Koostajad: Huuletubakas - mis see on? Niisutatud, auruga töödeldud ja eelnevalt kääritatud pulbertubakas; suitsuvaba tubakatoode; sisaldab nikotiini, u 2000 keemilist ühendit ja üle 20 vähki tekitava aine. Mõjud tervisele Suuõõne kahjustused - igemehaigused, põletikud, hammaste lagunemine; kahjustab kesknärvisüsteemi - ärevushäired, tähelepanu- ja keskendumisraskused; südameataki ja insuldi risk; Mõjud tervisele tõstab 2. tüüpi diebeedi riski; vähkkasvajad; risk haigestuda nakkushaigustesse - nt. ohatis; raseduseaegne tarvitamine tõstab tüsistuste ja enneaegse sünnituse riski. Levinumad müüdid Huuletubakas on ohutum kui sigaretid. Huuletubakas aitab suitsetamisest loobuda. Aitäh kuulamast!
· Moodustub sülje ja tubaka segu · Peale kasutamist sülitatakse välja või neelatakse alla Kahjulik mõju organismile · Halb hingeõhk · Hammaste lagunemine · Hammaste välja langemine · Igemehaigused ja põletikud · Kollakas pruun hamba värvus, isegi mustad · Kahjustab kesknärvi- süsteemi · Arterite umbumise risk Raseduseaegne huuletubaka tarvitamine Kaasnevad haigused · Vähkkasvajad · Südameatakk · Insuldi risk · 2 tüübi diabeedi Müüdid · Ohutum, kui sigaretid · Hea alternatiiv suitsetamisele ja aitab suitsetamisest loobuda · Huuletubakat tarvitavad täiskasvanud mehed Mida huuletubakas sisaldab? · 2000 keemilist elementi · ~20 vähki tekitavat ainet · Nikotiin · Klaasikillud Miks ei tasu tarbida huuletubakat? · Vähem tervise probleeme · Ilus naeratus · Täisväärtuslik elu
Vesipiibus kasutatakse tubakat, milles sisalduv nikotiin tekitab kergesti sõltuvust. Vesipiibu jagamine mitme suitsetaja vahel sisaldab riski haigestuda mõnda raskesse nakkushaigusesse, nagu näiteks C-hepatiit, herpes (ohatis), hingamisteede viirused, tuberkuloos, maksapõletik. Vesipiibu suitsetamine suurendab igemehaiguste ja hammaste lagunemise riski. Vesipiibu suitsetamine tõstab riski haigestuda rasketesse haigustesse, nagu näiteks vähkkasvajad, kroonilised kopsuhaigused ning südame-veresoonkonna haigused. Fakte vesipiibust Vesipiibu suits tundub küll mahe, kuid siiski on vesipiibu suits kahjulik kopsudele ja kogu organismile, nagu sigaretisuits. Vesipiibu suitsetamine põhjustab sõltuvust, sest see sisaldab nikotiini, mis on tugev närvimürk ja tekitab kergesti sõltuvust. Vesi ei filtreeri kõiki kahjulikke ained. Vesipiibu suitsetajatel arenevad välja paljud terviseprobleemid, nagu
keelatud alkoholi tarbida, kuid ainuke lubatud nõrkus on vesipiibu suitsetamine. Eestis suitsetatakse vesipiipu aastatega aina rohkem, oleme jõudnud Euroopas selles valdkonnas suisa teisele kohale. Et hoida noorte tervist, on jõustumas seadused, et alaealine ei tohi omada tubakatoodet. Tehtud töö põhjal järeldan, et vesipiibus olev vesi ei filtreeri mürkaineid välja ning vesipiibuga kaasnevad väga rasked ja ohtlikud haigused (nt herpes, c-hepatiit, erinevad vähkkasvajad). Mõtle enne, kui hakkad tervist rikkuma!!
Suitsetamine ja haigused Valga põhikool 5D Cätrin Rikka, Maria-Helena Noorlind Suitsetamine ja haigused Suitsetamine on noorte seas populaarne asi. Mõned suitsetavad sellepärast, et mõtlevad saada peenemaks. Noored suitsetades lihtsalt rikkuvad oma kopse. Peale selle, et noortele meeldib suitsetada tekitab see ka haigusi, raskeid haigusi. MÕNINGAD HAIGUSED: Vähkkasvaja Ajuinsult Vähkkasvajad Vähkkasvaja on raske haigus. Kasvajat ei tea kunagi ette kuna ta tulla võib. Nii ei oska me kasvaja vastu võidelda ja võitlus võib lõppeb surmaga. Vähkkasvajat on kahte sorti healoomuline ja pahaloomuline. Vähktõve korral hakkavad organismi keharakud ebanormaalselt paljunema. Nad võivad paljuneda liiga kiiresti, kasvada liiga suureks ja mis peamine, nad ei arene sellisteks nagu normaalsed rakud. Vähirakud ei ole
tuumajõud- see hoiab koos aatomituuma, prootonite jõust tugevam järelikult. seoseenergia- energia, mida on osakesele vaja selleks, et ta tuumast vabastada. keemiline reaktsioon- tekivad uued ained. tuumareaktsioon- tekivad uued keemilised ained. termotuumareaktsioon- väga kõrgel temp toimuv kergete tuumade liitumine. tuumaenergia- aatomituuma siseenergia, mis vabaneb kas raskete tuumade lõhustumisel või kergete tuumade ühinemisel 7) Tuumakiirguse kahjulik toime- lõhub molekule, vähkkasvajad, juuste välja langemine, järglastele kahjulik kuna kahjustab DNA-d, järelikult ka enneaegne surm.
pildina või on oluline antud toidu eristamiseks muudest toodetest. Euroopa Liidu maades ei ole kohustust esitada transrasvhapete sisaldust toidu märgistuses, siis saab nende esinemise võimalikkusest teada ainult koostisosade loetelust. Transhapete mõju inimorganismile Ateroskleroos - haigus, mille korral suurte ja keskmiste arterite sisekestale ladestuvad rasvainest koosnevad paksendid, mis hiljem sidekoestuvad ja võivad lubjastuda. Vähkkasvajad Kuidas südame- ja ajuveresoonkonna haigusi ennetada? Tervisliku eluviisi järgimine Küllastunud rasva, transhapete, kolesterooli vähendamine Kiudainerikaste taimsete toiduainete ning monoküllastatud rasvhapete söömine Toidu praadimise asemel keetmine, grillimine Soola sisalduse vähendamine Regulaarne toitumine Kasutatud materjal www.gag.ee/materjalid/12klassile/BIOKEEMIA.doc http://www.nooruse.ee/Tiiu_Jaanson/sud_ver/ateroskleroos.html http://www.toitumine.ee/ateroskleroos/ www
Füüsiline aktiivsus (hingamine ja pulsisagedus kiirenevad- lihased vajavad rohkem hapnikku) Magamine/ puhkamine (hingamine aeglustub, samuti pulsisagedus) Igapäeva tegevused (söömine, laulmine, aevastamine- hingamine muutub, kuid olulist tähelepanu sellele ei pöörata) Suitsetamine (mõjutab nii hingamist kui ka kardiovaskulaarset süsteemi, võib tekitada vähkkasvajaid ja mõjutada sündimata last) Passiivne suitsetamine (vähkkasvajad, hingamisteede vaegused, vere hapnikutransportimis võime langus) Sokiseisund (vereringe puudulikkus, mõjutatud on nii seesmine kui välimine hingamine) Psühholoogilised Kurbus/ nukrus (mõjutab hingamissagedust) Ehmumine (õhu ahmimine, südametöö kiirenemine) Meeldiv erutus (kiirendab hingamist ja südametööd) Sotsiokultuurilised Suitsetamine (grupid, kes võitlevad suitsetajate õiguste poolt ja ka grupid, kes võitlevad
Haigused Põhjustatud: 1. Muutustest genotüübis (pärilikud haigused) 2. Muutustest genotüübis + keskkond (päriliku eelsoodumusega haigused , näiteks suhkrutõbi, kopsuvähk, lühinägelikkus) (Keskkonnategurid kas kiirendavad või pidurdavad päriliku eelsoodumusega haiguste teket) 3. Keskkonnast (mittepärilikud haigused, näiteks nakkushaigused, traumad) Vähkkasvajad Vähkkasvajate teke on tingitud inimese geeniregulatsiooni häiretest
Katted tuleks muretseda kindlasti. Ohtlike kemikaale on tänapäeval võimalik hävitada, neid ei pea peitma enam maa alla. Muutes lenukite arvu ja kõrgust taevas ja ostes osoonisõbralikud külmkapid, saame ära hoida osoonikihi hõrenemise. Kui me ei pööra oma tegevuste tagajärgedele tähelepanu, siis võime mõtlematult osoonikihti augud tekitada. Selle hõrenemise tagajärjed on surmavad. Sagenema võivad hakata vähkkasvajad, juurde võivad tulla uued pärilikud haigused ja muutuda võib rakkude keemiline koostis ning pidurduda nende kasv. Fossiilsete kütuste põletamisega suureneb süsihappegaari hulk atmosfääris ja see võib tekitada kasvuhooneefekti. Kariloomade arvu kasvuga kaasneb suurema koguse metaani atmosfääri sattumine. Nii tugevdame me Maa atmosfääri kasvuhooneefekti. Inimtegevuse tulemusena võivad Maale sattuda ka happevihmad, mis põhjustavad probleeme kaladele ja taimestikule.
Sissejuhatus Vähktõbi on raske haigus, mille tekkemehhanismis on veel palju ebaselget. Nii ei osata sageli tema vastu ka edukalt võidelda ja haigus võib lõppeda surmaga. Vähktõve korral hakkavad organismi keharakud ebanormaalselt paljunema. Nad võivad paljuneda liiga kiiresti, kasvada liiga suureks ja mis peamine, nad ei arene sellisteks nagu normaalsed rakud. Vähirakud ei ole võimelised talitlema normaalselt, seetõttu saabub mingi elutähtsa koe asendumisel vähkkoega surm. Vähkkasvajad jaotatakse healoomulisteks ja pahaloomulisteks. Healoomulised on sellised kasvajad, mis ei anna siirdeid teistesse kehapiirkondadesse. See tähendab, et healoomulisest kasvajast vabanemiseks piisab enamasti tema väljalõikamisest operatsiooni käigus. Pahaloomulise kasvaja rakud võivad vere või lümfiga levida laiali kogu kehasse ja siis on inimest varasest surmast päästa väga raske. Vähipaikmed: Eesnäärmevähk, Emakakaelavähk, kopsuvähk, melanoom, nahavähk,
Vesipiibu ohtlikkus - Kasutatavas tubakas on nikotiini, mis tekitab kergesti sõltuvust. - Tõmbamisest tekkiv suits sisaldab palju mürgiseid kemikaale nt. vingugaasi ja vähkitekitavaid keemilisi ühendeid. - Vesipiibu tõmbamine suurendab igemehaiguste ja hammaste lagunemise riski. - Nikotiinist sõltuvusse jäämine suurendab riski hakata sigarettide suitsetajaks. Haigused Vesipiipu tõmmates võib saada mõne järgmistest haigustest: - vähkkasvajad - kroonilised kopsuhaigused - südame-veresoonkonna haigused - C-hepatiit - herpes - hingamisteede viirus - tuberkuloos - maksapõletik Eksiarvamused seoses vesipiibu suitsetamisega 1) Vesi filtreerib välja tõrva ja muud kahjulikud ained. 2) Vesipiibu suits ei kahjusta kopse ega tervist. 3) Vesipiibu suitsetajatel ei ole samu terviseriske, mis teiste tubakatoodete kasutajatel. 4) Vesipiibu suitsetajatel ei teki sõltuvust. Tegelikkus 1) Vesi ei filtreeri kõiki kahjulikke aineid.
ainevahetushäire. Madala veresuhkru tunnusteks on higistamine, peavalu, väsimustunne, nõrkus, näljatunne ning värin. Kõrge veresuhkru tunnusteks aga suur janu, söögiisu suurenemine, väsimus ning kaalulangus. Kindlasti peame loobuma tubakast ja alkoholist, kui tahame jälgida 6 kõige lihtsamat põhimõtet tervisliku eluviisi kohta. Seda tarvitades võib tekkida luude hõrenemine ning kõrge vererõhk, teatud tüüpi vähkkasvajad, näiteks rinnavähk. Võib tekkida ka isegi mälukaotus ja infarktirisk. Kokkuvõtteks ütlen nii palju, et tervislik eluviis ei seisne ainult kapsalehe närimises, vaid sellises elamises, et tervis oleks korras nii praegu kui ka tulevikus. Sest just liikumine, tasakaalus toit, oma tervise eest jälgimine ning õigel ajal arsti külastamine, teevadki sinust tervislikult elava inimese.
- Kui palju alkoholi on liiga palju? - Kas üks-kaks õlut õhtul on palju? - Aga klaas veini? 'episoodiline'- Sotsiaalne kahju Õnnetus või vigastus Kuritarvitamine Aju verevarustus Südame rütmihäired Depressioon Lootekahjustus 'igapäevane'- Maksakahjustus Vähkkasvajad Mao või soolehaigused Skeleti või soolehaigused Närvisüsteemi haigused
keskkonnategurite koostoimes. Tingimuseks on genotüübi olemasolu, mis põhj tundlikkust mõne kkteguri suhtes. Nt kõrgvererõhutõbi, lühinägevus, suhkurtõbi, alkoholism, rasvtõbi, kopsuvähk. Neid haiguseid saab ennetada selgitades välja selle esinemise suguvõsa teistel liikmetel ning elada tervislikult. Keskkonnateguritest tulenevad haigused ei olene pärilikkusest. Nt olmetraumad ja välis- ja siseparasiitide poolt põhj haigused. (solkmed, sügelised). Vähkkasvajad ja pärilikkus nende teke on tingitud inimese geeniregulatsiooni häiretest. Et rakk muutuks vähirakuks, peab toimuma transkriptsioon mõnelt selliselt geenilt, mis sel hetkel ei tohiks avalduda.
Tubaka tervistkahjustav toime on teada juba ammu. Kuna tubaka mõju ei pruugi avalduda igaühel, siis ei mõtle noor inimene tavaliselt neile 25 haigusele, mida teadlased tänapäeval seostavad suitsetamisega. Siiski peaks teadma suitsetamise tegelikku mõju, peaks teadma, millega suitsetaja riskib. KÕIGE OLULISEMAD SUITSETAMISEGA SEOTUD HAIGUSGRUPID ON: vere ringeelundite haigused, sh aju veresoonte haigused; vähkkasvajad; hingamiselundite, sh kopsude kroonilised haigused. Enamik neist kulgeb organismis pöördumatute muutustega ning nende ravi on väheefektiivne. Nimetatud haiguste tekkerisk on suitsetajal oluliselt suurem kui mittesuitsetajal. On kindlaks tehtud, et 30% kõikidest vähijuhtudest (kopsuvähi osas 90%), 80% kroonilistest kopsuhaigustest ning 20% südamevereringe haigustest (ka südamerabandus) on seotud suitsetamisega. Risk on väga individuaalne ning pole võimalik ennustada,
Esimese pingemaandajana haaratakse kätte suits, mida arvatakse leevendavat stressi. Paljudel juhtudel on inimene küll suitsetanud juba varem, kuid pingete kasv suurendab ka päevas suitsetatavate sigarettide arvu. Suitsetamine on tänapäeval laialt levinud.Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmetel suitsetab iga kolmas inimene, kel vanust üle viieteistkümne eluaasta.Tubakatoodete tarbimisega seostatakse ühtekokku 25 haigust.Neist levinuimad ja praktiliselt ka ravimatud haigused on vähkkasvajad,kopsuhaigused ja veresoonte haigused.Gangreen on aga haigus ,mis on tingitud puudulikust verevarustusest,mille tulemusena kärbub mingi kehaosa ning tihti tuleb kehaosa ka amputeerida.Eestis sureb iga päev 5 inimest suitsetamisest põhjustatud haigustesse. Kui suits enam stressi ei leevenda võetakse kätte uimastav ja heaolutunnet pakkuv alkoholipudel. Alkoholi tarvitatakse Eestis aasta-aastalt üha rohkem. Samuti on
tervisele. Tubakas ja tervis Tubaka tervistkahjustav toime on teada juba ammu. Kuna tubaka mõju ei pruugi avalduda igaühel, siis ei mõtle noor inimene tavaliselt neile 25 haigusele, mida teadlased tänapäeval seostavad suitsetamisega. Siiski peaks teadma suitsetamise tegelikku mõju, peaks teadma, millega suitsetaja riskib. KÕIGE OLULISEMAD SUITSETAMISEGA SEOTUD HAIGUSGRUPID ON: vere ringeelundite haigused, sh aju veresoonte haigused; vähkkasvajad; hingamiselundite, sh kopsude kroonilised haigused. Enamik neist kulgeb organismis pöördumatute muutustega ning nende ravi on väheefektiivne. Nimetatud haiguste tekkerisk on suitsetajal oluliselt suurem kui mittesuitsetajal. On kindlaks tehtud, et 30% kõikidest vähijuhtudest (kopsuvähi osas 90%), 80% kroonilistest kopsuhaigustest ning 20% südamevereringe haigustest (ka südamerabandus) on seotud suitsetamisega
nad põhjustavad paljude rakkude väärarengut. Organism ei suuda kahjustatud rakke piisava kiirusega tervetega asendada. Ka vabad radikaalid võivad rünnata raku DNA-d. Kiirguse põhjustatud keemilised muutused rakus võivad kas paraneda, kutsuda esile raku funktsioonide muutumise või raku surma. Kui kahjustatud DNA-ga rakk jääb ellu, võib pärilikkusaines tekkinud defekt raku jagunemisel edasi kanduda, selle tulemusena võivad tekkida vähkkasvajad või muud mutatsioonid. Rakusurm on organismis normaalne nähtus, kuid kui üheaegselt hukkub palju rakke, võib see põhjustada organi või koe ulatusliku kahjustuse või inimese surma. Kõige tundlikumad on radioaktiivse kiirguse suhtes luuüdi- ja vererakud, sugurakud ning karvanääpsude rakud. Kiirituse suhtes tundlikumad on noored ning intensiivselt paljunevad ja talitlevad rakud ja koed, seetõttu on lapsed kiirguse suhtes tundlikumad kui täiskasvanud
2. Keskkond 3. Mõlema kombinatsioon(kõrgvererõhutõbi,alkoholism) Pärilikud haigused on tingitud sügoodi genotüübi poolt(ema-ja isa sugurakud kannavad mingit viga). Kui loode haigestub arengu käigus, ei ole see pärilik. Haigus on siis tingitud keskkonnast(punetised). Sugulusabieludest loobumine,asendus-,dieetravi, eriõpetus,geeni vaigistamine o Tegureid, mis tekitavad pärilikke muutusi, nimetatakse mutageenideks. o Paljud vähkkasvajad on tingitud inimese geeniregulatsiooni häiretest. o Tekkepõhjustest tulenevalt võime eristada pärilikke, mittepärilikke ja pärilike eelsoodumustega haigusi. o Mutatsiooni mõiste võttis kasutusele: a) G. Mendel, b) T. Morgan, c) H. De Vries, d) K. von Baer o Replikatsioonivead võivad põhjustada: a) geenimutatsioone, b) kromosoommutatsioone, c) genoommutatsioone, d) Downi sündroomi.
psühhoosidega. Eriti rangelt on keelatud alkoholi tarbimine kolmel esimesel raseduskuul.Sest sel ajal moodustub loote närvisüsteem. Lapsed, kes tarvitavad alkohoolseid jooke, põevad oma eakaaslastega võrreldes hoopis sagedamini nakkushaigusi ning taluvad neid harvemini. Alkoholi toimel tekivad lastel siseelundite rasked haigused. Lapseeas on eriti kergesti kahjustatavad seedeelundid, magu ja soolestik. Tubakas Tekitab aju veresoonte haigused, vähkkasvajad; hingamiselundite, sh kopsude kroonilised haigused. Tubaka põlemisel moodustavad keemilised ühendid (neid on üle 4000, mitukümmend neist soodustavad vähi teket) ja tahked aineosakesed ärritavad nahka ja limaskesti, ning satuvad ka neerudesse, kusepõide, kõhunäärmesse, emakasse - peaaegu kõikidesse elunditesse. Organismi mõjutvad vingugaas, tõvr ja nikotiin. Suitsetajate eluiga on 7-14 aastat lühem kui mittesuitsetajatel.
saab toota ainult tuumareaktoris. Nii pandi ka USA-s tuumarelva väljatöötamise ehk nn Manhattani projekti raames 1942. aastal tööle salajane tuumareaktor, mis hakkas valmistama pommiplutooniumi. Radioaktiivkiirgus Aatomituumade lõhustumisel ei vabane energia pelgalt soojusena, vaid ka radioaktiivse kiirgusena, mis on elusolenditele äärmiselt ohtlik. Ka natuke aega kiiritust saav inimene võib haigestuda kiiritustõppe ja surra. Aastaid hiljem võivad kiirgusohvritel hakata arenema vähkkasvajad. Ka nende lapsed ja lapselapsed pole ohu eest kaitstud, sest radioaktiivkiirgus kahjustab sugurakka ja kutsub järeltulijatel esile väärarenguid. Radioaktiivset kiirgust pole võimalik näha, kuulda, tunda, maitsta ega tunda selle lõhna. Piir,kust alates radioaktiivne kiirgus pidavat ohtlik olema, on ainuüksi hinnanguline. Tuumaplahvatuse efektid Tuumapommiplahvatuses tekkinud energia jaotub järgmiselt: Lööklaine (Blast)--40-60% energiast
(Hays 2014:99) Kuulmishäired on samuti üsna levinud probleem FA patsientidel. Umbes kolmel 20-st FA patsiendist esineb kõrva väärarenguid. Kuulmislangust esineb 11% kuni 50% patsientidel Kuigi kuulmislangus on tavaliselt kerge, võib śee oluliselt kahjustada inimese suhtlemist ja segada kõnekeele arengut ja õppimist. (Hays 2014:178). Patsientidel, kes elavad täiskasvanueani, on väga tõenäoline, et neil arenevad pea ja kaela, günekoloogilised ja/või seedetrakti vähkkasvajad välja tervete inimestega võrreldes tunduvalt varem. (Fanconi anemia ... 2014). 1.3. Diagnoosimine Haiguse sümptomeid sünnihetkel koheselt alati ei tuvastata. Haigus diagnoositakse lastel peamiselt teise kuni 15. eluaasta vahel. Märgid luuüdipuudulikkusest algavad enamasti kolmanda ja 12. eluaasta vahel, kusjuures kõige enam avalduvad haigusele viitavad sümptomid vanuses 7-8 eluaastat. Umbes 10 protsentil lastest on FA diagnoositud alles peale 16-aastaseks saamist
Korduvad verekomponentide ülekanded võivad tõsta hepatiidiviirusega või inimese immuundefitsiitse viirusega (HIV) nakatumise ohtu; praegu kasutusel olevad faktorikontsentraadid on suhteliselt ohutud Ajusisese verevalumi tekkimise oht, mille tagajärjed võivad olla eriti rasked 6 Vähkkasvajad · Ka mõned vähkkasvajad on päriliku eelsoodumusega. · Vähkkasvajaid põhjustavad geeniregulatsioonihäired normaalne rakk muutub vähirakuks ja hakkab kiiresti paljunema. · Vähki võivad esile kutsuda kantserogeenid aga ka mõned viirused nt papilloomviirus Abi · Asendusravi - näiteks suhkrutõve puhul insuliini süstimine verre · Dieetravi - näiteks fenüülketoonia puhul fenüüalaniinivaba toit
Sedasorti energiakiirgus, mis koosneb lõhustunud aatomi kõige pisematest osakestest, on elusolenditele äärmiselt ohtlik. Kes saab teatud hulga kiirgust olgu siis palju korraga või natuke pikema perioodi vältel, haigestub ning võib surra kiiritustõppe. Veel palju aastaid hiljem võivad kiirgusohvritel hakata arenema vähkkasvajad. Ka nende lapsed ja lapselapsed pole ohu eest kaitstud. Radioaktiivsus kahjustab nimelt sugurakka ja kutsub järeltulijatel esile väärarenguid. Radioaktiivset kiirgust pole võimalik näha, kuulda, tunda, maitsta ega tunda selle lõhna. Inimorganismis ei ole sellise ohu tunnetamiseks vastavat organit. Piir,kust alates radioaktiivne
aastaks oli see tõusnud 1,45 miljardini ja oletatakse, et aastaks 2025 suitsetab 1,5 kuni 1,9 miljardit inimest. Maailma Terviseorganisatsiooni järgi suri aastal 2004 5,4 miljonit inimest suitsetamisest tingitud haigustesse. 20. sajandil võisid kokku surra nendesse 100 miljonit inimest!!! Eestisse jõudis tubakatarvitamine suhteliselt hilja. Suitsetamisse võib ka haigestuda haigustesse nt: kopsuvähk, ajuinsult, bronhiit, veresoonte lupjumine, kõrgvererõhutõbi, gangreen, südameinfarkt, vähkkasvajad. KANEP Kannabis tähendab kreeka keeles kanep. On olemas harilik kanep nimega Cannabis Sativa. On ka olemas india kanep nimega Cannabis Indica. Ja on ka olemas veel metsik kanep nime ga Cannabis Ruderalis. Eristatakse hulgaliselt erinevaid liike, alamliike, vorme, varieteete. Cannabis intersita Cannabis americana Cannabis chinensis Cannabis erratica Cannabis foetens Cannabis generalis
ajal. Tavaline haigestumise algus on 30. ja 60. eluaasta vahel. Alkoholi liigtarbimine. Alkohol ei tekita, kuid võib esile kutsuda podagrahoo seda põdeval inimesel. Valgurikka toidu söömine. Teatud rahvastel on kusihappesisaldus veres suurem, näiteks maooridel, polüneeslastel. Ülekaalulisus. Pahaloomulised protsessid ja nende ravi, näiteks paljud vähkkasvajad. Podagra esinemine suguvõsas. Diureetikumide või väikestes kogustes NSAIDide kasutamine. Neeruhaigused. Sümptomid Tüüpiline podagra avaldus on äge artriit ehk liigespõletik. Valuatakk tekib äkki ning tavaliselt vaid ühes liigeses, klassikaliselt suure varba põhiliigeses, sageli öösel magades. Hiljem võib haigus tabada pahkluu-, põlve-, küünarvarre-, käte ja jalgade
Geeniteraapiaorganismis asendatakse defektne geen tervega. 2)Päriliku eelsoodumusega haigused (komplekshaigused) Kujunevad välja pärilikkuse ja keskkonategurite koostoimel. Keskkonnategrid võivad soodustada või pidurdada päriliku eelsoodumusega haiguste teket. Oluline on profülaktika.Tervislikud eluviisid saagu inimesele harjumuseks. Päriliku eelsoodumusega on näiteks kõrgvererõhutõbi,suhkrutõbi,rasvatõbi,alkoholism,kopsuvähk jt. Vähkkasvajad on samuti päriliku eelsoodumusega haigused.Vähkkasvajad põhjustavad geeniregulatsiooni häired.Valede geenide avaldumine tuleneb genotüübi iseärasuste ja keskkonnatgurite koosmõjust. *Meditsiinigeneetika Pärilike haiguste sünieelne diagnostik(lootevedeliku proovist analüüs,koeproov koorioni hattudest). Suguvõsa uuringud. Pärilike haiguste profülaktika. Vähkkasvajate tekkepõhjuste uurimine ja mittekirurgilste ravimeetodite väljatöötlemine. 3)Mittepärilikud haigused
· põllumajandustöötajad · kalatöötlejad · jahindusega tegelevad töötajad 2 · jäätmekäitlejad · geoloogid · arheoloogid · arhiivide töötajad Risk, mis on seotud eelkõige jäätmekäitlusega: a) jäätmekäitlus ettevõttes (sorteerimine, komposti tegemine) allergia, nakkus(infektsioon)haigused, mille põhjuseks on bakterid, viirused; toksilised haigused (endo- ja mükotoksiinidest), isegi vähkkasvajad. b) heitveepuhastusjaamad c) meditsiiniasutuste kliiniliste jäätmete käitlemine d) vanade kommunikatsioonisüsteemide (veetrasside, kanalisatsioonisüsteemide) uuendus- ja taastustööd hepatiit A Meditsiinis ja teenindussektoris: a) nakatumise oht tervishoiusüsteemis, politseinike ja vanglaametnike hulgas hepatiit B, hepatiit C, HIV b) sotsiaalhooldustöötajad, kelle nakatumisoht tuleneb hooldatavate kodust
südametalitluse ja seedehäiretena ning köhana. Maailma Tervishoiu Organisatsiooni andmetel suitsetab maailmas keskmiselt iga kolmas üle 15.aasta vanune inimene. Järjekindel igapäevane suitsetamine toob kindlasti kaasa mürgitusefekte. Tubaka mõju ei pruugi avalduda igaühel mitte kohe ja ilmselt sellepärast eriti noored ei mõtlegi nende arvukate haiguste peale, mida suitsetamine endaga kaasa toob. Kõige olulisemad suitsetamisega seotud haigused on aju veresoonte haigused, vähkkasvajad, hingamiselundite kroonilised haigused. Kuigi pole võimalik ennustada, milline tubaka kogus võib vallandada mingi haiguse või millise aja jooksul haigus tekib, piisab ikkagi ka juba paarist sigaretist päevas, et põhjustada kahjustusi kopsukoes. Tubakasuitsu sissehingamisel moodustub üle 4000 keemilise ühendi ja tubaka tahked aineosad ärritavad nahka ja limaskesti. Tubakas ja selle keemilised ühendid jõuavad peaaegu kõikidesse organitese
tuumarelva väljatöötamise ehk nn Manhattani projekti raames 1942. aastal tööle salajane tuumareaktor, mis hakkas valmistama pommiplutooniumi. Radioaktiivkiirgus · Aatomituumade lõhustumisel ei vabane energia pelgalt soojusena, vaid ka radioaktiivse kiirgusena, mis on elusolenditele äärmiselt ohtlik. Ka natuke aega kiiritust saav inimene võib haigestuda kiiritustõppe ja surra. Aastaid hiljem võivad kiirgusohvritel hakata arenema vähkkasvajad. Ka nende lapsed ja lapselapsed pole ohu eest kaitstud, sest radioaktiivkiirgus kahjustab sugurakka ja kutsub järeltulijatel esile väärarenguid. · Radioaktiivset kiirgust pole võimalik näha, kuulda, tunda, maitsta ega tunda selle lõhna. Piir,kust alates radioaktiivne kiirgus pidavat ohtlik olema, on ainuüksi hinnanguline. Tuumaplahvatuse efektid Tuumapommiplahvatuses tekkinud energia jaotub järgmiselt:
Kolm päeva pärast Hiroshima hävitamist heitis teine B-29-tüüpi pommituslennuk nimega Bock's Car (Ollekaru) teise aatomipommi Rasvamagu Nagasaki linnale. Hävitati kõik 1,8 ruutmiilisel (4,5 km2) alal, taas taped või vigastati kümneid tuhandeid inimesi. Suurem osa 200 000 inimesest, kes hukkusid Hiroshimas ja Nagasakis, olid naised, lapsed ja vanamehed. Ellujäänud said mitmesuguse astme põletushaavu ja haigestusid kiiritustõppe. Kummagi linna elanikel tekivad vähkkasvajad veel 50 aastat pärast tuumaplahvatusi. 7. augustil tõi New York Times ära USA presidendi Harry S. Trumani ütilise: "Me panime mängu kaks miljardit dollarit ajaloo suurimas teaduslikus õnnemängus, ja me võitsime." Aatompommi katsetamine Uuringud aatomipommi loomiseks algasid USAs veebruaris 1940. Valitsus eraldas selleks teadlastele 6000 dollarit. Kuid 1942. aastaks olid tööd muutunud üle USA nii laialdaseks, et juhtimise võttis enda kätte sõjadepartemang. Füüsik J
rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus, abordi tegemise võimalus) 8)kooselu traditsioonid (millal tavaks alustada kooselu, kas elatakse monogaamselt, polügaamselt vms., kui palju partnereid inimesel elu jooksul) 9)võimalused laste kasvatamiseks (toit, raha, eluase, riigi poliitika) 5. Suremus arengumaades: halb arsiabi kättesaadavus, epideemiad, toidu-ja veepuudus. Arenenud riikides: südame-ja veresoonkonna haigused, vähkkasvajad, liiklusõnnetused, enesetapud, kuritegevus, kk saastatud. 6.Miks naised elavad kauem, kui mehed. meestega juhtub rohkem õnnetusi (liiklusõnnetused), nad suitsetavad ja joovad rohkem, töötavad üle ning neil võivad tihedamini esineda infarktid ja nad teevad kergemini enesetappe, naised elavad tervislikumalt. 7.Probleemid seoses rahvastiku vananemisega. muutused toimuvad nii tervishoius, sotsiaalhoolekandes, vaba aja veetmises, pensionipoliitikas,
Enamik kasvatajaid on arvamusel, et küllaldane pinnase niiskus hilissuvel ja varasügisel on vajalik hoidmaks ära liigset viljade lõhkemist. Sisaldus :Keskmise suurusega granaatõun sisaldab ¾ tassi seemneid või ½ tassi mahla. Väga vitamiinirikas . Maitse : Maitse on mahlakas ja magus või magus-hapu . Kustutab suurepäraselt janu. Granaatõuna mahla polüfenoolid mõjuvad efektiivselt järgmiste hädade puhul: - rakkude vananemine - kroonilised põletikulised protsessid - vähkkasvajad, eriti eesnäärme vähk - ateroskleroos ja südame-veresoonkonna haigused 6 Kiivi : (Pilt 1.7 , Pilt 1.8 ) ladina keelne nimetus : Actinidia chinensis Välimus : Piklikümar roheka viljalihaga lõunamaine puuvili . Kiivil on pruun karvane kest, roheline ja klaasjas seemneterohke viljalihaga . Kiivil on algul roheline, valmides roostepruuniks muutuv õhuke, kuid
Kala lõhn amiinid, aldehüüdid, ketoonid. Veini lõhn - aldehüüdid, ketoonid, estrid. Lillelõhnad alkoholid + aldehüüdid Leidub kohvis, leivas ja küpsetes puuviljades - on taimede ainevahetuse saaduseks. Tekivad : õhku autode heitgaasidest, tubaka ja marihuaana suitsust. (marihuaana põhjustab DNA muutusi, Alzheimeri tõbe) Rasva kõrbemisel pannil tekivad mürgised aldehüüdid ära kasuta vana kõrbenud rasva uuesti vähkkasvajad. Keemilised omadused: Põlevad hästi 2CH3CHO + 5O2 = 4CO2 + 4H2O C4H9CHO + 7O2 = 5CO2 + 5H2O Aldehüüdide redutseerumisel = alkohol Aldehüüd + H2 = alkohol HCHO + H2 = CH3OH (metanool) Aldehüüdide oksüdeerumisel tekib orgaaniline hape ehk karboksüülhape. CH3CHO + Ag2O = CH3COOH + 2Ag etanaal = etaanhape/äädikhape Metanaal - HCHO (formaldehüüd) Omadused: värvitu gaas, terava lõhnaga, väga mürgine,
kogu organismi. Kui organismis on piisavalt E vitamiini, säilub paremini ka A vitamiin ja see on hea silmanägemisele (aitab keskealistel paremini silmi fokusseerida). Vitamiin E soodustab toitainete transporti rakkudeni ja vähendab vere kolesteroolisisaldust. Kui vitamiin E-d on vähe, võivad tekkida sigimatus või raseduse katkemine, aneemia, kuiv nahk, lihaste kängumine, muutused südames, ateroskleroos, vähkkasvajad. NB! Positiivse toime tõttu naha elastsusele on ta mitmete kreemide oluline komponent. Parimad allikad on rafineerimata taimeõlid, idud, kalamaks, pähklid, kõik terved seemned, oliivid, täisterajahu, lehtsalat, porgand, tomat. Vähesel määral on teda võis, munades, kalades, õige vähe enamuses puu- ja juurviljades. Cvitamiin Tuntud askorbiinhappena, suurendab kaitsevõimet, vähendab allergiat, soodustab haavade paranemist, kaitseb paljusid teisi vitamiine oksüdeerumise eest
Mõlemad nad on kultuurtaimed, looduslikult neid ei esine. Nende kahe tubakaliigi esivanemad pärinevad Lõuna-Ameerikast. Mahorkatubakat kasvatatakse tänapäeval suhteliselt vähe, mille üheks põhjuseks on tema tagasihoidlikum kasv. Tubakasuitsust on leitud ligi 4000 erinevat keemilist ühendit. Paljud neist on tervisele kahjulikud.Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid. Tubakasuitsus sisalduvad ained Haigused ·vähkkasvajad ·Ajuinsult ·Südameinfarkt ·Gangreen ·bronhiit ·veresoonte lupjumine ·Kõrgvererohutõbi Mida teeb suitsetamine Pulss kiireneb ja vererõhk tõuseb. Hapnikusisaldus veres Süda ja väheneb, see põhjustab naha kahvatust ja peavalu. veereringeelundid Ahendab veresooni. Suurendab südamelihase infarkti ohtu. Kopsude kahjustuse tase on sõltuv suitsetatud ajast.
Kuna tubaka mõju ei pruugi avalduda igaühel, siis ei mõtle noor inimene tavaliselt neile haigustele, mida teadlased tänapäeval seostavad suitsetamisega. Siiski peaks teadma suitsetamise tegelikku mõju ja seda kõike, millega suitsetaja riskib. 1 SUITSETAMINE Kõige olulisemad suitsetamisega seotud haigusgrupid on: - vere ringeelundite haigused, sh aju veresoonte haigused - vähkkasvajad - hingamiselundite, sh kopsude kroonilised haigused Enamik neist kulgeb organismis pöördumatute muutustega ning nende ravi on väheefektiivne. Nimetatud haiguste tekkerisk on suitsetajal oluliselt suurem kui mittesuitsetajal. On kindlaks tehtud, et 30% kõikidest vähijuhtudest (kopsuvähi osas 90%), 80% kroonilistest kopsuhaigustest ning 20% südamevereringe haigustest (ka südamerabandus) on seotud suitsetamisega
veel mõne hormooni moodustumine pidurdub ainult ööseks. Hommikuti käivitub koos esimeste valguskiirtega melatoniini, kilpnäärme- ja neerupealisehormooni tootmine täie hooga, mis ajabki vanad tundpoolteist enne nooremat rahvast üles. Samas kannatab 1015 protsenti vanemaealistest krooniliste unehäirete käes. Unehäirete põhjuseks on sageli kroonilised valud, jalakrambid, luu- või liigesevalud, vähkkasvajad. Südamehaiged võivad ärgata hirmu pärast, mida tekitab õhupuudus. Astmahaigete und segavad öised südameastma atakid. Neid annab vahel vältida, kui panna pea alla kõrgem padi, mis tagab parema vereringe. Ajutisi unehäireid toovad kaasa ka külmetushaigused, gripid ja paragripid, sest palaviku ajal sonimine ei lase välja puhata. Ka ei pruugi hea uni taastuda tükk aega pärast seda, kui palavik on kadunud ja päeval on enesetunne juba päris hea. Selline unetus läheb
geneetilise muutlikkuse allikas. Tulenevalt muutuste ulatusest geneetilises materjalis võime eristada geen-, kromosoom- ja genoommutatsioone. Tegureid, mis tekitavad pärilikke muutusi, nimetatakse mutageenideks. Modifikatsiooniline muutlikkus tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest. Paljud vähkkasvajad on tingitud inimese geeniregulatsiooni häiretest. Pärilik muutlikkus jaguneb kombinatiivseks ja mutatsiooniliseks muutlikkuseks. Tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse piire nimetatakse reaktsiooninormideks. 6 Liis Tekkepõhjustest tulenevalt võime eristada pärilikke, mittepärilikke ja
geen-, kromosoom- ja genoommutatsioone. Tegureid, mis tekitavad pärilikke muutusi, nimetatakse mutageenideks. 6 Sest nii on kombeks. Viljar Veidenberg Modifikatsiooniline muutlikkus tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest. Paljud vähkkasvajad on tingitud inimese geeniregulatsiooni häiretest. Pärilik muutlikkus jaguneb kombinatiivseks ja mutatsiooniliseks muutlikkuseks. Tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse piire nimetatakse reaktsiooninormideks. Tekkepõhjustest tulenevalt võime eristada pärilikke, mittepärilikke ja pärilike eelsoodumustega haigusi.
ühiskonnale kõrge. Kaitseks töökohas toimivate bioloogiliste ohutegurite eest peab tööandja võtmatarvitusele abinõud, arvestades ohuteguri nakatumisvõimet. 3.TÖÖKOHTADEST JA TÖÖPROTSESSIDEST TULENEV RISK Risk, mis on seotud eelkõige jäätmekäitlusega: a) jäätmekäitlus ettevõttes (sorteerimine, komposti tegemine) - allergia, nakkus(infektsioon)haigused, mille põhjuseks on bakterid, viirused; toksilised haigused (endo- ja mükotoksiinidest), isegi vähkkasvajad. b) heitveepuhastusjaamad c) meditsiiniasutuste kliiniliste jäätmete käitlemine d) vanade kommunikatsioonisüsteemide (veetrasside, kanalisatsioonisüsteemide) uuendus- ja taastustööd - hepatiit A Meditsiinis ja teenindussektoris: a) nakatumise oht tervishoiusüsteemis, politseinike ja vanglaametnike hulgas - hepatiit B, hepatiit C, HIV b) sotsiaalhooldustöötajad, kelle nakatumisoht tuleneb hooldatavate kodust
Organismiväliselt nt kemikaalid, ravimid, temperatuur, valgus, toitainete kättesaadavus Organismisiseselt: hormoonid ja ainevahetus Geenide avaldumise häireid Mutatsioon päranduv geneetilise informatsiooni muutus Piisab ühe nukleotiidi muutusest DNAs, et ahelasse lülitataks vale aminohape Downi sündroom (21.kromosoomi on 3, mitte 2) Organismivälised tegurid ja geenide avaldumine Ravimid, mürgised ained (alkohol, tubakas) Vähkkasvajad Healoomuline kasvaja kontrolli alt väljunud rakud ümbritsevatesse kudedesse tungida ei suuda Pahaloomuline kasvaja rakud suudavad tungida ümbritsevatesse kudedesse Prioonhaigus tekitavad vigase struktuuriga valgud prioonid. Mendeli esimene seadus ehk ühetaolisusseadus: P AA x aa F1 Aa Aa Aa Aa (kõik kollased) F2 AA Aa Aa aa (¾ kollased ja ¼ rohelised) I e ühetaolisusseadus) Homosügootsete (AA ja aa) isendite ristamisel on esimese põlvkonna
kannab laiali mööda kogu organismi. Kui organismis on piisavalt E vitamiini, säilub paremini ka A vitamiin ja see on hea silmanägemisele (aitab keskealistel paremini silmi fokusseerida). Vitamiin E soodustab toitainete transporti rakkudeni ja vähendab vere kolesteroolisisaldust. Kui vitamiin E-d on vähe, võivad tekkida sigimatus või raseduse katkemine, aneemia, kuiv nahk, lihaste kängumine, muutused südames, ateroskleroos, vähkkasvajad. NB! Positiivse toime tõttu naha elastsusele on ta mitmete kreemide oluline komponent. Parimad allikad on rafineerimata taimeõlid, idud, kalamaks, pähklid, kõik terved seemned, oliivid, täisterajahu, lehtsalat, porgand, tomat. Vähesel määral on teda võis, munades, kalades, õige vähe enamuses puu- ja juurviljades. Vitamiin K Soodustab vere hüübimist, suurendab veresoonte vastupidavust, mõjub valuvaigistavalt, tugevdab lihaseid
E-vitamiini saame põhiliselt taimse päritoluga toiduainetest. Eriti head allikad inimese jaoks on nisuiduõli, päevalilleõli, päevalilleseemned, maapähkliõli, kaer, oder, porgand jm [LISA1]. Ühendi imendumiseks on vaja rasvast keskkonda. Põhilised varud on rasvkoes ja maksas, vähem ka neerupealistes ja südames [1, lk 33]. Kui vitamiin E-d on vähe, võib tekkida sigimatus või raseduse katkemine, aneemia, kuiv nahk, lihaste kängumine, muutused südames, ateroskleroos, vähkkasvajad [1, lk 34]. Positiivse toime tõttu naha elastsusele on ta mitmete kreemide oluline komponent. 4.4. K – vitamiin C. Dam sooritas mitmeid katseid vere hüübimise ja toidu koostise vahelise seostega. 1939. aastal tõestasid C. Dam ja P. Karrer vitamiin K keemilise struktuuri ning ka selle ühendi vitameeria. Vitamiin K tähis tuleneb saksakeelsest sõnast Koagulation [4, lk 29]. K-vitamiini saab suhteliselt vähestest toiduainetest, kuid seda sünteesitakse ka
polüneuropaatia ja vaskuliit. Diabeet. Enam kui pooltel diabeediga inimestel tekib teatud tüüpi neuropaatia. Nakkused. Nende hulka kuuluvad teatud viiruslikud või bakteriaalsed infektsioonid, sealhulgas puukborrelioos, vöötohatis, Epstein-Barri viirus, B- ja C-hepatiit, pidalitõbi, difteeria ja HIV. Päritud häired. Sellised häired nagu Charcot-Marie-Toothi tõbi on pärilikud neuropaatia tüübid. Kasvajad. Kasvajad, vähkkasvajad (pahaloomulised) ja vähkkasvajad (healoomulised), võivad areneda närvidele või ajada närve. Samuti võib polüneuropaatia tekkida mõne organismi immuunvastusega seotud vähi tagajärjel. Need on degeneratiivse häire vorm, mida nimetatakse paraneoplastiliseks sündroomiks. Luuüdi häired. Nende hulka kuuluvad veres ebanormaalne valk (monoklonaalsed gammopaatiad), luuvähi vorm (müeloom), lümfoom ja haruldaste haiguste amüloidoos.
mida veri kannab laiali mööda kogu organismi. Kui organismis on piisavalt E vitamiini, säilub paremini ka A vitamiin ja see on hea silmanägemisele (aitab keskealistel paremini silmi fokusseerida). Vitamiin E soodustab toitainete transporti rakkudeni ja vähendab vere kolesteroolisisaldust. Kui vitamiin E on vähe, võivad tekkida sigimatus või raseduse katkemine, aneemia, kuiv nahk, lihaste kängumine, muutused südames, ateroskleroos, vähkkasvajad. NB! Positiivse toime tõttu naha elastsusele on ta mitmete kreemid oluline komponent. Parimad allikad on rafineerimata taimeõlid, idud, kalamaks, pähklid, kõik terved seemned, oliivid, täisterajahu, lehtsalat, porgand, tomat. Vähesel määral on teda võis, munades, kalades, õige vähe enamuses puu- ja juurviljades. Ravimtaimed. Piparmünt.
..................................................................................................................6 1.1. Alkoholi olemus.....................................................................................................6 1.2. Alkoholi mõju........................................................................................................7 1.2.1. Südame- ja veresoonkond..............................................................................8 1.2.2. Vähkkasvajad.................................................................................................8 1.2.3. Vaimne tervis..................................................................................................9 1.2.4. Maksahaigused...............................................................................................9 1.2.5. Alkoholi mõju ajule........................................................................................9 1.2.6. Esimesed märgid
ja närvisüsteemile. Selle defitsiidil tekkib luude pehmumine, hammaste lagunemine, lihasnõrkus ja lühinägelikkus. Vitamiin D-d leidub kalas, lihas, maksas, munas, juustus, seentes, võis, pärmis ja peamiselt päikesevalguses. Vitamiin E-l on kaitsefunktsioon teiste vitamiinide ja rakkude ees ja sel on vähivastane toime, ning kaitseb vananemise eest. Selle vähesusel võib tekkida sigimatus või raseduse katkemine, aneemia, kuiv nahk või vähkkasvajad. Parim allikas on rafineerimata taimeõlid, idud, kalamaks ja pähklid-seemned. B-rühma vitamiinid osalevad toitainete ainevahetuses, tagavad vereloome ja närvisüsteemi stabiilsuse. Nende puudusel tekkib väsimus, unetus, närvilisus ja närvipõletikud. Allikateks on kõik toiduained, peamiselt pärm, maks ja kanamunad. Vitamiin C suurendab kaitsevõimet, vähendab allergiaid ja soodustab haavade paranemist.
kasvu protsessides, millega on seotud paljud haigusseisundid. Bakterid, viirused kasutavad raku pinnal asuvaid süsivesikuid, mis retseptoritena toimivad, peremeesraku äratundmiseks. Äratundmises ei osale vabad sahhariidid, vaid glükokonjugaadid - glükoproteiinid, proteoglükaanid, glükolipiidid. Suhkru osa sellest ulatub membraanist välja, toimides markerina. Oluline roll on glükosfingolipiididel, mis osalevad kasvu regulatsioonis (vähkkasvajad), olles samuti ka inimese veregrupi määrajad. Suhkrud ravimina Paljude antibiootikumide struktuuri osad. Streptomütsiin. Ebahariliku kujuga süsivesikud on tihti vajalikud aktiivse ravimi saamiseks, aeglustades sauti bakteriliini resistentsuse teket. Mehhanism tundmata. Asidotümidiin (HIV), atsükloviir. Digitoksiin (südamepuudulikkus). Loeng II Valgu struktuuritasandid 1. Primaarstruktuur – peptiidahel aminohapetest 2
annaabi.ee 
