Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mõisted füüsikas (0)

1 Hindamata
Punktid
Tiirlemine - mis toimub � mber punkti, mis paikneb kerast v� ljaspool . P��rlemine - ringjooneline liikumine, mis toimub �mber punkti, mis paikneb kerast seespool. Amplituud - suurim kaugus tasakaaluasendist. Tasakaaluasend - asend, kus pendel ei liigu. V� nkumine - selline liikumise liik, kus keha l�bib perioodiliselt samu asukohti. Suundv�nkumine - v�nkumine, mida p� hjustab perioodiliselt m�juv v� lisj �ud. laine - ruumis toimuv v�nkumine. lainefront - piir, kuhu lainetus esimese laine n�ol j� udnud on. ringjooneline liikumine - liikumine, mis toimub ringjooneliselt. h�lve - v�nkuva keha kaugus tasakaaluasendist t�isv�nge - v�nkuva keha liikumine �hest amplituud asendist teise ja tagasi. periood - t�isv�nkeks kulunud aeg vaba v�nkumine - v�nkumine, mis toimub ilma v�lise j�u m� juta . laine pikkus - piki levimissihti m��detud v�him vahekaugus kahe samas taktis v�nkuva punkti vahel. harmooniline v�nkumine - k�ik v� nkumised mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni abil. 2) nurkkiirus - kiirus, mis n�itab nurga muutumist mingi aja jooksul. w=f/t w - nurkkiirus | f - p��rdenurk.| t -. aeg joonekiirus - on ringiliikumisel l�bitud teepikkuse ja liikumisaja suhe. V=l/t | v- joonkiirus |l-teepikkus|t-aeg radiaan - on selline kesknurk , mis vastab ringjoone kaarele, mille pikkus on v�rdne selle ringjoone raadiusega . sagedus - sageduseks nim v�nkeperioodi p��rdv�� rtus , n�itab �hes sekundis tehtud t�isv�ngete arvu. f=1/T f=sagedus ja T-t�isv�nge keskt�mbekiirendus - kiirendus, mis on suunatud keha keskpunkti poole a=v(ruut) r j�umoment - j�u ja j�u �la korrutis M=f*l l-j�u�lg, f- j�ud, M-j�umoment impulsimoment - punktmassi p��rlemishul L=mvr=pr Suletud s�steemi kogu impulss on kehade igasugused vastastikm �jul j��v. resonants - nim keha v�nkeamplituudi j�rssku kasvu oma v�nkesageduse kokku langemisel v�lise v�nkesagedusega. S�durid sillal . pikilaine - laine, kus v�nkumine toimub piki levimissiht ristlaine - laine, kus v�nkumine toimub levimissihiga risti. keralaine - laine, mille frondiks on kera, liigub igas suunas. interferents - lainete liitumine. min - tekib, kui lained kestavad teineteist ja kohutvad p�hi ja hari. max - kui � htivad kas p�hjad v�i harjad. lained v�imendavad teineteist. difraktsioon - laine paindumine t�kke taha. Keskkonna iga punkt, milleni laine on j�udnud, on ise uue elementaarse laine allikaks.
Mõisted füüsikas #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor andera Õppematerjali autor
tiirlemine, laine, radiaan, sagedus jne

Sarnased õppematerjalid

Füüsika mõisted ja valemid
10
docx

Füüsika mõisted ja valemid

Füüsika Kinemaatika Mehaaniline liikumine ­ Punktmass ­ Keha,mille suhtes mõõtmed jäetakse lihtuse mõttes arvestamata. Trajektoor ­ Joon, mida mööda keha liigub. Ühtlane liikumine ­ Keha läbib mistahes võrdsetes ajaühikutes võrdsed teepikkused. Mitteühtlane liikumine ­ Keha läbib võrdsetes ajaühikutes ebavõrdsed teepikkused. Liikumise suhtelisus ­ Erinevate taustkehade suhtes liigub sama keha erinevalt. Teepikkus ­ Kui mõõdetakse keha läbitud tee pikkust piki trajektoori. Nihe ­ Vektor keha algasukohast lõppasukohta. Aeg ­ Vaadeldakse absoluutse suurusena ehk liigub pidevalt ja alati ühtmoodi, pole algust ja lõppu, kõikide kehade jaoks kehtib sama aeg. Taustsüsteem ­ Moodustavad taustkeha, sellega seotud koorinaadistik ja ajamõõtmise süsteem. Gravitatsiooniline vastastikmõju ­ Üks esimesi jõude,mida inimene tundma õppis. Vaba langemine ­ Kukkumine, kus õhutakistus puudub või on väga väike. Ühtlane sirgjooneline liikumine ­ Selline sirg

Füüsika
10 klassi füüsika kokkuvõte
26
doc

10 klassi füüsika kokkuvõte

Mehaanika. Mehaaniline liikumine ­ keha asukoha muutumine ruumis mingi ajaühiku jooksul. Liikumise pidevus ruumis tähendab, et oma liikumisel peab keha läbima kõik trajektoori punktid. Liikumise on pidev ajas tähendab seda, et keha ei saa olla ühel ja samal ajahetkel kahes erinevas kohas. Punktmass ­ ühe punktina ettekujutatav keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Punktmass on mudel. Punktmassina võime keha vaadelda siis, kui nihe on tunduvalt suurem keha mõõtmetest. Trajektoor ­ joon, mida mööda keha liigub Liikumise liigid : 1 Trajektoori järgi a) Sirgjooneline b) Kõverjooneline c) Ringjooneline 2 Kiiruse järgi d) Ühtlane liikumine ­ mistahes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. e) Mitteühtlane liikumine Liikumise suhtelisus ­ erinevate taustkehade suhtes võib liikumine olla erinev. Teepikkus ­ iseloomustab keha liikumist, m?

Füüsika
Mehaanika-kinemaatika-jõud ja impulss ning muud teemad
40
doc

Mehaanika, kinemaatika, jõud ja impulss ning muud teemad

Mehaanika. Mehaaniline liikumine – keha asukoha muutumine ruumis mingi ajaühiku jooksul. Liikumise pidevus ruumis tähendab, et oma liikumisel peab keha läbima kõik trajektoori punktid. Liikumise on pidev ajas tähendab seda, et keha ei saa olla ühel ja samal ajahetkel kahes erinevas kohas. Punktmass – ühe punktina ettekujutatav keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Punktmass on mudel. Punktmassina võime keha vaadelda siis, kui nihe on tunduvalt suurem keha mõõtmetest. Trajektoor – joon, mida mööda keha liigub Liikumise liigid :  Trajektoori järgi a) Sirgjooneline b) Kõverjooneline c) Ringjooneline  Kiiruse järgi a) Ühtlane liikumine – mistahes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. b) Mitteühtlane liikumine Liikumise suhtelisus – erinevate taustkehade suhtes võib liikumine olla erinev. Teepikkus – iseloomustab keha liikumist, mõõdetakse mööda trajekt

Füüsika
Füüsika teooria ja valemid-10 klass
20
doc

Füüsika teooria ja valemid (10.klass)

Mehaanika. Mehaaniline liikumine ­ keha asukoha muutumine ruumis mingi ajaühiku jooksul. Liikumise pidevus ruumis tähendab, et oma liikumisel peab keha läbima kõik trajektoori punktid. Liikumise on pidev ajas tähendab seda, et keha ei saa olla ühel ja samal ajahetkel kahes erinevas kohas. Punktmass ­ ühe punktina ettekujutatav keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Punktmass on mudel. Punktmassina võime keha vaadelda siis, kui nihe on tunduvalt suurem keha mõõtmetest. Trajektoor ­ joon, mida mööda keha liigub Liikumise liigid : Trajektoori järgi a) Sirgjooneline b) Kõverjooneline c) Ringjooneline Kiiruse järgi a) Ühtlane liikumine ­ mistahes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. b) Mitteühtlane liikumine Liikumise suhtelisus ­ erinevate taustkehade suhtes võib liikumine olla erinev. Teepikkus ­ iseloomustab keha liikumist, mõõdetakse mööda trajektoori. Kui ke

Füüsika
Füüsika I konspekt
66
docx

Füüsika I konspekt

1. RAHVUSVAHELINE MÕÕTÜHIKUTE SÜSTEEM SI. PÕHIÜHIKUD, ABIÜHIKUD JA TULETATUD ÜHIKUD SI-süsteem kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena ning nende suuruste ühikuid nimetatakse põhiühikuteks. Ülejäänud füüsikaliste suuruste mõõtühikud SI-süsteemis on tuletatud ühikud, need on määratud põhiühikute astmete korrutiste kaudu. Põhiühikud: m, kg, s, A, K, mol, cd. Abiühikud: rad, sr (steradiaan). Tuletatud ühikud: N, Pa, J, Hz, W, C 2. KLASSIKALISE FÜÜSIKA KEHTIVUSPIIRKOND. MEHAANIKA PÕHIÜLESANNE. TAUSTSÜSTEEM Seda makromaailma kirjeldavat füüsikat, mille aluseks said Newtoni sõnastatud mehaanikaseadused, nimetatakse klassikaliseks füüsikaks. Mehaanika põhiülesandeks on leida keha asukoht mistahes ajahetkel. Taustsüsteem on mingi kehaga (taustkehaga) seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Taustkeha, koordinaatsüsteem ja ajamõõtmisvahend (kell) moodus

Füüsika
TTK füüsika I kordamisküsimused - vastused
45
docx

TTK füüsika I kordamisküsimused - vastused

ÜLDMÕISTED 1. Vektor ja skalaar– mis need on, mis on nende erinevused. Näited nende kohta füüsikaliste suuruste seast. Skalaar- Suurused, mille määramiseks piisab ainult arvväärtustes, näiteks: aeg, mass, intertsmoment. Vektor- suurused, mille iseloomustab arvväärtus (moodul) ja suund, näiteks: kiirus, jõud, moment jne. 2. Tehted vektoritega (sh vektorkorrutis õppematerjalide lõpust). r = a + b liit. lahut. skalaar vektorkorrutis 3. SI ühikud- Ühiku tähis Suurus nimetus Pikkus meeter m Mass kilogram kg

Füüsika
Füüsika eksam
11
doc

Füüsika eksam

µ : (, ) , . . , . , (3.11) (3.24, . , , (. (1.29)) . m , - . . . , , , (3.23), . , . . , , Optika 1.Lainefront- on pind, millel kõik keskkonna punktid võnguvad ühes ja samas lainefaasis Lainepikkus-nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima, samas faasis võnkuva punkti vahel.Sagedus on sündmuste (füüsikas enamasti võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus.Füüsikas mõõdetakse sagedust hertsides: 1 võnge sekundis on 1 herts (Hz). 2.Valguse interferents ­ osas punktides vqnkumised tugevdavad, teises aga nqrgendavad uksteist. Koherentsus-juhul, kui uksikutest lainetest tingitud vqnkumiste faasivahe keskkonna igas punktis on konstantne

Füüsika
Mehaanika ll
108
pptx

Mehaanika ll

rõhumisjõu F ja pindala S jagatisega. Rõhu tähiseks on p (ld pressûra 'rõhk') Kokkuvõte, küsimused • Rõhumisjõud-Rõhumisjõuks nimetatakse jõudu, millega üks keha mõjutab teist risti kokkupuutepinnaga. • Toereaktsioon-Toereaktsiooniks nimetatakse rõhuvale kehale toetuspinnaga risti mõjuvat vastujõudu. • Rõhk-Rõhuks nimetatakse füüsikalist suurust, mis on võrdne rõhumisjõu F ja pindala S jagatisega. • Selgita, mille poolest erinevad mõisted kaal, rõhumisjõud ja toereaktsioon. • India elevandi mass on 5 tonni ja tema jalataldade kogupindala 0,2 m2. Meie metsades elutseva metssea mass võib ulatuda 150 kilogrammini ja tema sõrapõhjade kogupindala on 200 cm2. Kumb loomadest avaldab maapinnale suuremat rõhku? Hõõrdejõud • Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab keha liikumist või liikumahakkamist. • Nähtust, kus hõõrdejõu tõttu püsib keha paigal, nimetatakse seisuhõõrdumiseks.

Mehaanika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun