Niiluse kruiise soovitan inimtüübile, kes soovib näha kauneid vaateid ning eksootilisi elamusi, mida pakuvad õhtused programmid, millest isegi osa saab võtta. 3.Kruiis A) Mille poolest erinevad Euroopa ja USA kruiisireisija kruiisi valikul? Euroopa kliendile on tavaliselt tähtsad sihtsadamad, kus laev kruiisi ajal peatub. Ameeriklane taas pöörab enam tähelepanu laevale endale ja laeval pakutavatele teenustele. B) Millised on tähtsaimad kruiiside algussadamad Vahemerel? Tähtsamateks kruiiside algussadamateks on Hispaania, Barcelona; Itaalia, Civittavecchia; , Veneetsia; Kreeka, Pireus; Türgi, Istanbul. Kokkuvõte Tööd koostades leidsin mitmeid huvitavaid objekte Kopenhaagenis, mida külastada ning google mapi kasutades koostasin ka graafiku, mille järgi reaalselt reis võimalik läbida. Teise ja kolmanda punkti koostamiseks tuli aga läbi lugeda kaks artiklit Timo Kauppineni artikkel ,,Kuidas valida see õige kruiis
sajand, mil linn ehitati tänu kaubandusest saadud tulule suurel määral ümber. 15. sajandist pärinevad ka enamik tänaseni säilinud ehitusmälestisi: keskaegsed kaupmehemajad, kirikud, gildihooned ning raekoda. Tallinna vanalinn on kauneim monument kunagise hansalinna võimule ja vaimule. Nii nagu soodustas kaubanduse areng linnade teket, soodustasid ka linnad kaubanduse arengut. Kuna kaubandus andis suurt tulu muutusid ka linnad peagi jõukaks. Pärast ristisõdasid elavnes kaubavahetus Vahemerel. Juba enne olid Aasia kaubad jõudnud läbi araablaste vahenduse Euroopasse, kuid muidugi tunduvalt kallimana. Vahemerel haarasid endale juhtpositsiooni Veneetsia ja Genova linnriik, vallutades endale ka ümbritsevaid valdusi. Enamus kaubateedest läkski nende kontrolli alla. Teine tähtis kaubatee oli Põhja-Euroopas. See kulges mööda Põhja- ja Läänemerd Venemaale. Seal hakkas hoogustuma hansakaubandus. Loodi seltse, mis aitasid kaupmeestel seista ühiste huvide eest
1.Maadeavastuste eeldused, põhjused ja tagajärjed E: Euroopas tunti kompassi; Euroopas leidus piisavalt merresõidukogemustega mehi; Pürenee poolsaarel leidus palju sõjakaid rüütleid; Türklaste vallutused takistasid Vahemerel kauplemist. P: Idamaid kujutati ette väga rikastena; India kaubad olid araablaste vahenduse tõttu kallid; Euroopas oli puudus väärismetallidest; Türklaste vallutused takistasid vahemerel kauplemist. Tagajärjed Euroopas: Kaubanduse raskuspunkt liikus põhja poole; Kauba- ja fondibörsi teke; Hindade revolutsioon; Aardus maailmapilt (geograafia, zooloogia, botaanika, etnoloogia); Arenes laevaehitus ja navigatsioon; Tulid juurde nt mais, süüfilis, tomat. Tagajärjed Ameerikas: Koloniseerimine (paljaksröövimine, euroopaliku elulaadi pealesurumine, kristianiseerimine, kohaliku elulaadi/kultuuri hävitamine); Tulid juurde nt
Ümbruskonna talupojad tulid aga linna turule, et müüa põllumajandussaadusi ja osta vajalikke tarbeesemeid. Kaubandussidemed tekkisid ka kaugemate piirkondadega. Kaubitsemine andis suurt tulu ja nii võis kiiresti rikastuda, kuid samal ajal oli see tegevus ka ohtlik - teedel varistsesid röövlid, merel ähvardasid kaubalaevu piraadid ja tormid. Seega võisid paljud kaupmehed jääda ilma nii varandusest kui ka elust. Kaupmees pidi olema julge ja ettevõtlik. Kaubandus Vahemerel Lääne-Euroopale oli kõige tähtsamaks kauplemine Idamaadega. Kaubatee sinna kulges mööda Vahemerd. Araabiamaadest tulid täislastis laevad Itaaliasse, sealt edasi viidi kaup mööda maismaad üöe Alpide Lääne- Euroopasse. Erilise õitsengu saavutasid tänu Vahemerel peetavale kaubavahendusele Idamaadega just Itaalia linnad, eelkõige Veneetsia ja Geonova. Enamik peamisi kaubateid oli nende kontrolli all, kuid seiklushimulised Itaalia
reguleerisid ühenduse siseelu, eriti põhjalikult ühiseid pidustusi ja usulisi toiminguid, tuli raes kinnitada. Seega olid linnaelanike ühendused pidevalt rae kontrolli all. Samas arvestas raad jõukamate linnakodanike ühenduste arvamusega olulisemate küsimuste otsustamisel. Kaubanduse areng soodustas linnade teket ja linnad omakorda soodustasid kaubanduse arengut. Kuna kaubandus andis suurt tulu muutusid ka linnad jõukamaks. Pärast ristisõdasid elavnes kaubavahetus Vahemerel. Vahemerel haarasid endale juhtpositsiooni Veneetsia ja Genova linnriik ning enamus kaubateedest läks nende kontrolli alla.Teine tähtis kaubatee oli Põhja-Euroopas. See kulges mööda Põhja- ja Läänemerd Venemaale. Seal hakkas hoogustuma hansakaubandus. XIII sajandil räägiti juba linnade hansast - tekkis Hansa Liit. See liit ühendas eri aegadel rohkem kui 160 Põhja-Saksamaa, Madalmaade ja Liivimaa kaubalinna. Niipalju linnu ei kuulunud kunagi Hansa liitu korraga, tavaliselt oli hansalinnu neid
islamit aintsaks õigeks religiooniks. Nad ei tohtind kristlastega lõppliku rahu sõlmida vaid vaherahu. Osmanite riigiga liidetud aladel elas palju kristlasi kellelt küsiti makse et saaksid jääda oma usu juurde Kristlased ei tohtind elada islami pühakodade mošeede läheduses Sõjad Ruroopas Osmanite sõjaline edu sundis Euroopas riike koostööle Türgi sõdade eesotsas seisid Veneetsia, sest sealsed kaupmehed konkureerisid türklastega vahemerel 17. sajand teisel poolel hakkasid Habsburgid plaanima ungari tagasivallutamist Pärast 20-aastase vaherahu lõppu asusid türkalased uuele pealetungile
Suured maadeavastused 7.klass Varauusaeg • 13.sajandil Marco Polo • Hiina, India • 15.-17. sajandil • Varauusaeg-suurte maadeavastuste ajastu Avastusretke põhjused • 15.sajandil-Poliitiline ja majanduslik olukord • Vahemerel muutus kauplemine keeruliseks • Kaupad muutusid kallimaks • Väärismetalli puudus • Idamaad, eriti India- erakordselt rikkad • Äri- kui ka ristisõjaprojekt Keskaja tehnika uuendus • Kompass- hiinlaste leiutis • 14.sajandi merekaardid • Karavell (väike, kerge purjelaev, millele oli iseloomulik kõrge ahtriosa) • Karakk (15.-17.sajandil) • Galeoon (16.sajandil) Maadeavastajad • Bartolomeo Diaz- Meretee Indiasse; Brasiilia avastamine
· Tsivilisatsiooni langus :lossid hüljatud, kiri unustatud,elanike arvu langus · Osa kreeklasi rändas üle Euguse mere Väike-aasia läänerannikule Arhailine periood · U 800-500 aastat eKr · Suurenes elanike arv, kujunesid linnad · Ülemkihi tekkimine · Sidemete tihenemine välismaailmaga,idamaade mõjud · 8000 ekr foiniiklase vahendusel võeti kasutusele kiri · 776 ekr olümpiamängud · 8.saj ekr kreeklaste kolonisatsioon vahemerel Klassikaline periood · U 500 -388 aastat ekr · Kreeka pärsia sõjad 500-478 eKr · Kreeka hiilgeaeg 480 -431 ekr kujunes demokraatlik riigikord · Ateena esiletõus · Peloponnesose sõda 431-404 ekr · Sparta sõda 404 371 eKr · Makedoonis esiletõus 359-338 eKr Hellenismiperiood 338- 30 aastat ekr Valitseja aleksander suur
Välispoliitika, massirepressioonid - Paar kuud pärast sõja lõppu hakkas NL ette valmistama uut sõda (ideoloogilist), vaenlasteks äsjased liitlased USA, Inglismaa - 1945 esitas NL Türgile territoriaalseid pretensioone, nõudes nn Türgi Armeenia loovutamist; keeldus vägesid välja viimast Iraanist; nõudis hooldusõigust Itaalia koloonia Tripoli (Liibüa) üle, et luua seal tugipunkt Vahemerel. Nõukogude valitsus toetas aktiivselt kreeka kommuniste, kes alustasid sissisõda oma valitsuse vastu - Repressioonid olid eelkõige intelligentsi ja haritlaste vastu (neilt kardeti kõige suuremat ohtu vastuhakkamisena) - Repressioonid tabasid ka komparteid - Sõjajärgsetel aastatel pidas Nõukogude Liit sõda omaenese rahva vastu metsavendlus Balti riikides, rahvaliikumine Lääne-Ukrainas
Rooma kultuuri tähtsus: roomlased võtsid üle kreeka kultuuri, neist omakorda kasvas välja keskaegne Euroopa kultuur. II Rooma ajaloo põhietapid 8.-5. saj. eKr etruskide aeg. Kesk- ja Põhja-Itaalia olid etruskide võimu all 1) 753-509 eKr kuningate aeg. Rooma linna tekkimine (Romuluse ja Remuse müüt). 7 kuningat 2) 509-265 eKr varane vabariik. Perioodi lõpuks oli kogu Itaalia Rooma võimu all 3) 264 -133 eKr Rooma ülemvõimu kujunemine Vahemerel Puunia sõjad: roomlaste ja Kartaago vahel 3.-2. saj eKr · Teine Puunia sõda 216 eKr roomlaste võit Cannae lahingus. kartaagolaste väepealik Hannibal. 146 eKr liideti Makedoonia ja Kreeka 4) 133-30 eKr kodusõdade periood ja vabariigi langus kodusõjad väepealike vahel võimuvõitluses Caesari ja Pompeiuse vahel jäi peale Caesar, sai Rooma riigi ainuvalitsejaks
Trafalgari merelahing nurjas Napoleoni plaani vallutada Inglismaa. Pärast Trafalgari lahingut otsustas Napoleon Inglismaa põlvili suruda majanduslike abinõudega. 1806.Aastal Napeloen kuulutas välja majandusblokaadi.Kõik kes olid seotud prantsusmaaga ei saanud enam kaubelda inglismaaga. Saareriigi kaubalaevadele suleti kõik sadamad Põhja ja läänemerel, Atlandi ookeanil ning vahemerel. inglismaa jäi kontinentaalblokaadi. Inglismaa tõesti sai kahjustada sellest kuid Inglismaa suutis sellest üle saada. Inglismaa suurendas kaubavahetust oma ülemerekolooniatega. Hakati ka kaaperdama Prantsusmaa ja tema liitlaste kaubalaevu. Majandussõda mõjutas ka Prantsusmaa enda ja ta liitlaste majandus elu. Prantsusmaa hinnad tõusid kuni 300% 1805'est kuni 1812 aastani.
Trafalgari merelahing nurjas Napoleoni plaani vallutada Inglismaa. Pärast Trafalgari lahingut otsustas Napoleon Inglismaa põlvili suruda majanduslike abinõudega. 1806.Aastal Napeloen kuulutas välja majandusblokaadi.Kõik kes olid seotud prantsusmaaga ei saanud enam kaubelda inglismaaga. Saareriigi kaubalaevadele suleti kõik sadamad Põhja ja läänemerel, Atlandi ookeanil ning vahemerel. inglismaa jäi kontinentaalblokaadi. Inglismaa tõesti sai kahjustada sellest kuid Inglismaa suutis sellest üle saada. Inglismaa suurendas kaubavahetust oma ülemerekolooniatega. Hakati ka kaaperdama Prantsusmaa ja tema liitlaste kaubalaevu. Majandussõda mõjutas ka Prantsusmaa enda ja ta liitlaste majandus elu. Prantsusmaa hinnad tõusid kuni 300% 1805'est kuni 1812 aastani.
Teine maailmasõda kui inimkonna ajaloo pöördepunkt Teine maailmasõda toimus 1. september- 2. september 1945. Sõda toimus Euroopas, Vaiksel ookeanil, Atlandi ookeanil, Kagu-Aasias, hiinas, Lähis-Idas, Vahemerel, Aafrikas ja Põhja- Ameerikas. Sõja algatas Saksamaa, kui tungis oma liitlastega Poolale kallale. Kuidas on Teine maailmasõda mõjutanud 21. sajandi alguse maailma? Tänu Teisele maailmasõjale hakkas majandus arenema. Algas tehnika areng, masinate ehitus, inseneri mõtlemine, lennukite ehitus, leivatööstus, teleajastu ja rakettide tootmine. Rongide asemel said liiklusvahenditeks autod ning sisemeredele ja väinadele ilmusid autopraamid. Tööstuses hakati tööjõuna naisi rakendama
Suured maadeavastused Maadeavastuste eeldused Maailmapildi areng. Vajadus idamaiste luksuskaupade järele. Vajadus uute mereteede järele (türklaste tõttu ei saanud Vahemerel idamaadega kaubelda). "Kullajanu". Rikastumissoov. Seiklusjanu. Maadeavastuste eeldused Paremad meresõidu oskused. Täpsemad mõõteriistad. Kompass. Uus laevatüüp karavell. Maadeavastuste algus 15. sajand. Esmalt hakkasid Indiasse viiva meretee otsingutega tegelema portugallased ja hispaanlased. 1487 Bartolomeo Diaz: jõudis Aafrika lõunatippu (Hea Lootuse neem). Vasco da Gama: Portugali meresõitja.
rajasid tihti ka uusi asulaid. Paljudest said erakordselt rikkad ja rahvarohked linnad. Kõige tähtsam neist oli Aleksandria, millest kujunes Vahemere maade suurim linn. Kuulsad olid ka Antiookia Süürias ja paljud teised. Vahemere idaranniku linnade välisilme, arhitektuur ja elulaad muutusid kreekapäraseks. Rajati templeid, teatreid, gümnaasiume, sammaskäikudest piiratud väljakuid, saadione linna serval ja muid avalikke ehitisi. Kaubandus Vahemerel elavnes senisega võrreldes veelgi ja rikastekodanike kätte kogunes sageli hiigelvarandusi. Hellenistlikud valitsejad soosisid kultuuri, demonstreerides sellega oma tarkust ja suuremeelsust. Nad rajasid linnadesse uhkeid ehitisi ja kutsusid oma lähikonda tuntud poeete ja õpetlasi kogu hellenistlikust maailmast. Aleksandriast sai hellenismiaja silmapaistvaim kultuurikeskus. Teise suurema kultuurikeskusena kerkis esile Pergamon.
flotilliülemaks Riiga. 1812. aastal viidi ta üle teenistusse Mustale merele, kus määrati kõigepealt fregatt "Minerva" ja seejärel 1818. aastal fregatt "Flora" komandöriks. Hilisem teenistuskäik Pärast naasmist maadeavastusreisilt jätkas Bellingshausen teenistust 1821. aastal 15. laevastikuekipaazi komandörina. 1826. aastal määrati ta laevasalga komandöriks, kuhu kuulusid laev "Konstantin" ja fregatt "Jelena". Laevasalga ülesandeks oli korraldada Vahemerel kaadriväemeeskondade praktilist meresõiduväljaõpet. Uue ülesande käigus ülendati Bellingshausen kontradmiraliks.1828. aastal saateti ta väljaõpetatud meeskonnaga vastpuhkenud Vene-Türgi sõtta Mustale merele. 1829. aastal määrati ta meeskonnaga laevale "Pariis". 6. detsembril 1830 nimetati Bellingshausen viitseadmiraliks ning kuni 1839. aastani teenis ta Tallinnas Balti laevastiku 2. Flotilli divisjoni komandörina. 15. juulil 1839. aastal
Uutest linnadest oli tähtsaim Egiptuses Niiluse suudme lähedal paiknenud Alexandria, millest kujunes Vahemere maade suurim linn. Kuulsad olid ka Antiookia Süürias ja paljud teised. Vanade linnade seast tõusis eriti esile Pergamon Väike-Aasias. Vahemere idaranniku linnade välisilme, arhitektuur ja elulaad muutusid kreekapäraseks. Rajati templeid, teatreid, gümnaasiume, sammaskäikudest piiratud väljakuid, staadione linna serva ja muidu avalikke ehitisi. Kaubandus Vahemerel elavnes senisega võrreldes veelgi ja rikaste linnakodanike kätte kogunes sageli hiigelvarandusi. Ka orjapidamine võttis varasemaga võrreldes veelgi suuremaid mõõtmeid. Linnu valitseti traditsioonilisel viisil: tegutsesid linnanõukogud, igal aastal valiti riigiametnikke ja mõnes Kreeka linnas korraldati ka rahvakoosolekuid. Kuid linnade võimuorganite volitused piirdusid nüüd enamasti siseasjade korraldamisega. Välisküsimustes
tähtsaim Aleksandria-vahemeremaade suurim linn, kultuurikeskus, vanadest linnadest, ratsa ja vankrisõiduks tänavad,avalikud pargid,kuningalossi ala,suur sadam, tuletorn,lossi süvendatud sadam,teater,templid,suur kaubasadam,kalmistu,amfiteater,staadion, monumendid ja pühamuid,kohtu, hipodroom, Museion-muusade pühamu,suure raamatukoguga,Pergamon väike-aasias oli kultuuri keskuseks.Kogu eluolu kreekapärane, rajati templeid,teatreid,väljakuid,staadione, gümnaasiume, kaubandus vahemerel, rikastumine, orjapidamine, linnanõukogud, igal aastal riigiametnike, mõnes linnas rahvakoosolekud, välisküsimustes alluti maa omanikule Kultuur-valitsejad soosisid näidates oma tarkust, suuremeelsust, rajati uhkeid ehitisi, kutsuti õukonda õpetlasi ja poeete,kirjandus- silmapaistvaim zanr oli luule eesmärk valitsejatele meelelahutust pakkuda mitte arutleda ühiskonna probleeme, aines mütoloogiast, karjuste armastus,valitsejate perekonna ülistus,
kus jaanuaris 1821 avastati Peeter I saar ja Aleksander I maa, mida tänapäeval pigem Aleksandri saareks nimetatakse. Elukäik Pärast naasmist maadeavastusreisilt jätkas Bellingshausen teenistust 1821. aastal 15. Laevastikuekipaazi komandörina, 1826. aastal määrati ta laevasalga komandöriks, kuhu kuulusid levad "Konstantin" ja fregatt "Jelena", mille ülesandeks oli Vahemerel kaadriväekipaazide praktiliseks meresõiduväljaõppeks, mille käigus ta ülenati kontradmiraliks. Elukäik 1828. aastal saateti ta väljaõpetatud laevastikuekipaaziga puhkenud VeneTürgi sõtta Mustale merele. 1829. aastal määrati ta laevaekipaaziga laevale Pariis. 6. detsember 1830, määrati ta viitseadmiraliks ja kuni aastani 1839
Käsitöö eraldus põllumajandusest ning spetsialiseeruti vaid oma kindlale alale. Nii muutusid valmistatud asjad vastupidavamateks ning ilusamateks. Kuid puudusid masinad, kõik valmistati oma käte abil. Toodangut vahetati või müüdi. Käsitöölised rändasid pidevalt ringi, otsides paremaid müügikohti. Nii nagu soodustas kaubanduse areng linnade teket, soodustasid ka linnad kaubanduse arengut. Kaubanduse suur tulu muutis peagi linnad jõukaks. Kaubavahetus elavnes eriti Vahemerel, pärast ristisõdu. Tähtsaimad trantspordivahendid olid ühe purje abil liikuvad kaubalaevad. Veeti peamiselt tooraineid. Saab alguse rahamajandus. Linnaelu ning kultuur oli väga kirev pidustuste poolest. Neid peeti nii terve kodanikkonnaga kui ka giltide ning tsunfidega omavahel. Enamasti olid pidustused kirikliku taustaga. Suurejoonelisem üritus oli vastlakarneval, kus korraldati ka koomilisi näitemänge kas siis turuplatsidel, kõrtsides vm. Kõige vanem ning levinum
Tagasi jõuti kroonlinna 5. augustil 1821. aastal. Retke tulemused võttis Bellingshausen kokku 1831. a. ilmunud raamatus "Kaks retke Lõuna-Jäämerel..." Pärast naasmist maadeavastusreisilt jätkas Bellingshausen teenistust 1821. aastal 15. laevastiku komandörina. Aastal 1826 määrati Bellingausen laevasalga komandöriks, kuhu kuulusid levad "Konstantin" ja fregatt "Jelena". Selle ülesandeks oli Vahemerel kaadriväekipaazide praktiliseks meresõiduväljaõppeks, mille käigus ta ülendati kontradmiraliks. 1828. aastal suundus ta väljaõpetatud laevastikuekipaaziga puhkenud Vene-Türgi sõtta Mustale merele. Järgmisel aastal määrati ta laevaekipaaziga laevale Pariis. Alates 1830. aastast seilas Fabian Gottlieb taas Balti merel, nüüd juba viitseadmiralina. Oma eluea jooksul jõuti Bellinghausenit veel määrata Kroonlinna sõjakuberneriks
On palju inimesi, kes ei ole endast just kõige paremal arvamusel ja seetõttu on peitnud ennast just jututubade kasutajate taha. Internetis on kerge rääkida endast kui kaunist blondiinist või tõmmust hispaniaverd noormehest. Näilise anonüümsuse tõttu hakkavad inimesed internetis valetama asju ilusamaks kui nad tegelikult on. Nii luuakse vestluspartnerile väljamõeldud illusioone villadest Itaalias ja jahtidest Vahemerel. Palju on selliseid naiivitare ,kes kõike öeldut usuvad ning on peale paari mõneminutilist võrguvestlust valmis vestluspartneriga kokku saama. Loomulikult jääb alati oht,et loodetud kena noormehe asemel ilmub kohtumisele mõni pervert, vägistaja või sarimõrvar, kellele tähendas internetivestlus vaid järjekordse ohvri leidmist. Taoline oht ärhvardab ka lapsi. Näilise anonüümsuse negatiivseid külgi on veel. Näiline anonüümsus võimaldab kommenteerida
Hispaania XVI. saj võimsaim suurriik. 1492. a Ei saanud türklaste üle võimu. vallutati araablaste võimu pärandina püsinud Granada. Maadevastustega Ameerikasse said nad sealgi hiigelvaldused. Sõjalaevastik. Maa tagasi vallutamist nim. rekonkista, maadeavastus retked. Türgi Võimsaim riik XVI saj. alguses Võitlesid Vahemerel ülemvõimu Lähis- Idas ja Vahemere piirkonnas. pärast Hispaaniaga. Kõik riigid 1453. a Konstantinoopoli püüavad Türgit üle trumbata. vallutamine, pärast seda vallutasid suured alad Kagu-Euroopas. Rootsi 1521. rahvaülestõusu tagajärjel sai Hiliskeskajal Taani võimu all. Taani kuningaks Gustav I Vasa (1496-1560) ja Rootsi suhted vaenulikud.
Relvi ja tööriistu hakati valmistama rausast, see ei toonud kaasa ühiskonna arengu märgatavat kiirenemist. Suhted naabermaadega nõgenenud /// Arhailine periood 800-500a eKr Suurenes elanikkonna arvukus ja hakkasid kujunema linnad ning rikas ja suurgust päritolu ülemkiht. Tihenesid sidemed välismaaga, eriti Idamaadega. 800a eKr võeti kasutusele foiniiklaselt kiri, 776 alustati olümpiamängudega. 8 sajandi sai alguse kreeklaste kolinosatsioon Vahemerel ning Mustal meres, mis tõttu umbes 600a eKr hakkasid kreeklased Väike-Aasia elanike eeskujul raha müntima. Kreeklastel hakkas kujunema linnriiklik koralus, linnriigid kujunesid nii Keeka emamaal kui ka kolooniates, tähtsamdao lid Spata, Ateena ja Korintos. Järgneval ajal kirjutati üles linnriikides seaduseid ning õiguskorrale seati kindlad piirjooned. Suhted linnriikide vahel olid tihti vaenulised ning siseolud olid enamasti samuti rahutud ning ebastabiilsed
Antarktikas teeb muret liustike massiline sulamine. See ei too kaasa ainult üleujutusi, vaid ka erinevate liikide vähenemist. Loodus ei suuda üleval pidada nii suurt inimkonda, kui kõik elavad äärmiselt mugavalt. Ühel hetkel lõppevad ressursid, kuna tarbimine ületab taaskasutuse. Ühiskond hävitab sel moel nii ennast kui ka ümbritsevat keskkonda, mis tegelikult võimaldab meile üldse elu planeedil Maa. Vanasti ei oleks paljud osanud unistadagi mõnest luksuslikust kruiisist Vahemerel või lennureisist kusagile eksootilisse sihtpunkti. Nõukogude Liidu perioodil olid piirid suletud. Praktiliselt võimatu oli minna välismaale. Nüüdisajal on reisimine üsna lihtne. Samas on toonud pidev sisse- ja väljaränne kaasa endaga hulga probleeme. Näiteks Eestist lahkub noori, kes asuvad elama mõnda enda jaoks sobivamasse riiki, kust loodetakse leida paremaid elutingimusi. Samuti tekitab mure immigratsioon, mis on kõige suurem just Prantsusmaal.
Saksa aladelt. 14. sajandi jooksul hakkasid linnaelus olulist osa etendama kaupmeeste ja käsitööliste gildid ja tsunftid ning usulised vennaskonnad. Ilmselt tekkisid nende ühenduste alged juba 13. sajandil, dokumentaalset tõestust sellele aga pole. Kaubanduse areng soodustas linnade teket ja linnad omakorda soodustasid kaubanduse arengut. Kuna kaubandus andis suurt tulu muutusid ka linnad jõukamaks. Pärast ristisõdasid elavnes kaubavahetus Vahemerel. Vahemerel haarasid endale juhtpositsiooni Veneetsia ja Genova linnriik ning enamus kaubateedest läks nende kontrolli alla.Teine tähtis kaubatee oli Põhja-Euroopas. See kulges mööda Põhja- ja Läänemerd Venemaale. Seal hakkas hoogustuma hansakaubandus. XIII sajandil räägiti juba linnade hansast - tekkis Hansa Liit. See liit ühendas eri aegadel rohkem kui 160 Põhja-Saksamaa, Madalmaade ja Liivimaa kaubalinna. Niipalju linnu ei
rõngassärgiga. Näo kaitseks oli kiiver, mis ka täiustus aja jooksul. Samuti kuulus rüütlite relvastuse juurde kilp, millel oli perekonna vapp. Kaitserüü täiustudes oli kilpi aina vähem tarvis ning lõpuks loobuti sellest üldse. Ristisõjad tekkisid soovist vabastada Kristuse haud Jeruusalemmas. Paavstid soovisid end näidata ristirahva juhtidena. Itaalia kaubalinnad püüdsid seeläbi tugevdada oma kaubanduslikke positsioone Vahemerel. Paavast Urbanus II kuulutas 1095. aastal Kristuse haua vabastamiseks välja püha sõja. Ristisõdu oli kokku kaheks, millest esimene toimus Jeruusalemmas aastatel 1096- 1099. Teises ristisõjas, mis kaotati, osalesid prantsuse ja saksa rüütlid. Kolmas toimus 1189- 1192. aastatel, kus silmapaistvamateks olid Friedrich Barbarossa, Richard I Lõvisüda ja Phelippe II Augustus. Neljandal retkel aastatel 1202- 1204 vallutati Konstatinoopol. 1212
keskajal? Euroopa kaubandus laienes keskajal märgatavalt. 13.saj hakkas muutuma kaubavahetuse iseloom. Kaubanduses tuli luksuskaupade kõrvale ka nn massikaupu, nagu sool, vili, kala. 6. Milleks loodi Hansa Liit? Paremaks kauplemiseks moodustasid kaupmehed omavahel mitmesuguseid seltse ja ühinguid. Hansalinnade kaupmeeste haare oli lai, ulatudes Novgordist Portugalini. 7. Millistel meredel toimus kaubavahetus? Läänemerel, Põhjamerel, Vahemerel. 8. Millised oskused olid kaupmehele vajalikud? Kaubandusega tegelemine nõudis head ettevalmistust ja haridust. Kaupmehe peamine voorus oli tarkus ja oskused. Edukas kaupmees pidi tundma võõraid olusid ja kauplemistavasid ning valdama võõrkeeli. Ka pidid nad oskama arvutada ning orienteeruma erinevates vääringutes. Hiliskeskajal oli üha rohkem ülikoolis õppinud kaupmehi. Kaupmeestesse suhtuti üpris vastuoluliselt.
“ Kuid ometi ei rahuldanud see Napoleonit . Napoleon rajas 16 Prantsusmaa kontrolli all olevat Saksa riigist Reini Liidu mida ta ise juhtis. Napoleoni eesmärgisk oli Inglismaa vallutada Saksamaa abiga, kuid põrus. Euroopa vanade riikide valitsejatele ei sobinud Napoleoni plaanid. Seejärel püüdis Napoleon Inglismaad majanduslikult survestada ning kuulutas välja majandus-ehk kontinentaalblokaadi. Piirates sellega Euroopast kõik sadamad Põhja -ja Läänemerel, Atlandi ookeanil ning Vahemerel. Euroopa kontinedi sulgemine Inglismaa suhtes sai talle kinnisideeks. Selle tagajärjel mõjutas see ka Prantsusmaa majandust. Hakkas arenema salakaubandus Inglismaaga. Kuna Napoleon oli võitlushimuline ning vallutused pakkusid talle rahuldust,siis proovis ta ka Ida-Euroopat vallutada. Algas sõjategvus Venemaa ja Prantsusmaa vahel mis lõppes võiduga, mille järel palus Venemaa rahu sõlmimist. Napoleon uskus, et saavutas ammuse eesmärgi-püsiva liidu Venemaaga
Trumani doktriin ehk pidurdamisdoktriin 1945. a. kevadel esitas NSV Liit territoriaalseid nudmisi Trgile, vaatamata sellele, et see riik oli II maailmasjas jnud erapooletuks. Kreekas, kus oli ennistatud sjaeelne valitsus, algatasid sealsed kommunistid 1946. a. lpul valitsusevastast kodusda. Sealjuures said nad relva ja rahaabi NSV Liidult. Trgipoolsed territoriaalsed loovutused ning Kreeka muutumine kommunistlikuks oleks thendanud NSV Liidu sjalist kohalolekut Vahemerel. See aga oleks olnud lneriikidele pidev hvardus (kujutage ette Euroopa kaarti) ning oleks sisuliselt thendanud, et Euroopa oleks langenud NSV Liidu mju alla. Seoses Kreekat ja Trgit, laiemas plaanis aga kogu Euroopat hvardava Nukogude ekspansiooniga, tegi USA president Harry Truman 1947. a. mrtsis Kongressile ettepaneku osutada neile riikidele majanduslikku ja sjalist abi. Sel puhul tehtud avalduses rhutas Truman, et kui maailmas rikutakse sjalisel teel
· Hephaistos sepatöö ja tulejumal · Hermes kaubanduse jumal VanaKreeka ajaloo põhiperioodid IIIII at. eKr KREETAMÜKEENE PERIOOD 118 saj. eKR HOMEROSE PERIOOD · Võetakse kasutusele raud · Võetakse kasutusele tähestik · Kujunevad välja Kreeka tähtsamad hõimud 85 saj. eKr ARHAILINE PERIOOD · Tekib orjanduslik kord · Tekivad linnriigid · Algab kreeklaste kolonisatsioon Vahemerel · Kujuneb Olümpose jumalate süsteem · Kujunevad välja Olümpia mängud, pidustused. 54 saj. eKr KLASSIKALINE PERIOOD · Õitsenguaeg · Ateena ja Sparta esiletõus · Omavahelised kodusõjad 4Kristuse sünd HELLENISTLIK PERIOOD · 146 eKr roomlased alistavad Kreeka Arhitektuur Tähitsaim ala oli templiehitus: · Eemal tavarahvast · Ehitatud künkale, jumalatele lähemale
Bellingshausen oma laevadega tagasi Kroonlinna. Pärast naasmist valmistas kolme aasta jooksul Bellingshausen ette aruannet, oma maadeavastusreisist, mis aga avaldati rahapuuduse tõttu alles keiser Nikolai I abiga 1831. aastal. Pärast naasmist maadeavastusreisilt jätkas Bellingshausen teenistust 1821. aastal 15. laevastikuekipaazi komandörina, 1826. aastal määrati ta laevasalga komandöriks, kuhu kuulusid laevad "Konstantin" ja fregatt "Jelena", mille ülesandeks oli Vahemerel kaadriväeekipaazide praktiliseks meresõiduväljaõppeks, mille käigus ta ülenati kontradmiraliks. 1828. aastal saateti ta väljaõpetatud laevastikuekipaaziga puhkenud Vene-Türgi sõtta Mustale merele. 1829. aastal määrati ta laevaekipaaziga laevale Pariis. 6. detsember 1830, määrati ta viitseadmiraliks ja kuni aastani 1839 teenis Bellingshausen Tallinnas, Balti laevastiku 2. Flotilli divisjoni komandörina. 15. juulil 1839
tuua otse indiast vürtse(pipar, kaneeli ja teisi maitseaineid) Eeldused Põhjused Euroopas oli piisavalt meresõidukogemusega mehi Idamaid kujutati ette väga rikastena Euroopas tunti kompassi India kaubad olid araablaste vahenduse tõttu kallid Pürenee poolsaarel on palju sõjakaid rüütleid Euroopas tuli puudus väärismetallidest Türklaste vallutused takistasid vahemerel kauplemist Oli kasutada hea sõiduvahend-karavell Viikingid olid Ameerika enne Kolumbust avastanud. Nad jõudsid Ameetikasse umbes aastal 1000. Nad sõisid Skandinaavia-Island-Gröönimaa-Põhja-Ameerika. Ameerikat oli vaja taasavastada, sest ega viikingid ei teadnud, et nad Ameerika avastanud on. Kolumbuse nimest tuleb riik Colombia. Mereteede avasamise tulemusena said tähsateks linnadeks Sevilla, Lissabon, Amsterdam. Need, kes said selle tulmusena kiiresti rikkaks tekitasid uusi
Idamaa kaupu Lääne-Euroopasse. Slaavlased nimetasid viikingeid variaagideks. Musta mere kaudu jõudsid viikingid Bütsantsi ja sealt edasi Vahemerele. Mitmel korral püüdsid nad oma laevastikuga vallustada Konstantinoopolit. Pealegi aga sõlmisid Bütsantsi keisrid viikingitega sõbralikud suhted ja hakkasid neid sõduritena oma teenistusse võtma. Samal ajal purjetasid viikingid Vahemerele ka lääne poolt, läbi Gibraltari väina. Nii muutusid põhjamaa sõjamehed Vahemerel küllalt tavalisteks külalisteks. Sitsiilias ja Lõuna-Itaalias rajasid nad lõpuks koguni tugeva ja hästi korraldatud riigi. IX sajandil jõudsid esimesed Norra viikingid mööda Atlandi ookeani läände purjetades Islandi saarele. Saar oli elamiseks igati sobiv ja nii hakkas sinna peagi Norrast massiliselt inimesi välja rändama. Järgmisel sajandil, kui Island oli juba kindlalt asustatud purjetas viiking Erik Punane veel kaugemale läände ja jõudis 983. aastal Gröönima lõunarannikule
Vahel langesid vaesed talupojad, kes olid laenudega hädas, aristokraatiast sõltuvateks rentnikeks. Talupoegasid müüdi ka orjadeks. Kujunes välja orjanduslik ühiskond. Orjad olid kas vangi langenud kreeklased või läbi sõja saadud või ostetud välismaalased, keda kasutati pea kõigis eluvaldkondades. Kreeka kolonisatsioon Umbes samal perioodil sai alguse ka kreeklaste kolonisatsioon Vahemerel ja Mustal merel. Otsiti põlluharimiseks sobivamaid maid või nt metallimaardlaid. Kokkupuutes teiste rahvastega, hakkasid kreeklased end nimetama helleniteks ja välismaalasi barbariteks. Alfabeet Kreeka tähestik alfabeet loodi foiniikia tähestiku põhjal. Elementaarset kirjaoskust hakati pidama enesestmõistetavaks. Polis Tüüpiliseks riigivormiks sai linnriik ehk polis.
Rikkad roomlased moodustasid ratsaväe, vaesed aga võitlesid kergerelvastuses vibuküttide ja lahinguheitjatena. Roomlaste peamine väeüksus oli leegion, kus oli kokku umbes 5000 meest. Algul oli roomas ainult kaks leegioni, kumbagi neist juhtis konsul. Hiljem leegionite arv suurenes. 5.Puunia sõjad. Sõna Puunia sõda tuleb sellest, et kartaagolasi nimetati puunlasteks. Kartaago oli suur ja võimas riik Põhja-Aafrikas Vahemere lõunarannikul. Rooma ja Kartaago tahtsid ülevõimu Vahemerel ning seepärast puhkesid 3 sõda. 1.264eKr-241eKr Roomlased võtsid ning said omale Sitsiilia ja hävitasid Kartaago laevastiku. 2.218eKr-201eKr Hannibali juhtimisel tulid Kartaagolased koos sõjaelevantidega üle Alpide, kus paljud hukkusid. 216eKr toimus Cannae lahing kus Hannibal võitis, kuid et Roomat vallutada oli ta vägi liiga väike. 3.149eKr-146eKr Roomlased pidid vabanema Kartaagolastest ning 7 päevaga tehti kartaago maatasa. 6.Kreeka ja Makedoonia alistamine.
ja Aragon. Hispaaniale kuulus Pürene ps, lisaks sellele ka Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia. IDA- JA PÕHJA-EUROOPA · Varauusaja Ida-Euroopa riigid olid suured ja paljurahvuselised. Neid tuntuimad ja suuremad olid Venemaa ja Poola. Türgi impeeriumi koosseisu kuulus kogu Kagu- Euroopa. Kujunesid Taani- ja Rootsi rahvusriik. · Türgi 1453.a. vallutati Konstantinoopol. XVI sajand võimsaim riik Lähis-Idas ja Vahemere piirkonnas. Türklased võitlesid Vahemerel ülevõimu pärast Hispaaniaga. · Poola XVII sajandi algus aastatel saavutati riigi suurim territoriaalne ulatus, mis hõlmas miljon ruutkilomeetrit (Peipsi järvest kuni Musta mereni). Poolale allusid Leedu, Valgevene ja osa Ukrainast. Poola oli alatasa Venemaaga sõjajalal. · Rootsi Tänu keiser Gustav I Vasa sai riik Taani mõju alt vabaks. Rootsi ja Taavi suhted olid vaenulikud. XVI sajandi teisel poolel tõimus pikaajaline võitlus Eesti ja
Kaanani vallutamine; kohtumõistjad. 5. Iisraellaste riik: Taavet; Saalomon; Iisrael ja Juuda. 6. Baabüloni vangipõlv; Iisrael Pärsia võimu all. 7. Prohvetid (Jesaja), monoteismi kujunemine; messianism. 8. Vana Testamendi kujunemine. 8) Kreeka ajaloo allikad: ajalookirjutuse algus; Herodotos, Thukydides, Xenophon, Plutarchos. 9) Arhailine Kreeka 1. Tume ajajärk ja tsivilisatsiooni uus tõus 8. sajandil: kontaktid välismaailmailmaga; alfabeet. 2. Kolonisatsioon Vahemerel ja Mustal merel. 3. Arhailise Kreeka riiklus ja ühiskond: polise kujunemine; linnad ja kaubandus; aritokraatia ja lihtrahvas; aristokraatleik eluviis (atleetika; sümposion). Türannia: Korinthose türannid; türannia sotsiaalne taust. Seadusandlus. 4. Sparta: Lakoonia ja Messenia alistamine; Lykurgos; riigi ja ühiskonna korraldus (kasvatus). Peloponnesose liit. 5. Ateena: riigikord. Drakoni seadused. Solon ja tema seadusandlus. Peisistratose ja tema poegade türannia. Kleisthenese reformid.
· kuu hiljem müüs Saksamaa Leedu NSVL-le, saades endale osa NSVL-u Poola territooriumist. 3. Sõja käik 1939- 1941 Euroopas. 6. Murrangulised lahingud II MS käigus. Stalingradi lahing · Aeg ja koht: 19.nov 1942 Venemaal Stalingradis · Lõpp: 2.veeb 1943 · Osalejad: Saksa väed ja Punaarmee · 2.veeb saksa väed kapituleerisid, kaotasid ~ 300 000 meest ja sõjatehnikat. El Alameini lahing · Aeg ja koht: november 1942 Vahemerel El- Alameini piirkonnas Põhja- Aafrikas · Osalejad: Saksamaa+ Itaalia ja Briti+ USA väed · Saksa- Itaalia üksused piiramisrõngas, 1943 mais olid Saksa- Itaalia väed. Midway lahing · Aeg ja koht: 1942 Iipool (juuni) Vaikse Ookeani sõjatandris Midway saarestikus · Osalejad: USA ja Jaapan · Liitlased vallutasid Jaapani poolt I sõja perioodil vallutatud alad tagasi. Normandia dessant · Aeg ja koht: 6.juuni 1944 Põhja-Pr. Normandias
saab:ravimeid, toitu , sööta , kaktustest saab vett 20.inimesed elavad , tegelevad oaasides (oaas- koht kus põhjavesi tuleb pinnasele lähedale) Kultuurtaimed-datlid , arbuus,aprikoos , virsik , melon , puuvill , nisu , oder Koduloomad-kaamlid , kitsed, lambad , eeslid Mõju jõgede vee kasutamine põldude niisutamiseks , siis vesi kulub Liigne karjatamine rohi kaob Naftatootmine põhjavesi reostub 21.Paiknevad lähistroopilistes loodusvöönditel Vahemerel P-L ameerika läänerannikul , Lõuna- Aafrikas , Austraalia Kagu ja edela rannikul Kliima- iseloomulik kuum , päiksepaisteline, kuiv , suvi (ligikaudu +25C) Soe ja sademete rohke talv (+10C) Suve mõjutavad troopilised õhumassid talve parasvöötme õhumassid Suvel kuivavad jõed ära
trükikunst, sest siis muutusid raamatud palju odavamateks ja kättesaadavamateks. See tõi haridusele senisest kiirema arengu. Millised muutused toimusid majanduses ? Põhiline muutus majanduses oli see, et naturaalmajandus asendus rahamajandusega. Kui varem tehti tööd, et feodaalile raha teenida, kuid nüüd tehti tööd, et endale võimalikult palju raha teenida. Itaalia linnad keskaja lõpul . Peamised kaubanduslinnad olid Veneetsia ja Genova, mis rikastusid täna vahenduskaubandusele Vahemerel. Sisemaal olid tähtsamad linnad Milano ja Firence, kus kaubanduse kõrval etendasid suurt rolli ka käsitöö ja riidetootmine. Rahamajandus edenes eriti Firences , mis sai kuulsaks oma pankadega. Inimeste ellusuhtumise muutumine renessanssi ajal . Varem tunti huvi peamiselt Jumala vastu ja selle vastu, et mis juhtub pärast surma, ent nüüd sattus tähelepanu keskpunkti inimene. Leiti, et inimene on Jumala loomingu tipp ja talle tuleb rohkem tähelepanu põõrata
unistamistel teoks saada. 4. 14.sajandil koostatud kaartidel kujutati religioosset maailmapilti, kus maa on tasapinnaline ketas, mille keskpunktiks on püha linn Jeruusalemm ning sealt kuni Euroopat, Aasiat ja Aafrikat ümbritseva ookeanimereni pole midagi avastada. Merekaarte polnud üldse olemas. 14. sajandil ilmusid portulaanid, Vahemere sadamate kaardid, mis koondasid portulaanide kujutatud andmeid ja teadmisi, mida kogusid eurooplastest ja araablastest rändurid. Vahemerel või Põhjamerel ei läinud meremehed kunagi kaldast kaugel, neil ei olnud oma asukoha määramisel kunagi raskusi aga selleks, et avamerele minna, oli vaja mõõteriistu, mis võimaldavad oma asukohta määrata. Alates 13. sajandist kasutasid itaallased ja hispaanlased selleks bussooli. See oli Hiinlaste leiutis näitas põhjasuunda. Euroopasse tõid bussooli araablased, kes ise olid selle avastanud India sadamatest.. 15. sajandil hakkasid portugallased
avalikkuse ette. Trumani doktriin 1945. a. kevadel esitas NSV Liit territoriaalseid nõudmisi Türgile, vaatamata sellele, et see riik oli II maailmasõjas jäänud erapooletuks. Kreekas, kus oli ennistatud sõjaeelne valitsus, algatasid sealsed kommunistid 1946. a. lõpul valitsusevastast kodusõda. Sealjuures said nad relva ja rahaabi NSV Liidult. Türgipoolsed territoriaalsed loovutused ning Kreeka muutumine kommunistlikuks oleks tähendanud NSV Liidu sõjalist kohalolekut Vahemerel. See aga oleks olnud lääneriikidele pidev ähvardus (kujutage ette Euroopa kaarti) ning oleks sisuliselt tähendanud, et Euroopa oleks langenud NSV Liidu mõju alla. Seoses Kreekat ja Türgit, laiemas plaanis aga kogu Euroopat ähvardava Nõukogude ekspansiooniga, tegi USA president Harry Truman 1947. a. märtsis Kongressile ettepaneku osutada neile riikidele majanduslikku ja sõjalist abi
Kohati Suvel ja sügisel rohkelt sademeid. vajavad kuumendamist.Arvukad rohumaad. Soe Soe. Külm talv ja vähe sademeid. Soojalembelised kultuurtaimed (riis, mais..) parasvööde: Viljakad mullad. Lähistroopiline Kuiv kliima. Läänerannikute Niisutamise abil saab terve aasta vältel vööde: vahemerel pehme ja vihmane talv, tegeleda põllukultuuri kasvatusega. Mullad kuum ja põuane suvi. on viljakad. Troopiline Temperatuur ei lange kunagi alla 0'C Suuremjaolt kõrbed. Põllundus on ainult vööde: Kõige jahedam on 15-20'C. Aastane gaasides, kus põhjavesi peatub maapinna keskmine 5'C. lähedal. Suhkruroog, puuvill, palm. Kaamli
06.1914 Osapooled Antaat (prantsusmaa, suurbritannia, venemaa) Keskriigid (saksamaa, türgi, bulgaaria, austria-ungari) Sõja piirkonnad Põhiline sõjategevus on siiski Euroopas. 2 põhilist rinnet: 1)läänerinne- saksamaa, prantsusmaa, belgia piir. Läänerinne on püsiv, suuri muutusi ei toimu. 2)idarinne- saksamaa, venemaa, austria. Idarinne on liikuv rinne, ei toimu paigalseisu. Liigub järjest ida poole. 3) sõda merel ,atlandil (saksamaa-inglismaa) , vahemerel (inglismaa- türgi vahel) Olulisemad lahingud * Marni 1914- prantslased peatavad sakslaste sissetungi, algab kaevikusõda * Gallipoli 1915- inglased üritavad türgilt edutult vallutada. Mustamere väinad *verdun 1915- sakslaste ebaõnnestunud soov läbi murda prantsuse kaitseliidust *soome 1915 inglaste ebaõnnestunud soov läbi murda saksa kaitseliinist. Tankide kasutusele võtt * Ypres- positsiooni lahingud, gaasi kasutusele võtt Kriis Venemaal * langesid 6mln
üldjoontes kreekapärased, kuid paljus võeti eeskuju ka Idamaa varasematest valitsejatest ja riigikorraldusest. Hellenistliku Egiptuse kuningad hakkasid oma alluvatelt nõudma, et neid sealse muistse tava kohaselt jumalana austataks. Hellenistlikud linnad Põhiliselt asutati need vanadesse idamaistesse linnadesse. Kogu eluolu linnades oli kreekapärane rajati templeid, teatreid, väljakuid, staadione, gümnaasiume. Kaubandus Vahemerel elavnes senisega võrreldes veelgi ja rikaste linnakodanike kätte kogunes sageli hiigelvarandusi. Ka orjapidamine võttis varasemaga võrreldes veelgi suuremaid mõõtmeid.Linnu valitseti traditsioonilisel viisil: tegutsesid linnanõukogud, igal aastal valiti riigiametnikke ja mõnes Kreeka linnas korraldati ka rahvakoosolekuid. Kuid linnade võimuorganite volitused piirdusid nüüd enamasti siseasjade korraldamisega.
7. Keda nimetatakse humanistideks? Millega nad tegelesid? (lk 86 miste, lk 88) Humanistid on renessanssiaja petlased, kes phendasid end peamiselt antiikaja autorite tekstide uurimisele. Tegelesid ka grammatika, knekunsti,ajaloo, luulekunsti ja eetikaga. 8. Mis tegi 15.-16. sajandil vimalikuks suurte maadeavastuste alguse? Miks maadeavastused toimusid? (lk 90) Suured maadeavastused lkkas liikuma 15.sajandi poliitiline ja majanduslik olukord. Vahemerel muutus kauplemine idamaadega keeruliseks: Osmani trklaste pealetung oli vanad kaubasidemed idamaadega lbi liganud. Vahendajate tttu lksid kaubad jrjest kallimaks ning euroopat hakkas vaevama vrismetalli puudus. Pikad merereisid said vimalikuks tnu keskaegsetele tehnilistele uuendustele. Merereisidel kasutati kompasse ja merekaarte. 9. Mida kujutasid endast Kolumbuse, da Gama ja Magalhaesi reisid? (lk 90, 92) Kolumbus avastas Ameerika, da Gama purjetas mber Aafrika ja Magalhaes sitis
elusolendi isukupära ;animism- on hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemet ja loodusnähtuste hingestatusesse.. 18. Mis on tähtsaim kirjalik allikas muistse vabadusvõitluse kohta? Läti Hendriku Liivimaa kroonika 19. Miks olid Baltikumi ristimisest huvitatud kirik, kaupmehed ja rüütlid? KIRIK- oli huvitatud oma mõjuvõimu laiendamisest KAUPMEHED- tahtsid saada endakätte kontrolli kaubateede üle Vahemerel. RÜÜTLID- olid huvitatud sõjasaagist ja maade vallutamisest 20. Mis olid eestlaste muistse vabadusvõitluse lüüasaamise põhjused? · eestlastel puudus sõjaline väljaõpe · vaenlased korraldasid süstemaatilisi sõjaretki · vastaste sõjaline ülekaal · Eesti ei olnud ühtne riik · relvastuse erinevus 21. Millal algas ja lõppes muistne vabadusvõitlus? 1208-1227 22. Mis koht vallutati viimasena Eestis? - 23. Millega said tuntuks:
e.Kr. Iseloomulik oli eraldatus, madal tsivilisatsioonitase, kiri unustati sootuks ning algasid suured väljaränded Kreeka aladelt. Tumeda ajajärgu alguse põhjuseks võib pidada hiidlainet, mis hävitas tollase ühiskonna. Ainus teadaolev kultuurisaavutus oli raua kasutuselevõtmine. Tsivilisatsiooni uus tõus toimus aastatel 800 500 e.Kr. Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomulikud oli kolonisatsioon Vahemerel. Hõberaha hakati kasutama väärtusmõõduna. Tähtsamateks sündmusteks võib lugeda Lykurgose korraldust, Soloni seadusandlust, Kleisthenese reforme. Kasutusele võeti tähestik, üles hakati kirjutama olümpiavõitjaid, sündisid Homerose eeposed Hesiodase ,,Theogoreia". Umbes 500 338 kujunes Kreekas välja klassikaline ajajärk. Ühiskonda iseloomustasid Ateena demokraadid, Periklese aeg, Peloponnesose Liit, Kreeka-Pärsia sõdade otsustavad sündmused, Maratoni lahing,
Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast. Suhted naabermaadega olid nõrgenenud. Arhailine per. U 800-500 a ekr. Kreekas kasvas elanikonna arvukus. Hakkasid kujunema linnad ning rikas ja suursugu päritole ülemkiht. Tugevnesid sidemed välismaailma, eriti idamaadega. U 800 a ekr võeti foiniiklaste vahendusel uuesti kasutusele kiri.776. a ekr hakai pärimuse järgi korraldam olümpiamänge. 8 saj ekr sai alguse kreeklaste kolonisatsioon Vahemerel ning Mustal merel. U 600 a ekr hakkasid kreeklased Väike-Aasia elanike eeskujul raha müntima. Kreekalastel hakkas kujunema linnriiklik korraldus. Linnriikid kujunesid nii Kreeka emamaal kui ka kolooniates, tähtsamad olid Sparta, Korintos ja Ateena Balkani poolsaarel, Mileetos Väike-Aasia läänerannikul ja Sürakuusa Itaalias. Sparta, kus selleks ajaks oli kujunemas kodanike riiklikul kasvatusel põhinev karm sisekord, tõusis võimsamaks linnriigiks Lõuna-Kreekas.
annaabi.ee 
