kistide kiirustamist kuulata. See toimus peamiselt perekondades, kuna üksikud isikud, kes küüditamist oletasid, püüdsid end varjata kui mitte rohkem, siis vähemalt öökorteri va- hetamisega. Vagunitesse veetud meeste suhtes teostati kogumiskohtades täpset kontrolli ja uuriti kompromiteerivat materjali. Need, kelle "süü"arvati suurem olevat ja seetõttu kõrgemat karistust väärivat kui seda on väljasaatmine, võeti vagunist maha ja toimetati NKVD-sse. Tallinnas on teada juhtum, kus Ülemiste jaamast, rongide liikumisel Vene- maa poole, toodi veel mõned isikud vanglasse. Peale ülekuulamist saadeti kõnesolevad siiski Venemaale. Vagunist väljavõtmised ja ülekuulamisele viimised olid siiski üksikud erandid. Tuli ette ka selline omapärane lugu, et vagunist välja võetud ja NKVDsse viidud isik lasti süütõenduste puudusel isegi vabaks ja mees pääses seega küüditamisest.
LIFO - viimasena sisse, esimesena välja (last in first out) - varude raamatupidamis-arvestuse ja laoliikumise korralduse meetod LLP - juhtiv logistikateenuste osutaja (lead logistics provider) LPI - logistilise suutlikkuse indeks (logistics performance index) LSP - logistikafirma, logistikateenuste osutaja (logistics services provider) LTL - täisautokoormast või -vagunist väiksem saadetid (less than truck load) MRP - materjalivajaduse plaanimine (material requirements planning) MRP II - tootmisressursside plaanimine (manufacturing resource planning) NVOCC - laevu mitteomav mereveoteenuste osutaja (non vessel operating common carrier). Kasutatakse ka lühendit NVO OTIF - klienditeeninduse mõõtarv, mis kombineerib õigeaegselt kohale toimetatud ning täielikult täidetud ja üle antud tellimuste tasemed
osa sõitis aga Oru jaama, et võtta ühendust kindral Tõnissoni ja 4. jalaväepolguga. Seda rongi poolt, mis seisis Vaivaras, püüdsid punased kotti haarata ja rong oli sunnitud Rakvere poole tagasi liikuma. Sõideti ilma tuledeta, puudus raadio- ja telefoniside, nii nad siis sel pimedal detsembriööl kokku saidki Oru ja Vaivara jaama vahel. Orust tulnud rongi suurtükiplatvorm sõideti puruks, vigastada said veel mitu vagunit, üks sõdur sai surma ja jalaväepolgu kapten murdis käeluu vagunist välja kukkudes. Rohkem viga saanud rongipool sõidutati nüüd Tallinna remonti. Peale remonti vahetas ta välja teise rongipoole, mis nüüd omakorda remonti läks. Selle rongi baasil formeeriti 12.dets-ks laiarööpmeline soomusrong nr.2 mille ülemaks määrati kapten Parts. Rindelolevast soomusrongist sai Laiarööpmeline soomusrong nr.1, ülemaks kapten Anton Irv. Kuna meie väljaõppeta ja ilma erilise võitlusvaimuta maavägi aina taandus, organiseeriti kiirkorras veel soomusrong nr.3
vallutamas meie kodumaad." Õppursõduri V. Everi naljalugu V. Ever jutustas, et ühel ilusal kevadisel päeval 1919. aastal, tulles soomusrongiga dessantretkelt, otsustas ta palju valupäevi näinud saapaid puhastada. Tal endal puudus aga saapahari ja ta laenas selle vanemallohvitser J. Mõissaarelt. Seejärel läks Ever otse lahtise vaguniakna juurde saapaid puhastama. Mõissaar küll hoiatas: "Vaata, et sa minu ausat harja vagunist välja ei pilla!" Sai selle öeldud ja kohe nagu saatuse tahtel kukkus hari vaguniaknast välja. Ever hüppas millelegi mõtlemata kohe sellele järele. Õnneks oli lumi pehme ja sõduripoiss viga ei saanud. Vedurijuht silmas, et üks kuulipildur kukkus arvatavasti vagunist välja. Ta pidas rongi kinni ning läks aru pärima, mis õieti juhtus. Õpilane Ever mainis seepeale, et pillas saapaharja välja. Vedurijuht sai seepeale
tsaarirongi pikkus. (1) 25. juunil 1997 avati Haapsalu raudteejaama Imperaatoripaviljonis Eesti Raudteemuuseum, mis jätkab 1970. aastal Tallinnas asutatud laiarööpmelise raudtee 5 (1524mm) muuseumi tegevust . Muuseum asub nii jaamahoone ühes osas kui ka rööbastel: peale siseekspositsiooni on tänaseks loodud ka välisekspositsioon, mis koosneb viiest ajaloolisest vedurist ja 11 vagunist. (2,3) 6 3. Kokkuvõte Nagu referaadist teada saab oli Haapsalu jaamahoone rajamise eesmärgiks eelkõige tähtsamate isikute (nt. tsaari) viisakas vastuvõtmine. Seda tõendab juba see, et perroon oli tehtud täpselt sama pikk, kui oli seda tsaarirongi pikkus (216m). Tänapäeval pole üle sajandi vanusel Haapsalu jaamahoonel enam muud funktsiooni kui
kaugele. Teaduslikke uuringuid alustati paljudes suur-riikides, kuid edukamad on olnud sakslased ja jaapanlased, sest neil on ka suurem vajadus uute lahenduste järgi transpordis. Neil on veidi erinevatel põhimõtetel töötavad lahendused. Jaapanlased kasutavad ülijuhtivatel magnetitel põhinevat magnethõljukit. Nad hoiavad vaguneid õhus magnetpooluste tõukejõudude arvel umbes 10 cm kõrgusel teepinnast. Tehtud on kolmest vagunist koosnev eksperimentaalne mudel MLX01, mis saavutas 2003. aastal Yamanashi katsetrassil kiiruseks 581 km/h. Sakslased kasutavad elektromagnetilisel süsteemil põhinevat maglev-rongi. Saksa-tüüpi magnethõljukrongid on maast umbes 1 cm kõrgusel. Emsalandis on 31,5 kilomeetri pikkune katsetrass, millel katsetakse uusi ronge. TR-08 on hetke kiireim saksa-tüüpi rong, mille rekord on 2003. aastal saavutatud 501 km/h. Sakslaste süsteemidega on loodud ka maglev-rongi
ebagabariitsus, kauba ohtlikkus, veokiirus). Iga muudatus rongi koosseisus nõuab ka muudatuste tegemist kaalulehel (kuni vajadusel uue kaalulehe väljaandmiseni). Täpsemat informatsiooni kauba, kauba saaja ja saatja kohta sisaldavad kauba saateleht ja vagunileht. 24. Mis on raudteel väikesaadetis? Väikesaadetis on kaaluga 20 kg kuni 500 kg (erandjuhul kuni 10 tonni), mis täidavad mahult vagunist või konteinerist kuni kolmandiku ja ei vaja veoks tervet vagunit. 25. Mis on raudteel vagunsaadetis? Vagunsaadetis on ühe saatelehe alusel veoks ühte vagunisse paigutatud saadetis. 26. Mis on raudteel grupisaadetis? Veos vormistatakse grupisaadetisena, kui täidetud on järgmised nõuded: · ühest lähtejaamast, · ühe kaubasaatja poolt, · ühe saatekirja alusel, · ühest kaubaliigist koosnev · kahest või enamast vagunist, · ühte sihtjaama,
võimalusi veetoodangu tõstmiseks. Vertikaalsed settebasseinid ehitati hõljuva kihiga selititeks. Kui settebasseinides eraldus koagulatsioonil tekkinud sade ainult oma raskusjõu mõjul ja vee liikumiskiirus ei olnud seetõttu kuigi suur, siis hõljuva kihiga selitites kasutati ära ka hõljuva settekihi filtreerimisvõime, mis lubas tõsta vee voolu kiirust. Kasutusele võeti abikoagulandina polüakrüülamiid rahvakeeles polla. Aastaid hiljem, kui koagulandi vagunist laadimisel kasutati lintlaadijat, mille rahvakeelseks nimetuseks sai pontu, oli hommikustel nõupidamistel lööklauseks teade: ,,Pontu on rikkis ja polla ei jookse." Jaama laiendus 1965. aastal võeti kasutusele jaama laiendus. Veepuhastusjaama toodanguks loeti nüüd 102 000 m3/ööpäev. Uue ehitusega muutus jaama töös palju: seadmed viidi üle distantsjuhtimisele, tööle rakendati veepuhastusjaama juhataja Johannes Suti välja
mängiti. Nende vagunil olid küll aknaaugud, aga klaase ees ei olnud ja tihti hommikuti ärgates olid tekid akna all magajal härmas. Vanaema ei mäleta enam, aga kui rong tegi peatuse, siis said nad endale vett ja puid tuua ja ka suppi ning leiba anti, aga kui tihti neid peatusi oli, ta ei mäleta. Nad olid teel kaks nädalat. Kui neid siis ükskord Abakani jaamas vagunist välja käsutati koos pampudega. Siis ei teadnud keegi, kuhu neid viiakse. Aga varsti hakkasid autod tulema, jälle istusid nad autokasti, aga kuhu edasi, olid ikka nad ootuses, et saaks kord juba kohale. Neid viidi üle Jenissei jõe, aga jää see olid suured augud, neid aeti autodelt maha ja nad läksid jala üle jää, oma kompsudele järele. Jälle autodele ja sõit läks edasi ja neid viidi Krasnoturanskisse, see oli rajooni keskus
liikumisvõimega reisijaid), passiivseid ja aktiivseid ohutusseadmeid, reisijate ja rongi personali tervishoiuga seotud vahendeid. , vagunite ühiskasutuse kokkulepe f. Eriveerem (näited) dresiinid, lumesahad, lumekoristus ja teeremondimasinad, raudteekraanad jms) g. Veooperatsioonid – tegevused kaupade laadimiseks ladudest või teistelt transpordivahenditelt vagunitesse või vastupidi, samuti kaupade laadimine vagunist vagunisse üleminekul ühelt rööpmelaiuselt teisele. Veooperatsioone teostatakse kaubajaamas , printsipaaliteenus –Printsipaal (nt Eesti raudteeveonduses EVR Cargo) juriidiline või füüsiline isik, kes korraldab kauba transiitvedu lähtetolliasutusest sihttolliasutusse ning kes vastutab kauba ja nõutavate dokumentide ettenähtud tähtaja jooksul muutmata kujul sihttolliasutusele
Chagall oli kohanud Goldbergi juures ja kes tundis juba mõnda aega huvi noore kunstijüngri vastu, Vinaverilt tuli abipakkumine. Vinaver andis välja poliitilist ajakirja ,,Voshod" ja pakkus Marcile ateljeeks toimetuse arhiiviruumi. Kuni sõja puhkemiseni toetas Vinaver teda majanduslikult, jälgis tähelepanelikult tema edusamme ja käis isegi mitmel korral Pariisis, et vaadata, kuidas Chagall töötab. Marci esimene mulje Pariisist: ,,Pariisi valgus vallutas mu, niipea kui ma vagunist väljusin täitis puhas õhk mind, ma hakkasin värvist aru saama." Kuna Chagall oskas alguses vaid paar sõna prantsuse keelt, siis külastas ta Pariisis ainult kaasmaalasi ning sai kohe esimestest päevadest peale tuttavaks enamiku kunstnikega. Pariisis pidi Chagall hakkama kiiresti endale uut ateljeed otsima, sest Victor Merkleriga suhtlemine mõjus rõhuvalt ja vilets rahaline olukord ei võimaldanud hotellis ööbida. Chagalli
Laevade uuteks nimedeks said Lennuk ja Wambola. 6 Laevad Brjatsislav ja Fjodor Stratilat lasti Bekkeris 1915. a küll vette, kuid neid ei jõutudki Tallinnas valmis ehitada. I maailmasõja lõpuaastail, seoses rinde lähenemisega Eestile, evakueeriti 1917. aasta sügisel Vene-Balti ja Bekkeri tehased, nii nagu paljud muud ettevõtted, kaugemale Venemaa tagalasse. Novorossiiskisse suundusid kokku 360 vagunist koosnevad eselonid, millest ühe tehasetöölise meenutuste järgi jõudis kohale vaid 300. Nendest 60 pole sinna jõudnud veel tänaseni, sest läksid lihtsalt suurel Venemaal kaduma. Tehnikamaailm. (web site) (http://www.tehnikamaailm.ee/vana-hiilgus-uues-kuues/) 26.02.2009 Eesti Vabariigi alguaastad olid Bekkeri tehasele rasked. Ajalehed kirjutasid, et tehasel on olnud mitu segast perioodi alates tsaarivalitsusest, kus kardeti sõjale jalgu jääda ning Venemaale evakueeriti kogu sisseseade
1957. aastal algas üleminek vanalt tehnikalt uuele. Seniseid auruvedureid hakati ümber vahetama uut, TU 2 tüüpi Poola soojusmootorvedurite vastu, mis oli tehnika viimane sõna. Tallinnas täienduskursustel õppisid välja uue põlvkonna rongijuhid. Vedurijuhi jutu järgi sai endise käsipiduriga pidurdamise asemel «...nüüd ühe nupulevajutusega peatada terve rongi; 3 nõgiste tunkede asemel panna lipsu ette; ühest vagunist põlevkivist jätkus varem kahele ja poolele vedurile üheks päevaks, nüüd sõidab kolm mootorvedurit ühe vagunitäie naftaga poolteistkaks kuud.» 1959. aastaks oli enamik auruvedureid välja vahetatud, kirjutab Järvalane 1959. aasta 28. veebruaril. Raudteejaamas seisis alati abirong. Tuletõrjerongi meeskonna ülesanne oli teha profülaktilist tööd ja kustutada kõik tulekahjud, mis tekivad raudteeliinist mitte kaugemal kui 400 meetrit.
Pärast poolepäevast vastupanu Aleksander Tõnissoni juhtimisel lahkusid eestlased ümberpiiramisohu tõttu linnast. · 29. november Nõukogude Venemaa väed vallutasid Narva ja Narva-Jõesuu. Eesti sõjarevolutsiooniline komitee kuulutas Narvas välja Eesti Töörahva Kommuuni. Ajutine Valitsus kuulutas välja üldmoblisatsiooni, mille alla kuulusid kõik 18931896 sündinud mehed. · 11. detsember Soomusrong nr. 2, mis koosnes 6 vagunist ja vedurist, sõitis Karl Partsi juhtimisel Rakvere suunas rindele. · 12. detsember Tallinna alla jõudis Briti laevastik. · 14. detsember loodi Eesti sõjaväe operatiivstaap. Selle ülemaks sai polkovnik Johan Laidoner. · 15. detsember algas Rägavere lahing. · 21. detsember enamlased vallutasid eesti vägede organiseerimatuse tõttu Tartu. · 23. detsember loodi Eesti vägede ülemjuhataja institutsioon. Vägede ülemjuhatajaks sai Johan Laidoner
võtsid osa ristleja Oleg, miiniristleja Metki ja kolm transpordilaeva. · 29. november Nõukogude Venemaa väed vallutasid Narva ja Narva-Jõesuu. Eesti sõjarevolutsiooniline komitee kuulutas Narvas välja Eesti Töörahva Kommuuni. Ajutine Valitsus kuulutas välja üldmoblisatsiooni, mille alla kuulusid kõik 18931896 sündinud mehed. · 11. detsember Soomusrong nr. 2, mis koosnes 6 vagunist ja vedurist, sõitis Karl Partsi juhtimisel Rakvere suunas rindele. · 12. detsember Tallinna alla jõudis Briti laevastik. · 14. detsember loodi Eesti sõjaväe operatiivstaap. Selle ülemaks sai polkovnik Johan Laidoner. · 15. detsember algas Rägavere lahing. · 21. detsember enamlased vallutasid eesti vägede organiseerimatuse tõttu Tartu. · 23. detsember loodi Eesti vägede ülemjuhataja institutsioon. Vägede ülemjuhatajaks sai
polnud eelnevalt teatanud, et sillal on rööbastes 42. jala pikkune lünk. Vedurijuht märkas probleemi, kuid seda liiga hilja. Vedur kukkus esimesena jõkke ja tõmbas ka kõik ülejäänud vagunid endaga kaasa. Vaid üks esimese klassi vagun pääses jõuorgu kukkumisest ja õnnekombel reisisid selles Charles, Ellen ja naise ema. Viimased pääsesid vigastusteta. Õnnetuses sai surma kümme inimest ja ligi 50 pääses kergemate või raskemate vigastustega. Pääsenud sillal kõikunud vagunist, aitas Charles elu ja surma vahel vaakunud inimesi. Ühel hetkel tuli kirjanikul meelde, et ta oli unustanud midagi väga olulist purunenud vagunisse. Ta läks sinna väga ettevaatlikult tagasi ja otsis välja oma viimati kirjutatud osa novellist "Meie ühine sõber". Dickens tegi pikki loengureise, aastatel 1867 1868 ka USA-sse. Ühel loengureisil Suurbritannias, tabas kirjanikku kergemat sorti ajurabandus, mille tulemusena ta minestas ja ta viidi haiglasse
kuulusid kõik 18931896 sündinud mehed. · 27. november valmis Eesti soomusrong nr. 1, mis oli organiseeritud Johan Pitka juhtimisel. · 28. november soomusrong nr. 1 sõitis kapten Karl Partsi juhtimisel Narva suunas rindele. Peale kapten Partsi lahkumist jäi soomusrongi nr. 1 komandöriks kapten Irv · 11. detsember soomusrong nr. 2 sõitis sõitis kapten Karl Partsi juhtimisel Rakvere suunas rindele. Soomusrong nr. 2 koosnes 6 vagunist ja vedurist. · 12. detsember Tallinna alla jõudis Briti laevastik. · 14. detsember loodi Eesti sõjaväe Operatiivstaap. Selle ülemaks sai polkovnik Johan Laidoner. · 15. detsember algas Rägavere lahing. · 23. detsember loodi Eesti vägede ülemjuhataja instituut. Vägede ülemjuhatajaks sai Johan Laidoner. · 23. detsember Ernst-Johannes Põdder määrati sisekaitse ülemaks. · 24
(kaubaveo lisateenused) teenused, mida üks raudteekaubaveo-ettevõtja osutab teisele raudteekaubaveo-ettevõtjale ja/või kliendile: veooperatsioonid; printsipaaliteenus; veodokumentide töötlemine, vagunite ettevalmistamine, vagunite puhastamine, kauba kaalumine, vagunite plommimine (nn alg- ja lõppoperatsioonid) jms tegevused. Veooperatsioonid tegevused kaupade laadimiseks ladudest või teistelt transpordivahenditelt vagunitesse või vastupidi, samuti kaupade laadimine vagunist vagunisse üleminekul ühelt rööpmelaiuselt teisele. Veooperatsioone teostatakse kaubajaamas (vt edaspidi). Printsipaalteenus - Logistika teoorias on printsipaal volitaja, kes volitab teise juriidilise või füüsilise isiku (agendi) tegutsema enda nimel. Raudteeveonduses on printsipaaliks nt kauba omanik ja agendiks kaubaveo-ettevõtja või ekspediitor. · Printsipaal Eesti raudteeveonduses - juriidiline või füüsiline isik, kes korraldab kauba
Tiit Randla sõidab ära ja jätab mu üksi. On väga vaikne. Tuult pole. Ka hääli pole, on taevatähed ja hahetav idataevas. Nii hea, kui saad ses hämaruses hetkeks seisatada ja pöörata näo läheneva päeva poole. Elugi on omamoodi hämarus, kogu küsimus seisneb selles, kas elatakse hommikuses või õhtuses hämaruses. Mul pole kiiret. Ronin aegamööda üle mäe. Teispool seljandikku raiutakse jälle metsa. Räpase vagunelamu aknas on ähmane valgus ja kui vagunist möödun, kostab sealt meeste jõminat. Vist võtavad viina. Nüüd tuleb rabaserva mööda vaikselt hiilida turbaaukude poole, sinna, kus kõrgemaid mände ja kaski, sest kusagilt siit on tänavu kevadel kuulda olnud kurepaari hääli. Leian ühe kuiva turbamulla kühmu, sean mikrofonid vaikselt kolmjalale ja keeran end puhvaika sisse rõngasse, et oodata, mis edasi saab. Kahutab. Punarind alustab ja annab hääle laulurästale. Nüüd teevad tedred eemal raba peal algust
sündinud mehed. 30. november - Punaarmee vallutab Läänerindel Pihkva. 5. detsember - Punaarmee vallutab Läänerindel Vastseliina ja Räpina. 6. detsember Põhjarinde 7. armee - (juht Nikolai Hendrikson) 6. Kütidiviisi väeosad alustasid pealetungi Reveli suunal. 7. detsember - Punaarmee vallutas Põhjarindel Vasknarva. 9. detsember - Põhja-Eestist lahkus Tallinna kaudu viimane Saksa väeosa. 11. detsember Soomusrong nr. 2, mis koosnes 6 vagunist ja vedurist, sõitis Karl Partsi juhtimisel Rakvere suunas rindele. 12. detsember Tallinna alla jõudis Briti laevastik. 14. detsember loodi Eesti sõjaväe operatiivstaap. Selle ülemaks sai polkovnik Johan Laidoner. 14. detsember - Punaarmee Läänerindel vallutab Kooraste ja Kanepi. 15. detsember - Punaarmee vallutab Põhjarindel Kunda 15. detsember algas Rägavere lahing, milles osales ka Eesti kommunistide 3. Tartu kommunistlik polk 16. detsember - 7. armee - 6
Paljud vanemad ja nõrgemad inimesed surid juba teel olles. Kokku jõuti küüditada 9264 inimest, kusjuures vähemalt 112 inimest võeti kinni nimekirjaväliselt. Ükski küüditatuist polnud kohtulikult süüdi mõistetud. Perekondadest eraldati 2819 meest, kes viidi arreteeritutena Sverdlovski oblasti surmalaagrisse, kus 606 neist hiljem maha lasti. 1194 neist surid nälga ja kurnatusse ning ainult 539 meest tuli hiljem invaliididena Eestisse tagasi. 5 Kiri vagunist Kopli jaamas Meid laupäeva lõuna paiku arreteeriti. Otsiti läbi ja 2 tunni jooksul kihutati krusaga Keila , kus 1000-ed ees. Terve perekond. Sain pesu, mõned asjad kaasa, kiruti, et palju kaasa võtan, lubati, ähvardati pooled maha jätta. Ema pildi võtsin raamita kaasa, irvitasid- kas isa pilti ei taha. Klaver peaks ka olema jne. Söömata olime, lõuna valmis oli küll , aga püssimehed ees, tagauksel, ei lähe lastel söök sisse, ei meil
Tõde ja õigus II osa – märkmed I - Indrek oli teel linna kooli, tundis end üksikuna, kõik ümber oli võõras ja igatses turvalist ja tuttavat Vargamäed - tema ainukeseks nö kodutunde tekitajaks oli tema asjadega kast pingi all, tekitas Indrekus kodusema ja kindlama tunde, kui seda jalaga katsus - pärale jõudes ja vagunist väljudes oli palju trügimist, peatus jaamahoone seina ääres ja pidas aru kuhu edasi minna - Indreku juurde tuli vana habemega mees, kes pakkus talle koha leidmisel abi, viis ta ära odava raha eest kohta, mida noormees kirjeldas - teadis rääkida, et kool kuhu Indrek teel on, on sitt (Mauruse kool), mees hoiatas noormeest Mauruse eest, kes raha taga ajab, soovitas raha mitte kaasas kanda - linnanaise esimene naeratus – läks uksest sisse, neiu tuli vastu, naeratas, naeratus jäi
On üks igavene viil! Veel meeldisid luuletused: Männid Kuused Kui on pime akna taga Head uut aastat! Valge raamat Trükkitähtedega luuletused, mida vanema rühma lapsed saavad ise lugeda. Luuletused on vahvad ja lastele kerge lugeda. Priit Pärna illustratsioonid teevad lugemise meelepäraseks ja koos on lõbus ka pilte vaadata. Mulle meeldisid luuletused „Lul tagumisest vagunist“ ja „Palve vihmapilvele“: Palve vihmapilvele Suvel saab sooja, Suvel saab vette. 29 Vihmapilv, vihmapilv, Kui sa ei saa Ära jää ette! ja pead sadama maha, saja siis põllule, Ära jää ette me teele, tare taha. Öösiti vaikselt
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Pilt 4.13 Firma Siemens elektrivedur Pilt 4.14 EL-i liikmesriikide arendatud “eurovedur” teinud võimsaid diiselvedureid. Paaris töötades suudavad need vedada rohkem kui kuuekümnest vagunist koosnevaid ca 5000 t kaaluga rongikoosseise. Enamik vedureid on varustatud seadmetega, mis lubavad kasutada mitut vedurit üheskoos nagu üht vedurit. Kaht kuni viit vedurit juhitakse esimese veduri juhikabiinist. (Pildid 4.9 ja 4.10) Sorteerimisjaamades kasutatakse diiselmootoriga manöövervedureid, mille külge haagi-
esemeid, mis Indrekule lähedased. Ja igakord, kui ta leidis, et kast seisab vääramata oma paigal, muutus ka tema rinnas nagu kodusemaks ja kindlamaks. See oli küll lõpmata rumal ja naeruväärne, aga ta ei võinud sinna midagi parata, et see oli nõnda. Tema tõsiseks reisuseltsiliseks oli see ristamisi tugeva nööriga seotud kast, mitte aga teda ümbritsevad kaassõitjad. Pärale jõudnud Indrek mõtles vagunist lahkuda ühes viimsetega, et oleks rahulikum ja rohkem ruumi. Aga nõnda sattus ta just vihma käest räästa alla: tal tuli pidada vihast võitlust sisserühkijatega. ,,Roni, roni, matsipoeg!" karjuti talle kusagilt naljatavalt. Indrek mõtles silmiga otsida rääkijat, aga enne kui ta seda jõudis teha, kärgatati talle tigedalt: ,,Korista end oma kastiloguga teelt, et inimesed sisse pääseks!"
annaabi.ee 
