Valguse peegeldumine ja murdumine KT (0)

Noorsootöö alused ja korraldus 
Noorsootöö põhimõisted:

1. Noorsootööd tehakse noorte jaoks ja koos  noortega , kaasates neid noorsootöö otsuste 
tegemisse. 
2. Noorsootöös lähtutakse noorte  vajadustest , huvidest ja soovidest. 
3. Noorsootöö põhineb noorte osalusel ja nende vabal tahtel. 
4. Noorsootöö põhineb noorte omaalgatusel. 
5. Noorsootööd läbib nii  riigisisene  kui ka rahvusvaheline lõimumine. 
6. Noorsootöös lähtutakse eetilistest kaalutlustest ja võrdse kohtlemise printsiibist.
7. Noorsootöötaja lähtub töös noortega sallivuse ja  part - nerluse põhimõttest.
Noorsootöö korralduse põhimõtted:
1. Noorsootööd pakutakse noortele võimalikult nende elukoha lähedal.
2. Noorsootöö peamised korraldajad on kohalikud oma- valitsused, noorteühingud ja 
noorsootööasutused. 
3. Noorsootöö teostus  ja keskkond on turvaline, kvali- teetne, mitmekesine , uuenduslik ja 
uute (lisa)väärtuste loomisele suunatud. 
4. Noorsootöö teostamise keskkond on noorte poolt aktsepteeritav ning soodustab 
mitteformaalset ja informaalset õppimist.
Peamised noorsootööd reguleerivad  dokumendid Eestis

Noorsootööd reguleerib Eestis „Noorsootöö seadus“ (Jõustus 1. septembril 2010.)
Sätestab noorsootöö korralduse  printsiibid  ja  vastutusalad .
Sellele eelnes noorsootöö seadus (1999) ja  noorsoo organiseerimise seadus (1936).
Noorsootöö strateegia 2006-2013
„Noorsootöö   strateegia   2006-2013“   sätestab   noortepoliitika   ja   noorsootöö   strateegilised 
eesmärgid ning noorsootöö printsiibid.
Noorsootöö strateegia omakorda tugineb järgmisetele dokumentidele: noorsootöö seadus (99), 
Eesti   noorsootöö   kontseptsioon   (2001),   Eesti   noorsootöö   arengukava   aastaiks   2001-2004 
(2001), Euroopa noortepoliitika valge raamat (2001). 
Kõik   strateegiadokumendid   lähtuvad   rahvusvahelistest   õiguasktidest   ja   strateegilistest 
dokumentidest, noorsootöö seadusest ja valdkonna vajadustest.
Noortevaldkonna arengukava 2014-2020
Hetkel valmimas strateegiadokument eelseisvateks aastateks Noortevaldkonna arengukava 
2014-2020. (protsessis Noortevaldkonnaga  aastasse  2020).
Noorsootööd reguleerivad raamdokumendid Euroopas

2 peamist lähtedokumenti:
Euroopa noortevaldkonna uuendatud koostööraamistik 2010- 2018
Euroopa liidu noortestrateegia.  Investeerimine  ja mobiliseerimine.
Noorsootöö struktuur

(Ülesanded, korraldus, olulised asbektid,  regulatsioonid , korraldavad asutused)
Noorsootöö struktuurid :
Noorteühendused
Noortelaagrid
Noortekeskused
Huvikoolid 
Programmid  ja projektid
Alaealiste komisjonid
 - Euroopa tasand
Peamiselt soovituslikud poliitikate kujunamise ja planeerimise kontseptsioonid, mille järgi
liikmesriigid kujundavad noortevaldkonda.
Periood 2010 -2018 on jagatud 3-aastasteks tsükliteks.
Iga töötsükli kohta võtab nõukogu iga kolme aasta järel koostatava Euroopa noorteraporti
alusel vastu Euroopa koostööprioriteedid.
Resolutsiooniga lepitakse kokku kaks ELi koostöö üldist eesmärki:
•
luua kõikide noorte jaoks hariduses ja tööturul rohkem ja võrdseid võimalusi;
•
edendada kõikide noorte kodanikuaktiivsust, sotsiaalset kaasatust ja solidaarsust.
Kahetasandiline  lähenemine: 
•
Konkreetsed tegevused noortevaldkonnas;
•
Sektoriülene lähenemine ja noortega arvestamine teistes poliitikavaldkondades 
8 peamist tegevusvaldkonda:
-
haridus  ja koolitus
-
tööhõive ja ettevõtlikkus
-
tervis ja heaolu
-
Osalus
-
vabatahtlik tegevus
-
sotsiaalne  kaasatus
-
noored ja maailm
-
loovus ja kultuur
- Riiklik tasand
Vabariigi   valitsuse   ja   Riigikogu   ülesanne   on   tagadad   õiguslikud   alused   noorsootöö 
korraldamiseks.
Riigikogus tegeleb noorsootöö küsimustega kultuurikomisjon.
Valitsuse tasandil vastutab noorsootöö eest Haridus – ja Teadusministeerium, kelle peamised 
ülesanded on sätestatud noosootöö seaduses.
Haridus- ja teadusministeeriumi ülesanded:
-
töötab välja noorsootöö riiklikud programmid;
-
toetab noorteühingute tegevust ja eraldab neile aastatoetusi;
-
teostab  riiklikku järelevalvet noorsootöö valdkonnas õigusaktides sätestatud pädevuse 
piires ja kontrollib riigieelarvest eraldatud vahendite sihipärast kasutamist;
-
täidab teisi õigusaktides sätestatud ülesandeid.
Maavanema ülesanded:
-
koordineerib   noorsootöö   riiklike   programmide   elluviimist    maakonnas ,   sõlmides 
vajaduse korral nende elluviimiseks lepinguid juriidiliste või füüsiliste isikutega;
-
analüüsib   noorsootööd   ja   noorsootöö   korraldust   maakonnas   ning   koostab 
sellekohaseid ülevaateid;
-
teostab   haridus-   ja   teadusministri   ülesandel   riiklikku   järelevalvet   noorsootöö 
valdkonnas   õigusaktides   sätestatud   pädevuse   piires   ning   kontrollib   riigieelarvest 
eraldatud vahendite sihipärast kasutamist
-
täidab teisi õigusaktides sätestatud ülesandeid.
Praktikas   eelkõige   alaealiste   tegevuse    koordineerimine ,   tegevus   maakonnas   tegutsevate 
noorteorganisatsioonidega, maakondlike programmide ja projektide koordineerimine.
- Maakondlik tasand
 - Kohaliku omavalitsuse tasand
Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 6 (omavalitsusüksuste ülesanded ja pädevus) sätestab:
“Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas /.../ noorsootööd /.../“
Kohaliku omavalitsuse tasandil on noorsootöö korraldamise ülesanded  delegeeritud  vähemalt 
ühele kohaliku omavalitsuse ametnikule, noorsootöö vahetuks korraldamiseks on asutatud 
huvikoole, avatud noortekeskusi; on olemas noorsootööalase teenuse pakkumise  lepingud .
KOV ülesanded:
•
määrab noorsootöö prioriteedid oma haldusterritooriumil ning sätestab nende 
saavutamiseks vajalikud ülesanded valla või linna arengukavas;
•
kinnitab noorteühingute, noorteprogrammide ja noorteprojektide valla- või 
linnaeelarvest toetamise põhimõtted, toetuse  taotlemise  ja maksmise tingimused ja 
korra, nähes vajaduse korral ette omaosaluse tingimused toetuse saamiseks, toetuse 
taotluste vormid ning toetuse kasutamise aruandluse korra;
•
toetab eelarveliste vahendite  olemasolul  valla või linna haldusterritooriumil 
tegutsevate noorteühingute noorteprogramme ja noorteprojekte;
•
konsulteerib selle olemasolul noortevolikoguga noorsootöö kavandamisel, teostamisel 
ja hindamisel;
•
kinnitab valla või linna haldusterritooriumil projektlaagri pidamise tingimused ja korra 
ning projektlaagri pidamise loa väljastamise korra;
•
täidab teisi noorsootöö korraldamise ülesandeid oma haldusterritooriumil.
 - Kolmanda sektori tasand
Kolmanda sektori funktisoon on eelkõige praktilise noorsootöö teostamine  nii  riiklikul ,
maakondlikul kui ka kov- tasandil, ent  sel on oluline roll on ka planeerija ja
noorsootöömaastiku toetajana (nt katuseorganistatsioonid).
Kolmas  sektor  korraldab noorsootööd iseseisvalt, lähtudes:
•
ühingu põhikirjast ja eesmärkidest;
•
Kohaliku omavalitsuse strateegiast
•
Riikliku tasandi strateegiast
Kehtivatest õigusaktidest.
Noorsootööd korraldatakse iseseisvalt, tuginedes põhikirjalistele eesmärkidele ning  olulise
sõltuvuseta kohalikust omavalitsusest.
Noorsootööühingud. 
MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste  Ühendus (Eesti ANK) on üleriigiline 
eestkosteorganisatsioon, mis ühendab Eestis  asuvaid noortekeskusi. 
Eesti Noorsootöötajate Ühendus (edaspidi ENÜ) on Eestis tegutsevaid 
noorsootöötajaid (nii ametilt kui ka vabatahtlikuid) koondav mittetulunduslik 
organisatsioon .
Noorteühingute liidud
MTÜ Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) on katusorganisatsioon, mis ühendab 63 
Eestis tegutsevat noorteühendust.
Noorteühingud
MTÜ Noorteühing T.O.R.E.
Eesti  Skautide  Ühing
Noorsootöö praktiline korraldus kohaliku omavalitsuse tasandil on delegeeritud 
kolmandale sektorile. Näiteks osutavad MTÜ  kohalikus omavalitsuses avatud 
noortekeskuse  , teavitamise- ja nõustamise teenust jne. Sageli tegutsetakse lepingute 
alusel ja KOV rahastusel.
Näiteks: M
  TÜ V
  õru  N
  oortekeskus 
Noorsootöö valdkonnad

Oma  ulatuse , tegevuste ja meetodite mitmekesisuse tõttu on noorsootöö jaotatud  tinglikult  
kümnesse   valdkonda,   mis   omakorda   osaliselt   määravad   vastavate   teemadega   tegelevate 
noorsootöötajate ja noorsootööasutuste nimetused. 
Noorsootöö valdkonnad on tegevussuundade kokkuleppeline määratlus/jaotus, mis lihtsustab 
noorsootöö korraldust ning loob võrdlusvõimalused korralduse hindamiseks.
Noorsootöö valdkonnad on kirjeldatud Noorsootöö strateegias  2006-2013.
Valdkonnad
•
Erinoorsootöö
•
Noorte huviharidus ja  huvitegevus  
•
Noorte  teavitamine
•
Noorte nõustamine
•
Noorte tervistav ja  arendav  puhkus
•
Noorte töökasvatus 
•
Rahvusvaheline noorsootöö   
•
Noorsoo-uuringud   
•
Noorsootööalane koolitus 
•
Noorte osalus
 - Erinoorsootöö
(sh. Alaealiste mõjutusvahendite seadus)
Erinoorsootöö on riskioludes elavatele ja/või probleemkäitumisega noortele arengueelduste
loomine noorte võimete ja oskuste aktiviseerimise ning motivatsiooni suurendamise kaudu.
(Noorsootöö strateegia 2006-2013)
 - Noorte huviharidus ja huvitegevus
Süsteemne ja juhendatud tegelemine huvialaga vaba tahte alusel tasemeõppest, tööst ja  perest
vabal ajal, et omandada süvendatud teadmised ja oskused valitud huvialal.
Huviharidus on üks (pikkade traditsioonidega) noorsootöö valdkondadest. 
Huviharidust reguleerib Huvikooliseadus.
Huviharidus on üldjuhul finantseeritud olulisel määral kohalike omavalitsuste eelarvest, mis teeb
sellest ühe stabiilsema, jätkusuutlikuma ning pikaajaliste traditsioonidega noorsootöö valdkonna.
Huvikoolid tegutsevad viies valdkonnas:
Muusika  ja  kunst
Sport
Tehnika
Loodus
Üldkultuur (sh. Rahvuskoolid)
Huvikool   on   haridusasutus,   mis   tegutseb   noorsootöö   valdkonnas   ning   loob   huvihariduse 
omandamise ja isiksuse mitmekülgse arengu, sealhulgas oma keele ja kultuuri viljelemise 
võimalused huvihariduse erinevates valdkondades. 
Huvikool  on   omavalitsuse   üksuse   asutus.  Kohustus   registreerida  EHIS   süsteemis.  (645 
registreeritud huvikooli). Õppekava vastab huviharidusstandardile (haridus- ja teadusministri 
määrus). Tegutseb huviala õppekava alusel (koostab ja kinnitab kool).
Üha suurem vajadus on igas huvikoolis anda lapse arengut arvestavat mitmekülgset õpet, et 
tekiks suurem tugisüsteem isiksuse eluks ettevalmistusel, mis nõuab huvikoolidelt suuremat 
paindlikkust ja noorte vajadustega arvestamist.
Huvitegevuse poolelt on oluline mainida aastakümneid kestnud koolinoorsootöö traditsiooni, 
kus huvijuhi, ehk kooli noorsootöötaja ja teiste erinevate võimaluste, ringide, klubide kaudu 
pakutakse lastele ja noortele mitmekesiseid võimalusi arendavaks tegevuseks.
- Noorte teavitamine
Noorte teavitamine on aja- ja asjakohase, kvaliteetse ning kättesaadava teabe ja teavitamise 
teenuste tagamine noortele.
 - Noorte nõustamine
Noorte nõustamine on nõustamisteenuste tagamine noortele, et võimaldada neil langetada 
nende elu puudutavaid otsuseid.
 - Noorsoo-uuringud 
Noorsoo-uuringud on noortevaldkonna planeerimiseks ja teostamiseks vajalike süstemaatiliste ja 
võrreldavate uuringute olemasolu ning noortele suunatud tegevuse põhinemine nendel
(abimaterjalid: noorteseire.ee)
 - Noorsootööalane koolitus (noorsootöötaja kutsestandart, taseme- ja täiendõpe, 
mitteformaalne õpe)
Noorsootööalane koolitus on kvaliteetseks noorsootööks vajalike hoiakute, teadmiste ja oskuste 
omandamise ja aren¬ damise  võimaluste olemasolu, kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamine 
noorsootöö arengu ja tulemuslikkuse soodustamiseks.
Koolituste kättesaadavust ja kvaliteeti võimaldab suurendada mitteformaalse õppimise  veebileht , 
mis sisaldab koolituskalendrit, õpimeetodite, õppematerjalide ja koolitajate andmebaasi ning 
muud väärtuslikku teavet.
Mitteformaalne õppimine on see, mis leiab aset väljapool kooli ning on ette võetud teadlikult, 
eesmärgiga end arendada. Mitteformaalne õpe võib toimuda väga erinevates  keskkondades  
(näiteks looduses), mille puhul õpetamine ja õppimine ei pruugi olla ainuke ega peamine 
otstarve. Mitteformaalne õpe on samuti eesmärgistatud, kuid vabatahtlik. Läbiviijad võivad 
olla nii professionaalsed koolitajad kui ka näiteks vabatahtlikud või omaealised.
Noorsootöötaja  kutsestandard  III, IV, V  kinnitati 1. märtsi 2006. aaasta Hariduse 
Kutsenõukogu otsusega nr 6. Kutsestandard on dokument, mis määrab kindlaks 
kutsekvalifikatsioonist tulenevad nõuded teadmistele , oskustele,  kogemustele , 
väärtushinnangutele ja isikuomadustele. Kutsekvalifiaktsioonisüsteemis on viis taset, kus I 
tase on madalaim ja V tase kõrgeim.
Kutsestandardi kasutusalad: 
• töötajate kvalifikatsiooninõuete määratlemine, 
• õppekavade, koolitusprogrammide väljatöötamine, 
• eksaminõuete väljatöötamine, kutsekvalifikatsiooni tõendamine ja hindamine, 
• aluse andmine rahvusvaheliste kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide võrdlemiseks. 
Noorsootöötaja kutsestandard määratleb noorsootöötaja töö eesmärgiks noortele tingimuste 
loomist arendavaks tegevuseks vaba tahte alusel perekonna-, tasemekoolituse- ja tööväliselt. 
Noorsootöötaja loob oma tööga mitteformaalse õppimise keskkonna, mis toetab noorte 
isiklikku  arengut, sotsialiseerumist ja kujunemist ühiskonna hästi toimetulevateks liikmeteks.
- Noorte tervistav ja arendav puhkus 
Noorte tervistav ja arendav puhkus on noortele tervistavaks ja arendavaks tegevuseks
võimaluste tagamine tervistava puhkuse ja vaba aja veetmise projektide ning laagrite
korralduse kaudu.
Noorte tervistav ja arendav puhkus on noorsootöö  valdkond , mis loob noortele
võimalused tervistavaks ja arendavaks tegevuseks noorteprogrammide ja –projektide
kaudu eelkõige noortelaagrites, kus lisaks eelnevale saadakse iseseisva elu-, suhtlemis-
ja toimetulekukogemusi.
- Noorte töökasvatus
Strateegias:
Noorte töökasvatus on mitmekesiste meetmete kaudu noorte tööhõivevalmiduse tõstmine ning 
noorte olukorra parandamine tööturule sisenemisel.
Noorte töökasvatus lähtub tööhõivepoliitikast ja noorsootöö võimalustest ning väärtustest. 
Tööhõivepoliitika eesmärk on noorte tööga hõivatuse  suurendamine  sotsiaalsete ja 
professionaalsete oskuste suurendamise kaudu.
Töökasvatuse valdkonnas on tähelepanu all ka  vabatahtliku tegevuse arendamine. Toetust saavad 
noorteorganisatsioonid, noortekeskused, noortekogud, et noortel oleks võimalus ja koht, kus 
end vabatahtlikuna tegutsedes proovile panna ning töökogemusi juurde saada. Praegusel 
hetkel tegutseb Eestis üle 215 noortekeskuse, kus on hõivatud üle 500 noorsootöötaja. 
Noortekeskuste jätkusuutlikkus ja areng on riiklik  prioriteet , nii on riiklik toetus keskuste 
tegevusele võrreldes 2003. aastaga kasvanud ning moodustab tänaseks üle 4 mln krooni. 
(entk.ee)
 - Rahvusvaheline noorsootöö
Rahvusvaheline noorsootöö on noortele ja noorsootöötajatele rahvusvahelise koostöö kogemuste
ja  kultuuridevahelise  õppimise võimaluste loomine.
Rahvusvahelise noorsootöö kaudu on Eestisse jõudnud mitmed uued algatused – Koolirahu
programm, tugiõpilasliikumise idee, Noortepäeva tähistamise traditsioon 12. augustil
tänavanoorsootöö, avatud noorsootöö, ja paljud teised väärt  praktikad .
 - Noorte osalus
Noorte osalus on noortele otsustusprotsessides osalemiseks mitmekesiste võimaluste loomine ja
osalusmotivatsiooni arendamine (nt. strat)
Noorte kaasamine on noortele mitmekesiste võimaluste loomine osalemiseks
otsustusprotsessides ning noorte osalusmotivatsiooni ja –harjumuse kujundamine. 
Noorte osalusena nähakse eelkõige noorte aktiivset või passiivset sekkumist ühiskonna
protsessidesse ja nende mõju ühiskonnas vastuvõetavatele otsustele. (entk.ee)
Noorte osaluse valdkonda reguleerivad Eestis ÜRO Lapse õiguste konventsioon 
(1989), Euroopa Noortepoliitika Valge Raamat (2001) ja ühised eesmärgid (2003) 
ning Eesti noorsootöö strateegia 2006–2013. 2010. aastast hakkab kehtima 
Euroopa Liidu uus noortestrateegia (Valge, Reitav 2009)
Noorsootöö maastiku olulised asutused ( tegevusvaldkonnad , eesmärgid, 

struktuur)
1. Eesti   Noorsootöö   Keskus   (ENTK)  on   1999.   aastal   loodud   Haridus-   ja 
Teadusministeeriumi (HTM)    hallatav    riiklik   noorsootöö   asutus,   mille   põhieesmärk   on 
noorsootöö arendamine ja korraldamine riikliku noortepoliitika raames.
ENTK   teeb   koostööd   valitsus-   ja   noorsootööasutustega,   kohalike   omavalitsustega, 
noorteühingute   ja   teiste   institutsioonidega,   et   arendada   noortepoliitikat   ja   noorsootööd, 
pakkuda   selleks   väärtusliku   nõu   ja   teavet   ning   esindada,   teadvustada   ja   kaitsta 
noortevaldkonna huve ning väärtusi. 
ENTK struktuur on kahe osakonna põhine:
-  noorsootöö arendamise  osakond   tegeleb noorsootöö arendamisele suunatud tegevusega, 
võrgustiku töö korraldamisega, noorsootöö analüüsi ja hindamisega
-  noorsootöö   korraldamise   osakond  tegeleb   noortevaldkonna   projektide,   metoodikate   ja 
programmide rakendamisega
2. Programm Euroopa Noored
Euroopa Noored on Euroopa Liidu noorte kodanikuharidusprogramm, mille kaudu toetatakse 
noorte omaalgatuslikke projekte ja rahvusvahelist koostööd.
Programmi eesmärkideks on: 
Toetada noorte aktiivseks kodanikuks kujunemist laiemas mõttes ning Euroopa kodanikuks 
olemist kitsamalt.
Toetada sallivat mõtteviisi noorte hulgas, pöörates erilist tähelepanu sotsiaalse sidususe 
suurendamisele Euroopa Liidus.
Suurendada teineteisemõistmist erinevatest kultuuridest pärit noorte hulgas.
Panustada noorte ettevõtmisi toetavate tegevuste kvaliteedi arendamisse ja noortevaldkonnas 
tegutsevate organisatsioonide jätkusuutlikkuse tagamisse.
Toetada koostööd noortevaldkonnas Euroopas.
3. Euroopa Noored Eesti büroo (ENEB) visioon on tegusad rahulolevad noored hoolivas 
kodanikuühiskonnas. Selle saavutame oma missiooni täitmisega ehk noorte arenguvõimaluste 
toetamisega läbi mitteformaalse õppimise.
Büroo peamisteks tegevusteks on:
teavitada   programmi   sihtgruppe   ja   laiemat   avalikkust   programmi   Euroopa   Noored 
väärtustest, võimalustest ja tingimustest;
nõustada   projekti   algatamisest   ja   arendamisest   huvitatud   noori,   projektirühmi   ja 
organisatsioone;
pakkuda Eesti noortele ja organisatsioonidele partnerotsingu vahendusel võimalust leida 
koostööpartnereid teistest  programmis  osalevatest riikidest;
algatada,   koordineerida   ja   viia   läbi   programmi   sihtgruppidele   suunatud   kohalikke, 
riiklikke  ja rahvusvahelisi infoüritusi,  seminare , õppevisiite, koolitusi ja muid toetavaid 
tegevusi;
analüüsida taotlustähtajaks esitatud projekte ja projektide lõpparuandeid;
viia   läbi   Euroopa   Noored   Programmi   Nõukogu   koosolekuid   rahastusotsuste 
vastuvõtmiseks;
teavitada taotlejaid Programmi Nõukogu otsustest;
korraldada   toetusesaajate   ja   SA   Archimedes   Euroopa   Noored   Eesti   büroo   vahelisi 
lepingulisi suhteid;
teostada   järelevalve-   ja   analüüsitegevusi   toetust   saanud   projektide   üle   ning   kajastada 
nende tulemusi.
4. Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) on 2002. aastal loodud katusorganisatsioon, mis ühendab 
63 Eestis tegutsevat noorteühendust.
VISIOON:
ENL on suure, aktiivse ja tugeva liikmeskonnaga  organisatsioon , arvamusliider noortevaldkonnas 
ning tõsiseltvõetav koostööpartner ühiskonnas, kus noorte ideed ja aktiivsus on väärtustatud ning 
otsused tehakse koos noortega.
MISSIOON :
ENL esindab, kaasab ja toetab noorteühendusi läbi koostöö- ja arenguvõimaluste loomise.
EESMÄRGID:   noorteühenduste   eestkoste   ja   noorte   aktiivne   osalus   ühiskonnas
ENLi peamisteks eesmärkideks on pakkuda noorteühendustele eestkostet, kujundada noori 
toetavat    ühiskondlikku   arvamust   ja   seadusandlikku   keskkonda,   esindada   liikmete 
noortepoliitilisi   huve   Eestis   ja   rahvusvahelisel   tasandil   ning   soodustada   noorte   aktiivset 
osalust ühiskonnas.
5. MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus (Eesti ANK) on üleriigiline 
eestkosteorganisatsioon, mis ühendab Eestis asuvaid noortekeskusi. Eesti ANK asutati 9. 
novembril 2001. aastal. Seisuga 13. august 2013 kuulub ühendusse 66 liiget 103 
noortekeskuse
EESTI ANK EESMÄRK
MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse eesmärk on luua Eesti avatud noortekeskuste 
võrgustik ja toetada liikmete tegevust. 
Eesmärgi saavutamiseks: tegeleme avatud noortekeskuse mudeli väljatöötamisega; kaitseme 
noortekeskuste ja nende töötajate huvisid ning esindame neid; teeme koostööd riigi ja 
kohalike omavalitsustega, noorte-organisatsioonidega Eestis ja välismaal ning teiste noorsoo-
tööga seotud institutsioonidega; vahendame koolitust ja enesetäiendust (välja arvatud 
litsentseeritud tegevus); toetame ühingu liikmete üksik- ja ühistaotlusi oma tegevuse kaudu; 
koordineerime noortekeskuste koostööd ning korraldame infovahetust ja räägime kaasa 
riikliku noorsoopoliitika kujundamisel.
Eesti ANK töösuunad:
toetada uute noortekeskuste  arendamist
olla noorsootöötajate esindusorganisatsioon
organiseerida seminare ja koolitusi
arendada ja ellu kutsuda rahvuslikke ja rahvusvahelisi projekte
olla partner noorsoopoliitika kujundamisel riiklikul ja kohalikul tasandil ga. 
Noorsootöö kvaliteet ja selle hindamine

Noorsootöö kvaliteet
Noorsootöö kvaliteedi mõõtmise ja hindamise süsteemi loomine ja rakendamine (ENTK).
Noorte olukorra seiresüsteemi väljatöötamine ja käivitamine (Praxis).
Noorte konkurentsivõime suurendamine tööturul ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamine (EANK)
Noorsootöö   kvaliteedi   hindamissüsteem  võimaldab   noorsootöö   peamisel   korraldajal   – 
kohalikul omavalitsusel (KOV) – hinnata  noorele  loodud võimalusi noorsootöös ning nende 
kvaliteeti. 
Eesmärgid:
Hetkeseisu kaardistamine ja parendamisvõimaluste  teadvustamine
Tagasiside noorsootöö tegijatele
Teadlikkuse tõstmine noorsootööst ja selle valdkonna olulisuse põhjendamine
Ühise standardi  seadmine  noorsootöö kvaliteedile
Noorsootöö tunnustamine
Teadmiste ja kogemuste vahetamine KOVde vahel
Teave riigile noorsootöö toimimise kohta
Hindamissüsteem lähtub NT strateegias toodud põhimõtetest.
30.06.2008 kinnitas haridus- ja teadusminister perioodil 2008 - 2013 kestva programmi 
„Noorsootöö kvaliteedi arendamine“, mille üldeesmärgiks on tõsta noorte valmidust 
tööturule sisenemiseks ja seal toimetulekuks tänu noorsootöö teenuste kõrgemale kvaliteedile. 
Programmi üheks tegevussuunaks on noorsootöö kvaliteedi hindamise käivitamine kohalikes 
omavalitsustes.