Valgekihv Valgekihva autor on Jack London, illustreerija R. Tiitus, tõlkija M. Sillaots. Peale valgekihva on Jack London kirjutanud teisigi teosed näiteks ,,Ürgne kutse", ,,Martin Eden" ja ,,Raudne kand". Kõik algas ühest talvest kui Henry ja Bill viisid surnulkeha McGurrysse. Ja neid jälitas hundikari. Hundikari oli näljas ja nad hakkasid iga ööga vähendama meeste koerte arvu lõpus söödes Henry ära. Pärast jälitust oli lõppemas talv ja tänu sellele emased muutusid eriti tähtsaks. ainuke emane oli Kiche, kes oli indiaanlaste juurest näljaajal ära jooksud. Emahunt valis välja vana hundi ükssilma ja tegi talle pojad. Ühel päeval sai Ükssilm ilvese käeläbi hukka. Nii et Kiche jäi üksi poegi kasvatama. Ühel näljaajal surid osa poegadest, aga üks jäi elllu. See kutsikas oli poolendi koer ja poolendi hunt. Nii hakkas ta üksi
Valgekihv sündis ühel väga külmal talvel, kaugetel põhjaaladel. Ta oli pooleldi hunt ja pooleldi koer. Kuid ta oli teistest hundikutsikatest tugevam ja arukam. Kasvades hakkas ta teiste hundikutsikatega koos maailma avastama. Ühel päeval võeti tema ema Kiche indiaanlaste poolt vangi. Valgekihv armastas oma ema väga ja ei tahtnud tema juurest lahkuda. Nii jõlkuski ta pikka aega indiaanlaste laagri ümber. Kuid Hall Kobras, indiaanlane, kellele kuulus Kiche, pidi võla tasumiseks oma hundi maha müüma. Valgekihv jäi väga nukraks, kuna tema ema viidi minema. Ta läks tagasi metsa ja veetis talve üksinda. Kuid indiaanlane Hall Kobras oli talle armsaks saanud ja ta pöördus tema juurde tagasi. Kuid Hallil Kopral oli üks kurjade kavatsustega
Valgekihv Jack London Jack Londoni teoses ,,Valgekihv" jutustatakse hundi elust, tema seiklustest ja sellest, millega võib üks loom oma elu jooksul hakkama saada. Kõik algas ühel külmal talvel, kui hunt Kiche ja koer Ükssilm said pojad. Talv oli külm, mille tagajärjel surid kõik pojad väljaarvatud üks, Valgekihv. Ta oli hundi ja koera segu. Tal oli koera iseloom, ta sõbrustas inimestega ja püüdis olla inimeste sõber. Teine pool temast oli metsik ja tal olid instinktid, et looduses ellu jääda. Kord sööki otsides märkas Valgekihv indiaanlasi, kes olid lahked ja võtsid ta enda juurde elama. Nad kasvatasid ja hoolitsesid tema eest. Valgekihva uueks peremeheks sai Hall Kobras. Hall Kobras oli vaene ning tal olid ka suured võlad. Vaesuse tagajärjel pidi Hall Kobras Valgekihva maha müüma. Minu
Antsla Gümnaasium 12b klass JACK LONDON ,,MARTIN EDEN" Referaat Juhendaja: Õpetaja ANTSLA 2010 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. Jack London......................................................................................................................................4 1.1. Elulugu.........................................................................................................................4 1.1.1. Perekond............................................................................................................................4 1.1.2. Varajane elu.......................................................................................................................4 1.1.3. Kullapalavik ja esimene õnnestumine........
galantsele õukonnaromaanile. 4 Sarja raamatud ilmumise kronoloogilises järjestuses: 1955 Ivan Jefremov "Oikumeeni äärel" (tõlkija Bruno Betlem) 1956 JAMES FENIMORE COOPER "HIRVEKÜTT" (TÕLKIJA JOHANNES SEILENTHAL) MARK TWAIN "PRINTS JA KERJUS" (TÕLKIJA VALTER RUMMEL) MARK TWAIN "TOM SAWYERI SEIKLUSED. HUCKLEBERRY FINNI SEIKLUSED" (TÕLKIJAD ANNA BERGMAN, MARTA SILLAOTS) WALTER SCOTT "IVANHOE" (TÕLKIJA JANA LINNART) VLADIMIR OBRUTSEV "SANNIKOVI MAA" (TÕLKIJA LEONID MÄTING) JULES VERNE "SALADUSLIK SAAR" (TÕLKIJA SILVIA TUI) RUVIM FRAERMAN, PAVEL ZAIKIN "MAADEUURIJA NING MERESÕITJA KAPTENLEITNANT GOLOVNINI ELU JA EBATAVALISED SEIKLUSED" (TÕLKIJA LEONID PARASIN) NIKOLAI TRUBLAINI "KUUNAR "KOLUMBUS"" (TÕLKIJA ARTUR GROSS) GEORGI BRJANTSEV "JÄLJED LUMEL" (TÕLKIJA NEEME ROOSE) JULES VERNE "VIIETEISTKÜMNEAASTANE KAPTEN" (TÕLKIJA SILVIA TUI)
Ta nautis elu ta aina puhkas, ujus basseinis ja lõbutses. Kuid ühel päeval läks aedniku abiline Manuel aiast välja ja tõttas kuhugi. Buck, kes käis alati kõikidel kannul läks koos temaga, mitte midagi ette aimates. Nad jõudis raudteejaama, seal pani Manuel Buckile nöörid kaela ümber, Buck ei hakkanud vastu, sest ta usaldas Manueli, kuid kui aedniku abiline andis nööris võõra mehe kätte, hakkas Buck närvitsema. Võõras mees tõmbas näärid pingule, ja pani koera endale selja peale. Buck pandi kaubavagunisse, varbkasti sisse. Koer veetis seal terve öö. Vahepeal Buckile tundus, et teda vaatab Miller, kuid see oli ainult kõrtsipidaja. Hommikul sisenesid kuuri neli meest ja viisid selle muusse kohta. Buck käis nii käest kätte, lõpuks laaditi ta kirrrongi vagunisse. Kaks päeva ja kaks ööd veetis Buck vagunis, ta oli ka söömata ja joomata. Lõpuks jõudis ta Seatlessi.Ta viidi kuhugi tagahoovi, ning seal kohtas ta
kosjaviina juua. Sohvi jõi ja pakkus Illimarile magusat. Peale vestlust Sohviga läks Illimar veel ka alatarele ning rääkis lellele kosjaskäigust. Lell soovitas tal varsti koju minema hakata ning seda Illimar ka tegi. Teel koju sattus ta kokku suure pulliga ning vältis mitmeid inimesi, kaasaarvatud enda isa. Ta tahtis järve kaudu koju minna, kuid talle tulid tema pruudi Sohvi koerad Maks ja Moorits vastu. Illimar võttis saapad jalast ja ronis toominga otsa. Koerad ei lahkunudki niipea nagu Illimar lootis. Siis hakkas vihma sadama ning tuul tõusis. Ühel hetkel umbes lõuna ajal kuulis ema koerte klähvimist ja tuli ajas koerad ära ning aitas Illimari puu otsast alla. Ema seelikust kinni hoides ning nuuksudes läks Illimar koju. Sellele järgnevalt oli Illimar otsekui haige. Ta tõusis kord vara, kord hilja, kord kiiresti, kord aeglaselt. Ta tahtis olla üksi ja mõelda. Mõne aja pärast läks see üle ja ta hakkas ka uuesti õues käima
Ürgne kutse Jack London Jack Londoni teoses ,,Ürgne kutse" jutustatakse koera elust, tema seiklustest ja sellest, millega võib üks loom oma elu jooksul hakkama saada. Raamat räägib koer Buck'ist. Ta on olnud alati truu oma peremehele Millerile, ta pole kuri ega ei ründa kedagi ilma asjata. Bucki isa oli bernhardiin ja sellest oli ka tingitud Bucki hiiglaslik suurus. Ühel päeval, kui aedniku abiline Manuel läks aiast välja ning jooksis kusagile, järgnes talle Buck. Manuel jooksis raudteejaama, kus aedniku abiline pani koerale nööri ümber kaela
ära põgenenud. Mis tegelikult ei olnudki vara, sest see polnud tegelikult 2000 väärt, vaid kõige rohkem 200 väärt, Campuzano oli ka ise Estefaniale alguses valetanud. Üritasid mõlemad üksteist petta. Peralta oli sellise jutu peale väga imestunud ja siis Campuzano ütles, et see väike asi, mille peale imestada, et sa ei tea, mis ta hospidalis kuulis. Peralta oli väga imestunud ja tahtis teada ja siis Campuzano rääkiski. Et tead need kaks koera, kes hospidali valvavad ja päeval almuseid korjamas käivad, et need rääkisid öösel omavahel. Peralta eriti ei uskunud teda, aga Campuzano jäi endale kindlaks ja ütles, et nad rääkisid öösel ja ma kirjutasin kogu nende jutu üles. Kaks ööd kuulasin nende jutte, ühel õhtul rääkis üks koer Berganza oma eluloo ja teisel ööl rääkis Cipion oma eluloo, aga et kirja ta pani ainult Berganza oma ja, et kui seda lugu edu tabab ja inimesed teda hulluks ei pea, siis paneb teise
Laev asuski teele. Dick oli poiss, kes oli sõbralik ja kohusetundlik. Ta mängis kogu aeg laeval Jackiga. Isegi proua Weldon tundis, et Jackil on temaga turvaline. Reis võis kesta umbes kaks nädalat ja selleks, et proua Weldon tunneks end mugavalt, andis kapten talle enda kajuti. Sõites San Franciscosse nägid nad tee peal ühte pooleldi uppunud laeva. Kapten Hull lasi laeva peal ära käia. Algul ei tundunud seal olevat ühtki hingelist, aga nad leidsid 6 neegrit ja ühe koera. Kui kokk Negro tuli tekile ja nägi seda koera, läks ta nägu hästi imelikuks. Kui koer ja neegrid tulid laevale, tahtis koer kohe Negrole kallale tungida. See oli kõigile arusaamatu. Negro käis üldse hästi harva tekil. Enamasti oli ta koka ruumis. Peale seda juhtumit hakkasid kõik Negrot ebausaldama. Neegrite nimed olid Tom, Bat, Aekton, Austin, Nan ja Herkules ja koer oli Dingo. Nad kõik said meestega lähedasteks. Ülejäänud päevad möödusid kõik
Mees, kes teadis ussisõnu – märkmed *minategelane = mt. = Leemet 1. - mets on vaikseks jäänud, vaevu kohtab kedagi, kui minna allikale vett tooma - minategelane oskab ussisõnu ehk loomadekeelt, uued loomad on kartlikud ja pelgavad teda tema oskuse pärast, eelistaksid põgeneda, kuid ussisõnad ei luba - mt. sisistas neid nimme korduvalt, et loomi enda juurde kutsuda ja nendega vanadele kommetele vastavalt rääkida, ussisõnu aga uued loomad ei teadnud ning see vihastas mt.-d nii, et ta sõnu veelgi tugevamini sisistas ja loomad pingest lõhki läksid, ta polnud oma teo üle uhke - ühel korral oli aga teisiti, kui allikalt tulles mt. põtra nägi ja teda ussisõnadega kutsus, reageeriski loom sellele ja tuli aupaklikult mt. juurde nagu vanadel headel aegadel, mil niiviisi perele toitu hangiti – kutsudes sõnadega looma alistunult enda juurde ja lõigates tal kõri läbi - mt.-le tundus naeruväärne, kuidas külainimesed jahti pidasid, vahel koguni päevi, kui oleks
Kuulutust nägi härra Gamfield (korstnapühkija) ning otsustas et ta võib võtta küll poisi enda juurde. Korstnapühkija oli juba eelnevalt mõned poisid korstnasse ära suitsetanud ja kui juba oldi valmis Oliveri talle andma siis Oliver palus et teda ei antaks sellele kurjale korstnapühkijale. Oliveri ei antudki korstnapühkijale. Järgmisena tuli surnumatija härra Sowerberry, kellel oli ka soov Oliveri õpipoisiks võtta. Oliver läkski surnumatja juurde. Tale anti juba esimesel väeval koera toitu (liha kont, mis oli koerale hoitud).Hommikul kolistas ukse taga Noah, kes töötas surnumatja juures. Noah ja proua Sowerberry kohtlesid Oliveri halvasti. Ühel päeval võttis härra Sowerberry Oliveri endaga päris töö juurde kaasa ja kavatses poisist teha noore mingi surnu saatja teha, kes käib seal kusagil matuse ronkkäigus kirstu taga. Noah oli sellepeale kade ja hakkas Oliveri veel rohkem mõnitama kasutades Oliveri surnud ema
poisi enda juurde. Korstnapühkija oli juba eelnevalt mõned poisid korstnasse ära suitsetanud ja kui juba oldi valmis Oliveri talle andma siis Oliver palus et teda ei antaks sellele kurjale korstnapühkijale. Oliveri ei antudki korstnapühkijale. Järgmisena tuli surnumatija härra Sowerberry, kellel oli ka soov Oliveri õpipoisiks võtta. Oliver läkski surnumatja juurde. Tale anti juba esimesel väeval koera toitu (liha kont, mis oli koerale hoitud).Hommikul kolistas ukse taga Noah, kes töötas surnumatja juures. Noah ja proua Sowerberry kohtlesid Oliveri halvasti. Ühel päeval võttis härra Sowerberry Oliveri endaga päris töö juurde kaasa ja kavatses poisist teha noore mingi surnu saatja teha, kes käib seal kusagil matuse ronkkäigus kirstu taga. Noah oli sellepeale kade ja hakkas Oliveri veel rohkem mõnitama kasutades Oliveri surnud ema
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutu
ajas, perekond sahmerdas ja saladuskatte all ütles ema minategelasele, et minnakse mullikat tapma - neiu hiilis ka lauda juurde ning jälgis salaja pere toimetusi mullikaga, vaatepilt oli üsnagi ebameeldiv talle ja ta jooksis metsa ja otsustas suure ringiga koju minna nagu tunduks, et ta oleks terve aeg jalutanud, ta ei tahtnud, et pere tema luuramisest teaks - metsas nägi ta Liisut, ta kõhkles endiselt Liisuga suhtlemise ees sellepärast, mida tagatoas näinud oli ja otsustas hakata koera mängima teeseldes, et ta Liisut ei märka, siiski tuli Liisu tema juurde ja uuris, mis tüdruk teeb, nad said taas sõpradeks ja minategelane teatas talle, et nemad tapsid täna mullika ära - koos mindi tüdruku koju, et vanaema ühes kutsuda ja koos ingelasele külla minna - võetigi ette teekond uue naabri juurde, kaasa võeti ka külakosti ja soolaleivaistumisel pakkus ja perenaine kartulit koorega, vanamemmed jutustasid
Jack ei pese end, Tom nutab ja karjub ning köök on kaetud prahiga. Mõne aja möödudes otsutavad Julie, Jack ja Sue köögi ikka ära koristada ning majas tehakse ka esimest korda pärast ema surma sooja sööki. Samal päeval tuleb ka külla Julie poiss-sõber Derek. Derek käib tihti külas ning tunneb huvi haisu vastu, mis keldrist tuleb. Tsement kirstus on hakanud pragunema ning Julie ja Jack valetavad, et matsid sinna Jacki koera. Derek siiski ei usu seda, kuid ei näita seda ka väga välja. Jackile on alati enda õde Julie meeldinud rohkem kui õde ning ühel õhtul kui Jack ja Julie alasti voodis on, astub Derek sisse ning Julie valetab, et see on juba kaua toimunud. Julie tüdines Derekist ära, kuna too ei rikkunud reegleid. Derek läheb keldrisse ning lõhub kirstus tsemendi ära. Ta helistab politseisse. Lapsed on kõik Julie toas ning räägivad emast samal ajal kui politsei saabub.
P hakkas Matut taga ajama ja too teda kividega loopima. XV Kohtuskäimine- Taga- ja Eespere rahvas ei suhelnud omavahel enam üldse ega rääkinud sõnagi. Kõik sai alguse sellest kraavist ja sinna tammide ehitamisest. Andres ja Krõõt hoiatasid Marti, et mees seda nii ei jäta ja tuleb alati silmad-kõrvad lahti hoida. Tihti sai Pearu poisile suhteliselt lähedale kuid kätte ikkagi ei saanud teda. Üks päev viskas Matu Pearule kiviga otsaette, koer hakkas talle jaga kinni ja P tulistas koera. Poiss oli hirmunud ja jooksis koju peremehele rääkima. Kui nad tagasi jõudsid oli koer sealt kadunud. Kui nad jõe juurde jõudsid siis tuli Pearu ja ütles et nad oma raipe tema maalt ära koristaks- A aga ütles et ta ei liiguta lillegi selle jaoks. Terve õhtu kajas küla nende kisast. Tagajärjeks oli üleaedsete kohtuskäik, kus Eespere nõudis kahjutasu koera eest ja karistust tema tapjale, Tagapere aga tasu murtud
Järgmisel hetkel kõlas lask ja koer oli surnud- P tulistas teda pähe. Poiss oli hirmunud ja jooksis koju peremehele rääkima. Kui nad tagasi jõudsid oli koer sealt kadunud ja lehmad ka kaugemale aetud. Kui nad jõe juurde jõudsid siis tuli Pearu ja ütles et nad oma raipe tema maalt ära koristaks- A aga ütles et ta ei liiguta lillegi selle jaoks. Terve õhtu kajas küla nende kisast. Tagajärjeks oli üleaedsete kohtuskäik, kus Eespere nõudis kahjutasu koera eest ja karistust tema tapjale, Tagapere aga tasu murtud tedrepoegade eest, valuraha iseendale surnud koera hammustuse pärast ja karistust Matule, et too koerra tedrepoegi otsima õpetas ja tema kallale ässitas. Tulemuseks oli see et koera elu pandi võrduma tedrepoegadega. Andres oli löödud kuna ei suutnud tõde jalule seada ega saanud oma õigust kätte. Ta kaotas mõlemad. Mees haudus kättemaksu kuid ei teadnud mida teha. Pearu hakkas jälle tamme ehitama-
Järgmisel hetkel kõlas lask ja koer oli surnud- P tulistas teda pähe. Poiss oli hirmunud ja jooksis koju peremehele rääkima. Kui nad tagasi jõudsid oli koer sealt kadunud ja lehmad ka kaugemale aetud. Kui nad jõe juurde jõudsid siis tuli Pearu ja ütles et nad oma raipe tema maalt ära koristaks- A aga ütles et ta ei liiguta lillegi selle jaoks. Terve õhtu kajas küla nende kisast. Tagajärjeks oli üleaedsete kohtuskäik, kus Eespere nõudis kahjutasu koera eest ja karistust tema tapjale, Tagapere aga tasu murtud tedrepoegade eest, valuraha iseendale surnud koera hammustuse pärast ja karistust Matule, et too koerra tedrepoegi otsima õpetas ja tema kallale ässitas. Tulemuseks oli see et koera elu pandi võrduma tedrepoegadega. Andres oli löödud kuna ei suutnud tõde jalule seada ega saanud oma õigust kätte. Ta kaotas mõlemad. Mees haudus kättemaksu kuid ei teadnud mida teha. Pearu hakkas jälle tamme ehitama- A viis aga kohtuniku sinna
Samuti meeldis Villu väga ka Adelheidile. Ühtäkki kuulis Villu tuppa tulevat meeshäält, see oli noor rüütel Herike. Herikese õde jättis nad Maiega kahekesti, ta tahtis Maielt musi saada, kuid Maie väänles ikka vastu, järsku kukkus ta uimaselt Villu rusika jõul põrandale. Villu võttis Maie kaasa ja üritasid mõisast põgeneda. Nad otsustasid minna müüri kaudu, Villu võttis Maie selga ja hüppas üle müüri, nüüd olid seal ka valvurid, õues hakkasid koerad haukuma. Villu hüppas vett täis kraavi ja jooksid siis mööda kraavi kallast. Mõisa õues oli juba kära tõusnud, Villu kraaksus kolm korda kui vares, Priidu oli sael samas. Nüüd pidid nad kolmekesti jooksma elu eest. Priidu polnud veel kunagi nii kiiresti pidanud jooksma kui siis. Ühel hetkel tagasi vaadates oli Priidu kadunud, ta ei jõudnud enam ja Maie ei tahtnud oma venda ka sinnapaika jätta. Villu leidis hea peidupaiga kõrges ja tihedas
" seda öldes Ethan rõhutas eriti sõna "isa". Siis lahkus poiss sellest suurest majast, kus elas perekond hunte ja tema õde. Poissi ei huvitanud, et Michell on tema päris isa , teda huvitas ainult see , et tema "isa" , kes kasvatas teda üles ei teadnud midagi, sellest , et Ethan tema poeg pole. 8. Detsembri lõpuni ei juhtunud midagi imelikku, kui 28. kuupäeval ei ärganud keegi öökarjete tõttu- kkegi peale Ethani. Tegelikult polnudki mingit karjet , vaid oli koera lõrin poisi akna taga. Kell oli 03.15 , kui noormees seda kuulis. Ta tahtis näha, mis on selle hääle allikaks ning pistis oma pea aknast välja. Seal olid kaks hiigelsuurt hunti. Samad,mis olid trema unenäos. Suured, pikkade kihvadega ja punaste silmadega. seda nähes poiss karjatas ja hüppas akna eest ära. Poiss mõtles kaua, mida teha. "Nad ei saa mulle midagi teha , kuni ma olen maja sees
· ei meeldi kui teda puudutatakse · kisendab, kui on segaduses või vihane · oigamine · lööb asju puruks, kui on vihande või segaduses · ei meeldi kollased ja pruunid asjad ja keeldub neid värvi asju puudutamast · ei söö toitu, kui eri sorti toidud puudutavad ükteist. jne Kogu raamat on jagatud peatükkideks, kuid peatüki numbrid on kõik algarvud. Ühel päeval läks ta pr. Shearsi hoovi ja leidis eest lamava koera, kes oli mõrvatud mullahargiga. Pr. Shears kutsus politsei ning arvati, et koera tappis Christopher, sest ta hoidis looma omal süles, kuid Christopher armastas koeri väga ja tal läks kõik hinge, mis oli seotud koertega. Ta lõi politseinikku, kuna talle ei meeldinud, kui keegi teda katsub ja ta viidi selle eest politseisse, kuhu ta ise talle hiljem järgi tuli. Koolist koju tulles ei teinud keegi ühel päeval ust lahti ja ta otsis üles salavõtme ning läks majja
· Kuninganna käis pärast prints Alberti surma ülejäänud elu musta riietatuna. · 1865. aastal ilmutas kuninganna raamatu "Lehekülgi minu elust mägismaal". · 1876. aastal ehitas Victoria oma mehe mälestuseks 55 meetri kõrguse Alberti memoriaali. · 1878. aastaks oli Victorial 27 lapselast ja tulemas oli lapselapselaps. · Kuninganna avastas 66-aastasena enda jaoks kolmerattalise jalgratta. · Kuningannal olid koerad: Dash, Laddie, Islay ja poni Rosa. · Prints Albertil oli hurdakoer Eo ja leevike, kes vidistas populaarset viisi ,,Kui rahulik oled sa, maailm." · Praegune kuninganna Elizabeth II on Victoria lapselapselapselaps. 11 Kokkuvõte Sain sellest raamatust selle faktipõhise ülevaate täielikult. Ütleksin, et raamat oli täis isegi
Muinasjutt tüdrukust, kes otsis õnne ja teisi jutte Autor: Hannu Mäkelä Lehekülgede arv: 255 Illustreeria: Anu Juurak Tegelased: 1.jutus: Pekka, Haldjas, Rebaseneiu, Karu, Kassikakk, Susi Suur ja tema valvurid. 2. jutus: Sanna, KalleJuhani, Liisukka, Ahv, Öökull, Majahaldas, Suvilahaldjas, Metsahaldjas, Laevahaldjas, Jänku, Hobu, Unelev Poiss, Harmoonikamängija, Maatuska. 1. Pekka Kartmatu Ühes majas elas üks poiss Pekka. Ühel õhtul, kui Pekka läks magama, märkas ta, et jättis raamatu teise tuppa. Raamutule järele minnes kõndis ta mööda pikka koridori, aga koridor ei lõppenud ega lõppenud otsa. Pekka jõudis õue ja ehmatas väga, et kuidas ta sinna sattuda sai. Pekka tädi elas metsa teises otsas ja poiss hakkas mööda kitsat teerada tädi maja juurde jooksma. Teerada, mis pidi viima majani, kus tädi elas, ei lõppenud otsa, mets läks aina sügavamaks ning Pekka jäi seisma. Natu
· ei söö ega joo midagi tükk aega · ei meeldi, kui teda puudutatakse · kisendab, kui on segaduses või vihane · oigamine · lööb asju puruks, kui on vihande või segaduses · ei meeldi kollased ja pruunid asjad ja keeldub neid värvi asju puudutamast Kogu raamat on jagatud peatükkideks, kuid kõik peatüki numbrid on algarvud. Lugu algab sellest, et ühel päeval läks ta pr. Shearsi hoovi, kes on tema naaber ja leidis eest lamava koera, kes oli mõrvatud mullahargiga. Pr. Shears kutsus politsei ning arvati, et koera tappis Christopher, sest ta hoidis surnud looma süles, kuid Christopher armastas koeri väga ja tal läks kõik hinge, mis oli seotud koertega. Ta lõi politseinikku, kuna talle ei meeldinud, kui keegi teda katsub ja ta viidi selle eest politseisse, kuhu talle isa hiljem järgi tuli. Lugu mõrvatud koerast tundus talle väga huvitav ning ta otsustas seda uurima hakata ja siis kirjutada sellest
,,SIVKA-BURKA"-elas taat kelle oli kolm poega, vanemad pojad tegelesid majapidamisega ja käisid korralikult riides. Kolmas aga istus enamasti ahju peal ja korjas metsas seeni- Lollike-Ivan. Taat suri maha, käskis, et kolm ööd ta juurde tuldaks ja leiba toodaks. Esimesel öösel pidi vanem vend minema, kuid ütles Ivanile, et too läheks. Ostab talle selle eest präänikuid. Läks. Isa tõusis hauast ja küsis. Kas minu vanem poeg? Mis Venemaal sünnib, kas koerad hauguvad, hundid uluvad või minu laps nutab? Ivan: Kõik on rahulik. Teisel ööl pidi keskmine vend minema, kuid tahtis et Ivan läheks, annab talle viisud. Ivan läks ja keskööl juhtus sama mis eelmine kord. Kolmas öö kui oli tema kord, siis palus, et vennad ise läheksid, nemad keeldusid. Läks ise. Isa ütles, et tema kõik kolm ööd käinud ja käsku täitis. Mingu lagedale väljale ja hüüdku:"Sivka-burka, mustjashalli tarka, astu minu ette nagu leht rohu ette!"
Hobusele aga, kes teda ei aidanud ütles:"et sa söömist tähtsamaks pidasid kui aitamaist, ei pea sinu kõht iialgi täis saama-sa pead sööma alati, kui tööd ei tee. Sellest ajast alates raiskab hobune söömisele kogu oma vähese puhkeaja, härg aga korjab toitu tagavaraks, heidab pikali ja mäletseb magades. 10.Koer, kass ja hiir Kunagi elasid koer, kass ja hiir suures sõpruses.Käisid vastamisi külas ja puhusid kokku saades juttu.Kord aga, kui koerad olid teistele loomadele liiga teinud, tõsteti nende vastu Metsaisa juures raske süüdistus ja kutsuti nad kohtusse vastust andma.Koerad mõisteti vaatamata salgamisele süüdi ja Metsaisa lubas sest peale neile toiduks ainult neid loomi, kes ise maha langevad. Koerad andsid kohtuotsuse ärakirja usinale ja hoolsale Karjakrantsile hoiule. Karjakrantsil oli aga kehva paberiga ringi joosta ja andis selle vana sõbra kassi kätte hoiule, kes pani selle ahju peale
Pildid joonistanud Kirke Kangro Mahukas raamat lasteluulega. Raamat hõlmab endas autori kirjutatud luuletusi aastatel 1973-2004. Raamatu kaas ja illustratsioonid lausa kutsuvad ennast lugema.Luuletused on jaotadud huvitavate nimedega alagruppidesse: Kell on kolmveerand kakssada Sära, küünal! Palju õnne sünnipäevaks! Vaarikas, va rikas Õuna lõunanaba Koera kaerajaan Trumm ei tunne muhke Pudrupäike Tere sipelgas Sõidame jalutama! See raamat peaks igal õpetajal varnast võtta olema. Leidsin sellest raamatust ka endale seoses tulevase emadepäevaga sobivaid luuletusi. Eriti meeldis luuletused „Kes on meie ema?“, „Kõige ilusam“ ja „Iga lapse isamaaa“, mida oleksin tahtnud õpetada oma lastele emakeelepäeva raames
IMEDEMAAL Elas kord üks poiss nimega Martin , kes elas suures majas enda perega . Ta elas koos oma ema ja õdedega .Vanaema elas tal metsa serval ühes tillukeses majakeses . Isa ega vanaisa tal ei olnud kuna nad surid sõjaväes . Niisiis igal laupäeval oli poisil kohustus käia vanaema juures . Tüdrukuid ema iial ei saatnud . Kuna Martin peale isa ja vanaisa surma oli üksik ja ta ei suhtlenud kellegiga . Ning peale surma tulid tal pähe imelikud mõtted . Ta nägi õudusunenägusid kuidas ta on imedemaal ja oskab loomadega rääkida . Alati kui Martin läks vanaema juurde , luges vanema talle raamatut " punamütsike " , Martin juba teadis , et seal sööb hunt vanaema ja tüdruku ära aga ta ei uskunud seda lugu enam . Kuid seekord kui Martin vanaema juurde läks luges vanaema talle raamatut " Alice imedemaal " ja see kirjeldas täpselt tema unenägu . Ta tahtis nüüd koguaeg minna vanaema juurde , et vanaema talle muinasjuttu loeks
väga kõvasti joonud ning ta hakkas arsti kallal nokkima. Billy hakkas noaga vehkima kuid peagi alistus ja pani selle ära. Dr. Livesey lubas Billy võõrastemajast välja kihutada. 3. Võõrastemajja ilmus mees (Must Koer) ning ta küsis Jimilt, kas Billy peatub siin ning Jim ütles, et ta ei tea ühtegi Billyt. Billy ja Must Koer istusid lauda ning peagi tekkis sõnelus ja kaklus. Billy haavas Musta Koera õlast ning viimane jooksis minema. Jim läks ära ning tagasi tulles oli Billy pikali ning tundus nagu oleks ta surnud. Õigel hetkel astus sisse arst, kes tuli Jimi isa vaatama ning ta päästis Billy. Billy ei saanud mitte kakluses haavata, vaid ta oli liiga rummi joonud ning see oleks ta peaaegu tapnud. Billy pandi voodisse lamama ja tal lasti puhata, arst läks edasi koos Jimiga tema isa vaatama. 4. Jimi isa suri ning elu läks Jimil ja ta emal tihedaks
kartma ja närvitsema. Vaene koer pandi kaubavagunisse, kus ta veetis öö. Minu arvates ei tohiks koeri ega teisi loomi niimoodi kohelda. Koer käis käest kätte, kuni ta lõpuks jõudis ta oma uus peremeheni, kes õpetas talle kaika ja kihva seadust. See seadus tähendas seda, et peremeest peab kaitsma ning teda ei tohi rünnata. See oli minu arust hea, sest iga koer peab oma peremeest kaitsma. Järgmisel päeval viidi Buck ja mõned teised koerad ,,Narwhali" tekile, kus nad kohtasid veel ka Francoist, kes oli suurt kasvu, segavereline Kanada prantslane. Buck sai kohe aru, et neist tuleb lugu pidada ja seda ta tegigi. See näitab seda, et koerad on targad ega ründa endast tugevamaid. Koerad viidi Alaskale, kus nad kasvatati kelgukoerteks. Kahjuks nõrgemad koerad surid. Sellest on väga kahju, kuid karmis looduses nõrgemad hukuvad. Buckil õnnestus luua head kontaktid koer Skeet'iga. Ta kaitses Bucki ning aitas tal ka kõige
süsimustana kui tõrvajoom. Ja oli imelikult vaikne. Otse vastas, teispool jõge istus "Pole mul aega. Ootavad mulgi omaksed. Ja tee on kauge." kaldakünkal heledas valguses inimene, põlved püsti, pea kuuvalguses läi-kiva kiivri all Maret seisis rannas kui joobnud, hoidis kukrut käes ja vahtis võõrale järele, kes ettepoole kummaras. Ja ta suust kostis imelik hääl, mis oli kui koera ulgumine. mäerinnakut mööda tõusis ja kadus. Siis avas ta värisevail sõrmil kukru. Selles olid Maret jooksis randa ja haaras üleinimliku jõuga vene. Ta hüppas venesse ja hakkas mõned omamaa ja mõned võõrad rahad. Omad olid paberist, võõrad kullast. Kuid Maret sõudma. Aga mõne mõlatõmbe järel pööras ta vene ümber ja hakkas hoo-bama, et polnud nii üht kui teist varem näinud ega tundnud nende õiget hinda
Tagasi minnes oli Sikes Nancy reetmisest juba teada saanud ning sellepeale tappis ta Nancy ära. Sikes põgenes koos oma koeraga. Ta läks ühte linna natukene maad eemal, kus ta aga kuulis uudisest et Londonist leiti Nancy surnukeha ning seepeale Sikes ei julgenud sinna linna jääda. Sikes läks tagasi Londoni lootes seal suurlinnas end peita. Ta sai koerast lahti et koer teda ei reedaks. Londonis oldi Sikesi tulekuks valmis kuna oldi nähtud tema koera ringi uitamas. Sikes võeti kinni ning ta rääkis kogu loo Brownlowile ära: Oliveri isa olla leidnud uue naise ning ta armastas teda. Kui naine oli rase, läks Oliver isa Rooma suurt pärandust saama. Roomas ta aga suri. Oliveri ema oli lapse sünnitanud vaestemajas ja andnud sõrmuse Sallyle, et see aitaks Oliveril elus edasi. Sõrmus läks peale Sally surma Corney'le ja Monks sai selle temalt kätte ning peitis jõe põhja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
