07.04.2002 LÜHIKOKKUVÕTE RAAMATUST Oli õhtu, taevas oli kui vampiirifilmis. Niklas oli just avastanud, et tema küülik Reks oli ära jooksnud. Thomas, Karin ja Svenja otsisid Reksi. Kostus uksekell. Ukse taga oli hirmunud poiss. Niklas tundis ta ära see oli Jannis, kes oli sattunud vale ukse taha. Kevadvaheaeg oli lõppenud. Niklase klassi tuli uus poiss Karl, kes pandi Niklase kõrvale istuma. Neile anti ajaloos ühine kodutöö ning peale kooli läksid nad Niklase juurde. Nad kuulasid Svenja toast võetud CD-sid. Õhtul CD-d enam CD-mängijas ei olnud. Järgmisel päeval hakkas Thomas kahtlustama, et Jannis oli küüliku lahti lasknud. Ta helistas Jannisele, kuid tema eitas seda.
VÄIKELINN CHICAGO? Kirsten Boie Ühel ööl Niklas avastas, et ta küülik Reks on kadunud. Terve pere- isa Thomas, ema Karin ja õde Svenja ja vend Niklas- otsid küülikut taga. Järsku kuulsid nad midagi õues, keegi oli nende garaazi juures. Thomas läks välja rääkima ja kui Niklas õue vaatas tundis ta poisi ära, see oli Jannis, ta oli eksinud. Kevadvaheaeg sai läbi. Niklase klassi tuli uus poiss Karl, Niklas proovis temaga tuttavaks saada ja sõbrustada, aga Karl oli ülbe ja kalk. Karl pidi Niklase kõrval istuma hakkama. Neile anti ühes tunnis ühine kodutöö ja kuna Karl elas Niklase ligidal, siis läks Karl Niklase juurde kodutööd tegema. Nad kuulasid Svenja toast võetud CD-sid. Kui Karl varsti ära läks, märkas Niklas, et CD oli kadunud
Jakob Westholmi Gümnaasium REFERAAT Väikelinn Chicago ? Kristen Boie Ralf-Viljar Väljas 7.b Tallinn 2011 Tegelaskond ja nende iseloomustused Peategelased: Niklas - ta oli kolmeteistaastane poiss. Tal ei olnud eriti sõpru. Kõik oma
Väikelinn Chicago? Kirsten Boie ,,Väikelinn Chicago?" on saksa kirjaniku Kirsten Boie teos. Originaal on ilmunud aastal 1999. Tõlge on ilmunud aastal 2001. Raamat on Avita kirjastuse Teraviku sarjast. Teose on saksa keelest tõlkinud Nele Lopp Teoses räägitakse 13.-aastasest poisist Niklasest ja tema probleemidest uue õpilase Karliga. Karl tundub algul Niklasele lahe poiss, kuid aja jooksul taipab ta, milline Karl tegelikult on. Karl varastab Niklaselt tema asju ja tekitab talle palju pahandusi. Süzee kokkuvõte:
juurde elama, kellel peab olema muidugi ilus tütar ja saab nii Rootsis rikkaks. Ühel päeval tuleb õpetaja Piilman Joonase juurde ning ütleb, et Joonas ei saagi sõitu minna, kuna Joonas ei osale muusikalis näitlejana, tuleb tema asemel kaasa hoopis üks poiss. Selle poisi nimi on Gunnar ja kuna ta pidi rootsi keelt oskama, on ta teistele nagu tõlgi eest. Joonas sai muidugi selle peale ülivihaseks. Ta karjus õpetaja peale, et see on pettus, lõpuks jooksis Joonas klassist minema. Väljas rääkis ta Markole sellest. Lõpuks tuli välja, et see Gunnar oli Piilmani poeg. Poisid otsustasid, et maksavad Piilmanile ja Gunnarile kätte. Marko lubas Joonasele, et hoolitseb kättemaksu eest ise. Järgmine päev olidki kaks vanemat poissi, keda kutsuti Klinkeriks ja Kangiks, kooli juures. Nad olid nõus Piilmanile ja ta pojale natuke nalja tegema, kuid ainult tasu eest. Joonasel polnud poistele muud anda kui vanaisa kingitud makk.
Kuna Alexil olid rinnus pidevalt valud sõi ta valuvaigisteid kuid arsti juurde keeldus minemast. Ma ka ei läheks, kui ma pidevalt narkouimas oleksin. 6 Nad jooksid tänavatel, huligaanitsesid ning tarbisid meelemürke. Nad rikkusid mitmel erineval viisil seadust. Kuid nad ei pööranud sellele suurt tähelepanu. Mingil hetkel kuulis Lelet naeru ning kellegi nuttu, kuid ta ei teinud sellest välja. Ta lihtsalt jooksis. Ja seda kõike tänu narkootikumidele. Ta komistas. Ta komistas maas lamavale Alexile otsa. Kõik olid paanikas. Lelet võttis pisikese koti poisi käest ning pani selle omale taskusse. See oli Rasmuse tagavara. Lelet oli minu arvates loll, et nii tegi, ta tõmbab sellega ainult endale jama kaela. Gerri helistas kiirabisse ning tahtis siis Leletiga ära joosta, et neid ei leitaks, et neil jamasid ei tuleks, kuid Lelet ei lasknud Alexist lahti. Ma teeks oma armastatuga sammuti. Järgmisel
Ann otsustas selle üle järele mõelda. Järgmisel päeval, kui koolis oli suur vahetund, käis Annil Rita kogu aeg sabas ja tahtis, et Ann talle mata kodutööd näitaks. Kuna Rita oli juba täiesti võimatuks muutunud, tõukas Ann teda ja karjus talle, et ega tema pole süüdi, et Rital kodused tööd tegemata on ja et ta nii loll on, et ei oska ise midagi teha. Peale seda saadeti tüdrukud direktori kabineti juurde, kuna direktoril oli tegemist, pidid nad ukse taga ootama. Äkki jooksis Ann sealt ära. Mõni tänav koolist eemal jäi ta seisma ja hakkas nutma. Äkitselt oli Rita ta juures ja pakkus talle suitsu. Ann võttis selle küll vastu, kuid suitsetades hakkas ta köhima ning kustutas suitsu kohe ära. Nad läksid Rita juurde. Kui lõpuks 11 aegu õhtul või isegi hiljem otsustas Ann koju minna, lasi ta ennast Rital koduni saata ning seejärel tagasiminekuks andis ta Ritale taksoraha ja tellis takso. Kodus oli sel hetkel mingi tüli ja Ann läks välja tagasi
aru mis Carmenil parasjagu käsil on. Nimelt tahtis Carmen inglasest milordi paljaks röövida, ta maja endale võtta jne. Selleks aga tuli inglane tappa. Mustlanna andis Josele teada, et milord viib ta Rondasse. Teel pidi jõuk neid ründama nii, et inglane sureks. Jose oli plaaniga päri ning suundus tagasi oma seltsimeeste juurde. Seal kiskus ta tüli üles Ükssilmaga, nad võitlesid ning Garcia sai surmavalt haavata. Nüüd tundis Jose end võitmatuna kogu maailma ees kuna Carmen kuulus ainult temale. Nad suutsid kahekesi Dancairoga inglased tappa. Need kellega Carmen ühes oli. Carmen oli Jose rom (abikaasa) ning paar kuud nad elasidki niiviisi. Enamjaolt tegelesid salakaubavedamisega, harva röövimisega. Nad olid ka paar lisa liiget jõuku saanud, ustavamad kui eelmised. Ainult ükskord Malagas tegi Carmen Jose rahutuks, nimelt tahtis ta uuesti korrata analoogset trikki inglastega
ei saanud aru mis Carmenil parasjagu käsil on. Nimelt tahtis Carmen inglasest milordi paljaks röövida, ta maja endale võtta jne. Selleks aga tuli inglane tappa. Mustlanna andis Josele teada, et milord viib ta Rondasse. Teel pidi jõuk neid ründama nii, et inglane sureks. Jose oli plaaniga päri ning suundus tagasi oma seltsimeeste juurde. Seal kiskus ta tüli üles Ükssilmaga, nad võitlesid ning Garcia sai surmavalt haavata. Nüüd tundis Jose end võitmatuna kogu maailma ees kuna Carmen kuulus ainult temale. Nad suutsid kahekesi Dancairoga inglased tappa. Need kellega Carmen ühes oli. Carmen oli Jose rom (abikaasa) ning paar kuud nad elasidki niiviisi. Enamjaolt tegelesid salakaubavedamisega, harva röövimisega. Nad olid ka paar lisa liiget jõuku saanud, ustavamad kui eelmised. Ainult ükskord Malagas tegi Carmen Jose rahutuks,
Ta näppis kõiki asju mis teiste toas olid ja viskas need voodi peale. Holden vihkas neid mõlemaid poisse. Nüüd astus sisse Stradler. Ta palus, nagu ikka, Holdenil talle suure teene teha. Holden polnud sugugi üllatunud, sest Stradler palub alati teiste käest ,,suuri" teeneid. Sellel korral palus ta Holdenil kirjutada üks kirjeldus mingist asjast, kas toast, majast või peaasi, et millestki mida oleksvõimalik kirjeldada. Tal oli jälle mingi kohting. Holden tundis huvi, et kellega Stadler nüüd kohtama läheb. Holdeni üllatuseks läks Stradler nüüd kohtama Jane Gallagheriga. Holden palus Jane tema poolt tervitada, kuigi ta teadis, et Stradler ei anna tema tervitusi edasi. Laupäeviti oli Penceys alati üks ja sama lõuna. Anti biifsteek ja kartuli pudru. Arvatavasti anti need ainult selle pärast, et laste emad küsivad, et mis nad lõunaks sõid ja need vastavad, et biifsteeki. Täielik sobitegemine. Ja seda peeri ka väga tähtsaks sündmuseks
Seni olgu lütseomi hoolsaim õpilane ning ärgu olgu keisri vaenlane ega sõber. Hommikul sõitis poiss ära. 14-ndal oktoobril Jakob mõtles oma sõnade üle, mis ta oleks pidanud poisile teele kaasa andma. Pühapäeval, 23-ndal oktoobril Jakobit kutsuti Timoga üheskoos sauna, kuna Eeva polnud veel tagasi tulnud. Seal küsis Jakob, et kas ta Schlüsselburgis ka sauna sai või mitte. Too vastas, et kord kuus ikka. Aga tema tegi endal oma sauna , ta jooksis. Algul ikka 10 ringi kuid varsti hakkas pihta ajalootunniga. Jõudis tänapäeva. Kolmapäeval, 13-ndal novembril 1827 Täna hommikul oli Timo sünnipäev. Seda tähistati ploomikoogiga. Varsti tulid aga talupojad oma õnnitlustega. Nad olid õnnelikun, et neid 13-ndal aastal (6 aastat varem) vabaks lasti, õnnitlesid ka kojusaabumise puhul, kinkisid enda tehtud küünlajala. Teisipäeval 29-ndal novembril 1827 8 aasta tagusesse aega
Ta sai roti kätte, kuid nägi, et rong tuleb ja pidi ronima betooni peale, kuid ei jõudnud. Õnneks üks mees tiris ta sinna ning Christopher oli päästetud surmasuust. Hiljem istus ta rongile ning sõitis Willesdeni sõlmjaama suunas. Ta ostis ühest kioskist Londoni kaardi ning läks kaardi abiga ema juurde. Õnneks see polnud eriti kaugel, aga ema ei olnud kodus ja siis hakkas veel ka väljas sadama. Ta kuulis ühe naise ja mehe häält ning tundis ära ema oma. Ema imestus oli suur, kui leidis poja väljast. Christopher rääkis, et isa oli Wellingtoni ära tapnud ning kartis olla kodus. Ema võttis ta enda juurde ning viis Christopheri vanni. Ema ütles pojale, et ta võib jääda sinna niikauaks kui soovib, kuid hr. Shelter polnud sellega päri, öeldes, et seal on ruumi vähe kahelegi. Ema päris pojalt, et miks ta talle kirjutanud ei olnud, kartes, et äkki on nad ära kolinud, kuid Christopher rääkis, et isa ütles talle, et
Jaak helistas Virvele, et see kindlasti koosolekule tuleks ning saaks tõestust, et kõik Vaimuühingus räägitu polegi nii igav, kui tema arvas. Virve tuligi koosolekule. Jaak pabistas alguses natukene, kuid kui nägi Virve üllatunud nägu (mida ta oligi soovinud), kadus hirm ning ta jätkas rahulolus. Pärast ettekannet tekkis väike arutelu, kuid Jaaku see ei häirinud, sest ta oli rahul, et sai Virvele näidata, mida tema oskas. Üheksas peatükk Jaak saatis Virve koju tee peal tundis ta sageli, kuidas piinlik vaikus maad võttis. Hiljem ei mäletanud ta isegi, millest Virvega rääkis. Ta ootas, et Virve midagi tema ettekande kohta ütleks. Lõpuks, kui nad jõudsid Virve majani, tuli Jaagule meelde sõna väravaromantika, ent ta ei teadnud, mida sellega peale hakata. Virve ütles, et talle meeldis Jaagu esitus. Jaak sai sellest kohe hoogu ning ütles, et helistab Virvele. Parasjagu tuli Pukspuude poolt välja Laasik, kes ütles, et oli Juhaniga jäänud malepartiisid üle
Vaimuühingus räägitu polegi nii igav, kui tema arvas. Virve tuligi koosolekule. Jaak pabistas alguses natukene, kuid kui nägi Virve üllatunud nägu (mida ta oligi soovinud), kadus hirm ning ta jätkas rahulolus. Pärast ettekannet tekkis väike arutelu, kuid Jaaku see ei häirinud, sest ta oli rahul, et sai Virvele näidata, mida tema oskas. Üheksas peatükk Jaak saatis Virve koju tee peal tundis ta sageli, kuidas piinlik vaikus maad võttis. Hiljem ei mäletanud ta isegi, millest Virvega rääkis. Ta ootas, et Virve midagi tema ettekande kohta ütleks. Lõpuks, kui nad jõudsid Virve majani, tuli Jaagule meelde sõna väravaromantika, ent ta ei teadnud, mida sellega peale hakata. Virve ütles, et talle meeldis Jaagu esitus. Jaak sai sellest kohe hoogu ning ütles, et helistab Virvele.
Jaak helistas Virvele, et see kindlasti koosolekule tuleks ning saaks tõestust, et kõik Vaimuühingus räägitu polegi nii igav, kui tema arvas. Virve tuligi koosolekule. Jaak pabistas alguses natukene, kuid kui nägi Virve üllatunud nägu (mida ta oligi soovinud), kadus hirm ning ta jätkas rahulolus. Pärast ettekannet tekkis väike arutelu, kuid Jaaku see ei häirinud, sest ta oli rahul, et sai Virvele näidata, mida tema oskas. Üheksas peatükk Jaak saatis Virve koju tee peal tundis ta sageli, kuidas piinlik vaikus maad võttis. Hiljem ei mäletanud ta isegi, millest Virvega rääkis. Ta ootas, et Virve midagi tema ettekande kohta ütleks. Lõpuks, kui nad jõudsid Virve majani, tuli Jaagule meelde sõna väravaromantika, ent ta ei teadnud, mida sellega peale hakata. Virve ütles, et talle meeldis Jaagu esitus. Jaak sai sellest kohe hoogu ning ütles, et helistab Virvele.
· Jaak ja Virve said kokku. Virve kutsus Jaaku Kanaaridele kaasa. Jaagu isa ei olnud nõus. · Papa Sirklil oli Haapsalus korter, kus nad puhkasid. Ühel päeval luges papa Sirkel lehte ja nägi et Wikman on surnud. Jaak oli arvanud , et see nii võis olla. Jaak oli rahul, et Virvega kaasa ei sõitnud, sest muidu oleks ta sellest kuulnud alles tagasi tulles. Südametunnistus ei lubanud tal lõbutseda. · Jaak läks linna. Kuulis, et Laasik oli matustel käinud. Jaak tundis, et oleks võinud ka matustel käia. · Virve tuli tagasi Kanaaridelt. Ta tõi Jaagule spordisärgi ja päikeseprillid, mida Jaak igal võimalusel kandis. Esimesel kohtumisel ei tundnud Jaak Virvet ära-ta oli pruun,heledamate juustega, olemuselt teine. Jaak lasi Virvel endale jutustada, mida tüdruk näinud oli. · Juhan tegi eksameid. Üldiselt sai vastukaja : et sa tegid nii mõndagi ning ega üks õpilane pea kogu klassi tembu pärast kannatama-3. Osades ainetes Nt
isaks pidanud,ei olegi tema pärisisa.Terve elu olid vanemad tüdrukule valetanud. Anni asjad hakkasid allamäge minema.Ta ei suutnud keskenduda ei koolile ega õppimisele.Mõtted keerlesid ainult ema päeviku ümber.Ta rääkis sel teemal isaga,et selgusele jõuda,miks vanemad talle valetanud olid,aga vastuseid ta ei saanud.Isa ütles lihtsalt,et nad olid üritanud käituda nii,nagu nende meelest tütrele parem oleks.Aga Ann niimoodi ei tundnud-tema tundis,et teda on reedetud.Ta tahtis põgeneda kogu selle tõe eest,mis nüüd ta ellu tulnud oli. Koolis olid Annil kaks parimat sõbrannat Kätlin ja Reena.Ta usaldas oma mure neile rääkida.Ka seda rääkis,et ta tahab kodunt põgeneda,aga tal ei ole kuskile minna.Reena vanaisa oli sel talvel surnud ja tema maja Võsul seisis tühjana.Reena pakkus seda Annile pelgupaigaks.Esialgu Ann seda siiski väga tõsiselt ei võtnud.Kuid kui
püüdsin teda äratada. Kuid ta ei ärganud . Siis jooksin ruttu klassijuhutaja kabinetti. Kõik vaatasid mind väga imelikult sest ma olin verine. Kui ma klassijuhataja kabinetti jõudsin siis ta algul ei märkanudgi mind. "Ah..oi Angela mis juhtus? Miks sa verine oled ? Kukkusid jh ..oota ma kohe teen su puhtaks!" Ta hakkas mulle lähenema kuni ma karjusin. "Õpetaja Kaire..ta on vetsus ..põrandal maas ja ei liiguta..ta lõikas enal veeni !!" Alles nüüd õps taipas ning jooksis kohe minu juhendusel vetsu. Kui ta Kairet nägi jooksis ta tagasi oma kabinetti ning helistas kiirabisse.Ma hakkasin nutma , Kaire oli ju mulle nii hea sõps! Ei ta ei tohi surra. Kiirabi jõudis kohale alles 15 minuti pärast. Neil olevat kõik autod sõidus olnud. Kaire viidi haiglasse tilkudite alla ning mina võisin koju minna , sokist rahunema. Marko oli sellest teada saanud ning õpetaja käskis tal mind koju saata. Terve tee ma lihtsalt vahtisin jalade ette, kuid ei nutnud
Ta nägi, et Andres on näost valge. Kui kiirabi saabus viidi laps koos ema ja isaga haiglasse. Ann jäeti üksi koju. Anni soov oli tõeks saamas. Kõik sai ju ainult endine olla kui polnud enam tema venda, Andrest. Paari päeva pärast kui Andrese olukord oli paranenud lasti ta mõneks päevaks koju. Andresel oli avastatud südamehäire. Ta saadeti edasi Helsingisse südameoperatsioonile mis pidi toimuma kuu aja pärast. Ann tundis ennast selles ikkagi süüdi olevat. Ühel õhtul kui Kärt, Andres ja Ann olid kodus oli isa, Ants, jäänud kuidagi kauaks tööle. Kell oli juba 3 öösel saamas kui ema ütles Annile, et too läheks isa töö juurde vaatama ning kutsuks isa koju. Algul puikles Ann emale vastu kuna ta teadis, et öösel on ohtlik liikuda ringi ning ta oli 16 ning seadusega oli öösel väljas olemine talle keelatud. Lõpuks
ning ta erines teistest. Kõik haletsesid Jaani, kuid tema oli teistsugune, tema võttis Jaani kui endavanust päris meest. Koos sammusid nad üliõpilase tuppa ning veetsid seal veidi vaikselt õhtupooliku ning Jaan veetis esimese öö seal, kuid järgmistel öödel läks ta kojanaise ja mehe juurde. Ta aitas neil mitmeid töid teha, raius puid ning tõi puid tuppa, viis pesu välja ja aitas igasugustes teistes töödes meelsasti. Kui ta tööd valmis sai, jooksis ta linna ajalehti müüma ning teenis nii raha. Mõnel päeval jõudis ta isegi poistega koos mõne mängu mängida. Ühel täiesti tavalisel päeval, kui Jaan puid raius, kuulis ta poepidajat kojanaisega vestlevat. Ta kuulis, kuidas poenaine püüdis kojanaist veenda, et too Jaani lastekodusse viiks, sest Kojamees oli haigeks jäänud ja lapse üleval pidamine nõuab palju raha. Just praegu oleks tahtnud Jaan sellest üliõpilase härra Pärnaga
ning ta erines teistest. Kõik haletsesid Jaani, kuid tema oli teistsugune, tema võttis Jaani kui endavanust päris meest. Koos sammusid nad üliõpilase tuppa ning veetsid seal veidi vaikselt õhtupooliku ning Jaan veetis esimese öö seal, kuid järgmistel öödel läks ta kojanaise ja mehe juurde. Ta aitas neil mitmeid töid teha, raius puid ning tõi puid tuppa, viis pesu välja ja aitas igasugustes teistes töödes meelsasti. Kui ta tööd valmis sai, jooksis ta linna ajalehti müüma ning teenis nii raha. Mõnel päeval jõudis ta isegi poistega koos mõne mängu mängida. Ühel täiesti tavalisel päeval, kui Jaan puid raius, kuulis ta poepidajat kojanaisega vestlevat. Ta kuulis, kuidas poenaine püüdis kojanaist veenda, et too Jaani lastekodusse viiks, sest Kojamees oli haigeks jäänud ja lapse üleval pidamine nõuab palju raha. Just praegu oleks tahtnud Jaan sellest üliõpilase härra Pärnaga
talle olid tähtsad tema lapsed. Niigi tundus talle, et korraga kahte head asja korterit ja tööd ei saa, aga oli õnnelik, et sai omaette elada nüüd. Järve Selverisse olles märkas ta tuttavat kuju, nagu G. Tüdrukud tundsid ta ka ära ja karjusid: ,,ISSIII." G ütles, et ta pole juba mitu nädalat joonud ning tahab et L lastega tagasi tuleks. L aga vastas et mees on oma võimalused maha maganud. L oli enamasti oma korteris, suhtles vahest vaid ülemise naabritädiga. L tundis ennast kuidagi vabana, ning nagu oleks koguaeg lastega üksi olnud. Imestas selle üle, et kuidas tüdrukud G mäletasid, ise olid nii väikesed. 4 päeva pärast G kohtumist jäi L haigeks. MASENDUS-L tundis ennast kehvalt. Lootis, et tüdrukuid ei nakataks. Tervis ei paranenud. Soovist leidis kaks töökuulutiust, kodustöötamist. L avastas et pole ühtegi gripiteed ega nohurohtu. Riidesse ning pidi minema apteeki. Ta ei tahtnud rohkem täbisemaks jääda. Käis ruttu apteegis, seejärel koju
Raamat räägibki, mida huvitavad erinevad põlvkonnad tegid, samas on raamatus ka kirjeldus selle kohta, mis toimus Rootsis või teistes naabermaades. Tasus lugeda. Karl Ristikivi "Imede saar" Reisipäevikuna jutustatud allegooria, mida võib klassifiseerida antiutoopiaks. Sellises vormis arvustab autor oma kaasaegse maailma poliitikat, ühiskonnakorraldust ja eelarvamusi. Kuigi lugeja leiab viiteid nii Platonile, Thomas More´ile kui teistele utoopiate autoritele, meenutab kujutatud saareriik Allotria lääneliku heaoluühiskonna kuldaega. Ideaalriigil, kus esmapilgul kõik tunduvad olevat õnnelikud ja rahul, on vähehaaval avanev pahupool: üldise õnne ja heaolu eest on makstud vabaduse ja individuaalsuse kaotusega. Saare elu kirjeldused on esmapilgul rüütatud arhailisse rüüsse, kuid lugeja tunneb ära 20. sajandi tehnikasaavutused nii meditsiinis, telekommunikatsioonis kui muudes valdkondades. Õige
Mehed tegi ettevalmistusi, et metsa redutama minna. Kuuldud oli ka, et peagi võib toimuda haarang. Teine osa Esimene peatükk Metsas olevad mehed käisid öösiti põllutöid tegemas ning Ignas viis neile sinna toidupoolist. Saadi teade Lindalt (Taavi ema), et Taavi võeti kinni ja Ilme lapsega pääses üle. Osvald sõitis mööda külateed, kui äkki kõlas püssipauk ning üles lendas kollane rakett. Hilda oli muutunud nüüd Tõmmu suhtes üleolevamaks. Tõmm aga tundis, et on tüdrukusse armunud. Teine peatükk Uueks võimukandjaks külas sai Mihhail Turban (sõjainvaliid). Samuti asus ametisse uus miilits Peetal Rause (ebameeldiva välimusega mees). Martast oli saanud Kommunistliku Partei liikmekanditaat. Ühel päeval jooksis Aadu (kurttumm) ärevalt Ignase juurde püüdes talle midagi seletada. Hilda läks uurima, milles asi võib olla. Selgus, et NKVD mundris mehed ja must kinnine auto seisab Hiie talu õuel
Mehed tegi ettevalmistusi, et metsa redutama minna. Kuuldud oli ka, et peagi võib toimuda haarang. Teine osa Esimene peatükk Metsas olevad mehed käisid öösiti põllutöid tegemas ning Ignas viis neile sinna toidupoolist. Saadi teade Lindalt (Taavi ema), et Taavi võeti kinni ja Ilme lapsega pääses üle. Osvald sõitis mööda külateed, kui äkki kõlas püssipauk ning üles lendas kollane rakett. Hilda oli muutunud nüüd Tõmmu suhtes üleolevamaks. Tõmm aga tundis, et on tüdrukusse armunud. Teine peatükk Uueks võimukandjaks külas sai Mihhail Turban (sõjainvaliid). Samuti asus ametisse uus miilits Peetal Rause (ebameeldiva välimusega mees). Martast oli saanud Kommunistliku Partei liikmekanditaat. Ühel päeval jooksis Aadu (kurttumm) ärevalt Ignase juurde püüdes talle midagi seletada. Hilda läks uurima, milles asi võib olla. Selgus, et NKVD mundris mehed ja must kinnine auto seisab Hiie talu õuel
viisid ta kongi tagasi. Varsti tuldi talle järele, anti talle riided, kingapaelad jms ja viidi ta tänavale. Kuna tal pgenemisvimalust polnud, läks ta nendega oma vanasse töökohta kaasa ja tegi näo, et paberid on peidetud akna kohale - vttis laualt paberinoa, ronis aknalauale ja hüppas järsku välja, hoovi. Kohe tema järel tulid lasud, alguses tahtis ta pgeneda vabrikusse sisse, kuid uks oli lukus, sellepärast jooksis ta hoovist välja ja 600 m kaugusel algavasse metsatukka. Tema jälitamiseks toodi koer, kuid see hakkas hoopis hoovi prügikastist rämpsu sööma ja Taavi oli selleks korraks pääsenud, kuigi tänaval oleks ta oma kohutava khnusega ikka tähelepanu äratanud. Taavi tahtis minna tuttavate juurde, et nende käest kasvi mütsi küsida (vangidel aeti pea paljaks ja sellepärast oli jooksikuid tänaval kerge ära tunda, sest vabastatud
kadus ka ta rott ära ning ta läks teda otsima. Ta sai roti kätte, kuid nägi, et rong tuleb ja pidi ronima betooni peale, kuid ei jõudnud. Õnneks üks mees tiris ta sinna ning Christopher oli päästetud surmasuust. Hiljem istus ta rongile ning sõitis Willesdeni sõlmjaama suunas. Ta ostis ühest kioskist Londoni kaardi ning läks kaardi abiga ema juurde. Õnneks see polnud eriti kaugel, aga ema ei olnud kodus ja siis hakkas veel ka väljas sadama. Ta kuulis ühe naise ja mehe häält ning tundis ära ema oma. Ema imestus oli suur, kui leidis poja väljast. Christopher rääkis, et isa oli Wellingtoni ära tapnud ning kartis olla kodus. Ema võttis ta enda juurde ning viis Christopheri vanni. Ema ütles pojale, et ta võib jääda sinna niikauaks kui soovib, kuid hr. Shelter polnud sellega päri, öeldes, et seal on ruumi vähe kahelegi. Ema päris pojalt, et miks ta talle kirjutanud ei olnud, kartes, et äkki on nad ära kolinud, kuid Christopher rääkis, et isa ütles talle,
Kirjanduse Eksam 2013 1) Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailas
Tõde ja õigus II osa – märkmed I - Indrek oli teel linna kooli, tundis end üksikuna, kõik ümber oli võõras ja igatses turvalist ja tuttavat Vargamäed - tema ainukeseks nö kodutunde tekitajaks oli tema asjadega kast pingi all, tekitas Indrekus kodusema ja kindlama tunde, kui seda jalaga katsus - pärale jõudes ja vagunist väljudes oli palju trügimist, peatus jaamahoone seina ääres ja pidas aru kuhu edasi minna - Indreku juurde tuli vana habemega mees, kes pakkus talle koha leidmisel abi, viis ta ära odava raha eest kohta, mida noormees kirjeldas
üles ja sellel oli pea, silmad pealael. palk taandus takjatesse aga jäi rokki jälgima. rokkile tuli meelde india moodi võlumine, kus madusid flöödiga korvist tõusma pandi. Ta hakkas ka mängima. Järgmisel hetkel kuulis ta karjatust (ussikesele ei paistnud tema viisijupp "Jevgeni Oneginist" meeldivat). Takjatest kargas välja 15 arssina pikkune ja inimesejämedune madu, sööstis Rokkist mööda ja ründas valget laiku. Madu kägistas Manja ja neelas ta järgmisel hetkel alla. Siis jooksis Rokk röökides minema. 9. Peatükk Ussipesa ´St´sukin, Riikliku Poliitlise Peavalitsuse agent Dugino jaamas oli vapper ja hakkas sinna (kus eelnev juhtunud toimus) sõitma. Nad tahtsid, et Rokk nendega kaasa tuleks ja näitaks, kus ja mis oli, kuid see taganes õudusega. Selle asemel palus Rokk end Moskvasse saata - seda tehtigi. Mõned arvasid, et Rokk ajab pada, kuna linnas oli just samal ajal ka tsirkus ja ehk on sealt kuningkobra ära põgenenud, või on rok lihtsalt hull ja
Kirjanduse Eksam 2013 1. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762
siin ruumis oli ainult tema keha. Ta mõtles kuidas võis foto Helenast satuda tema juurde,poiss võttis pildi oma koolikotist välja, kuid seal polnud enam seda naeratavat tüdrukut, vaid oli ainult tema ema, kes sammuti naeratas, ent kellel olid pruunid juuksed ja rohelised silmad nagu poisilgi. Aga kuupäev jäi ikkagi samaks. õpetja rääkis ikka veel midagi, millele Ethan oma tähelepanu ei pööranud. Peale klassijuhatajat Ethan jooksis otseteed koju. Poiss isegi ei peatunud, et osta endale midagi juua. Koju jõudes karjus poiss üle terve maja:"Marian!" Naine jooksis trepist alla uniste silmadega, kuna oli just maganud. (Pealae oma õe surma pole ta peaegu kunagi hästi magada saanud.) Unise, kuid mureliku häälega esitas Marian küsimuse:"Kas midagi on juhtunud?" "Mäletad ma näitasin sulle hommikul fotot, kus oli üks blond tüdruk?" "Mis blond tüdruk? Seal oli ainult su ema
- Tantsides ühe teise naisega, valetas ta talle, et saali teises otsas on filminäitleja, kes läks sellepeale pööraseks. - ,, On inimesi, keda ei või petta, kuigi see neile ära kuluks " 11. PEATÜKK - Minategelane oskas hästi golfi mängida. - Kunagi pidi temast isegi lühifilm tehtama, aga ta keeldus, kuna vihkab kino ja lühifilmi tegemine oleks olnud eputamine. - Jutustab kuidas ta ükskord Jane´t peaaegu suudles. - Tema punase- valge triibuline kampsun ajas teda hulluks. - Holden tundis pidevalt muret partide pärast, kes väikeses järvekeses ujuvad. 12. PEATÜKK - ,, Ütlen alati ,, Väga rõõmustav " inimestele, kellega tutvumine mind põrmugi ei rõõmusta. Aga kui tahad elada, pead sääraste asjadega leppima " 13. PEATÜKK - Nimetab end araks - Tema viga on see, et ta ei võta kunagi südamesse , kui midagi ära kaob ( ehk ei hakka asju üles otsima ) - Süütu - hotelli liftis liftimees määrib Holden´ile pähe lõbutüdruku, kelle eest pidi maksma 5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
