Ulesanne 4 : Ülevaade inimese -, looduse ja tehnikakesksest inimese ja looduse vahelisest suhtest. Võime eristada kolme mailmanägemise viisi,mis määravad suhtumise loodusesse, elusolenditesse ja teistesse inimestesse: tehnikakeskne, inimkeskne ning loodus- ehk elu- ehk keskonnakeskne. Tehnikakeskse loodussuhte puhul nähakse loodust pelgalt tooraine ammutamise kohana, ainult vahendina inimese eesmärkide saavutamiseks. Selline suhtumine teeb võimatuks looduse puutumatuks jätmise või ürglooduse kaitse. Loodus on ressurss, mida kasutatakse ja majandatakse. Ajalooprofessor Lynn White tõdeb, et tänapäevane läänemaade teadus ja tehnika on mõjutatud ristiusust, mida ta peab inimkesksemaks kõikide usundite hulgas. Ta ei usu, et teaduse ja tehnika areng oleks piisav vahend ökoloogiliste probleemide lahendamiseks, tema arvares on probleemide põhjused religioossed, järelikult peaksid abinõud olukorra muutmiseks olema samuti religioosset laadi....
Riik, see olen mina! Eesti on demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Demokraatlikus riigis on kõigil võimalik oma arvamus vabalt ja avalikult välja öelda ning samuti on antud rahvale võim valida riigi juhtkond. Valimisõiguse saab iga vähemalt 18 aastane riigi kodanik ning seda ei mõjuta rahvuslikud, soolised, varanduslikud või usulised tunnused. Kohalikel valimistel on õigus hääletada ka selles kohas elavatel välismaalastel, kuid saadikuks nad kandideerida ei saa. Eesti kodanikul on õigus kandideerida valla või linna volikogusse alates 18. eluaastast. Riigikokku kandideerimiseks peab olema vähemalt 21 aastat vana. Kodanikule on oluline, et riik ei jätaks teda hätta viletsuses, kaitseks välisvaenlaste, loodusjõudude ning vajadusel isegi kaaskodanike eest. Turvalisus, haridus ja sotsiaalteenused on peamised valdkonnad, mida riik pakub ning mida me igapäevaselt tunnetame. ...
Kommentaar Emily Brontë ,,Vihurimäe" kohta 1. Loodusvaated on romantismile iseloomulikult kaunid. Äikesetorm külvab ärevust ja segadust, samas kui päikesepaiste toob esile õnne ja armastust. Peategelased Cathy ja Heathcliff armastavad teineteist, kuid siiski on nad vastandlikud karakterid (Cathy on positiivne, Heathcliff aga negatiivne kangelane). Arhitektuuris võib märgata müstikat. Üksik maja nõmmel, kõle ja tontlik oma olemuse poolest. Taas üks romantismi ajastule iseloomulik joon. 2. Cathy ja Heathcliffi armastus on eriskummaline seal leiduva vihkamise ja kättemaksuiha poolest. Cathy küll armastab meest, kui siiski abielluda ei soovi: ,,Heathcliffiga abiellumine oleks mulle alandav." Heathcliff on jäägitult kiindunud oma armastatusse ning seejuures väga armukade, kui Cathy kohtub pidevalt Edgar Lintoni, naabermõisa omanikuga. Kui Heathlicliff juhtub peal kuulma, kuidas Cathy räägib oma nõuso...
Arvamus- Kas esimene maailmasõda oli paratamatu ? Esimene maailmasõda oli ajaloo üks suurimaid sõdu .Hukkunuid oli ligi 10 miljonit ja sõda kestis aastatel 1914-1918 . Maailmasõda ei oleks saanud vältida kuna suurriigid tahtsid saada võimu ja käis pidev maade jagamine, mis tekitas väiksemaid sõdu ja tülisid. Valitses pingeline olukord ja suurriigid sõlmisid omavahel lepinguid, et saada niiöelda kindlustunnet . Näiteks Saksamaa sõlmis lepingu Austria-Ungariga kuhu hiljem tuli ka Itaalia.Neile vastu sõlmisid liidu Inglismaa ja Prantsusmaa, millega hiljem liitus Venemaa. Omakasu tahtsid ka paljud väiksemad riigid ja pinget suurendas ka jagelemine kolooniate pärast. Kui terrorist tappis Austria-Ungari troonipärija F.Ferdinandi saigi sõda alguse.Võib küsida, et kui terrorist ei oleks tapnud F.Ferdinandi, kas oleks olnud võimalik sõda ära hoida? Ilmselt mitte kuna Euroopa riigid olid juba valmistunud sõjaks ja see oleks võinud alguse saada mi...
Riigiteaduste Instituut MILLINE ON EESTI ENIMLOETUIMA ONLINE-MEEDIAVÄLJAANDE POSTIMEES.EE NÄGEMUS UKRAINA JA VENEMAA VAHELISTEST SUHETEST NING NENDEVAHELISEST SÕLTUMISEST KRIISI AJAL JA SELLE JÄRGSELT? Kvalitatiivsed uurimismeetodid (3EAP) Mariin Virolainen Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................3 Metoodika......................................................................... 5 Tulemused........................................................................7 Järeldused.......................................................................11 Lisad..............................................................................13 2 Sissejuhatus Käesoleva töö uurimisprobleem seisneb selles, et vastastikus...
Praktika: süsteemide integratsioon ja liidestamine. Teema: X-tee. Infosüsteemide andmevahetuskiht (X-tee) on Eesti riigi põhilisi andmebaase ühendav andmevahetuskiht. • Infosüsteemide andmevahetuskiht on asutuste ja isikute vahelist turvalist ja tõestusväärtust tagavat internetipõhist andmevahetust ning riigi infosüsteemile turvalist juurdepääsu võimaldav tehniline infrastruktuur ja organisatsiooniline keskkond. X-tee on: •Eesti avaliku sektori olulisemaid andmebaase ja infosüsteeme ühendav andmevahetusteenus •Ühtne standardne andmevahetuskeskkond •Ühtne kasutajaliideste kogum •Ühtne audentimissüsteem X-tee võimaldab: •Erinevatel andmebaasidel turvaliselt andmeid vahetada
Konkurents Konkurents on organismidevahelise suhte tüüp ökosüsteemis, mille korral mõju on vastastikku negatiivne. Erinevate liikide vahelist konkurentsi nimetatakse liikidevaheliseks konkurentsiks, ühe liigi piires toimuvat konkurentsi aga liigisiseseks konkurentsiks. Konkurents ilmneb tavaliselt juhul, kui organismidel on sarnased toidubaasid ja/või elupaigad. Konkurentsi määr sõltub eeskätt populatsioonitihedusest Taimede puhul saab eristada juurekonkurentsi- ja võsukonkurentsi, mis samuti võib ilmneda nii liigisisesena kui ka liikidevahelisena Loomadel on mitmeid kohastumisi konkurentsi vältimiseks.
Descartes´i müüt 1. Antud artikli põhiväide: loo autor filosoof Gilbert Ryle ei nõustu Descartes´i väitega, et igal inimolendil on olemas nii keha kui vaim. 2. Põhilised argumendid väite kinnituseks. Descartes´i doktriin ei suuda defineerida keha ja vaimu vahelist seost. Tema väide keha ja vaimu kohta on kategooriaviga. See esitab mentaalse elu fakte, nagu kuuluksid need ühte loogilisse tüüpi, kuigi nad kuuluvad teise. Kategooriaviga tähendab näiteks seda, et erinevad asutused koosnevad erinevatest allüksustest, mida nimetatakse sellest asutusest erinevate nimetustega, aga nad tervikuna tähendavad sedasama asutust. Samamoodi tuleks tõlgendada ka keha. Kuna inimese keha on keerukalt organiseeritud üksus, siis peab ka vaim olema üks
Betoonelementide montaaz. Ühekorruselise raudbetoonkonstruktsioonidest tööstushoone põhilised kontruktsiooni elemendid on vundamendid, sambad, kraanatalad, fermid, katusepaneelid, välisseina paneelid. Katusepaneelid toetuvad fermidele, fermid toetuvad sammastele ja sambad toetuvad kannvundamendile. Piki hoonet kulgevad 2 sambarea vahelist ala nimetatakse lööviks. Sammaste vahekaugus piki hoonet nimetatakse samba sammuks. Löövi laius ja samba samm moodustab sammaste võrgu. Sammaste võrk võib olla 30*12 m, 24*12m, 18*12m, 24*6m, 18*6m. Montaazi meetodid: Hoonete karkassi võib monteerida kompleksel, kombineeritud või diferentseeritud meetodeil. Kompleksel montaazil ehk kompleks montaazil paigaldab montaazi mehhanism algul
seevastu aga raskemalt. 3. Ühenda paarid. Benito mussolini- Itaalia peaminister Georges Clemenceau- Prantsusmaa peaminister Mustafa Kemal- Türgi president David Lloyd George- Suurbritannia peaminister Woodrow Wilson- USA president Miklós Horthy – Ungari valitseja Fransisco Franco- Hispaania diktaator Adolf Hitler- Saksamaa peaminister Stalin- NSV Liidu liider patsifism- sõjavastasus. Kes nimetatud poliitikutest mõjutas sinu arvates kõige rohkem kahe maailmasõja vahelist maailma? Põhjenda oma arvamust! Adolf Hitler, sest tema juhtis maha surutud Saksamaad. 4. Maailmamajandus kahe maailmasõja vahelisel ajal. Lõpeta skeem. Millised olid peamised probleemid? Töötus, raha väärtuste järsud langused, vaesus, ületootmine, majanduskriis. Millest probleemid tulenesid? Majanduslangus, pangad andsid liiga kergekäeliselt laene, ületootmine, börsikrahh. Kuidas neid probleeme lahendada püüti?
1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon – elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglase ja võrdse jagamise kohta 3
Radikaalsete majandusreformide tõttu jäi ta aga esialgsest populaarsusest ilma, kuna see jättis inimesed vaesusesse. Eriti halvasti mõjusid reformid neile, kes olid Nõukogude Liidu ajal riigi toetustest ja hoolekandest sõltuvad. Positiivsest küljest aga ületati toidukriis ja finantspoliitika saadi kontrolli alla. Aasta pärast 1992. aastal tekkinud konflikti parlamendi ja presidendi vahel, surus Jeltsin maha riigipöörde katse ning pärast nende vahelist tule avamist oli demokraatial lõpp. Hiljem võeti vastu uus põhiseadus, mis andis presidendile suured volitused. 1996. aastal sai ta teistkordselt presidendiks, kuid seekord mitte tänu rahvale, vaid oligarhidele. Halva tervise tõttu hakkas ta uut järeltulijat otsima ning 1999. aastal teataski ta otseetris enda ametist lahkumisest ning et tema järeltulijaks saab Vladimir Putin. Presidenditoolilt lahkudes vene rahvas
Füüsika KT optika 1. Mis on seaduspärasus? 2. Mis on seadus? 3. Mis muutub valguse üleminekul ühest keskkonnast teise? 4. Murdumisseadus def, valem, tähis. 5. Mis on dispersioon? 6. Mis on lääts? 7. Kuidas lääts jaguneb? 8. Läätse omadused. 9. Konstrueeri kujutis läätsest! 10. Läätse ül! 11. Ül lk 64 1-3! 1. Seaduspärasus kirjeldab kahe nähtuse vahelist põhjuslikku seost. See näitab, kuidas ühe füüsikalise suuruse muutmine muudab teist suurust. 2. Seadus annab täpse, tavaliselt matemaatilise seose muutuvate suuruste vahel. 3. Kiirus ja lainepikkus. 4. def.-langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks jääv suurus. Valem- n= sin alfa/sin gamma; n=v1/v2; tähis n. 5. Aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest (või sagedusest) nim. dispersiooniks. 6
laudade, mängivad veega pritsides sellega üksteist ja ka õpetajat või mängivad lumesõda klassis, selline asi toimub kui õpetaja ei suuda õpilastele vastu hakata ja neid korrale kutsuda ning selle asemel hoopis peab kutsuma direktori. Sellega näitab õpetaja oma nõrkust ja selline lärmamine tunnis jätkuks ka järgmises tunnis kui aga õpetaja suudaks õpilastele vastu hakata ja nad korrale kutsuda siis ei korduks selline asi enam. Õpilaste vahelist füüsilist vägivalda ära hoida saaks kui õpilased ise tulevad mõistusele aga seni saaks füüsilist vägivalda vältida kui koolis õpetaja vahetundide ajal silma peal hoiab, et ta saaks sekkuda õigel ajal. Koolis peaksid olema muidugi igal pool kaamerad ja igas klassis varjatud kaamera , sest õpetaja võib sattuda peale sellel ajal kui süüdlaseks võib jääda hoopiski ohver. Õpilaste vahelist vaimset vägivalda saaks samamoodi ära hoida, et kui õpilased ise tulevad
Elektriväli Kehade vahelist vastasmõju võivad vahendada mingid teised kehad (nt kaks keha, mis on omavahel ühendatud nööriga). Kui kehade vahelise vastasmõju vahendaja pole materiaalne (pole nähtav ega tunnetatav), siis on tegu mõju vahendava väljaga. On olemas nt magnetväli ja gravitatsiooniväli. Kahe või enama laetud keha vahelist vastasmõju vahendab elektriväli. Elektrivälja inimene oma meeleorganitega ei tunneta. Elektrivälja olemasolu üle võib otsustada ainult tema toimete järgi. Elektriväli mõjub ainult laetud kehadele. Elektriväli ümbritseb kõiki laetud kehasid. See tekib keha laadumise korral momentaalselt ja levib ruumis väga suure kiirusega (300000000 m/s). Ühe laetud keha poolt tekitatud elektriväljas mõjub teisele laetud kehale elektrijõud. Elektrijõu mõjul hakkavad laetud kehad liikuma.
Valgustugevus mõõdetakse valgusvooga, mis levib ühes steradiaanis. Valgustatus (E) pinnale langeva valgusvoo ja selle pindala suhe. Valgustatuse ühikuks on luks (lx). Kahe keskkonna lahutuspinnal muudab valguskiir suunda. Osa valgust levib esimesse keskkonda tagasi, osa tungib teise keskkonda. Esimest nähtust nim. Valguse peegeldumiseks, teist valguse murdumiseks. Kiire langemisnurgaks nim. Langeva kiire ja langemispunktist pinnale tõmmatud ristsirge vahelist nurka. Kiire peegeldumisnurgaks nim. Peegeldunud kiire ja sama ristsirge vahelist nurka. Kiire murdumisnurgaks nim. Murdunud kiire ja sama normaali vahelist nurka. Peegeldumisseadus: langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunktist kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud ristsirge asuvad ühes tasapinnas. Peegeldumisnurk on võrdne langemisnurgaga. Murdumisseadus: langev kiir, murdunud kiir ja kiire langemispunktist kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud ristsirge asuvad ühes tasapinnas
MATEMAATIKA 8. KLASS GEOMEETRILISED KUJUNDID Kesknurgaks nimetatakse ringi kahe raadiuse vahelist nurka. Sektori kaare AB kohta öeldakse, et kesknurk toetub sellele kaarele. Kaarekraad Ringjoone kaht punkti ühendavat lõiku nimetatakse kõõluks. Pikim kõõl on ringjoone diameeter. Ringjoone punktist tõmmatud kahe kõõlu vahelist nurka nimetataks piirdenurgaks. Kõõlude teiste otspunktide vahelise kaare BC kohta öeldakse, et piirdenurk toetub sellele kaarele. TEOPiirdenurk on pool temaga samale kaarele toetuvast kesknurgast. TTKõik ühele ja samale kaarele toetuvad piirdenurgad on võrdsed. Poolringjoonele (või diameetrile) toetuv piirdenurk on täisnurk. Kaks täisnurkset kolmnurka on võrdsed, kui ühe kolmnurga hüpotenuus ja kaatet on vastavalt võrdsed teise kolmnurga hüpotenuusi ja kaatetiga.
Joonisele 1 on kantud punkti A ja B geograafilised asukohad, punktide A, B, C, D vahelised kaugused teed mööda ja otsekaugused. Joonis 1. Teede kõverjoonelisuse määramisel kasutatud teede skeem Töö tulemused: Valitud piirkonna teede kõverjoonelisuse koefitsient on 1,155, mis tähendab, et selles piirkonnas on teed mööda mõõdetud teede pikkus teede otsepikkusest keskmiselt 1,155 korda pikem. Edasi on arvutatud teede pikkused kasutades selleks kahe punkti vahelist otsekaugust ja keskmist kõverjoonelisuse koefitsienti. Selleks, et hinnata arvutatud teedepikkuste hälbimist tegeliku pikkusega võrreldes, on leitud teed mööda mõõdetud pikkuste ja arvutatud teede pikkuste vahede kohta keskmine ruuthälve. Antud töös on keskmise ruuthälbe väärtuseks 684 m. Seega maksimaalne eksimus on +/- 1148,04 m. Kuna see eksimus on suhteliselt väike, siis võib antud piirkonnas arvutada teede tegelikud pikkused
igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib elektrivälja tugevuse sihiga. Kondensaator-kahest või enamast elektroodist ja nendevahelisest dielektrikukihist koosnev seadis. Kondensaatoreid iseloomustav suurus on mahtuvus. Elektrimahtuvus-elektrotehnikas ja elektroonikas kasutatav füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha võimet säilitadaelektrilaengut. Pinge-füüsikas ja elektrotehnikas kasutatav füüsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektrivälja tugevuse erinevust ning määrab ära kui palju tööd tuleb teha laengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise. Laetud kondensaatori energia-tema plaatide vahelist ruumi täitva elektrivälja energia Töö elektriväljas sõltub jõujoone suunas sooritatud nihkest. Väli- vastastikmõjusid vahendav keskkond.
koondatud tabelisse 1. Joonisele 1 on kantud punkti A ja D geograafilised asukohad, punktide A, B, C, D vahelised kaugused teed mõõda ja otsekaugused. Joonis 1. Teede kõverjoonelisuse määramisel kasutatud teede skeem. Töö tulemused: Valitud piirkonna teede kõverjoonelisuse koefitsient on 1,13574, mis tähendab, et selles piirkonnas on teed mõõda mõõdetud teede pikkus otsepikkusest keskmiselt 1,13574 korda pikem. Edasi on arvutatud teede pikkused kasutades selleks kahe punkti vahelist otsekaugust ja keskmist kõverjoonelisuse koefitsienti. Selleks, et hinnata arvutatud teedepikkuste hälbimist tegeliku pikkusega võrreldes, on leitud teed mööda mõõdetud pikkuste ja arvutatud teede pikkuste vahede kohta keskmine ruuthälve. Antud töös on keskmise ruuthälbe väärtuseks 66,52m. Seega maksimaalne eksimus on +/- 66,52m. Kuna see eksimus on suhteliselt väike, siis võib antud piirkonnas arvutada teede tegelikud pikkused
Joonisele 1 on kantud punktide A, B, C ja D geo- graafilised asukohad, punktide A, B, C, D vahelised kaugused teed mööda ja otsekaugused. Joonis 1. Teede kõverjoonelisuse määramisel kasutatud teede skeem Töö tulemused: Valitud piirkonna teede kõverjoonelisuse koefitsient on 1,23, mis tähendab, et selles piirkonnas on teed mööda mõõdetud teede pikkus teede otsepikkusest keskmiselt 1,23 korda pikem. Edasi on arvutatud teede pikkused kasutades selleks kahe punkti vahelist otsekaugust ja keskmist kõverjoonelisuse koefitsienti. Selleks, et hinnata arvutatud teede pikkuste hälvet võrrelduna vastavate teede tegeliku pikkusega, on leitud teed mööda mõõdetud pikkused ja arvutatud teede pikkuste vahede põhjal keskmine ruuthälve. Antud töös on keskmise ruuthälbe väärtuseks 1479 m. Seega maksimaalne eksimus on +/- 1479 m. Kuna see eksimus on suur, siis ei ole antud piirkonnas otstarbekas arvutada teede tegelikke pikkusi kasutades selleks keskmist teede
a) mitmekülgsus b) tendentslikkus/ühekülgsus c)detsentraliseeritus 5, Töövahendi ja toodangu omaandamise viis on: a) tööjaotuse tunnus b) Üks regulaarse vahetuse arenguteguritest c) tootlike jõudude arengutase 6. Riskijaotuse kontseptsioon näitab: a) tootja abivalmidust b) omandiõigust c) tururiskijaotust tootjalt tarbijani 7. Suhtelise kasueelise teooria: a) väljendab kahe kaubanduskeskuse tarbijate vahelist pöördvõrdelist seost b) kaubavehetuse eesmärgil kohtudes, leiavad kaubandusettevõtjad niisuguse kombinatsiooni, mille korral kumbki neist suurendab heaolu vastavuses oma eelistusega. c) loob eelduse kasu saamiseks 8. Kaubandus on: a) kaupade müük teise isiku nimel ja arvel b) kaupade müük kaubandusettevõtete kaudu c) kaupade müük tarbijalt tootjale 9. Mikrotasandil objektiks kaubanduses on: a) kaubandusettevõtete liidud, kaupmeeste liidud
Joonisele 1 on kantud punkti X ja Z geograafilised asukohad, punktide X, Y, Z, W vahelised kaugused teed mööda ja otsekaugused. Joonis . Teede kõverjoonelisuse määramisel kasutatud teede skeem 1 Töö tulemused: Valitud piirkonna teede kõverjoonelisuse koefitsient on 1,082, mis tähendab, et selles piirkonnas on teed mööda mõõdetud teede pikkus teede otsepikkusest keskmiselt 1,082 korda pikemad. Edasi on arvutatud teede pikkused kasutades selleks kahe punkti vahelist otsekaugust ja keskmist kõverjoonelisuse koefitsienti. Selleks, et hinnata arvutatud teedepikkuste hälbimist tegeliku pikkusega võrreldes, on leitud teed mööda mõõdetud pikkuste ja arvutatud teede pikkuste vahede kohta keskmine ruuthälve. Antud töös on keskmise ruuthälbe väärtuseks 143,01 m. Seega maksimaalne eksimus on +/- 143, 01 m. Kuna see eksimus on suhteliselt väike, siis võib antud piirkonnas
asub ühel, teine teisel sirgel. Kahe sirge vaheliseks nurgaks nimetatakse väikseimat nende lõikumisel tekkinud kõrvunurkadest. Sirge on paralleelne tasandiga, kui sirge, mis ei asetse tasandil, on paralleelne mingi sellel tasandil asetseva sirgega. Sirge on risti tasandiga, kui see sirge on risti iga sirgega tasandil. Kui sirge on risti kahe lõikuva sirgega tasandil, on see sirge risti ka tasandiga. Sirge ja tasandi vaheliseks nurgaks nimetatakse sirge ja tema projektsiooni vahelist nurka. Täisnurga projektsioon tasandil on täisnurk ainult siis, kui täisnurga üks haar asub tasandil või on sellega paralleelne ja teine haar ei ole risti tasandiga. Kaht tasandit nimetatakse paralleelseteks, kui neil ei ole ühtki ühist punkti. Kui ühe tasandi kaks lõikuvat sirget on paralleelsed teise tasandiga, siis need tasandid on paralleelsed. Lõikuvateks tasanditeks nimetatakse mitteparalleelseid tasandeid. Kahe paralleelse tasandi
Raamatu ehitus Raamat koosneb raamatuplokist ja köitekaantest. Raamatuplokk koosneb volditud ja kindlas järjekorras komplekteeritud ning marlile või nöörile õmmeldud köitevihikutest. Raamatuploki selja moodustavad kokkuõmmeldud trükipoognate murded. Esikülg on raamatuploki selja vastaskülg. Ploki ülemise ja alumise külje vahelist kaugust nimetatakse raamatuploki pikkuseks ja kõrguseks; selja ja esikülje vahelist kaugust ploki laiuseks ja kaugust esimesest lehest viimase leheni ploki paksuseks. Eesleht on raamatuploki esimesele ja viimasele lehele kinnitatud kahekordne kokkumurtud paberileht. Eeslehe abil kinnitatakse raamatuplokk kaante külge. Nööride ja seba (eeslehe külge kinnitatud paksema pabeririba) abil ühendatakse raamatuplokk köitekaantega. Marlile köidetud raamatuplokil seba puudub. Seda asendab ploki paksusest 15-20 mm laiem marliriba. Selline köide on tugevam ja vastupidavam.
mitteparalleelsed. 44. Trapetsi kesklõiguks nimetatakse lõiku, mis ühendab trapetsi haarade keskpunkte. 45. Trapetsi kesklõik on paralleelne trapetsi alustega. 46. Trapetsi kesklõigu pikkus võrdub aluste poolsummaga. 47. Trapetsi ümbermõõt P= a+b+c+d 48. Trapetsi pindala S= a+b : 2 x h või S= k x h 49. Trapetsi paralleelsed külgi nimetatakse trapetsi alusteks. 50. Trapetsi kõrguseks nimetatakse trapetsi aluste vahelist kaugust. 51. Kolmnurga mediaaniks nimetatakse lõiku, mis ühendab kolmnurga tipu selle vastaskülje keskpunktiga. 52. Mediaanide lõikepunkt jaotab iga mediaani suhtes 2:1 . 53. Iga mediaan jaotab kolmnurga kaheks pindalalt võrdseks ehk pindvõrdseks kolmnurgaks. 54. Kesknurgaks nimetatakse ringi kahe raadiuse vahelist nurka. 55. Piirdenurgaks nimetatakse ringoone punktist tõmmatud kahe kõõlu vahelist nurka. 56. Piirdenurk võrdub poolega temaga samale kaarele toetuvast kesknurgast. 57
6. Õppeülesanne: Teemakonspekti läbitöötamine Õppija juhis: Tööta läbi 6. teemakonspekt Leia konspekti abil vastused kordamisküsimustele Kordamisküsimused 1. Mis on turunduskommunikatsioon? Turunduskommunikatsioon on turunduse mehhanism,mis reguleerib müüja ja ostja vahelist suhtlust,teabe edastamist ning vastuvõttu.Turunduskommunikatsioon on turunduse mehhanism,mis reguleerib müüja ja ostja vahelist suhtlust,teabe edastamist ning vastuvõttu. 2. Millised on reklaami eesmärgid? Reklaami eesmärk on teavitada tarbijat meedia kaudu toodetest, teenustest või ideedest ning ühtlasi muuta inimeste suhtumist, teadlikkust ja/või tarbimisharjumusi. 3. Nimeta efektiivse reklaami peamised omadused. Tekst peab olema tabav, aurusaadav. Pilt peab olema kooskõlas sellega mida reklaamitakse. Logo või tootemärk. 4. Mõtiskle, milline reklaam ja miks Sinule mõjub
vastupidi. Veel reguleerib see seadus eeskostet. Pärimisõigus reguleerib pärimis protsessi. Kes pärib kõige pealt päranduse, kui üks abikaasadest on ära surnud? 1. alanejad sugulased (lapsed) 2. ülenejad sugulased (surnud inimese vanemad) 3. külgjoones sugulased ( surnud inimese õed, vennad) 4. abikaasa Tööõigus on tööandja ja töötaja vahelised õigussuhted. Rahvusvahelineõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib riikide vahelist suhtlemist ja organisatsioonide vahelist suhtumist. Riigiõigus puudutab riigi seadusandlust, riigi tunnuseid, riigi võimu. Haldusõigus reguleerib täitevvõimu funktsioone. Kriminaalõigus reguleerib selliseid tegusid, mis on ühiskonnas keelatud. Protsessiõigus- kohtueelne ja kohtulik uurimine. Tsiviilõiguse subjektid Füüsilised isikud
Faasimähiste lõpud ühendatakse kokku. Nii tekib neutraalpunkt. 4. Kuidas on omavahel ühendatud kolmefaasilise generaatori faasimähised kolmnurklülituse korral? Kolmnurkühendusel ühendatakse esimese faasimähise lõpp teise faasimähise algusega, selle lõpp kolmanda mähise algusega ja kolmanda lõpp esimese mähise algusega. 5. Mis on neutraaljuhe? Ühendatakse neutraalpunktiga. 6. Mis on generaatori faasipinge? Faasimähise alguse ja lõpu vahelist pinget nimetatakse faasipingeks. 7. Mis on liinipinge? Faasimähiste alguste, seega ka liinijuhtmete vahelist pinget nimetatakse liinipingeks. 8. Milline on kolmefaasilise generaatori faasipingete summa? Võrdne faasimähise elektromotoorjõuga. 9. Kui suur on faasinihe kolmefaasilise generaatori faasipingete vahel? 120º 10. Mis on pöördmagnetväli? Staatorimähiste kolmefaasiline süsteem. 11. Milles seisneb kolmefaasiliste tarvitite (näiteks kolmefaasilise elektrimootori)
suhet Joonkiirus Joonkiiruseks nimetatakse keha poolt läbitud teepikkuse (kaare pikkuse) ja aja suhet Pöörlemissagedus Pöörlemissageduseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis näitab mitu pööret teeb keha ajaühikus Pöörlemisperiood Pöörlemisperiood on füüsikaline suurus, mis näitab ühe pöörde sooritamiseks kulunud aega Kehade Vastastikmõju Kehade vastastikmõjuks nimetatakse füüsikas objektide vahelist mõju Gravitatsiooniline Vastastikmõju Gravitatsiooniline vastastikmõju avaldub kahe keha tõmbumisega teineteise poole. See jõud on võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga Elektromagentiline Vastastikmõju - Elektromagnetiline vastastikmõju toimib elektriliselt laetud kehade vahel tekitades elektromagnetilise jõu Nõrk Vastastikmõju Nõrgaks vastastikmõjuks nimetatakse elementaarosakese vahelist vastastikmõju
Joonkiirus – Joonkiiruseks nimetatakse keha poolt läbitud teepikkuse (kaare pikkuse) ja aja suhet Pöörlemissagedus – Pöörlemissageduseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis näitab mitu pööret teeb keha ajaühikus Pöörlemisperiood – Pöörlemisperiood on füüsikaline suurus, mis näitab ühe pöörde sooritamiseks kulunud aega Kehade Vastastikmõju – Kehade vastastikmõjuks nimetatakse füüsikas objektide vahelist mõju Gravitatsiooniline Vastastikmõju – Gravitatsiooniline vastastikmõju avaldub kahe keha tõmbumisega teineteise poole. See jõud on võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga Elektromagentiline Vastastikmõju - Elektromagnetiline vastastikmõju toimib elektriliselt laetud kehade vahel tekitades elektromagnetilise jõu Nõrk Vastastikmõju – Nõrgaks vastastikmõjuks nimetatakse elementaarosakese vahelist vastastikmõju
ANTIIK OLÜMPIAMÄNGUD Praegusel ajal on olümpiamängud suurimad rahvusvahelised spordivõistlused. Ka praegu peetakse olümpiamänge iga nelja aasta tagant. Mängude vahelist ajavahemikku nimetati olümpiaadiks. Olümpiamängud on ülemaalised pidustused, mida korraldati Kreekas. Olümpiamängud saidki oma alguse just Vana-Kreekast, kus neid korraldati igal neljandal aastal peajumal Zeusi auks. Antiik olümpiamängud toimusid Peloponnesose poolsaarel Alpheiose jõe orus pühas paigas Olümpias. Esimesed meie ajani säilinud teated olümpiamängudest on pärit 776. a e. Kr. Arvatakse, et just siis toimusid ka esimesed olümpiamängud.
kasutuselevõttu organisatsioonides. Kokkuvõtvalt võin öelda, et tehnoloogia areng muudab paratamatult organisatsioonides töö korraldust. Töökohti ohustavaid tehnoloogiaid võetakse järjest enam kasutusele nii tööstuses, kontorites, kaubanduses kui ka sellistel aladel nagu õigus, finantsteenused, haridus ja meditsiin. Peamiseks eesmärgiks on siiski muuta organisatsiooni tööd efektiivsemaks, näiteks kiirendada ja täiustada organisatsiooni eri osakondade vahelist kommunikatsioonivoogu....................................................7 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 8 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1. Tehnoloogia........................................................................................................ 4 1.1 Tehnoloogia areng........................................
Asja ettenäitamise õigus Asja ettenäitamise nõude eeldused Asja ettenäitamise (AEN) instituut (VÕS 50. ptk 1014-1017) reguleerib asja valdaja ja asja ettenäitamist nõudva isiku vahelist võlasuhet. Vastavalt VÕS §-le 1014 tekib AEN võlasuhe asja valdaja ja huvitatud isiku vahel: 1) kellel on asja suhtes mingi nõue või 2) kes tahab veenduda asja suhtes temal nõude olemasolus või puudumises või 3) kellel on õigustatud huvi asja ettenäitamise või asja ülevaatamise suhtes ja 4) kes nõuab asja ettenäitamist. Asja ettenäitamist nõudev isik peab vaidluse korral kohtus tõendama AEN võlasuhte tekkimise eeldused
sõnad peavad ju ometi õiged olema. Nagu Faust tema kohta ütles: „See üksnes elab ilma vaevata, kes väliskoorest satub vaimustusse.” Fausti meelest peaks aga iga inimene ise iga asja kohta teadma õppima. Nagu Faust ütles: „Kui allikas ei pulbitse meist endist, ei leia iial leevendust me vaev.” 5.Milles seisneb Fausti ja Mefiostofelese leping? Mis tingimustel see sõlmiti? Kuidas pidid selle tagajärjed mõjutama Jumala ja Mefistofelese vahelist kihlvedu? Mefistofeles lubas hakata Fausti teenriks kui Faust Mefiga mesti lööb. Vastutasuks peab aga Faust oma hinge kuradile andma ning Mefi teenriks hakkama kui ta elu hakkab nautima. Mefistofeles lubas Maa peal teha kõike mida Faust nõuab kui aga Faust lõpuks teise ilma jõuab, siis peab ta Mefistofelest teenima hakkama. Faust ütles, et ta ei hinda siinset elu niiet tulgu kõik mis peakski tulema. Seega ei kartnud ta põrgut. Kui Faust peaks rõõmu
SIRGE ASETSEB TASANDIL - kui neil on enam kui üks ühine punkt. SIRGE ON TASANDIGA RISTI - kui sirge on risti kahe lõikuva sirgega tasandil. TASANDI RISTSIRGE - nim tasandi normaaliks. SIRGE JA TASANDI RISTSEISUTUNNUS - Kui sirge on risti kahe lõikuva sirgega tasanil, siis on see sirge risti ka tasandiga PUNTKI P PROJEKTSIOONI TASANDIL - nim seda punkti läbiva tasandi lõikepunkti. PUNKTI KAUGUSEKS TASANDIST - nim punkti ja tema projektsiooni vahelist kaugust. TASANDIGA PARALLEELSE SIRGE KAUGUSEKS TASANDIST - loetakse selle sirge mistahes punkti kaugust tasandist. LÕIGUPROJEKTSIOON TASANDIL - on selle lõigu otspunktide projektsioonidega määratud lõik. SIRGE JA TASANDI VAHELISEKS NURGAKS - nim nurka, mis on sirge ja tema projektsiooni vahel. TASANDI NORMAALI JA TASANDI VAHELINE NURK - on 90*. TASANDIGA PARALLEELSE SIRGE JA TASANDI VAHELINE NURK - on 0*. SIRGE PROJEKTSIOONIKS TASANDIL - võib olla sirge või punkt.
Töö ülesanne: Selgitada antud seadme otstarve ning ehitus ja tööpõhimõte. Töö kirjeldus: Võimalikud vaadeldavad punktid: 1. Kliimaseadme konditsioneeri ehitus. 2. Kliimaseadme tööpõhimõte. Kliimaseadme tööpõhimõte Külmaringius Külmaringluse eri osad on omavahel ühendatud torudega ja moodustavad suletud süsteemi. Süsteemis ringleb külmaaine, mida pumpab kompressor. Külmaringius jaguneb kaheks pooleks: · Kompressori ja paisuventiili vahelist osa (kollane/punane) nimetatakse kõrgsurvepooleks. · Paisuventiili ja kompressori vahelist osa (sinine) nimetatakse madalsurvepooleks. Külmaaine (gaas) surutakse kompressoris kokku, mistõttu see kuumeneb. Külmaaine surutakse läbi kondensaatori. Kondensaatoris külmaaine jahtub ja kondenseerub, st muutub gaasilisest olekust vedelasse. Järgmisena läbib külmaaine kuivatusfiltri, kus vedelast külmaainest filtreeritakse välja mustus ja õhumullid. See kindlustab süsteemi
Igal kolmnurgal on kolm mediaani. Teoreem: Kolmnurga mediaanid lõikuvad ühes punktis, mis jaotab iga mediaani kaheks osaks nii, et tipu poolne osa on kaks korda pikem, kui küljepoolne osa. 1 Mis on kõõl? Tee selgitav joonis. Kõõluks nimetatakse ringjoone kaht punkti ühendavat lõiku. Pikim kõõl on ringjoone diameeter. 1Mis on kesknurk? Tee selgitav joonis. Kesknurgaks nimetatakse ringjoone kahe raadiuse vahelist nurka. 1Mis on piirdenurk? Tee selgitav joonis. Piirdenurgaks nimetatakse ringjoone tipust tõmmatud kahe kõõlu vahelist nurka. 1Sõnasta teoreem piirdenurgast. Piirdenurk on pool temaga samale kaarele toetuvast kesknurgast. 1Mis on korrapärane hulknurk? Korrapäraseks hulknurgaks nimetatakse hulknurka, mille kõik küljed ja nurgad on võrdsed. 1Mis on korrapärase hulknurga apoteem? Tee selgitav joonis. Korrapärase hulknurga apoteem on selle hulknurga siseringjoone raadius
seadused pole aatomimõõtmeliste Süst. puhul rakendatavad. 3) Francki-Hertzi katse: Klaasballoonis on 3 elektroodi: kuumutatav katood K, võre V, anood A. Toru T kaudu saab ballooni tühjaks pumbata ja täita mitmete gaaside/aurudega. Katoodist välja kuumutamise tagajärjel elektronid liiguvad võrele. K ja Y vahelist pinget saab sujuvalt muuta 0... 30 Vni. V ja A vahel on nõrk vastupinge, mis aeglustab võret läbinud elektrone. Tõstame K ja V vahelist pinget ja mõõdame anoodvoolu. Kui balloonis on vaakum, kasvab voolutugevus sujuvalt.
Kordamisküsimused kontrolltööks ,,Magnetism" 1. Milliste kehade (osakeste) vahelist vastastikmõju nimetatakse magnetiliseks? Mis on selle vastastikmõju vahendaja (edasikandja)? Liikuvate kehade vahelist vastastikmõju nimetatakse magnetiliseks. Liikumine on alati taustkehade suhtes vastastikmõjus. Vastastikmõju edasikandjaks on magnetväli 2. Mille abil on võimalik kindlaks teha magnetvälja olemasolu mingis ruumipunktis või piirkonnas, et määrata seal välja omadusi (suunda ja tugevust)? Kuidas seda tehakse? Magnetvälja kindlaks tegemiseks on vaja vooluga kontuuri, kasutades kruvireeglit. Kui kruvi
C-üks kulon on laeng, mida , mis läbib elektrijuhtme ristlõiget 1s jooksul, kui voolutugevus juhtmes on 1A. Elektrivooluks nimetatakse elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist. Elektrijuhid on ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur Dielektrikud sisaldavad väga vähe vabu laengukandjaid. Pooljuhid on vahepealse juhtivused, laengukandjad ei ole küll vabad, kuid neid saab suhteliselt kergesti vabadeks muuta. Elektriväli- ümbritsed laetud keha ja tekitab kehade vahelist vastasmõju, Kätkeb endas jõu tekkimise võimalust. Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. ( ühik: njuuton kuloni koht) elektriväljatugevus on füüsikaline suurus, mis võrdub antud väljapunkti asetatud punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega Punktlaeng- positiivse punktlaengu välitugevus on positiivne ja negatiivsel punktlaengul negatiivne
USA merevägi välja Timation'i satelliidi, mis tagas võimaluse paigaldada kosmosesse täpseid kelli, millele GP-süsteem toetub. 1970-tel valminud Omega Navigatsioonisüsteem sai esimeseks ülemaailmseks raadionavigatsiooni süsteemiks. Siiski, nende valminud süsteemide piirangud nõudsid universaalsemat navigatsioonisüsteemi valmimist ja selle täpsust. Tööpõhimõte GPS vastuvõtja arvutab asukoha, kasutades enda ja nelja või rohkema satelliidi vahelist kaugust. Kaugused omakorda leitakse, võrreldes satelliitide ja vastuvõtjate genereeritud kodeeritud signaalide täpseid algus- ja lõppaegu. Nii satelliidid kui ka vastuvõtjad genereerivad täpselt ühel ajal identselt kodeeritud signaale. Kui vastuvõtja püüab satelliidi signaali kinni, siis ta otsib kodeeringu järgi üles signaali alguse ja lõpu ning võrdleb neid aegu enda tekitatud signaali algus- ja lõppajaga nii saab kätte ajanihke, mis signaalil kulus
NB! ekvipotensiaali pinnad ja E=1. Punktlaeng on keha mille mõõtmeid ei arvestata ja keha laengut vaadeldakse koonduna ühte punkti. NB! Keha võib punktlaenguks siis kui kehade vahelised kaugused on tunduvalt suuremad kehamõõtmetest. Kuloni seadus on õige ka ühtlaselt laetud kerade korral. Sel juhul tähendab r-kehade kespunktide elektrivälja jõujooned on omavahel alati risti. A=F*s*cosa. Juht elektriväljas, pinge näitab elektriliste jõudude poolt ühik laengu vahelist kaugust. Aine dielektriline läbitavus näitab mitu korda antud aine nõrgendab laengute vahelist mõju võrreldes vaakumiga. E= F0/F E-aine dielektriline ümberpaigutamisel tehtavat tööd. U=A/q U-pinge (v-volt) A-töö (j-dzaul) q-laeng(c). NB! Pinge on alati kahe punkti vahel. U=A/q=Ep 1- läbitavus F0- laengute vaheline mõjujõud vaakumis (N) F- aines(N). Elektriväli on elektrilise vastastikmõju vahendaja. Iga laeng tekitab enda ümber välja mida teised laengud tunnevad
Eesti keeles peaaegu puuduvad hoidjakeelealased uuringud ning leidub vaid üksikuid viiteid hoidjakeele sõnavara ja lõuna-eesti hoidjakeele fonoloogilise struktuuri kohta. Uurimisvaldkonnas esinev teatav terminoloogiline ebakindlus on põhjus, miks tuleb pikemalt juttu asjakohastel terminitel ja nende kujunemisel. Artiklis on peetud oluliseks vaadelda hoidjakeelele omaseid jooni ning eesti hoidjakeele muutumist lapse kasvades. Kirjutises on vaadeldud ühe ema ja lapse vahelist suhtlus vanuses 4 aastat ja seejärel 7 aastat. Võrdluseks on toodud andmeid ema ja täiskasvanu vestlusest. Tähelepanu on pööratud hoidja kõne sarnasusele täiskasvanuga, millised iseloomulikud jooned on säilinud, millised kadunud. Lastekeel, hoidjakeel, ammede keel ja ninnutamine 1924. aastast pärit Julius Mägiste artikkel ,,Paar sõna lastekeelest" Emakeele Seltsi ajakirjas Eesti Keel kutsus üles inimesi kirja panema oma lapsepõlvemälestusi ning hilisemaid
Plokikaane remont Kui plokikaanes on praod siis tuleb need leida üles, süvendada pragu ja puurida otstesse augud ning keevitatakse alumiiniumiga täis. Prao leidmiseks, kui plokikaan on eemaldatud, lastakse plokikaande surve (vesi, 10bar) ja jälgitakse. Kui plokikaan on kaardunud rohkem kui 0,1mm lihvitakse, freesitakse plokikaan tasapinda kusjuures säilitatakse põlemiskambri sügavus. Kontrollitatakse ka plokikaanes klapi, juhtpuksi ja sääre vahelist lõtku. Lubatud suurema lõtku korral vahetatakse klapp või juhtpuks. Kui klapipesa on mõranenud siis tõmmatakse see välja ja asendatakse uuega. Klappe kontrollitakse visuaalselt kas liitepinnal on põlemisjälgi ja samuti ka klapipea, klapitaldriku viskumist. Põlenud klapp vahetatakse välja või lihvitakse tööpind siledaks. Klapipesa võib taastada põlemisjälgedest, kas freesimisel või lihvimise teel millele järgneb klapi sooveldamine.
Lääts- kõverpindadega piiratud läbipaistev keha, mis on ette nähtud valguse koondamiseks või hajutamiseks Kumerlääts- keskelt paksemad kui servas (koondab valgust) Nõgusläätsed- keskelt õhemad kui servast (hajutab valgust) Läätse fookus- punkt, kus koondub kumerläätse läbinud, optilise peateljega paraleelne valgusvihk Fookuskauguseks (1m) nimetatakse läätse keskpunkti 0 ja läätse fookuse vahelist kaugust Teravustamine ehk fookustamine tähendab ekraani ja läätse sellise vastatikuse asendi leidmist, kus kujutise detailid on võimalikult selgepiirilised Optiliseks tugevuseks nimetatakse läätse fookuskauguse pöördväärtust (D=1/f) Optilise tugevuse ühik on 1 dioptria (1dpt) Optiliseks peateljeks nimetatakse joont mis läbib läätse fookusi Optiline keskupunkt on läätse keskel oelv punkt, mis asub optilisel peateljel võrdsel
.................................................................................... 11 SISSEJUHATUS Riigiabi valdkond kuulub Euroopa Liidu ainupädevusse. EL riigiabialane regulatsioon on Eestis otsekohalduv ja riigiabi järelevalvet teostab Euroopa Komisjon. Üldiselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi soodustades teatud ettevõtjaid, Euroopa Liidu poliitikaga kokkusobimatu, sest see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Küll on aga teatud tingimused, mille täitmisel on võimalik viia riigiabi andmine Euroopa Liigu toimimise lepinguga kooskõlla. Riigihankelepinguid kasutatakse kaupade ja teenuste (uurimused, tehniline abi, koolitused, reklaamiteenused, infotehnoloogiaseadmed jne) ostmiseks. Riigiasutuste pakutavatele lepingutele võivad kandideerida kõik Euroopa Liidu liikmesriigid. Riigihangetega tegeleb Euroopa Komisjon
Valguslainete interferents- kahe laine liitumine, mille tulemusena toimub valguse tugevnemine või nõrgenemine, sõltub laine pikkusest või kelme paksusest, millelt toimub peegeldumine. Interferentsi teke sõltub käiguvahest d ja valguse lainepikkusest. (Valguse) lainepikkus- kahe ühesuguses faasis asuva punkti vahelist kaugus. Valguse värvuse määrab kas valguse lainepikkus või võnkesagedus, omavahel seotud valemiga , kus c on valguse kiirus vaakumis. Pimedus- kaks vastasfaasides asuvat lainet kustutavad teineteise. Valguse tugevnemine- Kaks lainet asuvad samas faasis. Interferentsi tekkimise tingimused: 1. Kui lainete käiguvahe d võrdub täisarv lainepikkuse, siis valgus tugevneb. 2. Kui lainete käiguvahe d võrdub poole lainepikkuse või paaritu arvu poollainepikkustega,
Seda, et tasandid ja lõikuvad mööda sirget s, tähistatakse sümboliga =s. Tasandite paralleelsuse tunnus: kui ühe tasandi kaks lõikuvat sirget on paralleelsed teise tasandiga, siis on need tasandid paralleelsed. Kahe paralleelse tasandi vaheliseks kauguseks on nende ühisel normaalil asuva tasandite vahelise lõigu pikkus. Kahe tasandi vaheliseks nurgaks nimetatakse nende tasandite lõikesirgele joonestatud selliste lõikesirgega ristuvate sirgete vahelist nurka, millest üks asub ühel, teine teasel tasandil.
Raskusjõust põhjustatud rõhk vedelikus Rõhk ● Rõhk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab kehade vahelist survet. ● Rõhk võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja keha kokkupuutepinna pindala jagatisega. ● Tähis füüsikalise suurusena on p. Rõhu ühik on 1 Pa (paskal). Paskal võrdub 1 njuutoniga 1 ruutmeetri kohta. Rõhk vedelikus ● Vedelikus kandub rõhk edasi igas suunas ühteviisi. ● Rõhk sõltub vedeliku liigist ja aluse kohal oleva vedelikusamba kõrgusest. ● Vedelik rõhub sellesse sukeldatud keha alt üles suurema jõuga, kui ülevalt alla.
annaabi.ee 
