Elektri- ja magnetvälja võrdlus (0)

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Elektriväli ja magnetväli (võrdlus)

Aine omadusi kirjeldab aine dielektriline Aine omadusi kirjeldab aine magnetiline F F = 0 µ= läbitavus F läbitavus F0 Suurus näitab, kui mitu korda aine nõrgendab Suurus µ näitab, kui mitu korda aine tugevdab elektrivälja magnetvälja Kui keha tekitab aines elektrivälja tugevusega E, Kui vooluga juhe tekitab aines siis vaakumis tekitaks seesama keha samal magnetväljainduktsiooniga B, siis vaakumis kaugusel endast elektrivälja tugevusega tekitaks seesama juhe samal kaugusel endast E0 = E. Elektrivälja vaakumis E0 kirjeldab magnetvälja induktsiooniga B0 = B/µ. elektrinihe ehk elektriline induktsioon D = 0 E Magnetvälja vaakumis kirjeldab magnetvälja

Füüsika

5

rtf

Elektriväli, Magnetväli

= 0 = 0 = = = = F E E aines . F0 B0 B vaakumis . Suurus näitab, kui mitu korda aine nõrgendab Suurus µ näitab, kui mitu korda aine tugevdab elektrivälja. magnetvälja. Väljatugevuse avaldis sisaldab suurust nimetajas: E0 E = Magnetinduktsiooni avaldis sisaldab suurust µ lugejas: B = µ B0 Kui keha tekitab aines elektrivälja tugevusega E, siis Kui vooluga juhe tekitab aines magnetvälja induktsiooniga

Füüsika

128

pdf

Elektromagnetism

asetatud magnetnõel pöördub voolu toimel. • Kui muuta voolu suunda, muutub ka pöördumise suund. • Kui voolu ei ole, siis nõel võtab tagasi esialgse asendi.  Püsimagnet • Püsimagneti magnetomadused on põhjustatud aine aatomite koosseisu kuuluvate elektronide omamagnetväljadest • Kui elektronide magnetväljadel rauatükis ei ole eelistatud suunda, siis rauatükil magnetväli puudub • Kui aga elektronide omamagnetväljad on välise magnetvälja poolt korrastatud, on rauatükk magneetunud • Elektronide magnetväljade korrastatus võib aines säiluda ka pärast välise mõju kadumist. Selline rauatükk ongi püsimagnet.  Diamagneetikud Diamagneetiku aatomis on elektronide spinnidest tingitud magnetväljad paarikaupa vastassuunalised. Selle tagajärjel on aatomi kogumagnetväli välismõju puudumisel null. Välises magnetväljas hakkavad elektronid täiendavalt

Elektrimaterjald

4

docx

Elekter

laenguga ja pöördvõrdeline kehade vahekauguse ruuduga, kus k on võrdetegur. Punktlaeng - laetud keha, mille mõõtmeid ei arvestata. 5. Tegur k - Tegur k võrdub arvuliselt jõuga, mis mõjub vaakumis kahe teineteisest 1 m kaugusel paikneva punktlaengu vahel. . 6. Magnetväli - laetud osakeste liikumisel tekkiv jõuväli. Magnetpoolused - põhja-ja lõunapoolus. Kohad, kus magneti mõju kõige tugevam. Keha tekitab seal tugeva magnetvälja. Magneetumine - nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusena hakkab aine ka ise tekitama magnetvälja. 7. Ampere’i seadus - seletab kahe juhtme vastastikmõju. 8. Elektrivälja tugevus - näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. , N/c 9. Magnetinduktsioon - F=B*I*L B-induktsioon, F-jõud, L-pikkus. B näitab magnetjõudu, mis mõjub ühikulise vooluga

Elektriõpetus

18

doc

Elekter

väljas ühikulise positiivse laenguga kehale F E= . q Elektrivälja tugevus on vektoriaalne (suunaga) suurus ja teda võib lühidalt nimetada E-vektoriks. E-vektor on alati suunatud positiivselt laetud kehast eemale ja nega- tiivselt laetud keha poole (plussilt miinusele). Definitsioonivalemi kohaselt on elektri- välja tugevuse ühikuks njuuton kuloni kohta (1 N/C), mis on identne enamkasutatava ühikuga volt meetri kohta (1 V/m). Punktlaeng Q tekitab endast kaugusel r väljatuge- vuse Q E=k 2 , r kus k on võrdetegur Coulomb'i seaduses. Siit on näha, et elektrivälja tugevus väheneb, kui kaugus välja allikast suureneb. Ja väheneb pöördvõrdeliselt kauguse ruuduga

Elektroonika

19

doc

Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA

+ ülesanded vihikust! Põrkeionisatsioon U = A / q. Hõõlamp 5% valguseks, säästulamp 20% valguseks, LED lamp 75% valguseks. Elektronvolt töö või energia ühik. ELEKTOMAGNETISM - MAGNETVÄLI Ampri definitsioon Amper on SI põhiühik ja on defineeritud voolude magneetilisevastastikmõju kaudu. Vooluga juhile magnetväljas mõjuv jõud Vooluga juhile magnetväljas mõjuva jõu suund on risti voolusuuna kui ka magnetvälja jõujoonte suunaga. Kui juht paikneb jõujoontega risti on jõu suund määratav näiteks nn vasaku käe reegliga. F = B * I * l * sin . Jõu väärtuse suurus on võrdeline voolutugevuse, juhi pikkuse ja nurga siinusega. Võrdetegurit B nimetatakse magnetinduktsiooniks ehk magnetvoo tiheduseks. Vasaku käe reegel Välja sirutatud pöial ­ mõjuva jõud suund, jõujooned lähevad peopessa ja voolusuund läheb väljasirutatud sõrmede poole. Võrdetegur B

Füüsika ii

39

docx

Elekter ja magnetism

täisarvkordne. Samuti võib teoreetiliselt olla murdarvuline kvaasiosakeste elektrilaeng. Teoreetiliselt tõestas elementaarlaengute olemasolu 1881. aastal saksa füüsik Hermann von Helmholtz. Eimesena sai mõõtmistulemused ja tõestas elementaarlaenu olemasolu ameerika füüsik Robert Andrews Millikan aastatel 1909­1916. 4. Elektrivool Elektrivool on positiivse või negatiivse elektrilaenguga laengukandjate korrapärane liikumine. Laengukandjate korrapärast liikumist elektri- või pooljuhis elektrivälja mõjul nimetatakse juhtivusvooluks. Elektrilaenguga laetud makroosakeste või kehade liikumist vaakumis või keskkonnas, millel puudub elektrijuhtivus, nimetatakse konvektsioonvooluks. Seotud elektrilaengute ehk dielektrikute aatomite ja molekulide koostisse kuuluvate osakeste elektrilaengute ning ioonvõrega kristalliliste dielektrikute ioonide laengute liikumist dielektrikus, mis muudab dielektriku polarisatsiooni, nimetatakse polarisatsioonvooluks. 5. Juhid

Füüsika

11

doc

Elektrostaatika, alalisvool ja elektromagnetism

k Rk = k k =1 - ...alalõikude arv 6. Joule'i-Lenzi seadus dA võimsus N = = IU = I 2 R dt N j2 Erivõimsus N * = = ruumalaühikus ajaühikus eraldunud energia (soojus) V III ELEKTROMAGNETISM 1. Magnetväli vaakumis 1.1. Magnetvälja mõiste ja liikuva laengu magnetväli Liikumatute laengute vahel toimivad ainult elektrilised jõud ja liikuvad laengud mõjutavad üksteist lisaks elektrilistele jõududele ka magnetiliste jõududega. Magnetilised mõjud toimuvad samuti välja kaudu (magnetväli). Liikuvad laengud mõjutavad ümbritseva ruumi omadusi tekitades magnetvälja, kusjuures see väli mõjub jõuga liikuvatele laengutele. Vooluga juhid mõjutavad üksteist magnetvälja abil

Füüsika

Meedia

Kommentaarid (0)