Kontserdiarvustus Ma käisin vaatamas muusikali nimega ,,Chess" . See linastus Tartus, teatris Vanemuine. Kontserdi teemaks oli muusikal, samuti nimega ,,Chess", mis rääkis maletajatest ja nende lavatagustest juhtumistest. Mängiti mitmesugust muusikat erinevatelt artistidelt. Muusikat esitasid Vanemuise Sümfooniaorkester, ooperikoor, popkoor ja bänd. Muusikali tegi eriliseks see, et seal mängiti samanimelist muusikali ja vaatajatel oli huvitav vaadata muusikalitegelasi peale etendust. Seal esinesid paljud tuntud nimed näiteks Gerli Padar, Koit Toome, Lauri Liiv, Janika Sillamaa jpt. Mu lemmikpalaks oli laul, mis kandis nime ,,Hymn to Chess". Esituse tase oli suhteliselt kõrge, suuri apsakaid ei tehtud. See lugu tekitas energilise tunde, kuna sisaldas kiireid rütme, sellepoolest see mulle juba alguses meelde jäigi. Võrreldes teiste lugudega polnud see midagi nii hea, kui mulle siiski
keskenduda vaatamisele. Rigoletto muusika oli väga nauditav ning tekitas nii palju kõhedust kui head enesetunnet. Vahel oli see liiga vali, kuid minu jaoks töötas etendusega väga hästi kokku ja sellega võib igati rahule jääda. Orkester sai vahel küll märkusi, kuid see ei seganud vaatamist. Minujaoks oli etenduses üllatavalt palju vigasid , kuigi see oleks pidanud olema peaproov. Peaproovis peaks olema kindlasti vähem vigu, sest siis oleks vaatajatel nauditavam jälgida. Lavakujundus oli minu jaoks liiga lihtne. Oleks võinud olla rohkem detaile- , mis sümboliseerivad seda ajastut, näiteks võinuks olla rohkem kaunistusi. ,,Rigoletto'' tegelaste juures oli ka palju vigu. Tegelased oleksid võinud kanda õigest ajastust kostüüme mitte tavariideid mis ei sobinud sinna. Oleksid paremini ajastut edasi andnud Teksti ja sisu kohta peab kindlasti mainima et üleval kirjutatud tekst ei olnud hästi
KIIRE, KIIREM MIKA HÄKKINEN 20Miks kardab blondiin arvutit? SEST ARVUTIL ON HIIR Pange valmis paari kilekotti nt.kindad, püksid (võivad ka lühikesed olla), mütsid ja muid riietusesemeid (kui on lapsed mängus, siis aluspesu ei soovita).Vaata et esemeid oleks võrdselt.Mängijaid olgu vähemalt 2 või ka rohkem, vastavalt peab ka riidekotte olema. Silmad seotakse kinni ja siis peavad nad käsikaudu otsustades ennast nende esemetega riidesse panema. Vaatajatel on nalja nabani. No ja see, et igale inimesele pannakse mingi silt seljale, mida tema ei näe, aga teised näevad, kus siis kas mõni kuulus või tuntud isik kirjas või loom jne. Ja tema peab ära arvama, kes ta on, küsima teistelt küsimusi, millele saab vastata vaid jah või ei. Kes esimesena ära arvab, kes ta on, see on võitnud. Laulu tegemise võistlus. Esimene inimene laulab ühe rea mille ta mõtles
Kuid mis meedia üldse on? Meedia kõige lihtsamas mõttes on arvamuste vahendusviis, ideoloogiate väljendamine ja infoallikatest teabe edastamine läbi meediakanalite, kust info jõuab vastuvõtjani, kelleks on tavaline inimene. Meedia oma olemuselt on riigikorra ja ühiskonna peegeldus. See tähendab, et meedia sisu oleneb sellest, kas riigis valitseb demokraatia või totalitaarne kord ning kas meediakanali lugejatel, kuulajatel või vaatajatel on rohkem huvi pehmete või kõvade uudiste vastu. Samal põhjusel on ka olemas nii kvaliteetlehed, kui ka neile vastukaaluks hiljem tekkinud kõmulehed. Läbi ajaloo on meedia olnud pidevas muutumises. Parim näide sellest on uute meediakanalite teke ning vanade järk-järguline hääbumine. Näiteks poleks enne 20. sajandi algust osanud unistadagi, et mõnekümne aasta pärast võib uudiseid lehest lugemise asemel hoopis raadiost kuulata või televiisorist vaadata.
suurest teosest. See võis olla nii maal kui ka skluptuur. Valisime teemaks ,,Lõpmatu ajastu", milles kujutasime ananüümsust nagu Pääsuke ja varem loodud kunstniku Salvador Dali kellasid. Viimase mõtte saime Lemsalu töödest, kes kasutas oma loomingus varasemate kunstnike töid, muutes neid. Aega oli vähe, kuid kõik suutsid luua häid ideid. Näituse teema ,,Kaunitas ja koletis" ei peegeldu otseselt töödes. Mõne jaoks kole on teise jaoks ilus. Näitus andis võimaluse vaatajatel ise otsustada, milline töö on kaunitar ja milline koletis. Mulle meeldisid väga Pääsukese tööd, kuna tema värvikasutus lummas mind. Ka Lemsalu tööd olid huvitavad, kuid ilma seletuseta ei mõistaks ma tema tööde mõtet. Igal skulptuuril oli rääkida oma lugu, mis tegi töö huvitavamaks. See näitus oli üks põnevamaid, kus käinud olen, sest vaadata oli nii palju ja kunstnike tööd olid väga meeldejäävad.
Nagu mäletan, seal me seisime umbes 2.5 tunni, sellepärast hakkasin kiiresti väsima. Aga meid ikkagi lasti sisse ja nüüd oli vaja kiiresti leida oma kohtasid. Vaatlejate arv kiiresti kasvas, veel 20 minutit ja saal on täis. Kannatamatus kasvas ka. Hakkasid ühised hõikumised gruppi nimetusega. Rokk kontserdil valitses võimas energeetika, grupp aanas-austajad kogusid ja sellises olukorras esimesest viimaseni minutini. Aeg tuli! Üheks hetkeks kustutatati tuld ja kontsert algas. Lõpuks vaatajatel oli hea võimalus nautima rokk kontserdi. Kõik lõbutsesid, etendus oli ideaalne: tuli, heli, musikantid ja selles olukorras 2 tundi. Laulasid nii musikandid, kui ka terve saal. Isegi inglise keeles ei pöörates tähelepanu sellele, et mõned üldse ei tea seda keelt. Ainult pärast kõik tunnesid, et kaotasid häält ja jäid kurdiks. Vaid pole viga-kõik need probleemid varsti lähevad mööda, aga muljed jäävad pikemaks ajaks. Oli väga lõbus moment kui lavale ronis umbes 20
Rollid olid rajatud pigem kehakeelele, miimikale ja intonatsioonile kui dialoogidele. Minu jaoks oli see veidi pettumust valmistav, sest armastan suhteliselt realistlike tegelasi. Samuti oli kahju, et paljud Molière dialoogide lõigud läksid näitlejate vuristamise tõttu kaduma. Minu arust rõhutati tihtipeale valesid asju ning tähtsad ütlused ei jõudnudki publikuni. Mõned näitlejad nagu näiteks Katariina Lauk ja Ago Soots mängisid mitut rolli. Sellepärast oli vaatajatel raske jälgida kummas rollis tegelane parasjagu on. Ago Soots mängis mõlemat tegelast nii ühesuguselt, et nimesildita oleks võimatu selgeks teha, keda ta hetkel kehastab. Katariina Lauk oli minu silmis mitmekesisem, ta suutis päris hästi mängida pealetükkivat Arsinoé'd ning tagasihoidlikku ning arukat Éliante'i. Tema mängus segas mind aga taaskord kunstlik ülemängimine ning miimika üleküllus, mille tõttu publiku pilk fokuseeriti pigem näitlejale endale kui tema sõnadele.
soovib kontrollida, kas naermine on tervisele kasulik. Koomikute duo B&B esinemise käigus vaatleb Murakami töörühm pealtvaatajate immuunsus- ja veresuhkru tasemega seostatavate geenide aktiivsuse muutusi. Mõlemat geenide rühma arvatakse mõjutavat stress. Eksperimendi käigus võetakse osalejatelt vereproov nii enne kui ka pärast etendust. DNA- mikrokiibi tehnoloogia abil kontrollitakse 1400 geeni aktiivsust. Vanematel vaatajatel testitakse ka veresuhkru taset. Murakami sõnul räägitakse vahetpidamata negatiivse stressi mõjudest tervisele. Seekord on eesmärgiks uurida positiivse stressi mõjusid. · Indias läbi viidud uuringust selgus, et iga päev kolleegidega vähemalt 15 minutit naervad inimesed on tööl teistest efektiivsemad. Veel näitas uuring,et et naeruklubis osalenud töötajatel vähenesid südamerütmi häired, alanes kõrge vererõhk ja kortisooli tase veres.
Muidugi seda kõike võib juhtuda. Mart Nutt aga ütles, et teda mingid internetportaalid ei mõjuta kuna nende eesmärgiks tavaliselt ongi inimestes paanika tekitamine. Tema mureks on see, et praeguses Venemaal käib suur relvastus, kuid kelle vastu, seda ei ole kahjuks teada, sest Ukraina nö. vallutmiskes nagu räägitakse ei ole nii palju relvastust vajagi. Küsiti arvamust nii arvamuslaul istujatelt kui saate vaatajatel. Saate vaatajad said kaasa saates lüüa Twitteri abiga kasutades #etvfoorum. Saate juht sai oma tööga hästi hakkama ning mulle meeldis see, et ta nimetas selle inimes nime, keda ta küsis ning kui teised tahtsid mdagi kaasa rääkida siis nad ei katkestanud juttu vaid ootasid enda järjekorda viisakalt. Saatejuht hoidus enda arvamuse väljnedamisest ning lasi kõigil enda avramust välja öelda ja alles siis andis sna edasi. Isegi oma miimikaga ei andnud ta
(Las Hilanders). Kunstnik on ''Ketrajates'' kujutanud Madriidi vaibatöökoda; esiplaanil on elusuuruses ketrajad tööl, tagaplaanil näeb müügiruumi, kus suursugused daamid uurivad ülesriputatud vaipu. Siin ei ole peaasjaks mitte figuurid ja tegevus, vaid optilismaatiline probleem kujutada, kuidas valgus tagaplaani täiesti üle ujutab ja siis nõrgenedes tumedal esiplaanil levib, 5 segunedes valgusega, mis tuleb esiplaanil olevatest, vaatajatel osalt nähtamatutest valgusallikatest. Maal rajaneb väga sügavamõttelisel ideel. ''Ketrajad'' võiks olla võtmeks kogu hispaania realismi mõistmiseks. ,,Maailmas on nii palju ilusat ja värvirõõmsat," näib kunstnik ütlevat, ,,kuid see ilu in mööduv kui päikesekiir." Ja ometi andis see püsimatu valgus kunstnikule tööd kogu eluajaks. Oma elukäigule tagasi vaadates lõi Velazquez ''Õuedaamid'' näol maal maalist, milles ta
Kunstnik on siin kujutanud Madriidi vaibatöökoda; esiplaanil on elusuuruses ketrajad tööl, tagaplaanil näeb müügiruumi, kus suursugused daamid uurivad ülesriputatud vaipu. Nagu "Õuedaamide" pildis, ei ole siin peaasjaks mitte figuurid ja tegevus, vaid optilismaatiline probleem kujutada, kuidas valgus tagaplaani täiesti üle ujutab ja siis nõrgenedes tumedal esiplaanil levib, segunedes valgusega, mis tuleb esiplaanil olevatest, vaatajatel osalt nähtamatutest valgusallikatest. Ükski vanadest meistritest pole uuema ajastu kunsti nii mõjutanud kui Velazquez. Tema mõju 17. sajandi hispaania kunstile seevastu polnud kuigi suur. http://et.wikipedia.org/wiki/Diego_Vel%C3%A1zquez Diego Velazqueze karjäär oli seotud Felipe IV õukonnaga kodumaal Hispaanias. Kunstnik sündis aastal 1599 Sevillas, kuid varsti pärast Felipe kroonimist, 1621.aastal rändas ta Madridi ja pälvis õukonna soosingu
Maskid tegid võimatuks näoilme kasutamise teksti ilmekustamisel - miimikat ei saanud kasutada. Kõik sõltus näitleja sõnadest ja häälest. Neil olid suured suuavad, et näitlejate hääl kostakse hiiglasuures teatris ka 1 viimastesse ridadesse. Maski sisse ehitati tihti resonaator. Igal näidendi tegelasel oli oma mask, nii et vaatajatel oli neid kerge laval ära tunda. Vahetades rolli, vahetas näitleja ka maski. Ühte tüüpi maske oli mitu - nt. kasutati kuute erinevat noore naise maski. Maskid väljendasid täpseid näoilmeid ja pidid aitama publikul mõista, mida tegelane tunneb. Mõned maskid olid kahepoolsed - ühelt poolt rahuliku, teiselt poolt vihase ilmega. Komöödiategelaste maskide eesmärgiks oli esile kutsuda naeru. Reaalsete inimeste näost tehti sõbralik zarz. Oli ka fantastilisi maske nagu nt
muusikandid ja mängudest osavõtjad. Edasi veeti preestrite hoole all jumalakujusid ning pühi esemeid. Kõige lõpus kanti jumalateks kuulutatud keisrite büste. Pärast seda, kui rongkäik oli teinud tsirkuses ringi, võisid mängud alata. Neljahobusekaarikutel tuli kihutada seitse korda ümber areeni keskosas oleva madala müüri, mille otstes asusid kolm koonusekujulist sammast. Stardimärguandeks oli valge rätiku viskamine areenile. Korraga võistles neli kaarikut. Et vaatajatel oleks kergem jälgida võistluse käiku kandsid ajurid erivärvilisi tuunikaid, mille värvid olid kindlaks määratud: valge, punane, sinine ja roheline. Võitja oli see, kes õnnestus esimesena ületada korraldajate loozi kohale tõmmatud valge kriidijoon. Kerged kaarikud paiskusid pöördekohtades pahatihti kummuli, vigastades või isegi surmates ajureid. Ohutuse huvides kandis iga hobusejuht vöö vahel teravat nuga, et õnnetuse puhul läbi lõigata ohjad, mis kiskusid teda rataste alla
Esimeste reeglite järgi oli võrk 1.98 m kõrge ja väljaku mõõtmed olid 7.6×15.2 m. Mängu oli lubatud igasugune arv mängijaid ja mängu kestus oli üheksa vooru. Palli puudutuste arv ühel väljaku poolel oli piiramatu ning alati anti võistkonnale vea sooritamise puhul teine võimalus. Selline suhteliselt kergete reeglitega mäng oli Olümpiamängudel esmakordselt kavas Tokyos 1964 aastal, kus võistlesid nii mehed, kui naised. Kuna mängud venisid reeglite tõttu liiga pikaks ja vaatajatel kadus huvi tulla mänge vaatama, otsustati pärast Atlanta olümpiamänge 1996. aastal teha reeglites mõningaid muudatusi. Praegu on väljak 9×18 m lai, meeste võrk on 2,43 m ja naistel 2,24 m kõrge, võrgu ääres on painduvad antennid ning mängu käigus tohib palli lüüa maksimum kolm korda. Pall on mängus kuni see kukub maha või sooritatakse viga ja veaks loetakse ka antenni puudutust palliga mängu käigus ning pärast igat pallingut vahetavad võistkonna mängijad kohti
Sõna teater tuleb kreekakeelsest sõnast theatron mis tähendab vaatemängukohta. Ateenas asus teater akropoli jalamil. Teatris mängis ainult kaks või kolm näitlejat ja koor. Näitlesid ainult mehed, kes täitsid ka naiste osi kandes vastavaid maske. Tragöödiad ja komöödiad Tõsiseid ja kurva sisuga näidendeid nimetasid kreeklased tragöödiateks. Sageli rääkisid tragöödiad kangelastest ja nende kannatustest, sega oli vaatajatel kõik ette teada. Kurbade sündmustega tragöödiatele pakkusid vaheldust lõbusa sisuga näidendid ehk komöödiad. Komöödiad rääkisid põhiliselt igapäevaelust ja tihtipeale pilgati seal riigi- mehi. Igal aastal korraldati Ateenas suur komöödia ja tragöödia võistlus. Võistlusest võttis osa kolm tragöödia- ja kolm komöödiakirjaniku. Loosiga valitud zürii otsustas otsustas kes saab esimese koha kes teise ja kes kolmanda koha. Auhinnata ei jäänud keegi. Selleks, et
Siinkohal tulevadki appi suhlusvõrgustikud ja nende kaudu toimuv nakkusturundus, et kasutada ära inimeste suhtlusvajadust ning seeläbi kasvatada bränditeadlikkust ning mõjutada ostuprotsessi (Luik, 2008: 128). 3 1. NAKKUSTURUNDUSE OLEMUS Viirusturunduse võidukäik sai alguse 1990 aastate keskpaigas, sarja Mystery Science Theater 3000 turustamiskampaaniast, mille käigus paluti vaatajatel väikesi videoklippe koostada ning neid siis sõprade vahel jagada. Kampaania toimis ning uus turustusstrateegia oli sündinud (Silver, 2009). Viirus- ehk nakkusturundus on turundustrateegia, mis kasutab sotsiaalseid võrgustikke bränditeadlikkuse loomiseks ning kasvatamiseks online keskkondades. Strateegia üritab luua sisu, mis paeluks külastajaid sedavõrd, et nad hakkaks arvama, et informatsioon võiks pakkuda huvi ka teistele ning asuksid saadud informatsiooni jagama
kehasignaalidega, on andnud panuse küborgilisse kehaalasesse diskursusse” ( http://stelarc.org/?catID=20265 ) Kolmandat kätt on kunstnik kasutanud ka hilisemates perfomance`ites nagu “Fraktaalne liha”, “Kõlksuv keha” ja “Parasiit” (vt lisa 2.) , millistest viimases on Stelarc oma keha sensoritega internetti ühendanud, andes vaatajale võimaluse kunstniku keha üle interneti juhtida. Perfomance kestab kolm tundi. Vaatajatel on võimalik otseselt kunstniku keha mõjutada sundides teda liikuma oma suva järgi, kunstnik teeks justkui piltlikult selgeks meie sõltuvuse teineteisest mis tehnoloogia arenedes aina suureneb. Internet kui golbaalküla kus kõik mõjutavad kõiki pealiskaudsete infofragmentide vaimse fast foodi kaudu ja justkui tunnevad kõiki aga tegelikult mitte keegi mitte kedagi. Masin ja inimene ühilduvad sensorite kaudu tänu kontaktivõimele, informatsiooni
(ja töötab praegugi) väga heade professionaalidega. Mis põhiline- teda on lastud katsetada. Teda on usaldatud. See on kõige olulisem. Kõige raskem on vaataja tähelepanu köita ja süda võita ilma kompromissideta tabloidiga, kuigi seda on kõige odavam teha. Ta ei taha väita, et see peaks andma õigustuse pikkadele igavatele lohisevatele intervjuudele mõnel väga olulisel teemal, aga neid sisulisi jutte ja saateid tuleb ka osata teha ja müüa. Nii et eks ka tegijad ole süüdi, et vaatajatel olulised asjad sageli vaatamata jäävad. Sõnumi ja habemega heerosest ekraanil üksi enam ei piisa. Televisioon aastal 2005 on hoopis midagi muud, kui ta oli 1985, muutunud on ka vaataja vastuvõtlikkus. Aeg-ajalt tundub, et tegijad õigustavad oma olulise sõnumiga saateid vaid sisuga, pööramata tähelepanu nüüdisaegsele pildikeelele, viitsimata vormiga üldse mingit tööd teha, rääkimata promomisest. Ega sisukas ei pea tähendama igavat
kadestamisväärse majandusliku positsiooni, mis omakorda kindlustas kunstniku Hollandi kõige rikkama klientuuriga. 1630. aastatel valmib Rembrandtil terve suur seeria portreesid Saskiast, kes oli kunstniku lemmikmodell. Maalil, millel nimeks Flora, kujutas Rembrandt Saskiat natuke enne poja Tituse sündi. Sama huvitav maal on ,,Autoportree Saskiaga". Tõstes pokaali, pöördub kunstnik nende poole, kes pilti vaatavad, nagu paluks ta vaatajatel jagada enese piiritut õnne ja rõõmu. Perioodi 1632- 1642 võib nimetada Rembrandti loomingus barokseks ajaks. Tema mütoloogilised ja piiblikompositsioonid paeluvad oma hoogsa dekoratiivse struktuuriga, kostüümide kuhjatud rikkuse ja teatava välise efekti taotlusega. Õnneks pääseb Rembrandt baroki manerismi ning tühise paatose hädaohust: tema kunsti kaks olulisemat põhisuunda- realism ja professionaalne heletume- aitavad tal sellest üle saada. Ka Rembarndti paljudes
,,Arkaadiaga" (1993), millele järgnes ,,Armastuse leiutajad" (1997). Ühtekokku on Tom Stoppard kirjutanud paarkümmend näidendit, tele- ja filmistsenaariume, kuuldemänge, lühijutte ja noorpõlves ka ühe romaani. Filmi ,,Armunud Shakespeare" stsenaariumi eest pälvis ta 1998. aastal kaks mainekat auhinda Oscari Stoppardi näidendites esineb tihtipeale arutlusi väga keerulistel teemadel, kvantmehaanikast kuni moraalifilosoofiani. Temalt on küsitud, kas vaatajatel peaks olema mingi esmane teadmine ainest, et nad suudaksid etendusel kaasa mõelda. Tom Stoppard on vastanud: ,,Näitemäng ise peab sisaldama teadmisi, mis on vajalikud selle sõistmiseks. Mul pole vähimatki tahtmist jätta kellelegi muljet, et ta millenigi ei küüni. Ma teen asja nii lihtsaks, kui oskan. Mina kui teatrivaataja ei mõtle teartisse minnes, kas mul on sealt midagi õppida, kas ma saaksin selle kaudu oma silmaringi avardada. Ei, teater on minu meelest kas hea või ei ole
Lisaks loodi ka Phalanx`i nimeline kunstikool. Kõige tähtsamaks 20. sajandi maaliks võib pidada The Blue Rider`it*, millel on kujutatud varjatud figuuri ning hobust, kes tormab mööda kivirohket niitu. Ratsaniku keep on sinine ning tema vari on kujutatud tumesinisena. Sinine ratsanik on esilekerkiv ning hobuse kõnnak ebaloomulik. Usutakse, et teine figuur on laps, kuid samas võib see olla ka üksiku ratsaniku enda vari. Selline tahtlik stiil, mis lubab vaatajatel justkui ise osaleda maali loomisel, sai osaks Kandinsky järgnevate aastate tehnikas. Stiil, kus detailide üle otsustab vaataja kulmineerub Kandinsky`l The Blue Rider`i perioodil. 1903. aastal lahutas Kandinsky oma naisest ning järgnevad viis aastat veetsid Wassily ja Gabriela Euroopas, korraldades näitusi ning muidugi ka maalides. 20. Sajandil Kandinsky tööde arv tõusis. Enamik olid maastikumaalid, kuid erandina leidus ka inimfiguure. Näiteks 1904. aastal
või isegi kividega. Näitlejad kandsid laval maske ja olid alati mehed. Esimestes näidentides oli alati ainult üks näitleja ja 12-15 liikmeline lauljate ja tantsijate trupp. Hilisemates näidendites oli rohkem rolle ning lavastuses jagati need kolme näitleja vahel. Maskid, mida näitlejad kandsid, olid valmistatud lõuendist ja kaetud kipsiga. Neil olid suured suuavad, et näitlejate hääl kostaks ka viimastesse ridadesse. Igal näidendi tegelasel oli oma mask, nii et vaatajatel oli neid laval kerge ära tunda. Vahetades rolli, vahetas ka näitleja maski. Maskid väljendasid täpseid näoilmeid ja pidid aitama publikul mõista, mida tegelane tunneb. Mõned maskid olid kahepoolsed - ühelt poolt rahuliku ja teiselt poolt vihase ilmega. Jumalaid kehastavad näitlejad tõsteti kraanaga üles, et nad näiksid õhus hõljuvate olenditena. Mõnes komöödias jäeti näitleja lava kohale rippuma kogu stseeniks KREEKA SKULPTUUR
kujundistik millega puutume iga päev kokku televisiooni interneti, kino ja ajakirjanduse vahendusel, tänaval ja kiiresti vahetuvatel näitustel galeriides. Me ei saa selle väärtuses kindlad olla ning see on kiiresti mööduv. Seevastu muuseumidesse, museaalsetesse kirikutesse ja lossidesse, modernse kunsti kogudesse koondatud ning nii kunstiajaloo raamatutes kui suveniiridel reprodutseeritud vanad kunstiteosed tunduvad meile tänapäeval põlised, ajatud, tingimusteta väärtuslikud ning vaatajatel palutakse neisse selgelt austavalt suhtuda. Selline olukord on aga üsna erandlik kunstiteose jaoks, mida ümbritseb elav keskkond, kuhu ta on loodud kindlale vaatajaskonnale mingit sõnumit edastama ning kus ta allub ideoloogilistele ja moraalsetele ümberhindamistele, kunstniku ja tellija soovidele või tujumuutustele, õnnetustele ja tahtlikule vandalismile. Oluline on meeles pidada, et iga muuseumis olev teos on olnud kunagi hoopis vähem kaitstavas, ent vähestele inimestele
5.2.1. Praktiline töö Pildistatavateks valisin oma tutvusringkonnast ühe paari, kes sobivad omavahel ideaalselt, mis peegeldub ka pildil. Pilt tuli spontaanne ja ilma juhisteta sain foto, kus nad vaatavad üksteisele otsa. Valgustusena kasutasin kahte põrandalampi (üks vasakul, teine paremal). 10 · Kui modell vaatab midagi muud kui kaamerat, tekib vaatajatel loomulik soov näha, mida ta vaatab. On kaks valikut: näidata seda või mitte. Kui vaadeldav objekt on nähtav muutub see pildi keskpunktiks. Kui seda aga ei ole näha loob see pildile pinge. 5.2.2. Praktiline töö Lasin modellil vaadata lihtsalt mingit objekti, mis ei ole kaamera ja minu ümbruses. Tegin kõik juhtnööride järgi, aga pinge kahjuks puudub mu pildil. Valgustusena kasutasin kahte vastastikust põrandalampi ja laevalgustit.
poliitilist informatsiooni kajastavaid saateid. Vaadelda võis kõikjal, kus oli võimalik vastavaid vaatlusobjekte kätte saada ning antud juhul kasutati internetis olevaid saadete salvestusi. Võimalikuks takistuseks võis kujuneda see, et vaatlejal ei olnud võimalik mõnda saadet vaadata ajapuuduse tõttu ning võis juhtuda, et saate kordus ei olnud kätte saadav ka internetis. Enne vaatlust tekkis vaatajatel tunne, et poliitilise sisuga saateid on väga palju ning neid ei jõua kõiki vaadata. Lisaks tekkis mõte, kas saated on inimesi valgustavad igapäeva poliitika suhtes või jagatakse kriitikat poliitikutele ja nende tegemistele . Vaatluse läbiviimiseks jaotati kolm kanalit kolme vaatleja vahel ära. Kõigi osalejate eesmärk oli jälgida poliitilist informatsiooni jagavaid saateid ühe nädala jooksul. Lisaks oli nende
tunnustel, siis teabe rahuldamine on seotud kindlate ootustega. See auditooriumi tüüp on tekkinud, et rahuldada meediakasutajate erinevaid vajadusi. Selle asemel, et igal kogukonnal (nt elukohast, usust lähtudes) oleks oma kindel meediakanal on sooviga tunnetada kõiksugu erinevaid vajadusi jõutud selleni, et meediapoolne pakkumine suureneb pidevalt. Huvide skaala laieneb pidevalt, iga meedium (film, muusika, raamat jms) on mõeldud teatud huvidega potentsiaalsele auditooriumile. Lugejatel, vaatajatel, kuulajatel puudub ühise identiteedi tunnetus. H. Gansi väidab, et selle olukorra on esile kutsunud maitsekultuur. 55. Auditooriumi hõlmatus ja meedia mõju Auditooriumi hõlmatuse kontseptsioonid: · Kättesaadav (või potentsiaalne) auditoorium, kus kõigil on olemas põhioskused (nt kirjaoskus) ja/või võimalused vastuvõtmiseks · Kasutoov auditoorium koosneb nendest, kes meediatoote (ajaleht, kinopilet, CD) ostavad
mõeldud üksnes trükireklaami kontrolliks, kusjuures harilikut testitakse sõnumi lõplikku või peaaegu lõpetatud variant. 5. Telesaate testimine Mingis telesaates näidatakse reklaame. Järgmsiel päeval intervjueeritakse saadet jälginud katsealuseid- Neil t küsitakse andmeid reklaamisõnumi meelespidamise kohta. Kui vaataja uurijat huvitavaid reklaame ei nimeta, siis näidatakse talle asjasse puutuvat toodet ja päritakse, kas ta mäletab sellekohast sõnumit. Vaatajatel , kes reklaami mäletavad, palutakse seda kirjeldada, et oleks võimalik mõõta telepildi, muusika ja muude erijoonte mõju. Sageli kasutatakse seda testi ka eelkontroliina enne reklaamiedastajale maksmist. 6. Videotestid Tarbija kodus või kusagil mjal demonstreeritakse telereklaami algset või lõplikku varianti. Tähelepanu võitmise võimet see test ei mõõda, kuid annab ettekujutuse reklaamist arusaamisest, motivatsioonist ja
K: noo riigis on kõigepealt tarvis teadvustada ehk valijates on vaja teadvustada probleemi olemust (.) kui me vaikime maha ja ütleme et seda probleemi ei ole üldse (.) siis õ siis kõik tunnevad ennast hästi eks=ole ee (.) loll on see kes vahele jääb J.M: nii (.) ma saan aru et valimisaasta tuleb (.) ilmselt mõned politikud korjavad siit vihje üles mida elus järgmiseks peale hakata (.) aitäh kommentaaride eest vandeadvokaat märt raske (.) me soovitame vaatajatel arvamusfestivalil paidest läbi astuda üldiselt=ku kui teid see dopinguteema tõsiselt puudutab laupäeval kell kaksteist on üheks aruteluteemaks spordi võimalikkus dopinguvabana (.) ja kõigest sellest teeb ee=err=err punkt ee veebileht ka põnevaid ülekandeid nii=et (.) jälgige meid (…) laia ilma seiklustega tutvume nüüd (.) näeme kohe püütonit kellele maitsevad kassid ja veel ka maailma kõige uhkemat ilutulestikku --- J
ja ka seetõttu, et eelnev nägemiskogemus veel meeles on. Kui koreograafile on oluline, et tema sõnum vaatajateni kanduks, peab ta nägema, et need tähendused ta töös olemas oleksid ja et nad on tugevad, selged ja jagatavad (s.t. arusaadavad). Kui ta soovib kõik otsad lahtiseks jätta, on see tema valik. Kumbki ei ole õige/vale variant, kuna mõlemad on võimalikd -vajalik on teha selge otsus. Artistlikkus peitub võimes õelda seda, mida sa soovid, lubades vaatajatel oma kogemuse ja teadmise läbi saada puudutatud sellest omal moel. Selleks on vaja lisaks andele veel ka elukogemust ja küpsust. 4 SEMIOOTILIST TASANDIT TÖÖ SISU AVAMISEL ON 1. need ideed, mis tegijatel on töö tegemise protsessis, 2. need, mis on vormitud meediumisse, 3. need, mida lisavad etendajad (tantsijad) ja 4. need, mida lisavad vaatajad. Näiteks B.Nijinska "Svadebka" - "Pulmake" I.Stravinski muusikale.
Valitseb nähtamatu tsensuur Mis tuleneb sellest, et teema ja kommunikatsiooni tingimused on ette antud nendest peetakse kinni, sest aega on liialt vähe millegi olulise ütlemiseks.Töökohad massimeedias on väga ebakindlad ja leidub palju töötuid, kes tahaks saada töökohta ja seetõttu mugandub TVs , raadios töötav inimene ja rakendab enesetsensuuri. Varjamine näitamisega Reporter valib, mida ta näitab nt äärelinnast, millist äärelinna ta näitab, vaatajatel tekib TV vahendusel äärelinnast. Info ringiratast ringlemine meedia sisesed erinevused ei ole suured, sest ajakirjanikud liiguvad ühest väljaandest teise. ja konkurentsi huvides kajastavad nad ühtesid ja samu teemasid, mis muudab uudiste hulga piiratuks. Tõsiselt võltsid või võltsilt tõelised väitlused Ajakirjandus annab väitluse teema, mis on tihti mõttetus nt Kas eliit tuleb viia tuleriidale? mistahes vastus ei või jaa on ikka ühtviisi mõtetu.
annaabi.ee 
