kohtunik. Inimkeha anatoomiat on kujutatud väga realistlikult ning valge joonega on välja toodud ka väikesed detailid. Pilti on kujutatud tasapinnaliselt, mitte ruumiliselt. Arvatavasti kujutatakse vaasil olümpiamänge või mingeid muid spordivõistlusi, kus on üheks alaks kettaheide. Vaasil kujutatud kettaheitjal on ketas paremas käes ja ta valmitub heiteks. Arvatavasti oli kettaheide Vanas Kreekas üks armastatumaid spordialasid, kuna seda kujutati isegi vaasimaalidel. Vaasil on ka huvitavad mustrid, mis on asetatud ribadena. Muster asetseb peamiselt nõu kaelal kus on kujutatud lille mustrit, vaasi alumisel osal on kaunistused lihtsamad. Kettaheitja. Panateena amfora.
Kreeklaste igapäevaelu kujutamine vaasimaalidel Kreekas oli väga kõrgel kohal maalikunsti. Kreeklaste keraamika ja sellele tehtud maalingud- vaasimaalid on hästi teada kogu maailmas. Vaasimaale ei tehtud ainult vaasidele, vaid kõikvõimalikele savinõudele. Kreekas olid mitmesuguseid vaasivormid, millel igaühel oli eri otstarve: amfora, kolmesangaline hüdria, krateer, voluutkrateer, kann, küüliks, kantharos, leküütos. Kõige tuntumad ol...
ainult üks näitleja -- Thespis ise, kelle monoloogid vaheldusid koori lauludega. Seda sündmust peetakse teatri sünnipäevaks mitte ainult Kreekas, vaid kogu maailmas. KREEKA MASKID KOMÖÖDIA STSEENID Vaasimaalidel TRAGÖÖDIA STSEENID Vaasimaalidel VANA-KREEKA KAART KOOS OLÜMPIA LINNAGA ZEUSI TEMPEL OLÜMPIAS Zeusi tempel Olümpias rajati alles 5. sajandil ja lõpetati hiljemalt 456 eKr. Zeusi templis asus Zeusi kuju, mille autor oli Pheidias. Skulptuur oli valmistatud kullast, elevandiluust ja puidust ning kujutas istuvat Zeusi See hävis maavärinas, aga säilinud on hoone liigendust aimata laskvaid detaile ning viilu- ja metoobikaunistuste suuri osi
kelle monoloogid vaheldusid koori lauludega. Seda sündmust peetakse teatri sünnipäevaks mitte ainult Kreekas, vaid kogu maailmas. KREEKA MASKID KOMÖÖDIA STSEENID ● Vaasimaalidel TRAGÖÖDIA STSEENID ● Vaasimaalidel VANA-KREEKA KAART KOOS OLÜMPIA LINNAGA ZEUSI TEMPEL OLÜMPIAS Zeusi tempel Olümpias rajati alles 5. sajandil ja lõpetati hiljemalt 456 eKr. Zeusi templis asus Zeusi kuju, mille autor oli Pheidias. Skulptuur oli valmistatud kullast, elevandiluust ja puidust ning kujutas istuvat Zeusi See hävis maavärinas, aga säilinud on hoone liigendust aimata laskvaid detaile ning viilu- ja metoobikaunistuste suuri osi OLÜMPIA MÄNGU ALAD SAVIVAASIDEL
Mükeene ja Vana-Kreeka vaasimaal Kreeta vaasimaalile on omane ere värvirõõm ja dekoratiivsus.Ornamentika on paljudel juhtudel väga looduslähedane ,isegi naturalistlik.Mõnel vaasil on kujutatud mereloomi,neid vaase on võrreldud akvaariumitega-ruumiliselt tajutavad kaheksajalad,kalad , meritähed jne.Teatud perioodidel eelistati vaasimaalidel stiliseeritud ja sümeetrilist ornamentikat. Kreeklaste vaasimaal kulges paralleelselt muu maalikunsti arenguga.( saj ema pärinevad geomeetrilise ornamendiga vaasid on üldse esimesteks kreeka kunsti mälestusmärkideks.Hiljem hakati kujutama inimfiguure.Esialgu valitses nn mustafiguuriline stiil.630 ema tärkas nn punasefiguuriline stiil,kus tehtnika oli vastupidine.Uus moodus oli
õiguses selline suhtumine mõjutas kõiki hakkasid Kreeklaste skulptuure skulptuurid(kettaheitja ja elualasid kopeerima. odakandja) Elulaad suures osas militaristlik. Kujutati inimesi Suur osatähtsus Kreeka Linnad olid ehitatud välilaagrite eeskujul. individuaalseid jooni. käsitöös on Kunstiloomingut vabariigi ajastul ja hiljemgi vaasimaalidel(punase- ja iseloomustab eelkõige praktiline laad mustafiguuriline tehnika) ehitusmeistrid püstitasid hooneid , kus kujutati jumalaid, otstarbekusest lähtudes ning katsid hiljem kangelasi ja igapäevaelu. rahulik ent värvika sikatuuriga, kujur võttis kõigepealt surnumaski ning andis siis sellele kunstipärase vormi jne.
noormehe oma erilise hoole alla. See levis vaid aristokraatide seas. Oli tavaline, et mehed olid ise samal ajal abielus. Vanem mees jagas noorukile tarviklikke näpunäiteid ja andis edasi elukogemusi. Tihtilugu läks meessoo vaheline suhe füüsiliseks. Seda nimetatakse pederastiaks. Aristokraatide seas oli see täiesti normaalne, aga lihtrahvas taunis seda. Pederastia laialdane levik levis ka kunstis. Homoerootilisi stseene kujutati vaasimaalidel ning luules. Spartiaadid moodustasid tolleaegses elanikkonnas tühise vähemiku. Ülejäänud rahvas jagunes vabadeks kodanikeks ja orjadeks. Selleks, et hoida rahvast oma võimu all ning mitte oma positsiooni ühiskonnas kaotada, hakati noormehi juba varasest east meesteks kasvatama. Seitsme aastaselt hakati Sparta poistele andma kehalisi ja sõjalisi harjutusi. Nende vanemad pooldasid seda, sest tahtsid, et spartiaatide võim kestaks edasi sajandeid
kaunistati templeid ja linnaväljakuid. Materjaliks oli marmor, pronks või kasutati mitut erinevat materjali korraga. Väga kaunid olid reljeefid. Teemaks mütoloogia ja igapäevane elu. Reljeefid peenelt töödeldud, eriti võimas, erineva kõrgusega anti edasi ruumilisust. Nii templeid, skulptuure ja reljeefe värviti. Kreeklased ise pidasid parimaks maale. Kreeklased kasutasid valguse ja varju efekte ning tundsid perspektiivi. Kreeka maal on hetkel jälgitav vaasimaalidel. Algsed vaasimaalid olid mustfiguurilised hiljem punasefiguurilised. Kreeka kunsti kohta on säilinud palju kirjutisi ja näha saab Roomlaste tehtud koopiatelt. Kordamisküsimused 1. Millised ajalised piirid on vanaegiptuse kultuuril ? (3 aega) 2. Mida tead vanade egiptlaste religiooni kohta? 3. Nimeta kolm kuulsamat püramiidi. 4. Nimeta egiptuse haudehitisi 5. Kuidas kaunistati hauakambreid. 6. Kuidas kujutati inimest(egiptuse poosis)? 7
kujutatakse jooksvana, vibu käes, pilk suunatud väljalennutatud noolele. Aphrodite (Venus) oli kreeka armastus- ja ilujumalanna, Homerose järgi Zeusi ja Dione tütar, merevahust sündinu. Tasuks selle eest, et Paris määras temale Erise kuldse õuna, millele oli kirjutatud "kaunemaile", aitas Aphrodite Parisel saada endale Helena. Seejärel puhkenud Trooja sõjast võttis ta osa troojalaste poolel. Tema kultuses peeti pühaks mürti, tuvi, varblast ja jänest. Aphroditet kujutati palju vaasimaalidel ja skulptuuridena. Artemis (Diana) oli kreeka jumalanna, Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde. Artemises on ühendatud paljude, sealhulgas kreekaeelsete jumaluste jooned. Ta on neitsilik jahi- ja loodusejumalanna. Kultus sarnanes paljus puukultusega. Loomade valitsejannana seostati teda eriti hirve ja karuga, tema saatjaiks oli nümfid. Kuna vend oli päikesejumal, peeti teda kuujumalannaks ja samastati tihti Selenega. Artemist austati nii vooruse- kui ka taimekasvu-
tahvelmaali. Vaasid olid nii tarbeesemed vedelike ja kuivainete tarbeks, kunstiteosed kui ka savist ajaloolised dokumendid. Vaas on nagu sammas, kolme osaline elumudel: baas, tüves ja kapiteel. Vaasimaali oli kahte liiki: musta figuuriline ja punase figuuriline vaasimaal. Rooma kunstiajaloos võib maalikunsti näiteid tuua juba etruskide ajast. Tarquini lähedalt hauakambrist leitud maal on väga sarnane Knossose palee härjavõitlusmaaliga. Kreeka vaasimaalidel kujutati igapäeva elu, vahel olid juures ka selgitavad kirjad. Musta figuurilisel vaasimaalil kasutati kohati kaelaosas erinevaid meandreid, nagu vaas teemaga Ajax ja Achilleus malet mängimas. Ka roomlased tegid vaasimaale, aga materialidest lisandus savile läbipaistev ja lihvitud klaas, ilus näide nn Portlandi vaas. Rooma maalikunstis tehti palju portreid, teemad olid samad - igapäeva ja pere-elu. Maal oli nagu skulptuurgi naturalistlik ja dokumenteeriv. Hästi on säilinud vulkaani
7. Milleks vaase tarvitati? Erinevatel otstarvetel. Õli, veini ja teravilja hoidmiseks. 8. Kuidas kujutati elusolendeid arhailise ajastu vaasidel? Kohmakate mustade siluettidena. 9. Võrdle omavahel mustafiguurilist ja punasefiguurilist vaasimaali. Mustafiguurilisel vaasil inimkeha anatoomia realistlik, kui punasefiguurilisel vaasil old liigutused kujutatud keerukamalt, ilmusid kehade pöörded, kogu kujutis ruumilisem ja looduslähedasem. 10. Vaasimaalidel võib näha palju figuurilisi piltjutustusi. Mis teemal need olid? Kuidas nende sisu muutus aja jooksul? Kreeklaste võitlus koletistega (kükloobid, kentaurid). Hiljem hakatikujutama rohkem igapäevaseid olustikustseene. Veininõudel kujutati Dionysost. HELLENISTLIK KUNST 1. Hellenism (sõnast ''hellen'' kr k. 'kreeklane') tähistab kreeka kultuuri. Mille poolest ta erineb vanemast kreeka kultuurist? Palju mitmekesisem, idamaade mõjutused. 2
rinnast piim. Seda piima näeme meiegi sügis- ja talveöödel tähistaevas. See on LINNUTEE e. Galaktika (kreeka k.: gala piim). Prantsuse keeles on Linnutee Voie lactée (piimatee), inglise keeles Milky Way ja vene keeles . NB! Suurenda pilti! Imikueas Herakles kägistamas Hera saadetud madusid. Pompei seinamaal. Kui Herakles oli veel imikueas, saatis Zeusi abikaasa Hera kaks madu last surmama, aga väikemees kägistas maod. Seda stseeni on tihti kujutatud vaasimaalidel. Uffizi galeriis Firenzes asub madusid kägistava Heraklese marmorkuju. Heraklese vanemad ei olnud teebalased. Nad viibisid Teebas maapaos ja pöördusid koju Argolise maakonda niipea, kui poliitiline olukord seda võimaldas. 18-aastaselt oli Herakles vägilase kehaehitusega ja laia silmaringiga noormees. Kuulnud, et tema sünnilinna Teebat piiravad vaenlased, tõttas noor vägilane kohale, korraldas vastupanu ja vabastas Teeba tribuudikohustusest
Elusolendeid kujutati skemaatiliselt, mustade siluettidena ning anatoomia oli moonutatud. 9. Võrdle omavahel mustafiguurilist ja punasefiguurilist vaasimaali? Mustafiguurilises stiilis olid figuurise siluetid suuremas, ilmekamad ning anatoomia oli realitslikum. Figuurid maaliti mustaga punasele savipinnale, detailid kraaibti. Punasefiguurilises stiilis aga oli taust must ning figuurid jäid punase savi värvi ja detailid tehti pintslitega. 10. Vaasimaalidel võib näha paljufiguurilisi piltjutustusi. Mis teemdadel need olid? Kuidas nende sisu muutus aja jooksul? Peamiseks piltjutustuse teemaks oli mütoloogilised jutustused, võitlused ja kangelasteod. Aja jooksul hakati kujutama igapäevaseid olustiku stseene. Peatükk 14: 1. Hellenism tähistab kreeka kultuuri. Mille poolest ta erineb varasemast kreeka kultuurist? Hellenism erineb varasemast kunstist sellepoolest, et hilisemal ajal segunes Kreeka kultuur
kaunistati templeid ja linnaväljakuid. Materjaliks oli marmor, pronks või kasutati mitut erinevat materjali korraga. Väga kaunid olid reljeefid. Teemaks mütoloogia ja igapäevane elu. Reljeefid peenelt töödeldud, eriti võimas, erineva kõrgusega anti edasi ruumilisust. Nii templeid, skulptuure ja reljeefe värviti. Kreeklased ise pidasid parimaks maale. Kreeklased kasutasid valguse ja varju efekte ning tundsid perspektiivi. Kreeka maal on hetkel jälgitav vaasimaalidel. Algsed vaasimaalid olid mustfiguurilised hiljem punasefiguurilised. Kreeka kunsti kohta on säilinud palju kirjutisi ja näha saab Roomlaste tehtud koopiatelt. Kordamisküsimused 1. Millised ajalised piirid on vanaegiptuse kultuuril ? (3 aega) 2. Mida tead vanade egiptlaste religiooni kohta? 3. Nimeta kolm kuulsamat püramiidi. 4. Nimeta egiptuse haudehitisi 5. Kuidas kaunistati hauakambreid. 6. Kuidas kujutati inimest(egiptuse poosis)?
ornamentidega. Aga u 6. sajandil e Kr sai väga levinuks mustafiguuriline stiil. Hiljemalt u 530a e Kr hakati vaase maalima hoopis vastupidi. Kui mustafiguurilise stiili puhul maaliti punakaspruunile vaasipinnale musta värviga figuurid, siis uue stiili puhul maaliti taust mustaks, jättes figuurid katmata, seega punaseks. Selle stiili nimeks sai punasefiguuriline. Üheks kõige ilusamaks vaasivormiks peetakse amforat. Amfora on kahesangaline veinisäilitamisnõu. Vaasimaalidel kujutati igapäevaelu ja ka müütide tegelasi. Vaasimaalid annavad väga hea ettekujutuse, kuidas vanad kreeklased ehk hellenid elasid ja riietusid. Hellenid hindasid väga kunsti, nad arvasid ,et kui nad hästi maalivad, on nad jumalatele meelepärased. Vanas-Kreekas maaliti ka hoonete seinu. Isegi Eestis võib leida pilte, mis on inspireeritud Kreeka templimaalingutest. Enamus Kreeka maalidest on hävinud, kuid on veel alles roomlaste tehtud koopiad
On säilinud üksnes 16. saj. tehtud koopia. Üht säilitatakse Borghese galeriis Roomas, teist Salisburys Suurbritannias3. Sugugi vähem pole kunstnikke paelunud EUROPE röövimise motiiv. Europe oli Väike- Aasias paikneva Foiniikia kuninga tütar. Moondunud taltsaks sõnniks, ilmus Zeus merekaldal mängiva Europe juurde, röövis ta ning viis mere taha Kreetale. Seal sünnitas naine Minose, Rhadamanthyse ja Sarpedoni. Europe röövimist on sageli kujutatud antiikaja seina- ja vaasimaalidel. Hilisemaist Europet kujutavaist maalidest on tuntuimad Veronese, Tiziani, Rembrandti, Tieppolo ja Serovi teosed. Hoopis erakordne armusuhe oli Zeusil Argose kuninga Akrisiose tütre DANAEga. Delfi oraakel oli kuningale ennustanud surma lapselapse käe läbi. Mees sulges tütre maa- alusesse vaskkambrisse. Zeus aga tungis kullavihmana Danae juurde ja sigitas temaga PERSEUSe. Isa lasi tütre koos pisipojaga kasti panna ja merele saata. Nad randusid
Kaugushüppe edukus oleneb põhiliselt hoojooksu kiirusest ja äratõukest, kusjuures oma osa mängivad ka õige tõusunurk ning jalgade ja kkätega hoo andmine. Kui kasutati halteere, pidi kätel olema täita isegi tähtsam ülesanne kui meie kaugushüppe korral. Hea ja silmapaistva hüppe erinevus olenes käe- ja jalaliigutuste täpsest korrelatsioonist, kusjuures äratõukehetkel pidi nende liigutuste rütm ühte langema. On väga võimalik, et katkendlik flöödimuusika, eriti vaasimaalidel sageli nähtava kreeka kaksikflöödi muusika aitas seda rütmiprobleemi lahendada. Käe- ja jalaliigutuste sünkronisatsiooni täiustamiseks tavatsesid kaugushüppajad harjutada käte viibutamist koos halteeridega. See leiti soodustavat üldist füüsilist arengut ja kreeka meedikud soovitasid niisuguseid harjutusi ka nendele, kes ei olnud kaugushüppe spetsialistid. Kaugushüppe rekordid ja taassünd Märkimisväärne isik Vana Kreeka spordis on Chionis, kes 656. a.-l
Küprosele. Mõlemad saared pühendati temale ja hüüti Kythereiaks või Kypriseks niisama tihti kui tema õige nimega. Venusega kaasnes ilus. Tema ees puhusid tuuled ja sõudsid tormipilved, maapind tikiti imekaunite lilledega, merelained naersid rõõmust, Venus liikus säravas valguses. Ilma temata polnud kuskil rõõmu ega armastust. Enamikus müütides on Aphrodite abikaasaks Hephaistos(Vulcanus), lombakas ja inetu sepatööjumal. Aphroditet kujutati palju vaasimaalidel ja skulptuuridena. Hermes (Mecurius) 11 Hermes oli Zeusi ja Maia poeg. Varasemaid ja mitmekülgsemaid kreeka jumalaid. Karjajumalana õnnistas loomade kasvu, seetõttu kujutati teda sageli jäära õlgadel kandvana. Et tema kultuslikke sümboleid kivihunnikuid ja neisse püsti pandud kivi või hermi kasutati ka tee tähiseks, oli Hermes ühtlasi teede jumal ja rändajate kaitsja
Mõlemad saared pühendati temale ja hüüti Kythereiaks või Kypriseks niisama tihti kui tema õige nimega. Venusega kaasnes ilus. Tema ees puhusid tuuled ja sõudsid tormipilved, maapind tikiti imekaunite lilledega, merelained naersid rõõmust, Venus liikus säravas valguses. Ilma temata polnud kuskil rõõmu ega armastust. Enamikus müütides on Aphrodite abikaasaks Hephaistos(Vulcanus), lombakas ja inetu sepatööjumal. Aphroditet kujutati palju vaasimaalidel ja skulptuuridena. Hermes (Mecurius) Hermes oli Zeusi ja Maia poeg. Varasemaid ja mitmekülgsemaid kreeka jumalaid. Karjajumalana õnnistas loomade kasvu, seetõttu kujutati teda sageli jäära õlgadel kandvana. Et tema kultuslikke sümboleid kivihunnikuid ja neisse püsti pandud kivi või hermi kasutati ka tee tähiseks, oli Hermes ühtlasi teede jumal ja rändajate kaitsja.Tänu väga kuulsale
peaaegu muutumatuna. Antiikaegsete templite ja elumajade seinamaalid pole säilinud, kuid tolleaegsest maalikunstist annavad ülevaate vaasimaalid. Vaaside punaseks põletatud pinnale kanti musta värviga inimeste ja loomade siluetid. Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad, mis jäid näha peente punaste joontega. Hilisemal ajal jäeti figuurid punaseks ja vahed värviti mustaks. Punaseid figuure täiendati mustade pintslijoontega. Vaasimaalidel kujutati stseene Homerose eepostest, müütidest ja tolleaegsetest spordivõistlustest. Rooma riik tekkis I aastatuhandel e.m.a. Roomlaste kultuur ja kunst sattusid kõrgema kultuuritasemega vallutatud naaberrahvaste mõju alla. Rooma seinamaalid on säilinud peamiselt Vesuuvi tuha alla mattunud Pompejis. Neil kujutati ruumi juba perspektiivis. Maaliti petlikke muljeid loovaid pilte maalitud avadest paistaksid nagu teised ruumid või maastikud
Küprosele. Mõlemad saared pühendati temale ja hüüti Kythereiaks või Kypriseks niisama tihti kui tema õige nimega. Venusega kaasnes ilus. Tema ees puhusid tuuled ja sõudsid tormipilved, maapind tikiti imekaunite lilledega, merelained naersid rõõmust, Venus liikus säravas valguses. Ilma temata polnud kuskil rõõmu ega armastust. Enamikus müütides on Aphrodite abikaasaks Hephaistos(Vulcanus), lombakas ja inetu sepatööjumal. Aphroditet kujutati palju vaasimaalidel ja skulptuuridena. Hermes Ta oli Zeusi ja nümf Maia poeg. Ta oli rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ning jumalate sõnumitooja inimestele. Tema oli Zeusi käskjalg, kes lendas käsku täitma niisama kiiresti nagu mõte. Artemis Artemis sündis Kynthose mäel Delose saarel
Hermes karjuste ja kirjanduse jumal reisikaabu, tiivulised sandaalid, heeroldikepp Aphrodite armastus-, ilu- ja tuvi, mürt viljakusejumalanna Dionysos veini-, ekstaasi- ja luuderohupärg, viinamarjakobar taimekasvujumal b) Vali ühe tähtsama jumala kohta alljärgnevatelt kodulehekülgedelt pildid vaasimaalidel kujutatud jumal ja laste jaoks joonistatud pilt. Kas on ikka aru saada, et kujutatakse sama isikut? Ei ole Apollon · · c) Uuri Kreekas vermitud Euro münte. Missugustel müntidel kujutatud sümbolid on seotud kreeka mütoloogiaga? Miks Sinu arvates just need sümbolid on valitud?
Kaguosas asusid eluruumid, vannitoad, basseinid ja arvatavasti valitsejanna eluruumid. Kirdeosas töökojad, läänes valitseja eluruumid ja troonisaal. Ruumide paigutus on ebasümmeetriline ning asusid erinevatel kõrgustel. Ruume ühendasid mitmes laiuses trepid. Ruumide seinu katsid seinamaalid, millel kujutati tseremooniaid, sõja ja jahiretki, härjavõitlusi ja lihtsalt maastikke. Maalide käsitluslaad on elurõõmus. Egeuse mere saarte asukate elurõõmu näeme vaasimaalidel. Vormilt lopsakad ja eripalgelised. Varasemal perioodil kaunistati keraamilised vaasid sissekraabitud ornamentidega. Katsid nõud musta, pruuni või punase värviga. Joonistati valgega peale. Keskmisel perioodil muutub lihtne ornament taimornamendiks. Tuntakse Kamarese vaasidena, leiukoha järgi. Muutuvad väga põnevateks, kasut. palju looduslikke motiive. Mandril tekkinud Egeuse kultuuri nimetatakse Mükeene kultuuriks. Hilisajajärk oli Mükeene õitseperiood, juhtiv osa
7. Parthenoni ja Pantenoni vahe on see, et üks on Atheena tempel ja teine on tempel kõikidele jumalatele. 8. Parthenoni lõunapoolse friisi metoopide reljeefid: kentauride ja lapiidide võitlus. Idafriisil istuvad jumalad Artemis, Poseidon ja Apollon. Veel on templi friisil ratsanikud rongkäigult. 9. Louvre'i muuseum Pariisis võib uhkust tunda Paioniose valmistatud võidujumalanna Nike kuju üle. 10. Tänapäeval saame näha Vana-Kreeka maalikunsti vaasimaalidel. 11. Hellenistliku ajastu skulptuuris rõhutati tundeid, emotsioone, värviküllasust. 12. Kreeklased nimetasid ennast hellenistideks ( Sõnast hellen kr. k), sellest tuleb ka sõna hellenistlik ajastu. Etruski kunst 1. Etruskid elasid Kesk- ja Põhja-Itaalias, praeguse Toscana maakonna aladel. Ajaloolased on arvamusel, et tegemist on Itaalia põliselanikega. 2. Kreeka hellenistliku kunstiga on etruski kunstil kõige enam sarnasusi. 3
Tema ilust oli raske mööda vaadata.Tasuks selle eest, et Paris määras temale Erise kuldse õuna, millele oli kirjutatud "kaunemaile", aitas Aphrodite Parisel saada endale Helena. Seejärel puhkenud Trooja sõjast võttis ta osa troojalaste poolel. Aphrodite oli abielus sepp-jumala Hephaistosega, kuid ta ei olnud truu abikaasa ja sai lapsi mitmete teiste jumalatega, näiteks Dionysose ja Aresega. Tema kultuseks peeti pühaks mürti, tuvi, varblast ja jänest. Aphroditet kujutati palju vaasimaalidel ja skulptuuridena. Aphrodite oli ka Erose ema. Eros pildus armunooli . Hermes Jumalatest enim esineb müütides Hermes. Ta oli Zeusi ja nümf Maia poeg. Ta oli rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ning jumalate sõnumitooja inimestele.. Karjajumalana õnnistas loomade kasvu, seetõttu kujutati teda sageli jäära õlgadel kandvana samas ka kaubandus- ja turujumalana kaitses ta kaupmehi
saledad ja kõrged. Nt. Olümpeioni tempel. Vaasimaal: MUSTAFIGUURILINE: varajasem, vaasil on kujutised mustad ja siluetitaolised, mis maaliti savipinna punakale foonile. Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiritlesid detaile. PUNASEFIGUURILINE: tausta kaeti musta värviga ning kujutis ise jäi punakas savist, millele oli võimalik peene pintsliga määrida, seetõttu sai kujutada keerukamaid detaile. Vaasimaalidel võib näha paljufiguurilisi jutustusi. Nendel kujutati kreeklaste võitlust koletisega. Seitse antiikset maailmaimet: *Chepereni püramiid, Semiramise rippaiad, Artemise tepel, Zeusi kuju, Zeusi tempel, Halikarnassose tuletorn, Heliose hiigelkuju. Antiikkunsti mõju hilisemale Euroopa kunstile: tekkisid klassitsism ja renessanss. AMFITEATER: teatrikunst kasvas välja Dionysose austamise pidustustest. Orkestral paikneb koor,
käes, pilk suunatud väljalennutatud noolele. Aphrodite (Venus) oli kreeka armastus- ja ilujumalanna, Homerose järgi Zeusi ja Dione tütar, merevahust sündinu. Tasuks selle eest, et Paris määras temale Erise kuldse õuna, millele oli kirjutatud "kaunemaile", aitas Aphrodite Parisel saada endale Helena. Seejärel puhkenud Trooja sõjast võttis ta osa troojalaste poolel. Tema kultuses peeti pühaks mürti, tuvi, varblast ja jänest. Aphroditet kujutati palju vaasimaalidel ja skulptuuridena. Artemis (Diana) oli kreeka jumalanna, Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde. Artemises on ühendatud paljude, sealhulgas kreekaeelsete jumaluste jooned. Ta on neitsilik jahi- ja loodusejumalanna. Kultus sarnanes paljus puukultusega. Loomade valitsejannana seostati teda eriti hirve ja karuga, tema saatjaiks oli nümfid. Kuna vend oli päikesejumal, peeti teda kuujumalannaks ja samastati tihti Selenega.
Eurydike traagiline lugu. Müütide kesksed kangelased pidid tihti fantastiliste olenditega rinda pistma. Selle juures abistasid jumalad neid nii nõu kui jõuga. Vastasel korral oleks Odysseus sireenide laulu tõttu nälga surnud või uppunud ning Medusa kohutav välimus muutnuks Perseuse kiviks. Ehkki moirad, hoorid, erinnüsed ja graiad olid küll kirjelduste järgi välimuselt grotesksed olevused, ei kajastu see siiski vana-kreeka kunstis. Reljeefidel ning vaasimaalidel on neid kujutatud kaunite naisterahvastena. See kõik võib olla tingitud asjaolust, et muusad ärgitasid kunstnikke armastama ning kujutama vaid kõike seda, mis on ilus ning põlgama inetut ja hirmsat. Kujutatu oli esteetiliselt nauditav, ent võis endas kätkeda ka teatud väge, mida antud sümbolitele omistati. Renessanss rehabiliteeris väärtused, mida hinnati antiikajal ning ka aines, mida kujutati, kätkes endas antiikmütoloogiale omaseid tegelasi populaarsed olid nii
pool tuhat aastat peaaegu muutumatuna. Antiikaegsete templite ja elumajade seinamaalid pole säilinud, kuid tolleaegsest maalikunstist annavad ülevaate vaasimaalid. Vaaside punaseks põletatud pinnale kanti musta värviga inimeste ja loomade siluetid. Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad, mis jäid näha peente punaste joontega. Hilisemal ajal jäeti figuurid punaseks ja vahed värviti mustaks. Punaseid figuure täiendati mustade pintslijoontega. Vaasimaalidel kujutati stseene Homerose eepostest, müütidest ja tolleaegsetest spordivõistlustest. Rooma riik tekkis I aastatuhandel e.m.a. Roomlaste kultuur ja kunst sattusid kõrgema kultuuritasemega vallutatud naaberrahvaste mõju alla. Rooma seinamaalid on säilinud peamiselt Vesuuvi tuha alla mattunud Pompejis. Neil kujutati ruumi juba perspektiivis. Maaliti petlikke muljeid loovaid pilte maalitud avadest paistaksid nagu teised ruumid või maastikud
mälestusmärgina haudadel 8. Kuidas kujutati elusolendeid arhailise ajastu vaasidel? Kohmakate mustade siluettidena, mis väga anatoomiat moonutavad, kuid on siiski ilmekad 9. Võrdle omavahel mustafiguurilist ja punasefiguurilist vaasimaali. Mustafiguurilisel olid kujud mustad ja siluetitaolised, punasefiguurilisel savikarva ja ruumilisemad, looduslähedasemad. Mustafiguurilisel oli kujutise ümbrus savikarva, punasefiguurilisel must. 10. Vaasimaalidel võib näha paljufiguurilisi piltjutustusi. Mis teemal need olid? Kuidas nende sisu muutus aja jooksul? Peamiseks teemaks oli kreeklaste võitlus koletistega. Hiljem hakati kujutama rohkem ka igapäevaseid olustikustseene ja lugusi veinijumal Dionysosest. 14.PEATÜKK Hellenistlik kunst 1. Mille poolest erineb hellenism varasemast kreeka kultuurist? Suudeti luua ühtne ja sõjaliselt tugev riik; ainuvalitsejate austamine lähenes mõnikord nende
Suures vabaõhuteatris oli näitlejate pikkuse lisamine hädavajalik, et neid näeksid hästi viimases ridades istujad. Komöödia näitlejate välimus oli pikka aega enam-vähem ühesugune. Tavaliselt kuulusid tema kostüümi koomiline mask, pehmed sussid, trikootaolised ihuvärvi püksid, lühike groteskselt polsterdatud tuunika ning Aristophanese-aegsetest komöödiastest ka suur punane tehisfallos. Kreeka tragöödiaetenduste kostüüme saame teada teatriteemaliselt vaasimaalidel.(Lill,A.2004, lk 148-149) Kostüüme täiendasid maskid, mis võeti kasutusele juba Thespise ajal. Näole asetati mask häälekõvendaja taolise suuavausega. Maskid kujutasid teatavaid kindlaid tüüpe, sest miimika, mida nüüd nii hinnatakse, polnud rakendatav antiikses teatris lava suure kauguse tõttu publikust. Need võimaldasid ühel näitlejal mängida mitut rolli ning kehastada ka naisi. Peale selle sai maski abi edasi anda tegelase
Suures vabaõhuteatris oli näitlejate pikkuse lisamine hädavajalik, et neid näeksid hästi viimastes ridades istujad. Komöödia näitlejate välimus oli pikka aega enam-vähem ühesugune. Tavaliselt kuulusid tema kostüümi koomiline mask, pehmed sussid, trikootaolised ihuvärvi püksid, lühike groteskselt polsterdatud tuunika ning Aristophanese-aegsetest komöödiatest ka suur punane tehisfallos. Kreeka tragöödiaetenduste kostüüme saame teada teatriteemaliselt vaasimaalidel.(Lill, A.2004, lk 148-149) 12 Kostüüme täiendasid maskid, mis võeti kasutusele juba Thespise ajal. Näole asetati mask häälekõvendaja taolise suuavausega. Maskid kujutasid teatavaid kindlaid tüüpe, sest miimika, mida nüüd nii hinnatakse, polnud rakendatav antiikses teatris lava suure kauguse tõttu publikust. Need
monogaamseks, kuid mehed ei pidanud, omades suhteid hetääriga kaaslanna. Eelnev oli aristokraaatide kohta. Lihtrahva perekonnas puutusid naine ja mees rohkem kokku ja tekkis tugevam sümpaatia. Kuid mees oli ikkagi naise eestkostja. Homoseksuaalne armastus Homoseksuaalset suhet nimetati pederastiaks (poistearmastus). See oli täiesti normaalne kui vanem mees ja poiss olid omavahel sutes, samas nad vöisid olla abielus ning kohtuda ka hetääriga. Seda suhet on kajastatud luules ja ka vaasimaalidel. Oli ka naistevahelisi suhteid, mida ilmnes palju Lesbose saarel, sh peotess Sappho, siis nimetati seda lesbiliseks armastuseks. See kehtis aristokraatide seas, lihtrahvas pidas seda isegi taunitav. Häbiväärne oli poiste homoseksuaalne prostitutsioon, mille eest vöeti ka kodanikuöigused ära. §17 Usk Kreeka usund oli polüetistlik loodususund, jumalad olid antropomorfsed (neil olid inimlikud puudused kadedus, ahnus jne). Nende elupaik oli Olümpose mägi Kreeka pöhjapiiril. saatür
o Arvatavasti kõige suurejoonelisemad vaasid on pärit Atica maakonnast; o Kaunim vaas maailmas Ermitaazis kullatud + reljeef, värvitud, mitte glasuuritud; o Vaasid olid tarbenõud, kus hoiti vett, veini ja õli ning serveeriti toite, kujunesid välja kindlad vaasi tüübid amfora, hüdra jne.; o Vaasimaalidel kujutati stseene mütoloogiast, ajaloost. Arvatavasti võisid sellised maalid olla ka seintel. · Reljeef o On säilinud, sest raiuti kivisse, mitte ei tehtud praonksist; o Ei kasutanud väga palju, kuid need näitavad, kui hästi nad valdasid tehnikat; o Kogu kreeka kunstist see on inimese keskne, kujutavad
"Kitsed", "Herilased", "Linnud", "Pilved", "Konnad" kõik need vanade komöödiate pealkirjad on antud neile koori kostüümi järgi. Erinevalt koori vahelduvast riietusest, oli komöödia näitleja välimus kuni IV sajandini enam-vähem ühesugune, ent väga omapärane: selles torkasid silma paks kõht, paks istmik, nahast tehisfallos ning karikatuurne mask. Sellised grotesksed paksukõhulised kujud esinevad Dionysose kaaslastena enne V sajandit Korintose vaasimaalidel, sümboliseerides looduse loovaid jõude. Karikatuursed stseenid näitlejatega, kes on riietatud Dionysose paksukõhuliste kaaslaste kostüümi, on koomose kõrval vana-atika komöödia teiseks koostisosaks. Seega pärinevad nii komöödia koor kui ka näitlejad viljakuspidustuste lauludest ja mängudest. Nende pidustuste rituaal peegeldub ka komöödia süzhees. Vana komöödia struktuuris on võistluse või vaidluse (nn agoon) moment obligatoorne
Kaguosas asusid eluruumid, vannitoad, basseinid ja arvatavasti valitsejanna eluruumid. Kirdeosas töökojad, läänes valitseja eluruumid ja troonisaal. Ruumide paigutus on ebasümmeetriline ning asusid erinevatel kõrgustel. Ruume ühendasid mitmes laiuses trepid. Ruumide seinu katsid seinamaalid, millel kujutati tseremooniaid, sõja ja jahiretki, härjavõitlusi ja lihtsalt maastikke. Maalide käsitluslaad on elurõõmus. Egeuse mere saarte asukate elurõõmu näeme vaasimaalidel. Vormilt lopsakad ja eripalgelised. Varasemal perioodil kaunistati keraamilised vaasid sissekraabitud ornamentidega. Katsid nõud musta, pruuni või punase värviga. Joonistati valgega peale. Keskmisel perioodil muutub lihtne ornament taimornamendiks. Tuntakse Kamarese vaasidena, leiukoha järgi. Muutuvad väga põnevateks, kasut. palju looduslikke motiive. Mandril tekkinud Egeuse kultuuri nimetatakse Mükeene kultuuriks. Hilisajajärk oli Mükeene õitseperiood, juhtiv osa
Olümpia jumalate võitlusega titaanidega). NB! Suurenda pilte! a) Jumalate võitlus gigantidega. Fragment Pergamoni linna Zeusi altari friisist. Pergamoni Muuseum, Berliin. b) Antiikse Pergamoni linna makett. Müüt jumalate võitlusest gigantidega põhines kreeklaste sisserändamise ajal toimunud kultusetülidel ning muutus igasuguse sise- ja välisvõitluse sümboliks. Gigantomahhiat kujutati viiluplastikas, friisidel ja paljudel vaasimaalidel. See on inspireerinud ka paljusid uuema aja kunstnikke. Kindlasti saab paralleele tõmmata ka Pablo Picasso kuulsa maali ,,Guernica" ja jumalate võitlust gigantidega kujutavate antiikaja taieste vahel. MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Kus paiknes muistne Pergamoni linn ja millist keelt seal kõneldi? 2. Millisesse linna tuleb sõita, et ära käia Pergamoni muuseumis? 3. Mida sa samas muuseumis veel imetleda saad? 4. Mis on arhitektuuris friis? 5
Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad- need jäid näha peenikeste punaste joontena. Inimkeha anatoomiat kujutati realistlikult Punasefiguurilisel vaasil jäeti figuurid punaseks ja vahed värviti mustaks, siis oli hea punaseid figuure täiendada mustade pintslijoontega. Nii sai kujutada keerukaid liigutusi, kehadele ilmusid pöörded ja kogu kujutis muutus ruumilisemaks. Neil puudub geomeetriline ornamentika või kasutatakse ainult piltkujutiste äärtel. 10.Vaasimaalidel võib näha paljufiguurlisi piltjutustusi. Mis teemal need on? Kuidas nende sisu muutus aja jooksul? Algselt olid jutustused mütoloogilise sisuga. Hiljem hakati lisaks võitlustele ja kangelastegudele kujutama ka igapäevaseid olustikustseene. Hellenistlik kunst 1.Hellenismi (sõnast "hellen" kreeka keeles `kreeklane') tähistab kreeka kultuuri. Mille poolest ta erineb varasemast kreeka kultuurist? Kreeka kultuur segunes Idamaade omaga. 2
annaabi.ee 
