Vincent van Gogh sündis 30. märtsil 1853 Hollandi väikelinnas Groot Zundertis jõukal järjel vaimuliku perekonnas. Juba 16-aastaselt asus ta õpilasena tööle kunstikaupluses. Tõusuga ametiredelil muutusid ka tema töökohad: ta kolis Haagist Londonisse ja hiljem Pariisi. Töö ei pakkunud van Goghile rahuldust, sest ta ei suutnud leppida kaupmehementaliteediga müüa rämpsu väärtkunsti pähe. Olles vahetanud mitu korda ametit, jäi ta 1879. aastal pikemaks ajaks pidama Belgia kaevuritelinnas Borinage'is jutlustajana. Paraku ei kestnud seegi töö eriti kaua, sest ta polnud suuteline olema silmakirjalik ja läks tööandjatega tülli. Seejärel otsustas van Gogh end maalikunstile pühendada. Vanusest hoolimata asus ta õppima Antverpeni Kunstiakadeemiasse, kus jätkusid konfliktid, sedapuhku õppejõududega. 1886. aastal läks ta Pariisi, kus sõbrunes teiste mässumeelsete tunnustamata kunstnikega nagu Toulouse-
VINCENT WILLEM VAN GOGH (30.03.1853 29.07.1890) Oli hollandi maalikunstnik. Van Gogh on tuntud postimpressionist. Kõik tema tööd (umbes 900 maali ja 1100 graafilist tööd) valmisid kõigest 10 aasta jooksul, kuid vaimuhaigus võttis ta üle võimust ning 37-aastaselt ta tappis enese. Oma eluajal oli tal vähe edu, kuid surmajärgne kuulsus kasvas kiiresti, eriti pärast näitust Pariisis 17. märtsil 1901 (11 aastat pärast surma), kus oli välja pandud 71 tema tööd. Elulugu: Vincent van Gogh sündis protestantliku pastori peres. Ta sai täpselt sama nime kui vanem vend, kes oli sündinud aasta varem ja surnud mõni tund pärast sündimist. Veel oli tal kaks venda ja kolm õde. Alates 1869. aastast tegutses ta kunstikaupmehena mitmes riigis, aastast 1876 õpetajana Inglismaal. Ta õppis usuteadust ja tegutses 18781879 jutlustajana Belgia söekaevanduspiirkonnas La Borinage'is, kuid pidi ametist lahkuma, sest läks kaevurite kai
Vincent Willem van Gogh (30. märts 1853 Zundert 29. juuli 1890) oli hollandi maalikunstnik. Van Gogh on tuntud postimpressionist. Kõik tema tööd (umbes 900 maali ja 1100 graafilist tööd) valmisid kõigest 10 aasta jooksul, kuid vaimuhaigus võttis ta üle võimust ning 37- aastaselt ta tappis enese. Oma eluajal oli tal vähe edu, kuid surmajärgne kuulsus kasvas kiiresti, eriti pärast näitust Pariisis 17. märtsil 1901 (11 aastat pärast surma), kus oli välja pandud 71 tema tööd. Vincent van Gogh sündis protestantliku pastori peres. Ta sai täpselt sama nime kui vanem vend, kes oli sündinud aasta varem ja surnud mõni tund pärast sündimist. Veel oli tal kaks venda ja kolm õde. Alates 1869. aastast tegutses ta kunstikaupmehena mitmes riigis, aastast 1876 õpetajana Inglismaal. Ta õppis usuteadust ja tegutses 18781879 jutlustajana Belgia söekaevanduspiirkonnas La Borinage'is, kuid pidi ametist lahkuma, sest läks kaevurite kaitsel konflikti kirikuvõimudega. V
lihtsatest esemetest. Oma eluajal polnud ta edukas, kuid surmajärgne kuulsus kasvas kiiresti, eriti pärast näitust Pariisis 17. märtsil 1901 (11 aastat pärast surma), kus oli väljas 71 tema tööd. Vincent van Gogh sündis protestantliku pastori peres. Lapsena oli ta väga emotsionaalne ja enesekindel. Ta nimetati oma venna järgi, kes oli sündinud aasta varem ja surnud mõni tund pärast sündimist. Tal oli veel kaks venda ja kolm õde. 1886. aastal õppis Antverpeni Kunstiakadeemias. Alates 1869. aastast tegutses ta kunstikaupmehena mitmes riigis, aastast 1876 õpetajana Inglismaal. Ta õppis usuteadust ja tegutses 18781879 jutlustajana Belgia söekaevanduspiirkonnas La Borinage'is, kuid pidi ametist lahkuma, sest läks kaevurite kaitsel konflikti kirikuvõimudega. Pärast seda oli tal põhjus kunstnikuks hakata. Ta elas mitmel pool Belgias ja Hollandis, 18861888 Pariisis, hiljem Arlesis ja Saint-Rémys. 1890
erinevat diagnoosi. Kõige tähtsamad nendest on skisofreenia, bipolaarne häire, süüfilis, mürgistus allaneelatud värvidest, epilepsia ja porfüüria. Haigust süvendasid alatoitlus, ületöötamine, unetus ja alkoholism, eriti absindi liigne tarbimine. Hiljem on tema vaimuhaigust romantiseeritud, kuid tõelisus oli vastupidine: haigushoogude ägenedes van Goghi töövõime vähenes, paranedes suutis ta seevastu rohkem tööd teha. 27. juulil 1890 tulistas van Gogh endale revolvrist rindu. Ta ei saanudki nii palju häda, kui võinuks arvata. Kuul põrkas vastu roiet ja läbis keha suuremat kahju tekitamata, jäädes selga pidama. Ta suutis ise koju minna. Seal vaatasid kaks arsti ta üle, aga kumbki ei suutnud teha talle operatsiooni, et kuul tema kehast eemaldada. Järgmisel hommikul jõudis kohale Theo, kellele oli asjast kiiresti teatatud. Vincent nägi siis veel suhteliselt terve välja, kuid tema tervis muutus kõigest tundidega
Vincent Van Gogh Vincent van Gogh sündis protestantliku pastori peres. Ta sai täpselt sama nime kui vanem vend, kes oli sündinud aasta varem ja surnud mõni tund pärast sündimist. Veel oli tal kaks venda ja kolm õde. Alates 1869. aastast tegutses ta kunstikaupmehena mitmes riigis, aastast 1876 õpetajana Inglismaal. Ta õppis usuteadust ja tegutses 1878-1879 jutlustajana Belgia söekaevanduspiirkonnas La Borinage'is, kuid pidi ametist lahkuma, sest läks kaevurite kaitsel konflikti kirikuvõimudega. Varsti pärast seda hakkas ta kunstnikuks. Ta elas mitmel pool Belgias ja Hollandis, 1886-1888 Pariisis, hiljem Arlesis ja Saint-Remlys. 1890. aasta mais kolis ta Pariisi lähedale Auvers-sur-Oise´i, kus kuu aja pärast elust lahkus. Van Goghi kunsti hakati kõrgelt hindama alles pärast kunstniku surma. Eluajal õnnestus tal ära müüa üksainus töö. Van Gogh on tuntud postimpressionist. Kõik tema tööd (umbes 900 maali ja 1100 graafilist tööd) valmisid kõigest 10 aasta joo
aastat vanem. Margot armus temasse ja nad otsustasid abielluda, kuid mõlemad perekonnad olid sellele vastu. Selle tulemusena võttis Margot üledoosi strühniini, kuid van Gogh suutis ta päästa, toimetades naise kiiresti haiglasse. 26. märtsil 1885 suri van Goghi isa südamerabandusse. Pariisis nägi van Gogh esimesena impressionistlikku kunsti, teda inspireeris värv ja valgus. Van Goghile hakkas meeldima Jaapani kunst, seega ta hakkas õppima idamaade filosoofiat. Ta unistas sinna reisimisest, kuid Toulouse-Lautrec väitis, et Arles’e küla on sama valgustatud, kui Jaapan. 1888. aasta veebruaris sõitis Gogh Pransusmaale ning kolis „väiksesse kollasesse majasse“. Ta kulutas raha värvile toidu asemel, tarvitas vaid kohvi, leiba ja absinti. Vincenti füüsiline tervis hakkas ka halvemaks minema, on kuuldusi, et ta tarvitas turpetiini ja sõi värvi.
jutlustajana Belgia söekaevanduspiirkonnas La Borinage'is, kuid pidi ametist lahkuma, sest läks kaevurite kaitsel konflikti kirikuvõimudega. Varsti pärast seda hakkas ta kunstnikuks. Ta elas mitmel pool Belgias ja Hollandis, 18861888 Pariisis, hiljem Arlesis ja Saint-Rémys. 1890. aasta mais kolis ta Pariisi lähedale Auvers-sur-Oise'i, kus kuu aja pärast elust lahkus. www3.vangoghmuseum.nl www.expo-vangogh.com Nagu van Gogh, oli iseõppija ka prantslane Paul Gauguin (1848-1903), kes samuti hakkas maalima alles keskeas. Soovides luua värsket ja uudset kunsti, läks ta muljeid otsima lihtsate looduslähedaste inimeste juurde - algul Bretagne'i poolsaarele, hiljem aga Lõunamere saartele. Gauguin arendas välja oma isikupärase laadi. Ta maalid on väga dekoratiivsed, puhaste säravate värvidega, selgete ühtlaste värvipindadega, mida eraldavad tumedamad kontuurid. Tahiti saarel töötades ja sealseid
1886 ning kus ta pühendas end joonistamisele ja maalimisele. 26. märtsil 1885 suri Vincenti isa südamerabanduse tagajärjel ning seda kaotust elas kunstnik väga raskelt üle. Sellel perioodil valmisid kunstniku ühed suurimad teosed ning sai teoks ka tema esimene kunstinäitus. Kaheaastase viibimise ajal Nuenenis valmis van Goghil suurel hulgal tindi- ja vesivärvimaale ning ligi 200 õlimaali. Kõvade absindijoomingute kõrvalt suutis ta ka keskenduda õppimisele ning lõpetas 1886. aasta jaanuaris Antwerpeni Kaunite Kunstide Kooli joonistamise ja maalimise eriala. Märtsis 1886 kolis van Gogh Pariisi, kus ta elas oma venna Theo korteris Montmartres. Pariisis olles tekkis tal suur huvi Jaapani Ukiyo-e laudparkettidele joonistatud piltide vastu, mida ta kogus kokku mitmetes sadades eksemplarides. Mitmeid kuid töötas van Gogh Cormoni stuudios ning sõbrunes oma kaasõpilastega nagu näiteks Émile Bernard, Louis Anquetin ja Henri de Toulouse-Lautrec.
Uued stiilid esinesid kõrvuti ja täiendasid ning mõjutasid teineteist. Selle tagajärjel muutus sõltumatu kunsti üldpilt üha kirjumaks. Sel ajal tekkinud kõiki kunstivoole on raske ühe nimetaja alla panna, seepärast vaatame siin ainult kõige üldisemaid suunitlusi ja tendentse. Kõigepealt loosung "kunst kunsti pärast"oli noorte kunstnike protest valitseva kodanluse ja akademistliku salongikunsti vastu. Ühtlasi peegeldus selles kunstnike veendumus, et kunst ei suuda kaasa aidata ühiskondliku elu parandamisele. Siit tulenes ka ükskõiksus teemade suhtes. Pühenduti peamiselt kunstiliste probleemide lahendamisele. Teiseks süvenes selle ajastu kuntsis subjektivism. Kunstnik pööras järjest vähem tähelepanu objekti tõetruule kujutamisele ja hakkas järjest rohkem väljendama oma suhtumist objekti. Siit jõudis kunstnik oma tunnete ja elamuste ning ideede kujutamiseni. Seega hakkas
aastal ka külakooli. Umbes kahtesadat last õpetas üksainus katoliiklasest õpetaja. Ehkki õpitulemustele polnud midagi ette heita, võttis isa Vincenti ja tema õe Anna ometigi 1861.aasta sügisel koolist ära ja hankis neile eraõpetaja. Oktoobris 1864 saadeti Vincent 30 kilomeetri kaugusel asuvasse internaatkooli. Kodust lahkumine puututas teda tõenäoliselt sügavalt, sest veel täiskasvanunagi meenutas kunstnik seda ängiga. Pärast algkooli lõpetamist 1886.aasta suvel siirdus Vincent vastavatud Tilburgi keskkooli. Tema joonistamisõpetaja oli Antwerpeni ja Pariisis kunsti õppinud ning kunstnikuna üsna edukas Constantijn C. Huysmans, kes julgustas Vincenti süstemaatiliselt õpingutega tegelema. Vähem kui kaks aastat hiljem, märtsis 1868, jättis Vincent keskkooli pooleli. Viimased 15 kuud lapsepõlvekodus Zundertis veetis ta üksinda looduses uidates
Manet sündis Pariisis aadliperekonnas. Tema ema oli sugulussidemetes Rootsi kroonprintsiga. Isa oli kohtunik, kes soovis, et poeg käiks tema jälgedes. Manet oli hästi haritud, kuid akadeemilistes seltskondades ei saanud eriti hakkama. Samuti suhtus ta eitavalt akadeemilisse kunstiharidusse. Maneti onu julgustas noort kunstnikku ja viis teda tihti Louvre äärde joonistama. 1850.a. asus Manet õppima kunstistuudiosse. Teda inspireerisid Velazquez ja Goya. Moneti arvates pidi kunst vaatama rohkem tulevikku, mitte põhinema mineviku mõjutustel. Manet alustas oma karjääri teosega ,,Absindijooja", mis kujutas reaalset Pariisi urgast ja selle elanikke. Maneti maalid on veidi lohakad, kuid ometi hinnati neid kõrgemate kunstihuviliste seas. 1863.a. valmis Monetil maal ,,Eine roheluses", mis kujutabalasti neiut kahe riides mehega. See maal ei toonud mitte kuulsust, vaid sai terava kriitika osaliseks. Kunstikriitikute arvates ei olnud maal professionaalne teos, vaid vulgaarne
20. SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR 1. Postimpressionism (Van Gogh, Gauguin, Cézanne, Toulouse-Lautrec, nabiid, neoimpressionism: Seurat) Vaevalt olid impressionistid leidnud oma stiili, vaevalt oli impressionistlik vormikõne lõplikult välja kujunenud, kui kunstis hakati otsima uusi väljendusvõimalusi. 19. sajandi lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine impressionismi rafineeritud nüansirikkusele, ebamäärasusele ja pehmusele, püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole
5. popkunst 6. kontseptualism 7. minimalism 8. kohaspetsiifiline maakunst 9. feministlik kunst 10. kehakunst - performance 11. modernism – postmodernism 1.Impressionism ja moodne maailm Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860-
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM
1 Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst loodi urbaniseerumise ja industrialiseerumise (moderniseerumise) tingimustes ning see põhines enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel ja hõlmas ajavahemikku ca 1870ndatest kuni 1950ndate lõpuni. Modernism tähendab kõige laiemas mõttes Lääne kultuuri iseloomustusi 19. sajandi keskpaigast kuni ca 20. sajandi keskpaigani, hõlmates selle arengu laiu majanduslikke, tehnoloogilisi, poliitilisi tendentse ning suhtumiste paketti
kirjutatakse esmakordselt. Postmodernism võtab kasutusele sisemonoloogi. Muudatuste aeg hakkas Eestis 1986, tulevad ka punkluuletajad, nt Tõnu Trubetsky. Kasutatakse palju pseudonüüme, palju on performance’id, happening’e, tabusõnad kaovad. Kirjandikud pole enam kutselised (nt Kross, Õnnepalu, Ene Mihkelson). Pagulaskirjandus jõuab Eestisse. Luuakse palju uusi kirjastusi: enne oli 4-5 kirjastust, 1995-ks aastaks juba 450. PM iseloomustavad nt. Laialivalguvus. Kuna PM-liku ajastu kunst võib olla peaaegu ükskõik milline, iseloomustab kultuuri üldpilti ülim laialivalguvus. (nt „Sügisball”). Subkultuursus. Kõik on lubatud. See on üks PM-i olulisemaid jooni. PM julgustab kunstnikku tabusid ületama ja murdma. PM-i võib vaadelda kui liikumist seisundi poole, kus pole enam jäänud mingeid reegleid, mida purustada. Globaliseerumine. Tänapäeval on kogu maakera kultuuriruum rohkem kui kunagi varem käsitatav ühtsena. Nt Hollywoodi filmid nii USA-s kui Eestis
jõude ja -juhtumisi. Õudust, kuritegusid, halastamatuid haigusi (inimesed muutuvad sinisteks kuraditeks või mustadeks kassideks, naine sünnitab põrsad, saatan muudab nunnakloostri bordelliks) Kole-kole. Sümboliseerib aja õudust ja inimese abitust. Samas aga lendavad imevaibal kolm rüütlit ja otsivad oma unistuste saart Hellolit. Ei leia, aga lootus jääb. Följetone kirjutas palju just aastail 1918-1922. Peamiseit kirjandus, kunst, kultuur. Eriti skandaalseks kujunes Underi ja Adsoni vastu sihitud Sinises tualetis daam. 1924-1944: Vastu hommikut (novellikogu, 1926) Ristisõitjad (novellikogu, 1927) Poos ja ülepakutus kadunud, kohatine sügav pessimism, aga sellest hoolimata ei saa Gailitist realisti. Tööde põhitoon lüüriline, sekka kriitilisust, koomikat ja pisut groteskigi. Näiteks Viimne romantik, peategelaseks vaimugeeniusest kukk, tõeline aristokraatlind Kerill-Kerkerill. Aga ei saa
rahvaluule alusel looma uut kirjandust, mis pidi tõendama rahva kultuurivõimelisust. Eesti kirjanduses oli Faehlmann esimene, kes hakkas rahvaluulet kasutama kirjandusteoste alg materjalina kindlatel rahvuspoliitilistel eesmärkidel. Arsti, eesti keele uurijat ja kauaaegset Õpetatud Eesti Seltsi esimeest Fr. R. Faehlmanni ei saa pidada kirjanikuks selle sõna otseses tähenduses. Tema looming luuletused, jutud ja kunst muistendid on napp ja juhuslikku laadi, see sünnib eeskätt praktilistel vajadustel ning seostub tema tegevusega ÕESis. Kummutamaks baltisaksa haritlaste hulgas tol ajal levinud seisukohta, et eesti keel on arenematu ja vaene ning sureb välja koos oma kultuuritu kõnelejaskonnaga, rõhutas ta eesti keele paindlikkust, rikkust ja selle kõnelejate kultuurivõimelisust. Faehlmann on loonud kaks pikemat eestikeelset luuletust, oodi ,,Suur on, Jumal, su ramm" ja
Õudust, kuritegusid, halastamatuid haigusi (inimesed muutuvad sinisteks kuraditeks või mustadeks kassideks, naine sünnitab põrsad, saatan muudab nunnakloostri bordelliks) Kole-kole. Sümboliseerib aja õudust ja inimese abitust. Samas aga lendavad imevaibal kolm rüütlit ja otsivad oma unistuste saart Hellolit. Ei leia, aga lootus jääb. Följetone kirjutas palju just aastail 1918-1922. Peamiseit kirjandus, kunst, kultuur. Eriti skandaalseks kujunes Underi ja Adsoni vastu sihitud Sinises tualetis daam. 1924-1944: Vastu hommikut (novellikogu, 1926) Ristisõitjad (novellikogu, 1927) Poos ja ülepakutus kadunud, kohatine sügav pessimism, aga sellest hoolimata ei saa Gailitist realisti. Tööde põhitoon lüüriline, sekka kriitilisust, koomikat ja pisut groteskigi. Näiteks Viimne romantik, peategelaseks vaimugeeniusest kukk, tõeline aristokraatlind Kerill-Kerkerill
· Elamine ja töötamine peamiselt kahes linnas: Riias ja Tartus. Need linnad võimaldasid tal viibida kultuurikeskkonnas, tutvuda väärtkirjanduse ning hea teatriga. · Kirjandusliku tegevuse varasemal perioodil viljeles ajalooainelist proosat ja külajutte; vanemas eas pühendus draamaloomingule. · Lapse- ja noorpõlves oli tema kasvataja ja vaimne suunaja vanem vend Jaan, kelle juures Niitsaadu vallakoolis sai Kitzberg koolihariduse. · 1879. aasta suvel abiellus mõisarentniku tütre Sophie Petersoniga. · Kitzbergi kirjanduslik tegevus algas 1870-ndatel aastatel vähenõudliku tõlketööga. Intensiivsemat loomingulist tegevust alustas 1880-ndate aastate teisest poolest. Valmisid romantiline ajalooline jutustus "Maimu", rida külajutte ja näidendeid. Nendes ilmnes autori võime tõepäraselt kujutada Mulgimaa külaelust nähtud
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
Noort puud maa seest juurida ja metssiga maha virutada sa ei jaksaks. Sul on aga terane pea, vahest teed sina kavalusega, mis mina kangu-sega. Vaata ette, varja kergelt saadud vabadust -- ta on magusam kui mesi, aga ka sulavam kui mesi: enne kui sa märkad, sulab ta su keele pealt, ja sa imed orjahigi. Tee kõrge aed meie maja ümber, osta endale rohkem sulaseid, hari maad ja korja jõukust. Ara tee isandatega tegemist, põlga nende segast usku, palu taevataati ...» Siin jäi Vahuri hing rindu kinni; ta jõi suutäie magusat mõdu ja lisas: «Ma tunnen orjapõlve, tunnen oma rahva häda, 13 aga ma ei suutnud muud kui hambaid kiristada. Üks ei jõua midagi, teised sajatavad hammaste taga, aga ei julge hammustada . . . rahva hing on lämmatatud ja kiunub haledasti rõhujate põlvede ümber . . . Otsi neid, kes ei kaeba, aita tagant, kihuta teisi aitama . . . ja kõlab siis ähvardav ulgumine üle terve maa, siis kõlistage sõjariistu ja tõstke mürinat, mis pilvi lõhub
Ja veel varem kirjutati raamatuid käsitsi ümber ainuüksi Pariisi illuminaatorite tsunftis oli 6000 käsitsikirjutajat! Gutenbergi isa oli kullassepp, mistõttu G. tundis graveerimist ja müntide vermimist. Trükikunsti aluseks kujunesid üksikute trükitähtede e tüüpide valamiskunst ja nende valmistamiseks kohase metallisegu koostamine. Trükipressi eeskujuks oli viinamarjapress. Esialgu oli trükikunst mitte ainult tehnika, vaid tõeline kunst. 16. sajandil trükitud raamatuid nimetatakse hälltrükisteks e inkunaabliteks. Need olid üleminekuetapiks käsikirjadelt praegusele raamatule. Vt inkunaabli näidet vikipeediast: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Inkunabel.ValMax.001.jpg Gutenbergi mahukaim teos oli ladinakeelne piibel, mida peetakse maailma kauneimaks ja trükitehniliselt seni ületamatuks teoseks. Seda trükiti 150 eks paberile ja 30 eks pärgamendile. Näide taas vikipeedia abiga: http://et.wikipedia
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
Ikka all olla, kui keegi kõlistab, ikka uks avada, kui mõni tuleb raha tooma, härra Maurusele tooma." Äkki katkestas direktor oma õpetuse ja tormas Indrekust mööda ukse poole hüüdes: ,,Herr Koovi, Herr Koovi, hören Sie!" Aga härra Koovi oli juba laua tagant üles tõusnud ja ukse taha kadunud, kuhu härra Maurus talle järele ruttas, nii et Indrek üksinda nõutult seisma jäi, ilma et oleks teadnud, mis teha. Viimaks võttis ta südame rindu ja läks direktorile tuldud teed järele, kuni jõudis alla suurde tuppa. ,,Kus te asjad on?" küsis direktor, niipea kui ta teda nägi. Vaevalt jõudis Indrek küsimusele vastata, kui direktor uuesti söögitoa poole tormas, kuna ta ukse vahelt tagasi hüüdis: ,,Üks silmapilk!" Tõepoolest ilmuski ta järgmisel silmapilgul Kopfschneideriga uuesti, kes oli pidanud nüüd ometi oma söögi vististi pooleli jätma. ,,Mis asjad teil on?" küsis direktor Indrekult. ,,Kast? Suur
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
