Väitlus Väitlus on laias laastus öeldes teatud reeglite järgi toimuv vaidlus. Tavalisest vaidlusest eristab väitlust kolm asja: 1. Etteantud teema, mille suhtes loositakse eitav ja jaatav võistkond/väitleja Hea väitlusteema on selline, kus mõlemalt poolelt on võimalik sisulisi asju väita. Väitleja peab oskama leida teema mõlemalt poolelt asjalikke argumente, hoolimata sellest, mida ta ise kõnealusest asjast arvab. Ka ei ole kummagi võistkonna ülesandeks leida teise poolega kompromiss, vaid lõpuni välja kaitsta oma seisukohta. See ei tähenda, et väitlus oleks üks suur valetamine ja musta valgeks rääkimine. Nagu öeldud, on väitlusteemad alati sellised, kust saab leida häid argumente mõlemalt poolelt. Valetamine on reeglitega sõnaselgelt keelatud.
Eituse esimene kõneleja (E1) 6 min Jaatuse kolmas kõneleja küsitleb E1 3 min Jaatuse teine kõneleja (J2) 5 min E1 küsitleb J2 3 min Eituse teine kõneleja (E2) 5 min J1 küsitleb E2 3 min Jaatuse kolmas kõneleja (J3) 5 min Eituse kolmas kõneleja (E3) 5 min Kõnelejate rollid · Ajamõõtja peab kõnelejale iga minuti möödudes näitama, mitu minutit tal kõne lõpuni jäänud on · Pärast kohtuniku või ajamõõtja märguannet kõneaja lõppemise kohta võib väitleja alustatud lause ära lõpetada ning peab seejärel kõne 15 sekundiga ära lõpetama. · Kõne käigus kõnelejale vahele segamine on keelatud · Kummalgi võistkonnal on väitluse jooksul 8 minutit mõtlemisaega · Tervitamine ,,Tere, austatud kohtunikud, oponendid ja võistkonnakaaslased." · Tutvustamine ,,Mina olen esimene jaataja Inga, koos minuga väitlevad meie võistkonnas täna veel teine jaataja Henri ja kolmas jaataja Jaanus." · Teemaga nõustumine
kodulehel www.debate.ee reklaamivad. Nende asjade eelduseks on ilmselt arusaam sellest, kuidas väitlus käib. Selle arusaama tekitamiseks käesolev materjal mõeldud ongi. Kajar Kase Eesti Väitlusseltsi väitlusjuht I peatükk: Mis see väitlus nüüd täpselt on? Väitlus on laias laastus öeldes teatud reeglite järgi toimuv vaidlus. Tavalisest vaidlusest eristab väitlust kolm asja: 1. Etteantud teema, mille suhtes loositakse eitav ja jaatav võistkond/väitleja Hea väitlusteema on selline, kus mõlemalt poolelt on võimalik sisulisi asju väita. Väitleja peab oskama leida teema mõlemalt poolelt asjalikke argumente, hoolimata sellest, mida ta ise kõnealusest asjast arvab. Ka ei ole kummagi võistkonna ülesandeks leida teise poolega kompromiss, vaid lõpuni välja kaitsta oma seisukohta. See ei tähenda, et väitlus oleks üks suur valetamine ja musta valgeks rääkimine. Nagu öeldud, on väitlusteemad alati sellised, kust saab leida häid
ära tõestanud,et probleem on.Miks on argumendid olulised? Pead alati mõtlema kellele ja kus sa räägid, hindavad kohtunuikud. Vanduda tohib, ropendada ei tohiks. Vaba suhtlus.Miks küsimusi ei tohi õhku jääda!! Ristküsitlus-küsid asju mis jäid ebaselgeks, tõmmata vastane konksu otsa, et nad nö endale vastu räägiks. Aega 3 min! Ristküsitlusel saab tihti nö teisele poolele ära panna, leides kitsaskohti.Võib välja tulla,et väitleja rääkis ainult seda mida õppis ja ei teagi millest tegelikult rääkis.EI III küsitleb JAH I- te. Teiste kõnede roll on ümber lükata, ümberlükkeid ja pakkuda väitlusesse juurde midagi uut, mitte uut argumenti, aga uut tõestust ja näidata veel rohkem põhjuseid. Jaga tõestusmaterjal kahe esimese kõne peale ära, et üllatada vastast:P. Argument peab saama lõpuks selgemaks. Kolmandad peavad võtma väitluse kokku, nad ei tohi tuua uusi väiteid. Too
käia tulevikus oma vanematega sama rada. Siit võib paralleele tõmmata ka Wolfgang Amadeus Mozartiga. Tema isa oli kuulus kapellmeister ja ilmselt hakkas Mozartilegi isa tegevust jälgides muusika järjest rohkem huvi pakkuma. Ega ilmaasjata ei öelda, et igas lapses on peidus Mozart. Seda võib võtta nii sõna-sõnalt, kui ka metafoorina. Mõne väikese Mozarti anne ei tule välja musikaalselt, vaid ta võib olla hoopis hea matemaatik või väitleja, aga ega see ei tähenda, et ta on teistest vähem võimekam. Samas on inimesi, kellel pole palju looduse poolt kaasa antud, kuid kellel on tohutu tahtmine saada paremaks. Inimene hakkab kõvasti vaeva nägema, et omandada vajalikud oskused. Tihtipeale on see inimene lõpuks võimekam, kui see kellele on palju geenidega kaasa antud, kuid kes ei viitsi enda arendamise nimel vaeva näha, et tippu jõuda. Näitena võib tuua ka filmi ,,Amadeus"i üks peategelasi Salieri, kes
Ma ei tea nii palju relvadest, mis on Kaitseväel või Politseil kasutusel – järelikult ei saa öelda, et relvad oleksid otseselt minu eluga seotud. Kui süüvida relvade küsimustesse teisest vaatenurgast, siis võib relvaks ka sõna- ning teadmiste mõistlikku kasutamist nimetada. Ma pean enda tähtsamaks relvaks just teadmiste ja informatsiooni oskuslikku rakendamist ja teravat sõnakasutust. Ma olen hea väitleja ning tunnen hiiglaslikku huvi sotsiaalteaduste vastu. Minu arvates on see otseselt seotud ka sellega, et enda väikestes ühiskonna uuringutes käsitlen ka nt kaitsekulutusi, Kaitseministeeriumi tööd ja pädevusi, ja loomulikult tunnen ma noore inimesena huvi globaalse julgeoleku, NATO ja ÜRO operatsioonide ja missioonide vastu. Kuna tulevikus plaanin just ühiskonda ja riigisüsteeme uurida, siis on mu peamiseks relvaks just see väärtuslik
Näidendites puudus koor, millega seoses polnud enam vajadust orkestra järele. Teatri keskne koht oli kõrge lavapoodium, mille ees tõusvad pingiread, taga kahekorruseline sein. Lavatehnika heal tasemel, samuti dekoratsioonid, butafooria(matkised, järeletehtud esemed ehtsate asemel teatrilaval v vaateaknal) ja kostüümid. Näitekirjanikud Plautus, Terentius Filosoofid Caesar, Cicero Luuletajad Horatius ,, Carmina" ja Vergilius ,,Bucolica" MÕISTED Sofistpalgaline õpetaja, väitleja Reetorkõnemees, kõnekunsti õpetaja antiikajal Retoorikakõnekunst, kõnekunstiõpetus; ilukõne Stroof salm, luuleteose osa Eleegiakaebelaul Hümnpidulik ülistuslaul Epigrammpilkeluuletus Epitaafhauakiri Metseenrikas kunsti ja kirjanduse toetaja, toetas kultuuri. Carpe diem kasuta päeva, nopi päeva DEMOKRITOS Demokritos (umbes 460 eKr umbes 370 eKr) oli vanakreeka mõtleja, antiikaja atomismi esindaja, aatomiõpetuse rajajaid ühes Leukipposega.
Argumenteerimine on kommunikatsioon, kus kasutatakse loogilist suhtlemist, mille eesmärk on kedagi veenda. Väitleja argument kuulajaskond Logos loogiline ülesehitus Ethos Pathos mäng teiste inimeste tunnetele ehk demagoogia Argument on eraldiseisev mõte, mis toetab mõnda seisukohta ehk näitab, miks see on tõsi. · Toulmini mudel Väide, tõestus, loogiline seos · EVS-i teooria Väide, seletus, tõestus, järeldus (eesmärk siduda kriteeriumiga) Ameerika parlamentaarne väitlus Valitsus jah Opositsioon - ei
E2: Mitte-A. J: B E1: Kui kassil on hea olla, siis ta nurrub. E2: Kass ei nurru. J1/E3: Kassil ei ole hea olla. E4: Kassil on kas hea olla või ta on näljane. J2: Kass on näljane. 4 p. 4. Miks võib tekkida segadus, kas mingit väidet seletatakse või põhjendatakse? Too näide. Kuidas sel juhul kindlaks teha, millega on tegemist (seletamise või põhjendamisega)? (3 p.) Segadus võib tekkida, kui väitleja hakkab uute väidete lisamise asemel olemasolevaid lahti seletama. Näide: S:"Inimesed arvavad, et jumal on olemas. Occami habemenoa järgi ei ole jumala olemasolu loogiline. Järelikult inimesed, kes arvavad , et jumal on olemas, ei kasuta loogikat." G: "Nad ei arva, vaid teavad, et jumal on olemas. Nemad on oma seisukohas sama veendunud kui sina enda omas." S: "Tahad väita, et jumala olemasolu on fakt?" G: "Ei, aga sa ise tead, et jumalat pole olemas
publiku suhtumist temasse. 10 3.11.2009 Keskendumine tunnetele Tunnetele keskendumine on katse kasutada publiku tundeid (nt kaastunnet, auahnust, väärikust) oma huvides. Võhikluse ärakasutamine Oponendi või publiku teadmatust püütakse ära kasutada, kui viidatakse olematutele teooriatele või kasutatakse võõrsõnu. Vabalt võib aga juhtuda, et väitleja ei saa isegi aru, millest räägib. Võhikluse ärakasutamist esineb näiteks pseudoteaduslikes arutlustes. Autoriteedi arvamusele viitamine Autoriteedi arvamusele viitamise (ld argmentum ipse dixit 'tema ise on öelnud argument') puhul püütakse oma seisukoht teha publikule veenvamaks, tuginedes autoriteedi arvamusele. 11 3.11.2009 Jõu argument
jaanuariks. Vaja on kahte spiraal- või kammköites eksemplari. Lõputöö eksam toimub talvise eksamisessiooni raames. 5.4. Lõputöö eksam Eksam ei ole avalik. Eksamit viib läbi vastav komisjon, kes paneb ühise arutluse tulemusena tööle hinde. Magistrant eksamile ilmuma ei pea. (Interpretatsioonipedagoogika instituudis toimub eksam suuliselt väikse kaitsmise näol.) Lisa. Töö kaitsmine (võib vaja minna interpretatsioonipedagoogika erialal) Kaitsmine koosneb järgmistest osadest: väitleja ettekanne (töö teema, probleemi, eesmärgi, meetodi, materjalide, ülesehituse, uurimistulemuste tutvustus), oponendi oponeering ning küsimused, oponendi ja kaitsja väitlus (kui oponente on kaks, siis ka teine oponeering ning väitlus), üldine väitlus kaitsmisel osalejate ning kaitsja vahel, kaitsja lõppsõna 13
· Alustas 1932 Pärnu Töölisteatris · 1934-1936 õppis TDS Teatrikunsti Stuudios · 1937-1939 Tartu Töölisteatri näitleja ja lavastaja · 1939-1940 laulis Vanemuise ooperikooris · 1940-1941, 1944-1948, 1949-1950, 1955-1986 Vanemuise peanäitejuht · Sõja ajal ERKA koosseisus · 1948-1949 Kunstide Valitsuse juhataja · 1950-1952 TRÜ ja EPA näiteringide juhendaja, töötu · 1952-1955 Pärnu teatri peanäitejuht Ird publitsistina: · Sõnaosav väitleja ja publitsist. Avaldas pidevalt artikleid ajakirjanduses, andis intervjuusid, osales teatrialastes poleemikates. On välja andnud ka raamatuid (artiklite kogumikud). August Sang andis ideid. · ,,Ceterum censeo ehk Jahedate suvede jutte" (1965). Irdi teatriideaale ja eeskujusid: · Karl Menning (ansambliteatri põhimõtted, eesti algupärandite lavastamine, koostöö näitekirjanikega) · Konstantin Stanislavski (realistlik meetod, läbielamisteater, eetika)
antiteesi vääruses. VÄITLUSE REEGLID Loogiliselt korrektse väitluse pidamiseks tuleb kinni pidada järgmistest nõuetest: 1. Väitluse teema peab olema selgelt ja täpselt sõnastatud - kui teema on segane on väitlus mõttetu. 2. Väitlejad peavad teema suhtes olema informeeritud ja vastandlikel seisukohtadel Väitluses kasutatavad võtted jagunevad lubatavateks ja lubamatuteks. Viimased eiravad loogikareegleid ja kasutatakse siis, kui väitleja ei ole kindel oma seisukohtades, kuid soovib väitluse võitu. Lubatavad võtted: 1. Haarata initsiatiiv algusest peale enda kätte (põhiküsimuse sõnastamine, väitlusaluse plaani väljapakkumine jms). 2. Väitluses ei tule mitte kaitsta vaid rünnata - väitlust tuleks läbi viia nii, et väitluspartner võtaks kaitsepositsiooni, st et tema peaks teie seisukohti ümber lükkama, mitte aga vastupidi 3
* 431-404 eKr hakkasid suured Peloponnose sõjad Atheena ja Sparta koalitsioonide vahel ning samal ajal kestsid siiski edasi demokraatlikud valimised, kus oli vaja retoorika ehk kõne oskust ja levima hakkabki väitlus. Samal ajal hakkavad levima sofistlikud (targad) õpetajad, kes käivad linnast linna inimesi õpetamas. * Sofistid tegutsevad väsimuse perioodil ning leiavad, et võib ju kõike tõestada valget- mustaks ja musta-valgeks olenevalt sellest, kui hea väitleja sa oled. -) Sel ajal hakkasid filosoofid ka raha eest oma tarkusi müüma (seal hulgas ka väitlust), mida loeti väga inetuks teoks, sest taskuse eest raha küsimine on võrdne õhu eest raha küsimisega. * Protagoras 480-410 eKr ,,Inimene on mõõduks kõikidele asjadele eksisteerivatele, et nad eksisteerivad ja mitteeksisteerivatele, et nad ei eksisteeri." (lad k. nimetatakse seda printsiipi hiljem homo mensura'ks).
DEMONSTRATSIOON JA TUGITAUST Demonstratsiooni teostamisel võib toetuda kolmele alusele, mida on kombeks nimetada kreeka laensõnadega logos (), ethos () ja pathos () . Kõik need viisid võivad ka korraga kasutuses olla. Esimene neist on loogiline või teaduslik arutlemisviis, teine on väärtushinnangutele tuginev arutlusviis ning viimane on emotsionaalne või kunstiline arutlemisviis. Nt võib esimesele arutlusviisile lisanduda teine, kui väitleja teadlikult kasutab avalikkuses levinud väärtushinnanguid. Kolmas tüüp lisandub esimesele ja teisele, kui seda kõike tehakse emotsionaalselt mõjuvate kõnekujundite abil. Demonstratsioon peab loogiliselt siduma põhjendid järeldusega. Tavaliselt ei saa seda teostada ühekorraga. Nii nagu tuletuse puhul tuli tuletus jagada tuletussammudeks, nii tuleb ka demonstratsioon jagada sammudeks. Üks tuletussamm on mingi konkreetse väite
Jumalat kui kõrgeimat väärtust. On 3 tõe tasandit: 1)igavesed tõed Jumalas; 2)asjade tõde, mis seisneb nende ühtelangemises Jumaliku tõega; 3)mõtlemise ehk väidete tõde, mis seisneb väljendite kokkulangevuses asjadega. Tõe definitsioon: tõde on üksnes vaimus haaratav õigsus. Kogu inimese mõtlemise ja tahte suunamine olemise põhjuseni. Õige usaldus olemise vastu võimaldab kohtumist tõega. PIERRE ABELARD (1079-1142): konseptualist (kaldub nomenalismi). Suurepärane väitleja, loengupidaja. Kohitsetakse vahepeal ära. Põhiline teos: "Sic et non" ("Ja ja ei") - rida Piibli ja kirikuisade vastukäivaid laused. Sõelub neid, kuid jääbki sellisele ei/ja positsioonile, tõde välja ei ütle. Satisfikatsiooniõpetus - õigeksmõistmisõpetus, juriidilise aspektiga variant (Anselmil). Jumal lasi oma pojal surra, et tekitada süümepiinu ja kaastunnet, et me aru saaks, kus oleme (Abelardi variant). "Tunne iseennast" - eetikat käsitlev
tähelepanu juhtimine negatiivse vabadusega seotud probleemidele. Rousseau püüdis luua alust positiivse vabaduse saavutamiseks. Edmund Burke (1729-1797) Burke oli iirlane, kes 20lt asus elama Inglismaale. Kuigi ta naine ja ema olid katoliiklased, oli ta ise anglikaani kiriku liige. Tolle aja poliitikute kohta oli ta ka suhteliselt vaene. Iiri aktsent ja katoliiklase negatiivne imidzh jäi talle elu lõpuni. Samas oli Burke tulihingeline kuum väitleja ja väga põhimõttekindel. Oli väga mitmekülgne - jurist, kirjanik ja poliitik. Isa oli tal advokaat ning seetõttu oli Burke "sunnitud" alustama juristikarjäärist, see jäi pooleli ning ta asus tegutsema kirjanikuna, poliitikasse läks ta aastal 1760, mil ta hakkas ühe Inglise poliitiku, Sir William Hamiltoni, sekretäriks. 1765. läks põhimõttekindla inimesena Hamiltoniga konflikti ning temast sai erasekretär Rockinghami markiisile, kes sai ka aastaks Inglise peaministriks
Valitsemine põhineb tavadel ja juurdunud kommetel. Ja positiivsetel tulemustel (seda peetakse heaks, millel on olnud positiivsed tulemused). Mitte tõel. Edmund Burke Edmund Burke (1729-1797) oli iirlane, kes asus 20-aastaselt elama Inglismaale. Kuigi ta naine ja ema olid katoliiklased, ta oli ise anglikaani kiriku liige. Tolle aja poliitikute kohta oli ta ka suhteliselt vaene. Iiri aktsent ja katoliiklase negatiivne kuulsus jäi talle elu lõpuni. Samas oli Burke tulihingeline väitleja ja väga põhimõttekindel. Oli väga mitmekülgne - jurist, kirjanik ja poliitik. Isa oli tal advokaat ning seetõttu oli Burke "sunnitud" alustama juristikarjäärist, kuid see jäi pooleli ning ta asus tegutsema kirjanikuna (1756 kirjutas satiiri "A Vindication of Natural Society: A View of the Miseries and Evils Arising to Mankind", vanus 27a, aasta hiljem esteetika-alase teose "A Philosophical Enquiry into the Origin of Our Ideas of the Sublime and Beautiful", mida
annaabi.ee 
