nagu kõiki teisi inimesi Loodus inimest ümbritsev ja inimesest sõltumatult eksisteeriv keskkond Loodusained koondnimetus kõigile teadustele, mis annavad loodusnähtustele teaduslikke kirjeldusi ja seletusi ning ennustavad pädevalt uusi loodusnähtusi Mida uurib füüsika - füüsika uurib looduse kõige üldisemaid ja põhilisemaid seaduspärasusi. Vaatleja inimene, kes saab ja töötleb infot maailma (looduse) kohta. Vaatlejal peavad olema: 1) vaba tahe ehk valikuvabaduse olemasolu; 2) aistingute saamise võime, võtmaks maailmast vastu infot; 3) mälu ehk võime salvestada infot ja seda hiljem uuesti kasutada; 4) mõistus ehk võime konstrueerida mälus olemasoleva info abil mõtteseoseid, tehes nii tõeseid järeldusi maailma kohta ilma vastavat aistingut saamata. Vaatlus andmete kogumine Katse hüpoteesi kontrollimine, maailma kindlaviisiline mõjutamine,
Füüsika kontrolltöö 1. Iseloomusta mõistet nähtavushorisont. Piir milleni vaatlejal või inimkonnal tervikuna on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised füüsikalise objektide kohta. 2. Nimeta si-süsteemi põhiühikud. (SI) mõõtühikud jaotuvad põhiühikuteks (meeter, kilogramm, sekund, amper, kelvin, mool ja kandela) 3. Loodusteaduslike mudelite liigid Loodusteaduslikke, sealhulgas ka füüsikalisi mudeleid, liigitatakse tavaliselt ainelisteks ja abstraktseteks mudeliteks.
Valge värvuse osad erineva lainepikkusega Kui selline lahutamine toimub paljudes miljonites piiskades, tekivad värvid: Punane Oranz Kollane Roheline Sinine Tumesinine Violetne öövikerkaar Tavaliselt valget värvi Haruldased Inimsilmale tavaliselt nähtamatud (kaamera) Vikerkaar valge, taevas rohekat või punast tooni Maavälised vikerkaared Teadlased väidavad, et Titaanil, Saturni kuul Niiske keskkond + tihedad pilved Probleem: liiga külm, päikesekiirte langemisnurk teine Vaatlejal vaja infrapunaprille, kuna atmosfäär hõre ebausk Vikerkaare lõpus härjapõlvlaste kuld Mõõda vikerkaart pääseb taevasse Jumala lubadus, et enam maail mauputust kuis Noapäevil ei tule Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Rainbow http://et.wikipedia.org/wiki/Vikerkaar http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Rainbow_formation.png http://et.wikipedia.org/wiki/Optikan%C3%A4htused http://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&frm=1&source=web&cd=3&sqi=2&ved=0
Loodus- objektiivne reaalsus, mis eksisteerib väljaspool teadust ja sellest sõltumatult. Füüsika- on loodusteadus, mis uurib täppisteaduslike meetoditega liikumist ja vastastikmõjusid. Nähtavushorisont-piir milleni vaatlejal või inimkonnal tervikuna on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised füüsikalise objektide kohta. Mikromaailm- aatom, molekul. Makromaailm- maja, inimene, lepatriinu. Megamaailm-tähed, planeedid. Loodusteaduslik uurimismeetod(vaatlus, vastuolu, probleem, hüpotees, katseidee). Vaatlus-objekti või nähtuse kohta info kogumine ise sellesse sekkumatta. Vastuolu-olemasolevate teadmiste ja vaatlusandmete konflikt. Probleem-on küsimus, millele soovib küsimuse esitaja vastust saada.
Kunstinäitus 1st Art Gallery Dmitri Zdorovetskiy/Aleksandr Semenov 2014/2015 Mina valisin külastuseks 1st Art Gallery, mis jäi mulle silma läbi vanalinna käies ning galeriisid otsides. Selles galeriis keskendutakse peamiselt kaasaegsele kunstile. Galerii pole oma suuruse poolest väga silmapaistev, kuid kuna see asub Rüütli tänava nurgal (Niguliste kiriku vastas), siis tähelepanelikul vaatlejal see märkamata ei jää. Esimene maal, mis minu tähelepanu köitis, oli Dmitri Zdorovetskiy maal ,,Cambridge´i vaade". Sellele kunstnikule oli pühendatud terve sein galeriis, kuid see teos paelus mind kõige rohkem. Sellel pildil on kujutatud Cambridge´i väina, mille peal ujub paat mehe ja lastega, nende kõrval on kinnitatud mitu samasugust paati. Tagaplaanil on majad ja hooned, mis näivad olevat tehasehooned, mis seletaksid selle teose pilvede erakordset kuju. Tema tööd on
Muuhulgas võib jõuda selleni mida on otseselt näha ja ka kaudselt tajuda läbi tunnetusliku maailma või filosoofilise perspektiivi. Mitte ükski lähenemine kunstniku puudutusele pole vale ega ka mitte ainuõige. Kuid läbi oma kogemuse iga inimene, võib läbi filosoofilise perspektiivi kõige kindlamini kogeda seda maagilist kunstniku puudutust, mis peaks iga tema tööga kanduma edasi vaatlejani. Vaja on seda tunnetuslikku poolt siiski iga teose puhul, muidu jääb vaatlejal saamata see ainuomane kogemus vaadeldes autori tööd. Küsimus on aga see, et kuidas seda võib vaatleja saada, kuidas kunstnik seda saavutada? Mis võiks emba kumba aidata selleni jõuda? Sellele mõttele selget ja ühest kindlate reeglitega raamistikku polegi otseselt võimalik anda. Kuigivõrd on üldiselt ühiskonnal see võimalus vastutus võtta enda õlule ning suunata inimest avarama silmaringi radadele piiluma juba sünnist peale pakkudes puhtale inimlapsele
NÄHTAVUSHORISONDID Nähtavushorisont on piir, kuni milleni vaatlejal või inimkonnal tervikuna on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised füüsikaliste objektide kohta. Nähtavushorisonte on nii sisemisi kui välimisi, kahjuks eristab inimsilm ainult välist nähtavushorisonti ja sisemine jääb meile tajumatuks ja nähtamatuks. Oma välimist nähtavushorisonti tajun ma üpris hästi. Näiteks toon veetilga, mis on tuntav ja oma silmaga nähtav. Veetilgad on väikesed ja mitu veetilka koos moodustuvad veeloigu
KORDAMINE 1. Mis on füüsika? –füüsika uurib looduse kõige üldisemaid ja põhilisemaid seaduspärasusi 2. Kes/mis on vaatleja? ( miks ta on vaatleja, põhjendama ) -Vaatleja on indiviid, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. 3. Miks on vaatlemine oluline? -Ilma vaatlejata pole füüsikat. Füüsika on paljude vaatlejate ühine loodust peegeldavate kujutuste süsteem. 4. Nähtavushorisondiks nim piiri, kuni milleni vaatlejal või inimkonnal tervikuna on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised. 5. Loodusteadusliku uurimismeetodi skeem (katse peab olema dokumenteeritud) -saab töös kasutada nähtavushorisondi skaalat (paberit mille õpetaja meile andis) 6. Miks on vaja teostada loodusteaduses mõõtmisi? –et saada võimalikult täpseid tulemusi (?) 7. Mis mõõtühik on? -Mõõtühik on mõõdetava suuruse kindlaks määratud väärtus, millega seda suurust mõõtmisel
Mis on loodus- see on see mis on reaalselt ja sõltumata meist endist. Füüsikaline maailm ongi loodus. Füüsikaks nimetatakse loodusteadust, mis uurib kõigi mateeriavormide ehituse, liikumise ja vastastikmõjude kõige üldisemaid omadusi ja seaduspärasusi. Mida tähendab, et füüsika on empiiriline teadus- kogemuslik, tunneme ja tajume meelte abil kõike. Füüsika on täppisteadus, uurib looduse kõige üldisemaid nähtusi ja püüab leida neis loodusseadusi. Vaatlejal peab olema meeled; mälu ja mõistus. Füüsikaline tunnetusprotsess- vaatleja saab loodusest infot meelte kaudu. Katse- ehk eksperiment. vaatlust, mis viiakse läbi selleks spetsiaalselt loodud tingimustes. Vaatlemine- tähtsaim uurimismeetod. Andmetöötlus- uuritavaid objekte, nähtusi ja sõltuvusi kirjeldatakse arvude abil. Mõõtmine- tundmatu võrdlemine tuntud ühikuga. Mitte kunagi pole ükski mõõtmine täpne. arvväärtuse kindlakstegemis.
Oskus maalida õliga puidu peale, mille mõõtmed olid nii väikesed nagu Michel Sittowl, on kindlasti väärt kiitusi ja tuntust. Sittow stiil ja kunstilised otsused värvi, meediumi ja lõuendi osas ehk ei mänginud nii suurt osa ta kuulsuses, ent kindlasti jätsid need endast jälje kunstnikele pärast teda. Minu arvates, on iga maali mõte portreerida emotsioone ja rääkida lugu, olgu see inimese enda otsustada või paika pandud, on igal kunsti vaatlejal olemas võimalus uurida mis on teose tegelik põhjus või kujutada ette mis on just temale sobiv ja ajakohane. The Virgin with Child and Apple Assumption of the Virgin Portrait of Diego de Guevara Kasutatud allikad http://opleht.ee/2018/04/oukonnakunstnik-michel-sittowi-kojutulek/ https://kumu.ekm.ee/syndmus/michel-sittow-eesti-maalikunstnik-
VALIKVASTUSTES PAKSEMAS KIRJAS ON MINU VASTUSED. Kontrolltöö 1. Looduse põhivormideks on A) keha B) väli C) nähtus D) aine E) aeg 2. Kas veebikaamera ja mikrofoniga varustatud arvuti on vaatleja? Ei ole, sest vaatlejad saavad olla ainult need, kes saavad ja töötlevad saadud infot maailma kohta. Vaatlejal on valikuvabadus. Arvuti, mis on varustatud veebikaamera ja mikrofoniga ei ole valikuvabadust. Nad peavad tegema seda tööd, mida inimene käsib. 3. Mida loetakse füüsikas üldmudeliks, mis on neis üldist? Üks hea näide. Selliseid mudeleid, mis on kasutatavad kogu füüsikas, nimetatakse füüsika üldmudeliteks. Näide: keha. 4. Skalaarsed suurused on A) mass B) kiirus C) jõud D) aeg E) töö 5. Vektoriaalsed suurused on A) jõud B) mass
moodi nagu kõik teisigi 26. Millised on loodusseadused? Loodusteadused on teadusharud, mis uurivad ja selgitavad teaduslikku meetodit kasutades seaduspärasusi, millel põhineb looduse toimimine Geograafia, bioloogia, keemia, füüsika 27. Mille poolest erineb füüsika teistest loodusteadustest? 28. Kuidas on seotud vaatleja ja füüsika kui teadus? 29. Mis on nähtavushorisont? Nähtavushorisondiks nimetatakse piiri, kuni milleni vaatlejal või inimkonnal tervikuna on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised füüsikaliste objektide kohta 30. Milline on füüsika ülesanne inimkonna kujundamisel? 31. Mis vahe on mõõteriistal ja mõõtevahendis? Mõõtevahend on kindlate omadustega tehniline vahend, mida saab kasutada mõõtmiste sooritamiseks kas üksi või koos lisaseadmetega Mõõteriist on mõõtevahend, mis esitab mõõtesignaali juba vaatlejale vahetult tajutaval kujul 32. Mis on mõõtesignaal?
moodi nagu kõik teisigi 26. Millised on loodusseadused? Loodusteadused on teadusharud, mis uurivad ja selgitavad teaduslikku meetodit kasutades seaduspärasusi, millel põhineb looduse toimimine Geograafia, bioloogia, keemia, füüsika 27. Mille poolest erineb füüsika teistest loodusteadustest? 28. Kuidas on seotud vaatleja ja füüsika kui teadus? 29. Mis on nähtavushorisont? Nähtavushorisondiks nimetatakse piiri, kuni milleni vaatlejal või inimkonnal tervikuna on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised füüsikaliste objektide kohta 30. Milline on füüsika ülesanne inimkonna kujundamisel? 31. Mis vahe on mõõteriistal ja mõõtevahendis? Mõõtevahend on kindlate omadustega tehniline vahend, mida saab kasutada mõõtmiste sooritamiseks kas üksi või koos lisaseadmetega Mõõteriist on mõõtevahend, mis esitab mõõtesignaali juba vaatlejale vahetult tajutaval kujul 32. Mis on mõõtesignaal?
Skalaarsed- füüsikaline suurus, mida saab esitada ühe mõõtarvu ja ühikuga. On arvuline väärtus kuid puudub suund. Miinusmärk väljendab mõttelist liikumist negatiivses suunas. Vektoriaalsed- füüsikaline suurus, mis omab ruumilist suunda. Nt. Kiirus, kiirendus, jõud. Vektori pikkus: moodul. Füüsika ja matemaatika Füüsika on täppisteadus ja täppisteadused kasutavad töö keelena matemaatikat. Kehade mõõtmed ja pikkus Pikkus- vaatleja kujutlus, mis tekib vaatlejal kehade omavahelisel võrdlemisel piki ühte sihti ehk mõõdet. Ruum- füüsika mudel, mida saab kirjeldada pikkuste võrdlemise teel. Kehade liikumisolek, kiirus ja absoluutne aeg Kehad liiguvad. Nende liikumist saab vaadelda vaid teise keha suhtes. Taustkeha on keha mille suhtes teine keha liigub. Liikumine ja aeg on lahutamatult seotud mõisted. Liikumisolek on keha omadus, mis toimub siis kui keha muudab asukohta, asendit või kuju taustkeha suhtes
Skalaarsed- füüsikaline suurus, mida saab esitada ühe mõõtarvu ja –ühikuga. On arvuline väärtus kuid puudub suund. Miinusmärk väljendab mõttelist liikumist negatiivses suunas. Vektoriaalsed- füüsikaline suurus, mis omab ruumilist suunda. Nt. Kiirus, kiirendus, jõud. Vektori pikkus: moodul. Füüsika ja matemaatika Füüsika on täppisteadus ja täppisteadused kasutavad töö keelena matemaatikat. Kehade mõõtmed ja pikkus Pikkus- vaatleja kujutlus, mis tekib vaatlejal kehade omavahelisel võrdlemisel piki ühte sihti ehk mõõdet. Ruum- füüsika mudel, mida saab kirjeldada pikkuste võrdlemise teel. Kehade liikumisolek, kiirus ja absoluutne aeg Kehad liiguvad. Nende liikumist saab vaadelda vaid teise keha suhtes. Taustkeha on keha mille suhtes teine keha liigub. Liikumine ja aeg on lahutamatult seotud mõisted. Liikumisolek on keha omadus, mis toimub siis kui keha muudab asukohta,
määratleb ja nihutab edasi inimkonna kui terviku nähtavushorisonte 6. Kes on vaatleja ja mis on tema tunnusteks? Inimene, kes saab ja töötleb infot maailma (looduse) kohta, tunnused:Vaba tahe, aistingute saamise võime, mälu, mõistus 7. Kuidas on seotud vaatleja ja füüsika kui teadus? Kui pole vaatlejat, siis pole ka füüsikat, sest füüsika on nende ühine peegeldavate kujutluste süsteem. 8. Mis on nähtavushorisont? Piir, kuni milleni vaatlejal või inimkonnal tervikuna on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised füüsikaliste objektide kohta. 9. Mis on sisemine ja väline nähtavushorisont? Sisemine nähravushorisont on teadmiste piir liikumisel piki mõõtmete skaalat üha väiksemate objektide poole, välimine nähtavushorisont on on teadmiste piir liikumisel piki mõõtmete skaalat üha suuremate objektide poole 10. Mis on füüsika ülesanne inimkonna nähtavushorisontide kujunemisel?
2) kõigile inimestele ühine keskkond mis jääb väljaspoole konkreetse inimese mina tunnetuse piire. 3) Vaatlus ja katsed(selleks et ka teised tulemustest teada saaksid peab levitama infot,tulemused registeerima ning need kirja panema nii,et oleks kõigile mõistetav 4) kindlad reeglid mille järgi looduses protsessid toimuvad näiteks maa tiirlemine ümber päikese. 5) Vaatleja on inimene,kes saab ja töötleb infot maailma kohta.Vaatlejal peab olema olemas vaba tahe,mälu,aistingute saamise võimalus ja mõistus.Ta vaatleb kõike enda ümber,et saada infot end ümbritseva maailma kohta. 6) Meelelise info kogumine looduse kohta.Vaatlus tulemuste erinevus oleneb vaatlejast,ja vaadeldavast esemest. 7) Katset on vaja et hüpoteesi ümber lükata või tõestada.Katse=eksperiment 8) Andmed töödelda,dokumenteerida. 9) Teadus on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud
kujundab iga vaatleja maailmast omaenda spetsiifilise pildi ning relatiivsusprintsiibi kohaselt pole mitte ükski vaatleja eelistatud. Kui kaks vaatlejat on erinevates tingimustes (näiteks liiguvad teineteise suhtes), siis nad saavad erinevaid aistinguid ja maailm ongi nende jaoks erinev, mitte ei tundu erinevana. Vaatleja on inimene, kes saab ja töötleb infot maailma (looduse) kohta. Vaatlejat võib defineerida mitmeti, aga soovitav on seda teha tunnuste kaudu, mis ühel vaatlejal olema peavad. Vaatleja tunnusteks võiksid olla: 1. vaba tahe ehk valikuvabaduse olemasolu; 2. aistingute saamise võime, võtmaks maailmast vastu infot; 3. mälu ehk võime salvestada infot ja seda hiljem uuesti kasutada ning 4. mõistus ehk võime konstrueerida mälus olemasolevast infost süllogisme, tehes nii tõeseid järeldusi maailma kohta ilma vastavat aistingut saamata. Vaatleja on subjekt, kes vaatleb füüsikalisi objekte.
Alguses on uudshimuliku, kuid natuke segaduses ja hirmul näoga, seejärel keerab pea ruttu ära ja hakkab nutma. Õde rahustab ta maha ja laps keerab uuesti pea vaatleja poole. Kordub sama. Kolmandal korral laps enam nutma ei hakka, lihtsalt on natuke segaduses. Õde viib ta suurde tuppa põrandale oma teki ja mänguasjade juurde. 10.05 Laps pandi kõhuli maha ja õde annab talle lutipudelist vett juua. Laps on huvitatud vaatlejast, hoiab oma silmi vaatlejal, kes on otse tema ees. Õde eemaldub ja Karl vaatab Talle järele, õde liigub toas ja Karl jälgib teda. Kui õde kaob nurga taha, siis saavutab tähelepanu jälle vaatleja. Laps jälgib vaatlejat pikalt, suu lahti. 10.07 Ka vaatleja kaob nurga taha, ning laps vaatab paar korda ringi, teeb "mmmm" ja liigutab jalgu kiigutades üles-alla, on rahulik. 10.08 Laps on nüüd üksi elutoa poole peal ja põrandal, seega ta ei näe, mis toimub paar astet ülevalpool söögitoas
• Tajume veel kolmemõõtmelist ruumi, st pikkust, laiust kõrgust. • Kolmemõõtmeline ruum võib sisaldada vähemamõõtmelisi ruume. Pikkus, kiirus ja aeg • Kehad liiguvad ning kehade liikumine on alati suhteline: keha liikumist saab vaadelda vaid mingi teise keha suhtes. • Teise keha olemasolu loob tingimused või tausta esimese keha liikumise käsitlemiseks, seega teist keha nimetame taustkehaks. • Mistahes liikumise uurimiseks peab vaatlejal olema mälu, st võime korraga töödelda liikuva keha erinevaid asukohti käsitlevat infot, järjestada erinevaid sündmusi skaalal varem-hiljem. • Liikumine on seotud ajaga, kui liikumist ei esineks või mingeid sündmusi ei toimuks, poleks vaatlejal mingit alust aja mõiste tekitamiseks. Pikkus, kiirus ja aeg • Kehad võivad liikuda väga erineva kiirusega. • Keha liikumisolekut kirjeldab füüsikaline suurus, mida nimetatakse kiiruseks: kiirus näitab
· Kausaalne atributsioon- sündmuste, iseenda ja teiste käitumise põhjuste selgitamine. · Atributsiooniteooria - kogum ideid, kuidas inimesed põhjuseid omistavad, kuidas kasutavad nendele olemasolevat infot selleks, et põhjustest aru saada 16. Atributsiooniviga .Teise inimese puhul põhjused tulenevad enamasti inimesest, põhjused stabiilsed ja kontrollitavad.Iseenda käitumise põhjused situatsioonis. · Atributsiooniveale leitud erinevaid seletusi. 1. Tegutsejal ja vaatlejal erinevad vaatepunktid. Tegutseja jälgib teisi, et leida õigeid reageerimisviise. Vaatleja jälgib tegutsejat. 2. Enda tegutsemiste kohta rohkem kogemusi, tead endast rohkem kui teistest. 17. normid 1. . Deskriptiivsed normid näitavad seda, mida enamus inimesi antud olukorras teeb. 2. Suunavad normid annavad teada, mida tuleb heaks kiita ja mida mitte. · Normidest raske kinni pidada, see eeldab järeleandlikkust ja konformsust. 18. Empaatiavõime
samapalju, kui me võidame jõus, kaotame teepikkuses. Kasutades väiksemat jõudu, peame läbima vastavalt pikema tee. Liikumiseks võib nimetada igasugust olukorra muutumist. Kui muutub keha asukoht, asend või kuju, siis räägitakse mehaanilisest liikumisest. Liikumise mõiste tuleneb vajadusest kirjeldada kronoloogilist põhjuslikkust. Liikumisest võib rääkida ainult tänu sellele, et vaatlejal on olemas mälu. Loodusnähtuse ennustamine on väide selle nähtuse toimumise kohta tulevikus või mingis teises kohas. Võimes pädevalt ennustada loodusnähtusi avaldub füüsika prognostiline (ennustuslik) väärtus. Ennustamise aluseks on põhjuslike seoste tunnetamine. Loodusnähtuse füüsikaline mudel esitab kompaktselt füüsikalise objekti kohta olemasoleva info, sidudes objekti abstraktsed (meeltega mittetajutavad) omadused millegi vahetult
samapalju, kui me võidame jõus, kaotame teepikkuses. Kasutades väiksemat jõudu, peame läbima vastavalt pikema tee. Liikumiseks võib nimetada igasugust olukorra muutumist. Kui muutub keha asukoht, asend või kuju, siis räägitakse mehaanilisest liikumisest. Liikumise mõiste tuleneb vajadusest kirjeldada kronoloogilist põhjuslikkust. Liikumisest võib rääkida ainult tänu sellele, et vaatlejal on olemas mälu. Loodusnähtuse ennustamine on väide selle nähtuse toimumise kohta tulevikus või mingis teises kohas. Võimes pädevalt ennustada loodusnähtusi avaldub füüsika prognostiline (ennustuslik) väärtus. Ennustamise aluseks on põhjuslike seoste tunnetamine. Loodusnähtuse füüsikaline mudel esitab kompaktselt füüsikalise objekti kohta olemasoleva info, sidudes objekti abstraktsed (meeltega
1.Kes on vaatleja ja millistele tunnustele ta peaks vastama? Vaatleja on inimene, kes saab ja töötleb infot maailma (looduse) kohta. Vaatlejat võib defineerida mitmeti, aga soovitav on seda teha tunnuste kaudu, mis ühel vaatlejal olema peavad. Vaatleja tunnusteks võiksid olla: * vaba tahe ehk valikuvabaduse olemasolu *aistingute saamise võime, võtmaks maailmast vastu infot; *mälu ehk võime salvestada infot ja seda hiljem uuesti kasutada ning *mõistus ehk võime konstrueerida mälus olemasoleva info abil mõtteseoseid, tehes nii tõeseid järeldusi maailma kohta ilma vastavat aistingutsaamata. 2.Mis on loodusteaduslik meetod? Kirjelda seda.
moonutava sündmuse kohta. • Kas koer või kass on looduse vaatlejad? Kui ei, siis miks? • Kas veebikaamera ja mikrofoniga varustatud arvuti on vaatleja? Füüsika ja tunnetuspiirid • Nähtavushorisondi mõiste- see on joon, mis vaatleja jaoks lahutab taevast maast või merest. • Vaatlejast kaugemal paiknevad punktid jäävad Maa kerakujulisuse tõttu horisondi taha. • Nähtavushorisondiks nimetame piiri, kuni milleni vaatlejal või inimkonnal tervikuna on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised füüsikaliste objektide kohta. • Objekt jääb nähtavushorisondi taha mitte lihtsa teadmiste puudumise tõttu (juhtumisi pole seda asja veel uuritud), vaid vaatlusvahendite ebatäiuslikkuse tulemusena. Sisemine ja väline nähtavushorisont • Sisemine nähtavushorisont on konkreetse vaatleja või kogu inimkonna teadmiste piir liikumisel piki mõõtmete skaalat üha väiksemate objektide poole.
toodud pikksilma vaatevälja. *Kompensaatoriga nivelliir e. isehorisonteeruv spetsiaalne kompensaator seab viseerimiskiire horisontaalseks, kuid sealjuures peab instrument olema eelnevalt ümarvesiloodi järgi loodi seatud. *Digitaalnivelliirid on kompensaatoriga nivelliirid sisearvuti ja mäluga. Nad teevad ise automaatselt lugemid koodlatilt, arvutavad kõrguskasve ja kõrgusi ning salvestavad andmeid. Kaasaegsed nivelliirid on kompensaatoriga, optilise nivelliiriga tuleb vaatlejal teha lugem nivelleerimislatilt, digitaalnivelliiri puhul tehakse see automaatselt koodlatilt. Mis on lihtnivelleerimine; otsast nivelleerimine? Lihtnivelleerimise käigus määratakse kahe punkti vaheline kõrguskasv ühest jaamast, kuid iga kord ei ole see võimalik, siis kasutatakse liitnivelleerimist, mille käigus rajatakse punktide vahele lisajaamu. Otsast nivelleerimine Tuuakse nivelliir tagumise lati juurde ja teostatakse otsast nivelleerimine samade punktide A ja B vahel
- eetilisuse probleem; vaatleja mõju vaadeldavatele; uurijal rollikonflikt; uurija võime objektiivseks jääda Vaatlus osalejana Uurija on avalikult kaksikrollis Uurija osaleb tegevustes + uurijal siseinfo uuritava kohta; loomulik keskkond; võimalus küsida; kaasatus gruppi - rollikonflikt; objektiivsuse säilitamine raske; vaatleja mõju vaadeldavatele Osalus vaatlejana Liitub grupiga, et vaadelda Uurijal on luba tegevuste juures olla Ei sekku + suurem objektiivsus vaatlejal; ligipääs suurele hulgale infole; küsimuste küsimise võimalus; ei sekku - Neutraalsuse säilitamine võib keeruline olla; konfidentsiaalsus; vaadeldavate reaktiivsus Täielikult mittesekkuv Otsene kontakt puudub Uurija isik on avalikustamata (varjatud vaatlus) Toimub avalikus ruumis või fotode ja videote pealt + reaktiivsuse riski pole vaatleja juuresolek ei mõjuta vaadeldava käitumist - ei jaga kogemust; ligipääs ainult osale infole; eetilisus? 28
eksamil (rumal vs rasked küsimused ja vähe aega õppimiseks. Atributsiooniviga: Teise inimese puhul hinnatakse, et põhjused tulenevad enamasti inimesest, on stabiilsed ja kontrollitavad.Iseenda käitumise põhjusi nähakse enamasti situatsioonis, enda kontrollile vähe alluvad, pigem juhuslikest teguridest tingitud. Atributsiooniveale leitud erinevaid seletusi: 1. Tegutsejal ja vaatlejal erinevad vaatepunktid. Tegutseja jälgib teisi, et leida õigeid reageerimisviise. Vaatleja jälgib tegutsejat. 2. Enda tegutsemiste kohta rohkem kogemusi, teadmisi Grupisisesed protsessid Grupp on kogum kahest või enamast inimesest, kes mõjutavad üksteist vastastikku suhtlemise kaudu. Gruppi võib iseloomustada: suurus, moodustumine/kujunemine (põhjused, kiirus, vabatahtlikkus), homogeensus, kestvus. 15
lapsi hoopis vasakut kätt. Miks nii? Huvitavat lugemist: Martin Gardner Vasak – parem maailm. 3.4. Valguse murdumine Mis valgusega peale peegeldumise veel juhtub? Mida tähendab optiline tihedus? Mismoodi paistab maailm vee alt vaadates? Pöördume tagasi küsimuse juurde, mille püstitasime eelmises õppetükis. Mis juhtub õhus leviva valgusega, kui ta jõuab tasasele veepinnale? Teame, et osa valgust peegeldub tagasi õhku. See võimaldab vaatlejal, kelle silm on veepinnast kõrgemal, näha veepinna kohal olevate esemete peegelpilte ehk näivaid kujutisi. Aga mida näeb vaatleja, kes on vees, st tema silm asub all- pool veepinda ning ta vaatab ülespoole? 36 Joonis 3.17. Vaatlejad on vee all ja vaatavad veepinna poole erinevates suundades Mida näevad vaatlejad? Esimene ei näe arvatavasti midagi erilist. Teine vaat- leja võib näha Päikest, aga mitte seal, kus see tegelikult asub. Kolmas vaatleja
Võimu alused. Mitmesugused erinevad võimutüüpide alused või tekkepõhjused on: legitiimne võim/autoriteet ja selle variatsioonid, "abitu" võim, viitav võim; ekspertlik võim ehk ressursside võim; tasustav võim; sundiv võim, teabevõim (otsene ja kaudne); tundmuslik võim; ja pinget käsutav võim. 19. 4. Millise võimutüübi alusel perekond langetab oma otsuseid? Perekondlikku võimu mõjutavad näitajad. 19. 5. Mistahes alljärgneva näitaja olemasolu tunnistamine aitab vaatlejal tõlgendada perekonna käitumist, mille põhjal perekondlikku võimu hinnata. Pere võimuhierarhia Perekonna vormitüüp Koalitsiooni(de) moodustamine Ühiskondlik klassiseisund Perekonna elutsükli staadium Etniline ja kultuuriline taust Situatsioonilised (olukorrast tingitud) asjaolud Isiklikud näitajad (pereliikmete vanus, sugu, omavahelised suhted) Abikaasadevaheline emotsionaalne sõltuvus ja rahulolu abieluga. Üldine perekondliku süsteemi ja alasüsteemi mõjuvõim 19. 6
Võimu alused. Mitmesugused erinevad võimutüüpide alused või tekkepõhjused on: legitiimne võim/autoriteet ja selle variatsioonid, "abitu" võim, viitav võim; ekspertlik võim ehk ressursside võim; tasustav võim; sundiv võim, teabevõim (otsene ja kaudne); tundmuslik võim; ja pinget käsutav võim. 19. 4. Millise võimutüübi alusel perekond langetab oma otsuseid? Perekondlikku võimu mõjutavad näitajad. 19. 5. Mistahes alljärgneva näitaja olemasolu tunnistamine aitab vaatlejal tõlgendada perekonna käitumist, mille põhjal perekondlikku võimu hinnata. Pere võimuhierarhia Perekonna vormitüüp Koalitsiooni(de) moodustamine Ühiskondlik klassiseisund Perekonna elutsükli staadium Etniline ja kultuuriline taust Situatsioonilised (olukorrast tingitud) asjaolud Isiklikud näitajad (pereliikmete vanus, sugu, omavahelised suhted) Abikaasadevaheline emotsionaalne sõltuvus ja rahulolu abieluga. Üldine perekondliku süsteemi ja alasüsteemi mõjuvõim 19. 6
saab, on liikumine, kehadevahelised mõjujõud ning mitmest kehast koosnevate süsteemide (n. Päikesesüsteem, kristall, aatom) ehitus ehk struktuur. 18.2. Mida tähendab väide, et füüsika on täppisteadus? Uuritava kirjeldamiseks kasutatakse arve ja andmetöötluseks matemaatika meetodeid. 18.3. Mida tähendab, et füüsika on empiiriline teadus? Füüsika on kogemuslik, kogemustel põhinev teadus, ise peab asju läbi proovima. 18.4. Mis peab olema vaatlejal, et saada füüsika jaoks vajalikku infot? Meeled, mälu ja mõistus 18.5. Milline nimetatud vaatleja omadus on Teie meelest kõige olulisem? Miks? Mälu, et meelde jätta, mis, kus, millal, mingi nähtus toimus. 18.6. Kui suure kiirendusega võib tõsta keha massiga 800 kg vertikaalselt üles trossiga, mille tõmbetugevus on 12 kN? 19. P 19.1. Mis on teabe saamise meetodid (uurimismeetodid) füüsikas?
Kui käitumine on omandatud, võib kinnitused peatada või mitte iga kord neid anda. Sotsiaalne õppimine on käitumusliku töö kolmas lähenemisviis (Bandura 1977), kus enamasti õpitakse oma kogemusi tajudes ja nende üle mõeldes, samuti õpitakse matkides teisi enda umber. Põhiliseks protsessiks on modelleerimine (Hudson ja Macdonald 1986), kus: · Inimene näeb kedagi sooritamas mingit tegevust ja paneb seda tähele · Vaatlejal tekib mote või ta kodeerib oma meeles selle, kuidas käitumist sooritatakse (k.a harjutamine kas tegelikult või kujutluses) · Vaatleja määratleb olukorrad, milles käitumine ilmneb, ja paneb tähele selle tagajärgi · Kui tekib sobiv situatsioon, kordab vaatleja käitumist vastavuses seda moodustanud mõttega. Modelleerimine peaks sisaldama järgmisi omadusi: · Mudeli esitaja peab olema kliendi suhtes oluline, et köita tema tähelepanu
Need kolm kanalit said valituks, sest nad on põhikanalid, mis on Eestis elavale valijaskonnale tasuta kättesaadavad. Ajaks valiti 11-15. oktoober . Vaatlejad olid positsioonilt tavalised kodanikud, kes jälgisid nädala jooksul televisioonis poliitilist informatsiooni kajastavaid saateid. Vaadelda võis kõikjal, kus oli võimalik vastavaid vaatlusobjekte kätte saada ning antud juhul kasutati internetis olevaid saadete salvestusi. Võimalikuks takistuseks võis kujuneda see, et vaatlejal ei olnud võimalik mõnda saadet vaadata ajapuuduse tõttu ning võis juhtuda, et saate kordus ei olnud kätte saadav ka internetis. Enne vaatlust tekkis vaatajatel tunne, et poliitilise sisuga saateid on väga palju ning neid ei jõua kõiki vaadata. Lisaks tekkis mõte, kas saated on inimesi valgustavad igapäeva poliitika suhtes või jagatakse kriitikat poliitikutele ja nende tegemistele . Vaatluse läbiviimiseks jaotati kolm kanalit kolme vaatleja vahel ära. Kõigi osalejate eesmärk
SUUR KOLLAPS – kui Universumi mass on sellest kriitilisest massist suurem, siis võib teatud ajahetkel paisumine asenduda kokku tõmbumisega, Universumi temperatuur hakkab tõusma ning see kokku tõmbumine lõppeb samuti kogu olemasoleva koondumisega ühte punkti – sarnasesse, millest Suur Pauk Universumi tekitas. Paljusid vaevab küsimus: „Kas on olemas teisi universumeid?“ Võimalik, et on olemas lõpmatul hulgal universumeid, kuid paraku pole meie Universumis viibival vaatlejal vähemalt praeguste teadmiste kohaselt põhimõtteliselt võimalik nende olemasolu kohta informatsiooni saada. 1973 aastal sõnastas Brandon Carter nn antroopsusprintsiibi, mille kohaselt on Universumi ehitus ja areng täpselt sellised, et seal saaks eksisteerida inimene (vaatleja). Antroopsusprintsiip ei ole füüsika- ega ka teiste loodusseaduste abil tõestatav, kuid temast lähtuvalt on võimalik selgitada nii tähtede, galaktikate, Päikesesüsteemi kui ka elu tekkimist.
Selle teooria nimetus tuleneb väitest, et tähtsust omab üksnes suhteline (relatiivne) liikumine. Einstein oli ümber b paisanud kaks 19. sajandi teaduse absoluuti: b2 absoluutse paigalseisu, mida esindas eeter ja absoluutse ehk universaalse aja, mida peaksid kõik kellad ühtmoodi mõõtma. Relatiivsusteoorias on igal vaatlejal omaenda ajamõõt. Sellest võib johtuda nn. kaksikute paradoks (joon. 1.3). Relatiivsusteooria tähtsamaid järeldusi on massi ja Joon. 1. 3 Kaksikute paradoks energia vaheline seos. Einsteini postulaadist, et Üks kaksikutest (a) siirdub kosmoselennule, mis kulgeb
Selle teooria nimetus tuleneb väitest, et tähtsust omab üksnes suhteline (relatiivne) liikumine. Einstein oli ümber paisanud kaks 19. sajandi teaduse absoluuti: b b2 absoluutse paigalseisu, mida esindas eeter ja absoluutse ehk universaalse aja, mida peaksid kõik kellad ühtmoodi mõõtma. Relatiivsusteoorias on igal vaatlejal omaenda ajamõõt. Sellest võib johtuda nn. kaksikute paradoks (joon. 1.3). Relatiivsusteooria tähtsamaid järeldusi on massi ja Joon. 1. 3 Kaksikute paradoks energia vaheline seos. Einsteini postulaadist, et Üks kaksikutest (a) siirdub kosmoselennule, mis kulgeb
mõõteriistade pikksilmad erinevaks. Mul on see teema nii kirju juba ees, et kui keegi viitsib, siis võib üle kontrollida. Punane juhend lk 33-36, roheline juhend lk 11-15. 1)Pikksilm 2) Okulaar 18) Objektiiv Ülejäänusid ei ole siin joonisel olemas, sest niitristik ja fokuseeriv lääts on pikksilma sees. Täiendav seletus minu poolt: Niitristik on pikksilmas olev klaasile prinditud must rist (3 kriipsu horisontaalselt, 1(2. bisektor) vertikaalselt), mis laseb vaatlejal näha täpselt, kuhu ta viseerib ning väiksemate kauguste korral määrata ka kauguse teodoliidist/ nivelliirist. Niitristik tuleb seadistada vaatleja silma järgi. Pikksilm on õigesti fokuseeritud, kui esemest saadud selge ja terav kujutis jääb liikumatuks niitristiku suhtes. Kui niitristik liigub kujutise suhtes, siis on tegu niitristiku parallaksiga, mis on põhjustatud sellest, et eseme kujutis ei ole kohakuti niitristiku tasandiga. 28. Horisontaalnurga mõõtmine
Teatud teavet küll saab osavõtjate käitumist jälgides: kas nad kuulavad huviga esinejat, ei piilu kella, ei tegele kõrvaliste asjadega. Tegeliku pildi saamiseks on sellest vähe ning ilmselt tuleks kasutada lisaks ka küsitlust. Osa tegevusi on nii privaatsed või intiimsed, et inimesed harilikult ei luba neid tegevusi vaadelda; · sündmus peab toimuma küllalt tihti või tema toimumine on ennustatav. Vastasel juhul kulub vaatlejal hulgaliselt aega sündmuse toimumist oodates; · sündmus peab toimuma küllalt lühikese ajaperioodi jooksul. Näiteks piimapaki või mõne teise pakendi avamine on lühiajaline tegevus ja seega vaadeldav. Mingi toote tarbimine üldjuhul on pikaajalisem protsess ja seega raskemini jälgitav. Üheks võimaluseks, et kindlustada ülaltoodud kolme tingimuse täitmine, on teostada eksperiment, mille kõiki tingimusi saab muuta ja kontrollida. Näiteks probleeme, mis
Erinevad aine- osakesed samas ruumiosas olla ei saa (ei mahu), erinevad väljad aga saavad küll. Aineosakestel on kindlad mõõtmed, väljal neid reeglina ei ole. Liikumiseks võib nimetada igasugust olukorra muutumist. Kui muutub keha asukoht, asend või kuju, siis räägitakse mehaanilisest liikumisest. Liikumise mõiste tuleneb vajadusest kirjeldada kronoloogilist põhjuslikkust. Liikumisest võib rääkida ainult tänu sellele, et vaatlejal on olemas mälu. Liikumise liikideks on translatsioon, rotatsioon ja deformatsioon. Kui liikumisel muutub keha asukoht, siis toimub translatsioon ehk kulgliikumine. Kui muutub keha asend, siis toimub rotatsioon ehk pöördliikumine. Kui muutub keha kuju, siis toimub deformatsioon. Liikumisest on mõtet rääkida vaid vähemasti kahe keha (objekti) korral. Keha, mille suhtes liikumine toimub, nimetatakse taust- kehaks
Erinevad aine- osakesed samas ruumiosas olla ei saa (ei mahu), erinevad väljad aga saavad küll. Aineosakestel on kindlad mõõtmed, väljal neid reeglina ei ole. Liikumiseks võib nimetada igasugust olukorra muutumist. Kui muutub keha asukoht, asend või kuju, siis räägitakse mehaanilisest liikumisest. Liikumise mõiste tuleneb vajadusest kirjeldada kronoloogilist põhjuslikkust. Liikumisest võib rääkida ainult tänu sellele, et vaatlejal on olemas mälu. Liikumise liikideks on translatsioon, rotatsioon ja deformatsioon. Kui liikumisel muutub keha asukoht, siis toimub translatsioon ehk kulgliikumine. Kui muutub keha asend, siis toimub rotatsioon ehk pöördliikumine. Kui muutub keha kuju, siis toimub deformatsioon. Liikumisest on mõtet rääkida vaid vähemasti kahe keha (objekti) korral. Keha, mille suhtes liikumine toimub, nimetatakse taust- kehaks
organisatsioonide uurimises meetodid · John Brewer, 2006 Professionaalse karjääri ja identiteedi kui organisatsiooni · Vaatlus püsivuse mehhanismide uuringud (näiteks politseinike, vanglaametnike, vedurijuhtide uuringud; Eestis: kaevurite Osalusvaatlus: vaatlejal on erinevad rollid uuring): erinevate elukutsete loomulik ajalugu kui uurimisobjekt · Intervjuud Organisatsioonis toimivate kontrollimehhanismide uuringud:formaalne ja informaalne võim ja suhted, · Dokumentide kogumine
Pesuköögi helidele lisaks kostub alakorruselt alasi vasardamist. Mihhail kargab püsti ja avab akna, et välja karjuda. Pesuköögi helid ja vasardamine muutuvad valjemaks ja mõned seebimullid lendavad aknast sisse. MIHHAIL: (karjub) Vasarda vaiksemalt, kurat võtaks! (Suleb akna ja käib energilisel sammul mööda tuba ringi.) Me muudame kollase kaanevärvi roheliseks, nii et lugejad võiksid kohe näha, et "Moskva Vaatlejal" on uus toimetus. (Ärritatuna vasardamise hoogustumisest, tormab uksest välja ja põrutab sõimates trepist alla. Belinski katkestab kirjutamise, et mantlit seljast ära võtta. Korjab lehed maast üles.) APRILL 1838 Üleminek järgmisse päeva, kuu aega hiljem. Alasi on vaikinud. Pesuköögi helid vaiksemad. Belinski on erutatud ja rahul. Ta käes on roheliste kaantega "Moskva Vaatleja", lehitseb seda. Mihhail astub
84 kui kuristikust. Eksperiment põhines südamelöökide kiiruse erinevuse mõõtmises. 23 kuused imikud, kes pandi kõhuli "sügavale" kohale, omasid aeglasemaid südamelööke, kui need kes pandi "madalale" kohale. Aeglasem südamelöökide tempo näitas, et imikud "sügaviku" kohal reageerisid pettekujutelmale sügavusest. Kasutades seadmeid, mis võimaldavad vaatlejal jälgida imiku silmi, on uurijad avastanud, et vähem kui 2 päevased imikud omavad kindlaid eelistusi. Imikud eelistavad kaardus jooni sirgetele, keerulisi mustreid lihtsatele, kolmemõõdulisi objekte kahemõõtmelistele ja uusi vaatepilte tuttavatele. Vastsündinud on aktiivsed. Nad pööravad pead, siputavad jalgu, vehklevad kätega, kuid ei oma teadlikku kontrolli oma liigutuste üle.
See on nii ruumis ja sel juhul liikumiskiirus puudub. Kuid osake võib samaaegselt rännata ka ajas. Liikus siis punktist A ( ajahetkest a ) punkti B ( ajahetke b ) hetkeliselt. Aega selleks samuti ei kulunud, sest aja rännak ju ise aega ei võta. Sellisel juhul toimus teleportreerumine nii ruumis kui ka ajas ühe korra- ga. Erinevad ruumipunktid on ka erinevad ajahetked. Osakese ,,vaatenurgast" vaadates toimus teleportreerumine nii ajas kui ka ruumis ühe hetkega. Kuid vaatlejal ( näiteks inimesel ) tundus ,,liikumine" olevat aega võtnud. Teleportreeruti peale ruu- mi ka ajas. Tegelikult see nii loomulikult ei ole. Tundub et osakeste teleportreerumistel nö. säilivad ka nende ,,liikumiskiirused". Näiteks kui meil on ruumipunktide A ja B vaheline kaugus 100 m ja osake teleportreerub punktist A punkti B, siis osakese liikumiskiirus on null, sest see ei võta aega. Kui aga osake teleportreerub peale ruumi ka veel ajas ja ajahetkede vaheline kaugus on 1 s, siis
annaabi.ee 
