ÕLU Üldist Õlu on kääritamise teel teraviljast vm tärkliserikkast toorainest valmistatud alkohoolne jook Temas on 1-7 massiprotsenti alkoholi Pärast õllepruulimist villitakse valmis õlu pudelitesse, vaatidesse või muudesse anumatesse ja tarvitatakse jahutatult. Õlu sisaldab kuni 95% ulatuses vett. Õllepruulimise jaoks on oluline vee karedus. Lager-tüüpi õlled vajavad pehmemat vett, ale-tüüpi aga vastupidi karedamat. Valmistamine Eestlased valmistavad õlut põhiliselt odrast Aafrikas valmistatakse hirsiõlut Saksamaal nisuõlut Ida-Aasias riisiõlut Mehhikos ja Lõuna-Ameerikas maisiõlut Saksamaal on välja töötatud ka
odraterade tärklis muutuma suhkruteks. See reaktsioon läheb lõpuni meski valmistamisel, kui linnasejahu segatakse sooja veega. Kui suhkrud on lahustunud, filtritakse meskist paks osa välja. Saadud selge vedelik ehk virre keedetakse läbi, et kõrvaldada ebasoovitavad mikroorganismid, seejärel lisatakse humalad ja pärm, lastakse jahedas käärida ja laagerduda ning villitakse alkoholkäärimisel eraldunud CO2 rõhu all pudelitesse, purkidesse või vaatidesse. Õlle alkoholisisaldus on tavaliselt 4...7,5% Veini valmistatakse peamiselt viinamarjamahlast, mis on rikas glükoosi poolest. Mahl saadakse viinamarjade pressimisel ning kääritatakse pärmi lisamisel. Punased veinid valmistatakse tumedatest viinamarjasortidest, jättes käärimise algul osa marjakestei mahlasse. Valged veinid on valmistatud heledatest viinamarjasortidest. Veinid liigitatakse naturaalveinideks, milles kogu etanool pärineb ainult sama mahla
meskist destilleeritud kange alkohol, mis on küpsenud puidust vaatides (tüüpiliselt tammevaatides). Viskid erinevad alkoholikoguse, tootmisaine ja kvaliteedi järgi. Valmistamine Viski täidlus ja tajutavad omadused sõltuvad eelkõige vaskkeedu-katla kujust. Kõrged ja sihvakad katlad (kolonnid) võimaldavad toota kergemat piiritust. Madalad, ümarad ja väiksemad katlad (potid) aga rikkalikku täidlasemat piiritust. Viskipiiritus villitakse vaatidesse lahjendamata. Joogi värvus, aroom ja maitse sõltub edaspidi vaadis küpsemise ajast. Pärast pudelisse villimist viski enam edasi ei arene. Viski jagunemise tüübid linnaseviski tõrrelinnaseviski, mis sisaldab linnaseviskisid vähemalt kahest viskivabrikust valiklinnaseviski ehk ühelinnaseviski mis on ühe kindla viskitehase toodang, kuid erinevatest pruulimislaaridest kokku segatud, et tagada oodatud toode valikvaadi linnaseviski,mis on ühe destillatsiooni tulemus
riisiõlut, Mehhikos ja Lõuna-Ameerikas maisiõlut. Saksamaal on välja töötatud ka õlle valmistamine kanepist. Õlle valmistamiseks kasvatatatakse viljast linnased, millest valmistatakse meski, mis segatakse veega ja filtreeritakse ning saadakse virre ja jääkprodukt õlleraba, millest saab loomatoitu. Virret keedetakse koos humalatega, jahutatakse, setitatakse ja lisatakse kääritamiseks pärm. Pärast õllepruulimist villitakse valmis õlu pudelitesse, vaatidesse või muudesse anumatesse ja tarvitatakse jahutatult. On teada, et õlut valmistati juba Mesopotaamias ja Egiptuses umbes 6000 aastat tagasi. 1516. aastal kehtestati Saksamaal Baieris õlle puhtuse seadus (Reinheitsgebot). Viski - on nimetus mitmetele alkohoolsetele jookidele, mida destilleeritakse teraviljadest ning lastakse seista tammevaatides. Teraviljad, mida kasutatakse viski tegemiseks on muuhulgas oder, rukis, nisu ja mais. Viskid erinevad alkoholikoguse,
kaotasid sama hästi kui kogu oma originaalsuse ja iseloomu. Nii konjakit kui armanjakki destilleeritakse suhteliselt madala kanguseni: konjakil kuni 70%, armanjakil veelgi madalam (52–60%). Brändil, nagu teistelgi kangetel jookidel, on kaks destilleerimismeetodit – tsükliline ja pidevdestillatsioon. Küpsemine Keemiliselt palju huvitavamad reaktsioonid toimuvad aga, kui toores alkohol pannakse küpsema puidust (peaaegu eranditult tammest) vaatidesse. Tammevaatides küpsemine on heade brändide tegemisel ülioluline etapp. Tarbimine See aristokraatlik jook väärib nautimist kõigi meeltega ja mitmel erineval moel – puhtalt, jääga, pikendatult, tee või kohviga, sigari kõrvale jne. Konjakile pühendatud aeg on võrdeline selle värvusest, unikaalsest lõhnabuketist, järelmaitsest saadava elamusega. Enamasti võtavad eestlased brändi jaoks kas suurema või väiksema ball-tüüpi klaasi,
keelas ka hilisem seadus, sest nii tagati saagi pidev jätkusuutlikus. Vastupidiselt jahiseadusele püüti kalu kudemise ajal, sest kuskilt pidi liha hamba alla sama. Hea saagi korral ja halbade teede tõttu tarbisid rannarahvad oma saagi ise ja söötsid väikseid kalu sigadele ja kanadele, sest puudus võimalus kauplemiseks. Teine viis oli sooja ajal püütud saak koguda sumpadesse, kui need täis said pandi kalad veega täidetud vaatidesse ja viidi Peterburgi. Tol ajal oli selline kalaga kauplemine väga tulus äri. Latikas puhastati, pesti, lõigati pärast soomuse eemaldamist seljast lõhki ja hoiti paar päeva soolvees, milles oli iga latika kohta peotäis soola. Siis seoti kalad kahekaupa kokku ja visati üle õrre. Ahvenad seevastu riputati maja seina äärde räästa alla, siis polnud vaja neid halva ilma korral ära koristada. Kuivanud latikad Koguti kokku ja pandi kasti ning puistati üle soolaga
teinud temast välja. Jälle oli ta pudelite kallal. Üks pudel oli vigastanud lindu. Mardu haaras varese sülle. Taas oleks ta nagu kuulnud lindu palumas end vabadusse lasta. ,,Mine lenda!" Nii lasigi Mardu linnu vabadusse. Vares aga hüppas taas pudelite juurde."Sa pole vares, sa oled joodik,"kisendas Mardu. Mardu püüdis jälle linnu kinni. ,,lähme paren koerapoegi vaatama või vaatame kuidas majale uut katust pannakse." Lind ei vastanud. "Lähme kaspari juurde. Ta kallab jaanitule õlut vaatidesse," ütles poiss. Jõnks käis varese kehast läbi ja läinud ta oligi. Vares oli tark ja sai jutust aru. Ta tahtis õlut juua nagu kõik külamehed. Kui Mardu Kaspari juurde jõudis oli vares juba õlut proovinud. Mardu kutsus Mihklit koju, kuid vares ainult naeris talle vastu. Vares lendas ära. Lennates jõudis vares ,,Konna" kõrtsi, kus mehed talle heameelega õlut valasid. Kõik olid sõbrad. Kui aga sulgemise aeg kätte jõudis, ei kutsunud teda keegi kaasa. Vares
Destilleerimine. Destilleerimise läbi saadakse lahjemast alkoholist selle kuumutamise läbi kangem alkohol. Destilleerimine toimub minimaalselt kahes pajas: esimeses pajas eraldab kuum aur kääritamise protsessil saadud vedelikust alkoholi, teises pajas eraldatud ja alkoholi segu rektifitseeritakse. Destilleerimise tulemusel saadakse kange ja puhas alkohol. Küpsemine. Viskivalmistamise viimane staadium. Pärast destillatsiooni suunatakse värvitu toorviski vaatidesse - laagerduma. Sotimaal valmistatud viski on seaduste kohaselt viski alles pärast kolm aastat kestnud laagerdumist. Vaadis omandab viski nii eriomase aroomi, maitse kui värvi, seetõttu valivad viskivalmistajad vaate väga hoolikalt. Olenevalt tootest ja tootjast kasutatakse: Olenevalt tootmise traditsioonidest kasutatakse viski "küpsemiseks": a) Vanu vaate, mida on eelnevalt kasutatud serri või bourboni hoidmiseks; b) Uhiuusi tammevaate, mida on seest põletatud
sisalda viinamarjakobara tahkeid panemist. Saadud mahl pannakse osi. 12- 48 tunniks seisma suurtesse Et saada head valget veini, tuleb anumatesse saaki eriti ettevaatlikult korjata, kuna Pressitud mahl valatakse heledad viinamarjad on väga haprad mahutitesse, tankidesse ja ja marju on lihtne kergesti vigastada. vaatidesse käärima. Palavates regioonides pole tarvis Käärimisprotsess kestab 1-6 oodata viinamarjade täielikku nädalat, olenevalt aastaajast ja küpsemist (õigeaegne saagikoristus veinisordist. Esmaklassilise valge laseb saavutada happesuse, veini valmistamiseks peetakse kõige alkoholi ja aroomi optimaalse sobivamaks tammevaate. vahekorra veinis)
Keskajal valmistati mõdu järgmiselt. Ühele osale meele lisati kaheksa kuni kaksteist osa vett ja saadud segu kuumutati nõrgal tulel. Jahtunud vedelik valati tavaliselt vaati ja mõne aja möödudes algas pärmide mõjul selle intensiivne käärimine. Kui vahtu joogile enam ei kogunenud, lisati valmivale joogile erinevaid maitseaineid (safran, humal, kaneel, ingver, kardemon, kalgani- või tedremarana juured, muskaat, rumm jne) ning mõdu jäeti vaatidesse mitmeks kuuks laagerduma. Mõdu maksimaalne kangus võis olla 12...14% alkoholi, sest suurema alkoholisisalduse korral pärmseened lihtsalt hukkusid. Mõdu valmistamise tehnoloogia Katlas kuumutatakse vett, lisatakse mett, segu segatakse ühtlase konsistentsi saavutamiseni Pinnalt eemaldatakse vaha ja muud sodi Suhkrut lisatakse suhkrusiirupina, peale seda lisatakse natuke vett juurde ja 40% humalaid. Segu keedetakse 30 min.
valmistamine kanepist. Õlle valmistamiseks kasvatatatakse viljast linnased, millest valmistatakse meski, mis segatakse veega ja filtreeritakse ning Saku Originaal saadakse virre ja jääkprodukt õlleraba, millest saab loomatoitu. Virret keedetakse koos humalatega, jahutatakse, setitatakse ja lisatakse kääritamiseks pärm. Pärast õllepruulimist villitakse valmis õlu pudelitesse, vaatidesse või muudesse anumatesse ja tarvitatakse jahutatult Siider Mustikasiider Kangus: 4,7% Fizz Blueberry on kodumaise õunaveini baasil valmistatud kerge mustikamaitseline siider. Mõnusalt mahe mustikasiider sobib ideaalselt eestlaste põhjamaise maitsemeelega. Fizz Blueberry on
LASTINDUS JA LAONDUS KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on kuivlast? 2. Mis on vedellast? Vedelal või gaasilisel kujul veetavad kaubad (nt nafta, maagaas, toiduained) 3. Mis on tükklast (segalast)? Tükklastiks nimetatakse lasti, mis on pakitud kastidesse, tünnidesse, vaatidesse, pudelitesse, balloonidesse. Tükklasti võib jaotada: Segalast koosneb paljudest eri nimetusega kaupadest Ühetaoline last koosneb suurest hulgast sama kaupa sisaldavatest kaubaüksustest (nt suhkur kottides). 4. Mis on reziimne last? 5. Mis on stoovimistegur, kuidas seda leida, kasutusala meretranspordis? Näitab, kui suure ruumala laeva trümmis võtab enda alla lasti üks massitonn·Stoovimisteguriühikuks on CBM/t või cu.ft/t·
chardonnay chenin blanc semillon sauvignon blanc gewürtztraminer ruländer muscat blanc Valgeid veine valmistatakse puhtast mahlast, mis pressitakse marjade viljalihast ja on igal juhul hele, seetõttu võib valge veini valmistamiseks kasutada nii heleda- kui ka tumedakestalisi viinamarju. Peale kääritamist, mis käivitatakse spetsiaalse kultuurpärmiga (saccharomyces ellipsoideus) ning kulgeb rangelt kontrollitud temperatuuril, võib settinud ja selginenud vein minna järelküpsemisele vaatidesse või otse villimisele. Valge vein on noorena on hele-rohekas, seejärel ta tumeneb, muutudes kollasest kuldseks, siis merevaigu värvi ja lõpuks hägusaks pruuniks. Punane vein Punased viinamarjad: pinot noir malbec merlot cabernet sauvignon cabernet franc syrah grenache tempranillo sangiovese nebbiolo gamay Punaseid veine valmistatakse peamiselt tumedatest viinamarjadest, vahel harva lisatakse neile kerguse saavutamiseks ka mõningane kogus valget veini. Marjad reeglina purustatakse ja
Enne kui eau-de-vie võetakse küpsemisele, proovitakse iga vaadi sisu peakeldrimeistri ja tema abiliste poolt. Vastavalt sellele määratakse ka küpsemisreziim. Erinevad partiid märgistatakse ja pidev kontroll toimub kogu küpsemise perioodi vältel. Tavaliselt algab küpsemisprotsess uutes vaatides, kust destillaat saab kiiremini kätte tugevamad aroomi- ja maitsekomponendid. Järk-järgult villitakse eau-de-vie ümber järjest vanematesse vaatidesse. Hennessy on ka ainus konjakifirma, kes hoiab kõik oma varud hoiupaikades. Igal aastal viie kuu jooksul (mai-sept) kontrollivad peakeldrimeister Yann Fillioux ja tema abilised üle kõik erinevad partiid. Degusteerimine toimub 2 - 5 korda nädalas, iga seanss hõlmab 36 näidist. Seega aasta jooksul selgitatakse 2500 partii kvaliteet 20 kvaliteedinäitaja ja 100 nüansi alusel. Selline väga üksikasjalik ja täpne kontroll võimaldab peakeldrimeistril säilitada villitava konjaki
2.1. Mardipäev Algselt tähistati mardipäeva 11. novembril katolikus kirikus Tours'i piiskopi Martini surma mälestuspäevana. Hiljem hakati seda protestantlikus kirikus tähistama 10. novembril kui Martin Lutheri sünnipäeva. Euroopa rahvaste kalendris on mardipäev üks talve alguse tähiseid. Mardipäeval lõpetati sügisesed põllutööd, aeti kari karjamaalt, peeti karjaste püha ja valati vein vaatidesse. Eesti rahvakalendris on mardipäev peale talve alguse tähisena ka ühtlasi hingedejaa piirtähtpäev. Mardipäeva eelõhtul käisid maskeeritud külanoored mardid peres perre. Mardipäeva laud oli rikkalik mardihane söömine on eestlastel küll hiline, germaani rahvailt laenatud kuid siiski levinud komme. Üks tuntumaid mänge, mida mardipäeval ka tänaseni mängitakse, on laulumäng, millega mardisandid paluvad endid tuppa sisse lasta. Sõnad võivad olla kohati erinevad, kuid
(katelde vaseplaadid ei pruugi olla üleni sama paksud). Et oma viski eripära säilitada, soovib väärikas viskitehas saada uued anumad täpselt vanade disainiga. Enamik maailmas kasutatavaid vasest destilleerimiskatlaid on toodetud firma Forsyth's poolt Sotimaal Viimane staadium, mis mõnede väitel on kõige olulisem viskiteo osa, toimub tihti viskitehasest eemal. Pärast destillatsiooni pumbatakse toorviski alkoholikogujast hoidlasse ja sealt vaatidesse, kus see laagerdub viskimeistri ning aktsiisiametniku pideva järelvalve all. Äärmiselt olulised on vaatide omadused ja kvaliteet, mis peavad tagama toodetava viski standardsuse. Sotimaal kehtestatud ametliku määratluse kohaselt ei vääri viski enne Soti viski nime, kui ta pole kolm aastat tammevaadis küpsenud. Tõepoolest, destilleerimisel saadud kange ja läbipaistev märjuke ei meenuta millegi poolest jooki, mida viskina tunneme (kui suitsuse lõhna ja maitse kõrvale jätame)
tammetünnides ja enne pudelisse villimist lisatakse värvi tumendamiseks karamelli. Vürtsitatud või aromatiseeritud rumm - üha populaarsemad segatud joogid. Need on heledad või merevaigukollased rummid, mida on maitsestatud piparde ja teiste troopiliste ürtidega. Rummi valmistamine: *Suhkruroog laasitakse lehtedest *Suhkruroo purustamine *Mahla töötlemine viskoosseks siirupiks *Siirupi kuumutamine (toimub granuleerimine) *Granuleeritud siirupi panemine augustatud seintega vaatidesse *Tsentrifuugimine (eraldub veniv melass) *Melassi segamine veega ja lisatakse käärimisstimulaator *Meski kääritatakse *Meski destilleerimine 19.LINNASEVISKI Linnaseviski on kokku segatud erinevatest ühelinnaseviskidest. See on nö. Puhas linnaseviski (vatted malt või pure malt whisky). Shoti linnaseviskid on enamasti tugevalt isikupärased. Linnaseviski alkoholiprotsent on 43% vol. Linnaseviskit valmistatakse ainult teravilja linnastest. 20.SEGUVISKI (BLENDID)
Viinamarjad on tumeda- või heledakestalised. Tume pole mitte viljaliha, vaid kest, mistõttu saab tumedakestalistest marjadest valget veini. Valge, roosa ja punase veini vahe seisneb selles, et neid lihtsalt valmistatakse erimoodi. Valge veini valmistamisel kasutatakse enamasti valgeid, harva ka punaseid marju. Need purustatakse, mahl pressitakse välja ning eraldatakse kestadest. Seejärel juhitakse vein roostevabast terasest või puidust vaatidesse, kus see kultuurpärmiga kääritatakse. Tasakaalustatud maitse saamiseks segatakse sageli eri viinamarjadest tehtud veine. Käärimisel lastakse kogu mahlas oleval suhkrul alkoholiks muutuda ning saaduseks on kuiv vein. Magusa veini saamiseks katkestatakse käärimine kunstlikult. Pärast käärimist läheb vein kas järelküpsemisele tammevaatidesse või villitakse see kohe pudelisse. Punaveini valmistamisel korjatakse punasekestalisi marju ning seejärel need purustatakse
peetud, mida keelas ka hilisem seadus, sest nii tagati saagi pidev jätkusuutlikus. Vastupidiselt jahiseadusele püüti kalu kudemise ajal, sest kuskilt pidi liha hamba alla sama. Hea saagi korral ja halbade teede tõttu tarbisid rannarahvad oma saagi ise ja söötsid väikseid kalu sigadele ja kanadele, sest puudus võimalus kauplemiseks. Teine viis oli sooja ajal püütud saak koguda sumpadesse, kui need täis said pandi kalad veega täidetud vaatidesse ja viidi Peterburgi. Tol ajal oli selline kalaga kauplemine väga tulus äri. Latikas puhastati, pesti, lõigati pärast soomuse eemaldamist seljast lõhki ja hoiti paar päeva soolvees, milles oli iga latika kohta peotäis soola. Siis seoti kalad kahekaupa kokku ja visati üle õrre. Ahvenad seevastu riputati maja seina äärde räästa alla, siis polnud vaja neid halva ilma korral ära koristada. Kuivanud latikad koguti kokku ja 4
visest ja marjas sisalduvast maitsejõust tuleneb ka veini enese vägi. Hea veini saamiseks peab mari olema terve, kor davad nad. Jaanuaris lõigatakse viinapuid. Mi da vähem on viinapuul kobaraid, se da suurem on marja maitsekontsent ratsioon. Vaate desinfitseeritakse vääveldioksiidilahusega. Veebruaris viinapuude lõikamine lõpe tatakse. Valitakse pookeoksad ja need ladustatakse liivakastidesse. Puhastatud vaatidesse villitakse vein selginema. Märtsis ärkab veinitaim talveunest. Maa küntakse sügavalt läbi, et taim saaks õhku. Tärkav kobar 1. juunil Venetos. Väärishallitusega Sémilloni viinamari Kobara lõikamine. oktoobris Sauternes’is Château Sudui-
Stoovimisteguri ühikuks on m3/t või kuupjalg/tonn. Stoovimistegurit kasutatakse praktikas laeva 1 lastitava kaubakoguse arvutamiseks. Kui jagada laeva lastiruumide maht antud lasti stoovimisteguriga, saame leida lastitava kauba massi. II peatükk 2. Tükklast Tükklastiks nimetatakse lasti, mis on pakitud kastidesse, tünnidesse, vaatidesse, pudelitesse, balloonidesse. Mõnda tükklasti nagu nt. puuvilla ja tselluloosi veetakse pallides, mis on risttahukakujulised metall-lintidega kokkutõmmatud lastiüksused. Tükklastid võib jaotada segalastiks, mis koosneb paljudest eri nimetusega kaupadest, ja ühetaoliseks lastiks, mis koosneb suurest hulgast sama lasti sisaldavatest kaubaüksustest (suhkur kottides, sool kottides). Tükklastid moodustavad kõikidest meritsi veetavate kaupade massist 25 % ja maksumusest 80 %.
hilisem seadus, sest nii tagati saagi pidev jätkusuutlikus. Vastupidiselt jahiseadusele püüti kalu kudemise ajal, sest kuskilt pidi liha hamba alla sama. Hea saagi korral ja halbade teede tõttu tarbisid rannarahvad oma saagi ise ja söötsid väikseid kalu sigadele ja kanadele, sest puudus võimalus kauplemiseks. Teine viis oli sooja ajal püütud saak koguda sumpadesse, kui need täis said pandi kalad veega täidetud vaatidesse ja viidi Peterburgi. Tol ajal oli selline kalaga kauplemine väga tulus äri. Latikas puhastati, pesti, lõigati pärast soomuse eemaldamist seljast lõhki ja hoiti paar päeva soolvees, milles oli iga latika kohta peotäis soola. Siis seoti kalad kahekaupa kokku ja visati üle õrre. Ahvenad seevastu riputati maja seina äärde räästa alla, siis polnud vaja neid halva ilma korral ära koristada. Kuivanud latikad koguti kokku ja pandi kasti ning puistati üle soolaga. Tinte
odrast, kuid eri rahvastel on erinevad õlletoorained: Aafrikas valmistatakse hirsiõlut , Saksamaal nisuõlut, Ida- Aasias riisiõlut , Mehhikos ja Lõuna- Ameerikas maisiõlut . Õlle valmistamiseks kasvatatakse viljast linnased, millest valmistatakse meski, mis segatakse veega ja filtreeritakse ning saadakse virre. Virret keedetakse koos humalatega, jahutatakse, setitatakse ja lisatakse kääritamiseks pärm. Pärast õllepruulimist villitakse valmis õlu pudelitesse, vaatidesse või muudesse anumatesse ja tarvitatakse jahutatult. Õlle maitset mõjutavad tooraine, keetmise reziim, käärimise kulgemine, mikrobioloogiline puhtus ja tootmistehnoloogia. Õlle koostise vääramatu osa on linnas. Õllet maitsestatakse humalaga. Õlu sisaldab ka vett ja pärmi. On olemas laagriõlu, nisuõlu ja pilsner. Tuntuim õllemark maailmas on Guinness. Vein on marja- või puuviljamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook, mida tehakse peamiselt viinamarjadest
chenin blanc semillon sauvignon blanc gewürtztraminer ruländer muscat blanc Valgeid veine valmistatakse puhtast mahlast, mis pressitakse marjade viljalihast ja on igal juhul hele, seetõttu võib valge veini valmistamiseks kasutada nii heleda- kui ka tumedakestalisi viinamarju. Peale kääritamist, mis käivitatakse spetsiaalse kultuurpärmiga (saccharomyces ellipsoideus) ning kulgeb rangelt kontrollitud temperatuuril, võib settinud ja selginenud vein minna järelküpsemisele vaatidesse või otse villimisele. Valge vein on noorena on hele-rohekas, seejärel ta tumeneb, muutudes kollasest kuldseks, siis merevaigu värvi ja lõpuks hägusaks pruuniks. Rosé veine valmistatakse tumedatest viinamarjadest, mis kõigepealt purustatakse, siis leotatakse umbes 12 tundi madalal temperatuuril ning lõpuks lastakse koos kestadega mõned tunnid käärida, et saavutada vajalik roosakas värvitoon. Seejärel kestad eemaldatakse ning
puistelastialused jne) ning selleks ette nähtud sadamatehnoloogiaid. • Üldveosed ehk tavaveosed (general cargo, break bulk cargo). Veosed, mis on pakitud kot- tidesse, kastidesse, vaatidesse jms. Tänapäeval veetakse tavaveoseid valdavalt konteinerites. • Konteinerveosed (containerized cargo). Standard- ehk ISO-konteinerites veetakse tänapäeval peaaegu kõiki kaubaliike. Erandiks on kaubad, mis ebastandardsete mõõtmete või muude eri- omaduste tõttu ei sobi konteinerveoks.
annaabi.ee 
