elektronmikroskoop, radioaktiivsed isotoobid 4. kuidas jaotatakse organismid ehitusplaani alusel? Üherakulised ja hulkraksed organismid 5. milline on väikseim ja suurim rakk
kartulimardikas, lepatriinu, põldlõoke, ristämblik, meriforell, koger, koerliblikas, harilik kärnkonn, maipõrnikas,emakala ehk kiviluts, delfiin (11) 17.Millega on tuntuks saanud järgmised teadlased? a) K.E.vonBaer – Avastas imetaja munaraku. Seejärel järeldas, et munarakust saab alguse loomorganismi areng. Teda peetakse embrüoloogia rajajaks. b) M.Schleiden – Avastas, et taimed on rakulise ehitusega. c) R.Hooke – Ta võttis kasutusele raku mõiste ja tegi valgusmikroskoobi. Ta uuris sellega korgilõike. d) R.Virchow – Avastas raku jagunemise ehk selle, et iga uus rakk tekib olemasolevast rakust jagunemise teel. e) T.Schwann. – Avastas, et loomad on rakulise ehitusega. Võttis kokku eelneva ja uue teadmise ning sõnastas sellega rakuteooria ühe põhiseisukoha, et nii taimedel kui ka loomadel on rakuline ehitus. 18. Nimeta bakterite 8 erinevat kasutusvõimalust tööstuses, põllumajanduses, keskkonnakaitses või meditsiinis ( korralik selgitus )
Rakuõpetuse kujunemine. 16. Sajandi keskpaik Robert Hooke valmistas valgusmikroskoobi ning võttis kasutusele mõiste ,,rakk". 17. Sajandi II pool Anton van Leeuwenhoek uuris ainurakseid ja baktereid. Vaatles ka seemnevedelikku. 1826 Baer avastas imetaja munaraku. Järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. 1838 Schleiden jõudis järeldusele, et taimed on rakulise ehitusega. 1839 Theodor Schwann leidis, et ka loomad on rakulise ehitusega. Sõnastas teesi: nii taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega.
ÕPIKUS LK. 49 ERINEVAD KOE TÜÜBID, LK.52 LOOMARAKK, LK. 54 RAKUTUUM, LK.56 RAKUMEMBRAAN, LK. 58 TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK, LK. 59 GOLGI KOMPLEKS, LK 61 MITOKONDER, LK. 63 TSENTROSOOM, LK. 64 TAIMERAKK PALUN PALUN PALUN KES SOOVIB HINDEKS 4 VÕI 5 SIIS VAADAKE JA ÕPPIGE NEED SELGEKS :) Rakuteooria kujunemine Robert Hook - valgusmikroskoobi leiutamine 17.saj. Keskpaik Antony van Leeuwenhoek üheläätseline mikroskoop, ainuraksete, bakterite ja seemnevedeliku uurimine 17.saj. teine pool K. E. von Baer avastas imetaja munaraku loomorganismi areng saab alguse munarakust 1826 Matthias Schleiden kõik taimed on rakulise ehitusega 1838 Theodor Schwann taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega 1839
.......20 Allikad ......................................................................................................................................21 2 Ajalugu Robert Hook (18.juuli 1635- 3. märts 1703) Robert Hook oli inglise füüsik ja loodusteadlane. Teda paelus teadus, eriti bioloogia. Ta leiutas valgusmikroskoobi aastal 1665 ja uuris sellega korgilõike ehk korgitamme koort. Selle omatehtud mikroskoobiga, mis koosnes kolmest lihvitud läätsest, nägi Robert Hook esimest korda rakku ning kirjutas selle kohta ka raamatu. Tema võttis kasutusele raku mõiste ja temalt pärineb ka idee, et kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. Hooki joonis korgitammest. 3
kaudselt(tihti koostöös teiste geenidega) ühe või mitme tunnuse arengu. 17. DESOKSÜRIBONUKLEIINHAPE E. DNA-enamikus elusorganismides pärilikku informatsioono säilitav aine,keemiliselt desoksüriboosist,lämmastiklalustest ja fosforhappejääkidest koosnev polümeer. Teadlased James Watson ja Francis Crick avastasid 1953.aastal DNA molekuli biheeliksikujulise struktuuri. Robert Hook leiutas 17.saj keskpaigal valgusmikroskoobi. Matthias Schleiden uuris paljude taimeliikide kudede ehitust ja jõudis 1838.a. järeldusele, et kõik taimed on rakulise ehitusega. Theodor Schwann leidis, et ka loomorganisme iseloomustab rakuline ehitus ja sõnastas 1839.a rakuteooria ühe põhiteesi, mille kohaselt nii taimed kui loomad on rakulise ehitusega. Karl Ernst von Baer avastas 1826.a imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. Anton van Leeuwenhoek valmistas 17
Bioloogia Eukarüootne rakk tuumaga rakk · Tsütoloogia tadusharu, mis uurib raku ehitust ja talitust · Robert Hook leiutas 1665. Aastal valgusmikroskoobi ning ta võttis kasutusele raku mõiste. Ta uuris veinipudeli korki. · Antony van Leeunwenhoek esimene mees maailmas, kes suutis viletsa valgusmikroskoobiga näha ja üles joonistada elusrakke. Ta uuris ka algloomi. · Karl Ernst von Baer avastas 1826. Aastal imetaja munaraku ning järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. Rakuteooria põhiseisukohad · Kõik organismid on rakulise ehitusega.
3) Sõnasta rakuteooria kolm põhiteesi. a) Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust. b) Kõik organismid koosnevad rakkudest. c) Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. 4) Rakuõpetuse kujundajad ajalises järjestuses; nende avastused/leiutised. Jannsenid; Hook; Leeuwenhoek; Baer; Scleiden; Schwann; Virchow. Hans ja Zacharias Janssen - Hollandi prillimeistrid, kes valmistasid 1595.a. esimese mikroskoobi. Robert Hook - Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi 1665.a. millega uuris korgilõike. Võttis kasutusele raku (cellula) mõiste. Anton van Leeuwenhoek - Saksamaa teadlane, kes valmistas mitmesuguseid mikroskoope ning uuris ainurakseid ja baktereid 17.saj. teisel poolel. Karl Ernst von Baer - Baltisaksa teadlane, kes avastas 1826.a. imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. Embrüoloogia rajaja. Matthias Schleiden - jõudis 1838.a. järeldusele, et kõik taimed on rakulise ehitusega.
3) Sõnasta rakuteooria kolm põhiteesi. a) Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust. b) Kõik organismid koosnevad rakkudest. c) Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. 4) Rakuõpetuse kujundajad ajalises järjestuses; nende avastused/leiutised. Jannsenid; Hook; Leeuwenhoek; Baer; Scleiden; Schwann; Virchow. Hans ja Zacharias Janssen - Hollandi prillimeistrid, kes valmistasid 1595.a. esimese mikroskoobi. Robert Hook - Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi 1665.a. millega uuris korgilõike. Võttis kasutusele raku (cellula) mõiste. Anton van Leeuwenhoek - Saksamaa teadlane, kes valmistas mitmesuguseid mikroskoope ning uuris ainurakseid ja baktereid 17.saj. teisel poolel. Karl Ernst von Baer - Baltisaksa teadlane, kes avastas 1826.a. imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. Embrüoloogia rajaja. Matthias Schleiden - jõudis 1838.a. järeldusele, et kõik taimed on rakulise ehitusega.
3. Kuidas rakkude morfoloogia määrab nende funktsioone? Tooge näited. Trofoblastid on endomeetriumisse sisse tungivad rakud, mille ülesandeks on varustada embrüot vajalike toitainetega. Epiteelikihis rakud paiknevad üksteisele lähedal, minimaalse rakkudevahelise ruumiga. Trofoblastid aga kipuvad kasvama minimaalse rakkudevahelise kontaktiga ja neile on iseloomulikud välja veninud kuju ja jätked 4. Kirjelda valgusmikroskoopia üldist tööpõhimõtet. Mis on tähtsamad valgusmikroskoobi komponendid? objektiiv ja okulaar, valgusallikas ja kondenser, preparaadilaud, fokusseerimiskruvi ning statiiv, mis kõiki komponente koos hoiab. 5. Kuidas vererakke klassifitseeritakse? Nimeta leukotsüüte ja too välja nende olulisemad erinevused. Vererakke on võimalik jaotada järgmiselt: erütrotsüüdid e. punased vererakud leukotsüüdid e. valged vererakud vereliistakud e. trombotsüüdid. Need ei ole terviklikud rakud, vaid on
meditsiini alal Camillo Golgi ja Ramon y z aksonist ehk närvilõpmest (aksoni küngastik, Cajal närvikoe värvimise meetodi ja müeliinikiht, kollateraalharud, presünaptiline närviraku ehituse demonstreerimise eest aksonilõpe) valgusmikroskoobi all { 1930ndatest arendatud { Närviimpulss tekib aksoniküngastikul ja elektronmikroskoopia ja muud mikroskoopia kulgeb mööda aksonit presünaptilisse vormid võimaldavad jälgida närviraku sees aksonilõpmesse ja närvirakkude vahelistes ühendustes { Info ülekanne ühelt närvirakult teisele toimuvaid protsesse
korrutis n x sinα/2. Iseloomustab objektiivi läätse võimet valgust koondada. Sõltub objektiivi ja preparaadivahelise keskkonna murdumisnäitajast (n). 4. Kuidas on võimalik mikroskoobi lahutusvõimet tõsta? Suurendada NA-d ehk keskkonna murdumisnäitajat suurendada. Optiliselt tihedama keskkonna murdumisnäitaja on vedelikul suurem kui õhul. Kasutatakse immersiooniõli preparaadi ja objektiivi läätse vahele (optiliselt tihedam keskkond). 5. Kui suur on valgusmikroskoobi lahutusvõime piirväärtus? 0,2 mikromeetrit. 6. Kuidas on võimalik parandada lahutusvõimet lainepikkuse muutmisega? Ei ole võimalik. Saab parandada tõstes NA suurust. 7. Missugune funktsioon on kondensoril? Iseloomusta tema asendit mikroskoopimisel? Valgusallikast lähtuvad kiired koondab kondensori lääts preparaadile. Asub preparaadi aluslaua all. 8. Milline peab olema kondensori numbriline apertuur objektiivi omaga võrreldes? Suurem või võrdne, siis kasutatakse konstanti 0,61.
annaabi.ee 
