Sise-ja välisjulgeolek Sise ja välisjulgeolek on lahutamatu. Sise-ja välisjulgeolek on teine vaade andmete kaitse ja side süsteemi.Kaitse on igas riigis väga oluline ning igat riiki peab kaitsma ning tuleb säilitada ohutu ning turvaline keskkond. Sisejulgeolek on see ,kui riiki kaitstakse siseselt,eks siis ainult oma riigi piires,mis tähendab seda,et teisi riike appi ei tule.Sisejulgeoleku valdkonda juhib siseminister.See on riigi sisemine julgeolekuseisund, mis tagatakse sisejulgeolekusüsteemi moodustavate sisejulgeolekustruktuuride poolt.
alama astme kohus on jõudnud järeldusele, et seadus on põhiseadusega vastuolus. Kui õiguskantsler on vaidlustanud mingi õigusakti põhiseadusele vastavuse ning akti vastuvõtja pole seda muutnud. President on jätnud välja kuulutamata teist korda Riigikogus vastuvõetud seaduse. EUROOPA INIMÕIGUSTE KOHUS EIK- inimõiguste kaitse organ, mis lähtub Euroopa Inimõiguste konventsioonist. Koosseisu kuulub igast liikmesriigist üks kohtunik. KORRAKAITSE JA RIIKLIK JULGEOLEK Riigi sise- ja välisjulgeolek. Julgeolekupoliitika jaguneb kaheks: Riigikaitse kitsamas tähenduses(armee ja selle reservid) Riigikaitse laiemas tähenduses ( sisemine julgeolek(politseiasutused, luureteenistused), välispoliitiline koostöö naaberriikide ja rahvusvaheliste org., kodanikukaitse(päästeteenistus, tuletõrje), piirivalve (ka toll) ) EESTI SISEJULGEOLEK Avaliku korra kaitsmine on Eestis politseijõudude ülesanne. Kaitse all : kõik EV territooriumil viibivad isikud, sõltumata kodakondsusest.
erakonna liikme võimalikule ebaeetilisele või poliitiliselt väärale käitumisele. Aukohtu põhimääruse kinnitab erakonna volikogu ERAKONNA FRAKTSIOON ERAKONNA POLIITIKA DEMOKRAATIA ARENG Parlamentaalne demokraatia Presidendi otsevalimine Inimesed usaldavad riiki Kohtud Kvalifitseeritud riigiametnikud KORRAKAITSE, SISE-JA VÄLISJULGEOLEK Inimeste turvalisus on nende prioriteet Immigrandid Välisjulgeolek NATO ja EL Toetavad Euroopa julgeolekustrateegiat Tähtsustavad Läänemere äärsete naabritega suhtlemist Sisejulgeolek Võitlus kuritegevuse vastu Kriisiolukordade toimetulek Eriline tähelepanu korruptsioonile ja vägivallale REGIONAALARENG Infrastruktuur Piirkondade ebavõrdsus Väikeettevõtete areng MAJANDUSPOLIITIKA SKT ja elatustaseme tõus Meetmed elluviimiseks: Väike ettevõtluse arendamine
Riigikogu. e parlamendi ül. on: · arutada ja tasakaalustada läbi mitmesugused seisukohad · võtta arutelu põhjal vastu seaduseid. · Panna ametisse valitsus ja kontrollida tema tegvust · Võtab vastu riigieelarve Riigikogu juhatuses on esimees ja 2 aseesimeest. Ülejäänd liikmed kuuluvad komisjonidesse: keskkond, kultuur maaelu, majandus, põhiseadus, rahandus, riigikaitse, sotsiaal, välis, õigus. Fraktsioon. e saadikurühm- erakonna liikmed riigikogus. Presidendi ül. : · Esindab rahvusvahelises suhtlemises · kuulutab välja riigikogu valimised ja seadused · määrab peaministri kandidaadi; · nimetab ja vallandab valitsuse liimeid. · Teeb riigikogule ettepanekuid kõrgete riigiamtenike nimetamiseks · nimetab kohtunikud ja eesti panga presidendi · on riigikaitse kõrgeim juht Valitsuse ül: · ...
Advokaat kohtualuse kaitsja, kelle ülesandeks on esindada kohtualuse huve. Prokurör ehk süüdistaja. Jurist, kelle ülesandeks on kohtualuse süü tõestamine. Kaasistuja kohtu koosseisu kuuluv kohtunikuga võrdseid õiguseid omav kriminaalasju lahendav isik. Riigikaitse ja riiklik julgeolek. 1. Mis on riigikaitse ja miks seda vaja on? Riigikaitse on valdkond, mis kaitseb riiki. Seda on vaja, et tagada kehtiva riigikord ja riigi iseseisvus. 2. Selgita mis on sisejulgeolek ja välisjulgeolek? Sisejulgeolek valdkond, mis tagab inimese igapäevase julgeoleku ning seaduslike õiguste austamise. Sinna kuulub õigus- ja korrakaitse. Välisjulgeolek valdkond, mille eesmärk on tagada riigi rahva kaitse võimaliku kallaletungi korral. 3. Selgitage kaitsevägi ja kaitseliit. (mis on sisu + ülesanded)? Kaitsevägi Eesti relvajõud, mis koosnevad ajateenistusse kutsutud kodanikest ning ohvitseridesttegevteenistujatest.
Õiguskantsler - põhiseaduslik järelvalve, juhib oma kantseleid ja võtab osa riigikogu istungitest. A. Jõks. Valitakse 7aastaks, peab olema erapooletu(A-poliitiline) juriidiline kõrgharidus. Kohtuniku amet on eluaegne, peab olema juriidiline kõrgharidus. Saab ametist tagandada ainult kohtuotsusega. Advokaat - süüaluse kaitsja, jur. kõrgharidus. Prokurör - süüdistaja. Kaasistuja - vaatab et kõik oleks (Y). Sisejulgeolek - tagavad sise ja justiitsministeerium. Välisjulgeolek - kaitseministeerium - Eesti kaitsevägi - A.Laaneots - peastaap - A.Laneman. jaguneb Maavägi - üle Eesti pataljonid. Merevägi -Miinisadam ja Õhuvägi - Ämari lennuväli. Kaitsevägi Kaardikaitseväelased(16-60aastased) + ajateenijad(18 - 27aastased) Kaitseliit - vabatahtlikusel põhinev organisatsioon.(Noored kotkad, kodutütred, naiskodukaitse) KAPO - uurib kuritegusid mis ohustavad põhiseaduslikku korda või julgeolekut. Vastuluure. (valvab riigisaladusi)
ühiskonna ning globaalse julgeolekuga. · Laiapindne riigikaitse riigikaitsega on seotud erinevad eluvaldkonnad: Meditsiin Tööstus Kaubandus Kommunikatsioonid Haridussüsteem Grupitöö: Mõelge läbi ja tooge näiteid kuidas nimetatud valdkonnad on seotud riigikaitsega? · Kaasaegsed julgeolekuohud mitmekülgsed, hõlmavad nii sõjalist kui mitte-sõjalist mõõdet · Sise- ja välisjulgeolek on omavahel seotud · Jõuliselt on esile kerkinud uued julgeolekudimensioonid: küberjulgeolek, propaganda · Arengud on kiired: algselt madala intensiivsusega probleem võib eskaleeruda Eesti julgeolekut vahetult ohustavaks kriisiks, kui sellele õigeaegselt ja adekvaatselt ei reageerita · Sõjaline rünnak Sõjaline kaitse · Majanduslik surve ? · Rahvusvaheline poliitiline surve ? · Propaganda ?
Eesti ministeeriumid: välis-, kaitse-, sise-, justiits-, majandus- ja kommunikatsiooni-, põllumajandus-, rahandus-, keskkonna-, sotsiaal-, haridus- ja teadus- ning kultuuriministeerium. Ülesanded on viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat, juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel, koostada enamik seaduseelnõusid, suunata ja koordineerida valitsusasustuse tegevust, koguda makse, tagada kodanike turvalisus ja riigi sisemine julgeolek, korraldada meditsiini ja haridust, tagada riigi välisjulgeolek. Portfellita minister määratakse ajutiselt, et korraldada mingit valdkonda, mis on eriti tähtis. Kantsleri ülesanne on korraldada ministeeriumi igapäevast asjaajamist ning tagata sujuv töö ka ministrite vaheldumise perioodil. Asjaajamiste korrashoidmiseks tegutseb valitsuse juures riigikantselei, mida juhib riigisekretär. Maakonnad ja omavalitsused- praegu on Eestis 15 maakonda. Maakonda juhib maavanem. Maavalitsus on täitevvõimu asutus, vald ja linn omavalitsusüksused. Vallal ja
Põhiseadus on kõige tähtsam seadus ja on oluline et see ka igapäevaelus toimiks. Eestis teostavad konstitutsioonilist järelevalvet riigikohus ja õiguskantsler. Selleks et seadused abistaksid riigi juhtimist, peavad need kooskõlas olema. RIIGIKAITSE EHK RIIGI JULGEOLEK Õigus-ja riigikaitse tagab inimese igapäevase julgeoleku. Tavaliselt räägitakse sellest valdkonnast kui riigi sisejulgeolekust. Seda täiendab välisjulgeolek. Ajalooliselt vanim riigi julgeolekustruktuur on ilmselt armee ehk sõjavägi. Tänapäeva Eestis on kaitseväeteenistuse kohustus üldine ja kehtib 16-60 aastastele tervetele Eesti meeskodanikele. See kestab 8 või 11 kuud. Niisugust riigikaitse ülesehitust, kus põhiosa isikkoosseisust on reservis, tuntakse reservarmeena. Kaitsejõud on riigi sõjaväeliselt korraldatud relvastatud struktuurid. Eesti kaitsevägi koosneb maaväest, mereväest, õhuväest. Maavägi neist suurim
Eesti Vabariigi võimuorganid 1.Riigikogu: Riigikogu kosseisus on parlament, mis on rahvaesindusorgan ja saadikud, kes on rahva tahte esindajad. Saadikutel on eristaatus, saadikut ei tohi ilma parlamendi nõusolekuta arreteerida ega kohut mõista tema üle. Neil on kõrge palk ja mõningad soodustused(eluaseme-, sõidukulude-, telefonikõnede kompentseerimine). Parlamendi töö juhtimiseks valivad saadikud enda hulgast juhatuse, juhtuse moodust. Riigikogu esimees(Ene Ergma) ja 2aseesimeest(Kristiina Ojuland, Jüri Ratas). Riigikogu ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse(10alalist komisjoni). Franktsiooni kuuluvad peamiselt ühe partei esindajad. Üks saadik võib kuuluda ainult ühte franktsiooni, ta võib ka loobuda franktsioonides osalemast. Franktsioonis räägitakse läbi partei seisukohad arutlusele tulevas küsimuses, koostatakse nende puhul seaduseelnõude parandusettepanekud ning kooskõlastatakse, kuidas käituda hä...
- korraldada riigiettevõtete majandamist - koguda makse ÕIGUSALASE TEGEVUSE VALLAS - tagada kodanike turvalisus ja riigi sisemine julgeolek - sätestada määrustega meetmed, mis tagavad seaduste elluviimise - esitada parlamendile seaduseelnõusid ning seaduste muutmis ettepanekuid VÄLISSUHETE VALLAS - tagada riigi välisjulgeolek - korraldada suhtlemist teiste riikidega ( diplomaatia, majandus-ja kultuurilepped ) SOTSIAALSE HEAOLU JA KULTUURI VALLAS - kaitsta elu- ja looduskeskkonda - garanteerida rahvuskultuuri püsimine ja areng - tagada inimväärne elatustase - korraldada haridust ja meditsiini - maksta palka riigieelarvelistele töötajatele, samuti
planeerida selle strateegiat, koostada riigieelarve ja jälgida selle täitmist, arendada side- ning transpordivõrke. Sotsiaalse heaolu ja kultuuri vallas: korraldada haridust ja meditsiini, tagada inimväärne elatustase, maksta palka riigieelarvelistele töötajatele, samuti pensione ja abirahasid, garanteerida rahvuskultuuri püsimine ja areng, kaitsta elu- ja looduskeskkonda. Välissuhtluse vallas: korraldada suhtlemist teiste riikidega, tagada riigi välisjulgeolek. Portfellita minister minister, kellel ei ole oma ministeeriumi Kantsler ministeeriumi tegevust korraldav parteiliselt sõltumatu tippametnik Riigisekretär ei esinda valitsuses ühtegi erakonda, nimetab ja vabastab ametist peaminister. Riigikantselei juht. Riigikantselei täidesaatva võimu asjaajamise korrashoidmiseks tegutseb valitsuse juures riigikantselei.
Eestis kehtib proportsionaalne valimissüsteem, see tähendab, et iga erakond saab parlamendis kohti võrdeliselt kogu riigi ulatuses kogutud kogutud häälte arvule. Valimised on vabad, kui kandidaate on ühe saadikukoha kohta piiramatu, hääled loetakse ausalt ja tulemused avalikustatakse täielikult. Esindusdemokraatia – Otsene demokraatia – Demokraatiale iseloomulikud tunnused Sõnavabadus Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusus Vähemuste õiguste garanteerimine Mitmeparteilisus Eraelu puutumatus Diktatuurile iseloomulikud tunnused Üks ametlik ideoloogia Tsensuur Rahvaalgatuslikud liikumised on keelatud Erakond, kes on esindatud parlamendis ja valitsuses, omab paremaid võimalusi elluviimiseks Tõsi, sest erakond on taodelnud endale pääsu võimule. Igal Eestis elaval täisealisel inimesel on õigus kuuluda talle meelepärasesse erakonda Tõsi, sest igal kodanikul on õigus seda otsustada. Eestis on parteiline ...
kodanike turvalisus ja riigi sisejulgeolek Majanduses – koguda makse, korraldada riigiettevõtete majandamist; koostada riigieelarve ja jälgida selle täitmist; arendada side- ning transpordivõrke Sotsiaalse heaolu ja kultuuri vallas – korraldada haridust ja tervishoidu; tagada inimväärne elatustase; maksta palka riigieelarvelistele töötajatele, pensione ja abirahasid; kaitsta elu- ja looduskeskkonda Välisuhtluses – korraldada suhtlemist teiste riikidega; tagada riigi välisjulgeolek 16. Nimetage EV ministrid. Haridus- ja teadusminister – Jevgeni Ossinovski Kultuuri – Urve Tiidus Sise – Hanno Pevkur Majandus- ja kommunikatsiooni – Urve Palo Rahandus – Maris Lauri Välis – Urmas Paet Väliskaubanduse- ja ettevõtlus – Anne Sulling Sotsiaal – Helmen Kütt Justiits – Andres Anvelt Põllumajandus – Ivari Padar Keskkonna – Keit Pentus-Rosimannus
koguda makse 2. korraldada riigi ettevõtete majandamist 3. juhtida riigi majanduse arengut ja strateegiat 4. koostada riigi eelarve 5. arendada side ja transporti III Sotsiaalse heaolu ja kultuuri vallas 1. korraldada haridust ja meditsiini 2. tagada inimväärne elatustase 3. palk, pension, abiraha 4. rahvuskultuuri areng ja püsimajäämine 5. elu ja keskkond IV Välissuhtluse vallas 1. diplomaatia + suhtlemine teiste riikidega 2. tagada riigi välisjulgeolek AVALIKUD ÕIGUSLIKUD ASUTUSED E. INSTITUTSIOONID EESTIS: asutus, organisatsiooniline koraldus. Eristatakse pol. Institutsioone(erakond), võimuinstit.(parlament, volikogu, riigipea), valitsemisinstit. (valitsus, riigiametid) järelvalveinstit.(kohus, inspektsioonid) nt. Tervisekaitseinstit. , eesti rahuvusringhääling BÜROKRAATIA: ametnike võim, rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimiskorraldus. ÜL: poliitika elluviimine, süsteemi
Arendada side- ning transpordivõrke Sotsiaalse heaolu ja kultuuri vallas: Korraldada haridust ja tervishoidu Tagada inimväärne elatustase Maksta palka riigieelarvelistele töötajatele, samuti pensione ja abirahasid Garanteerida rahvuskultuuri püsimine ja areng Kaitsta elu- ja looduskeskkonda Välissuhtluse vallas: Korraldada suhtlemist teiste riikidega (diplomaatia, majandus- ja kultuurilepped) Tagada riigi välisjulgeolek Valitsemisprogramm – Plaanid, mida üks või teine valitsus nendes valdkondade teha kavatseb, lepitakse kokku valitsuskoalitsiooni moodustades 4. Maakonnad ja omavalitsused Maakond on oma regioonis riikliku, vald ja linn aga kohaliku halduse üksused. Maakonda juhib maavanem koos maavalitsusega töötava ametnikkonnaga. Maavalitsuse peamised ülesanded: Korraldab ja koordineerib riiklikku haldust Käsutab riigivara
elluviimise, tagada kodanike turvalisus ja riigi sisemine julgeolek *sotsiaaalse elu ja kultuuri valdkonnas Korraldada haridust ja meditsiini,tagada inimväärse elatustase, maksta palka riigieelarvelisteletöötajatele, samuti pensione ja abirahasid, garanteerida rahvuskultuuripüsimise ja arengu, kaitsta loodust ja keskkonda. * välissuhtluse vallas korraldada suhtlemist teiste riikidega,tagada riigi välisjulgeolek. 6) Maavalitsuse ja omavalitsuste õigused ja ülesanded. Maavalitsus on riigi täitevvõimu asutus, seda finantseeritakse riigi eelarvest. Maavalitsuse peamised ülesanded on korraldada ja koordineerida riiklikku hääletust, käsutada riigivara, korraldada ühistransporti,tervishoidu, kultuuri ja haridust, planeerida regiooni arengut. Kohalikul omavalitsusel on õigus lahendada kõiki kohaliku elu küsimusi, mis tähendab, et riik ei tohi otsustamist endale võtta
Kohtunik korraldab kohtumõistmist, ametisse nimetab president Advokaat e. kaitsja juriidilise haridusega spetsialist, ülesandeks kohtualuse huvide esindamine Prokurör e. süüdistaja peab seisma süüdimõistva kohtuotsuse eest RIIGIKAITSE kehtiva riigikorra ja riigi iseseisvuse tagamine, kõrgeimaks juhiks president · Sisejulgeolek inimese igapäevane julgeolek ning seaduslike õiguste austamine, kuulub sise- ning justiitsministeeriumi valitsemisalasse · Välisjulgeolek tagab riigi ja rahva kaitse võimaliku kallaletungi korral Kaitseväeteenistuse kohustus kehtib 16-60-aastastele tervetele Eesti meeskodanikele, ajateenistusse kutsutakse 18-27-aastased terved Eesti kodakondsust omavad noormehed. Reservarmee riigikaitse ülesehitus, kus põhiosa isikkoosseisust on reservis Kaitsejõud riigi sõjaväeliselt korraldatud relvastatud struktuurid, ülesanne tagada pidev sõjaline valmisolek ja riigi kaitse
1. koguda makse 2. korraldada riigi ettevõtete majandamist 3. juhtida riigi majanduse arengut ja strateegiat 4. koostada riigi eelarve 5. arendada side ja transporti III Sotsiaalse heaolu ja kultuuri vallas 1. korraldada haridust ja meditsiini 2. tagada inimväärne elatustase 3. palk, pension, abiraha 4. rahvuskultuuri areng ja püsimajäämine 5. elu ja keskkond IV Välissuhtluse vallas 1. diplomaatia + suhtlemine teiste riikidega 2. tagada riigi välisjulgeolek Valitsuse põhitüübid 1. Enamusvalitsus a) Minimaalse enamusega valitus: moodustatakse väga väikese enamusega, et parlamendi hääletusel oma seisukoht läbi suruda b) Ekstraenamusvalitsus: moodustatakse kahe suure partei poolt, lisatakse 3-4 väikeparteid, et valitsuse kandepind oleks laiem 2. Vähemusvalitsus. Saab eksisteerida vaid siis, kui: a) opositsioon on lagunenud b) on tugevad komisjonid
Arendada side ja transpordivõrke. SOTSIAALSE HEAOLU JA KULTUURI VALLAS: 1) Korraldada haridust ja meditsiini 2) Tagada inimväärne elatustase 3) Maksta riigieelarvelistele töötajatele, samuti pensione ja abirahasid 4) Garanteerida rahvuskultuuri püsimine ja areng 5) Kaitsta elu ja looduskeskkonda VÄLISSUHTLUSE VALLAS: 1) Korraldada suhtlemist teiste riikidega 2) Tagada riigi välisjulgeolek. Maakond oma regiooni riikliku halduse üksus. Vald ja linn kohaliku halduse üksused. Maavalitsuse ülesanded: 1) Korraldada ja koordineerida riiklikku haldust 2) Käsutada riigivara 3) Korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust. 4) Planeerida regiooni arengut. Omavalitsuse ülesanded: 1) korraldada sotsiaalabi ja teenuseid 2) Korraldada elamu ja kommunaalmajandust 3) Korraldada
kohtunik, advokaat, prokurör - Eesti kohtusüsteem - Õiguskantsleri ülesanded - Politsei, prokuratuur 9) Kodanikukaitse - Erinevad võimalused kodanikukaitseks: naabrivalve, kaitseliit. - Kodanikukaitse vajalikkus 10) Eesti riigikaitse struktuur ja funktsioonid (õpik lk 80-84; TV ül 67-69) - Põhiseaduse X ptk §-d 126-131 - Mõisted: välisjulgeolek, reservarmee, kaitsejõud, kaitsevägi, kaitseliit - Kaitseväe ülesanded - Sõjaväekohustus kas peaks olema või mitte 11) Eesti Vabariik rahvusvahelistes organisatsioonides (õpik lk 180-183, TV ül 145) - ÜRO - Euroopa Liit - NATO 3. Kodanikuühiskond 1) Kodanikukultuur (õpik lk 85-89; TV ül 71-72) - Mõisted: erakond, ühiskondlik massiliikumine, ametiühing, sotsiaaldialoog, streik.
2.10. Riigikaitse ja riiklik Valdkond Tegevuse korraldaja Tegevuse sisu julgeolek Välispoliitika Välisministeerium Suhted naaberriikidega, koostöö NATO ja Euroopa Liiduga Välisjulgeolek Kaitseministeerium, ? Kaitsevägi, Kaitseliit Kodanikukaitse Päästeteenistus ? Piirikaitse Piirivalve, toll ? Korravalve Politsei, turvafirmad, ? vabatahtlikud
Mittemajanduslik hüve Majanduslik hüve Ühistasand Eratasand Ühistasand Eratasand Valitsemine Eraelu Riigiettevõtlus Eraettevõtlus Valitsusasutuse Pere- ja sõpruskond; d; sise ja Täielikult või Erakapitalil huvidest ja välisjulgeolek; osaliselt riigi põhinevad teenindus- maailmavaatest tingitud majanduselu; omanduses olevad ja tootmisettevõtted vabatahtlikud ühendused õigusmõistmise äriettevõtted ning finantsasutused ja huvigrupid korraldamine
Õiguskantsler(Indrek Teder) · teostab järelvalvet seadusaktide üle, et need oleksid vastavuses põhiseadusega · seisab inimeste õiguste eest- eraisikud saavad pöörduda konkreetsete juhtumitega, kontrollimaks, kas on tegutsetud seaduste piires Riigikontroll teostab järelvalvet riigi ja omavalitsuste tegevuse, eriti maksutulu kasutamise üle. Selleks on paljudes asutustes sisekontroll; juht Mihkel Oviir Korrakaitse vajalik riigi ja korra kaitsmiseks Julgeolek: 1. välisjulgeolek- riigi kaitsmine välisriikide agressiooni eest. Selleks on meeskodanikele rakendatud ajateenistus 2. sisejulgeolek võitlus riigisisese kuritegevusega. Teostavad Politseiamet, Kaitsepolitsei(KaPo) jne. Avalik sektor Koosneb riiklikest avalik - õiguslikest institutsioonidest. Riik tagab haridus- ja tervishoiuteenused, annab välja dokumente, haldab andmebaase ja registreid ning edendab kultuuri
Jaguneb: - Riigikaitse kitsamas tähenduses(armee ja selle reservid) - riigikaitse laiemas tähenduses: siseminejulgeolek-politseiasutused,luureteenistus); välispoliitiline koostöö naaberriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; kodanikukaitse(päästeteenistus, tuletõrje); piirivalve(tolliasutused) 8. Mis on Eesti Vabariigis politsei peamine ülesanne? Kaitsta avalikku korda 9. Milliste organisatsioonid (asutuste) abil tagatakse Eesti välisjulgeolek? Kaitsevägi Kaitseliit 10. Mõisted TL lk 61 3.5 Omavalitsus 1. Mis on kohaliku omavalitsuse peamine ülesanne demokraatlikus õigusriigis? Kogukonna elu juhtimine 2. Selgita: ühetasandiline ja kahetasandiline omavalitsussüsteem? Too näiteid. Ühetasandiline omavalitsussüsteem- kohalikud omavlitsused sõltuvad vahetult keskvalitsusest või piirkondlikust riigihaldusüksustest Mitmetasandiline omavalitsussüsteem- piirkondlik omavalitsus(maakond, osariik) jaguneb
Prokuröri ehk süüdistaja ülesanne on süüdistuse esitamine ja põhjendamine. Prokurör määratakse protsessile riigi poolt. Kaasistuja kuulub kriminaalasju lahendava kohtu koosseisu. Kaasistujaks võib olla 25-65- aastane Eesti kodanik, kellel on õigusemõistmisel kohtunikuga võrdsed õigused. Kohtukaasistuja valitakse ametisse viieks aastaks linna/valla volikogu poolt. 2.7. Riigikaitse ja riiklik julgeolek Sisejulgeoleku valdkonnad on õigus- ja korrakaitse. Välisjulgeolek on riigi ja rahva kaitse võimaliku kallaletungi korral. Vt EV põhiseaduse X peatükk Riigikaitse eesmärk on kehtiva riigikorra ja riigi iseseisvuse tagamine. Eesti riigikaitse kõrgem juht on president. Kaitsejõude juhib kaitseväe juhataja, sõja ajal kaitseväe ülemjuhataja. Eesti kaitsejõud on riigi sõjaväeliselt korraldatud relvastatud struktuurid, mille olulisemad osad on Kaitseliit ja kaitsevägi.
teostada. Üheparteilise valitsusse saab moodustada harva ja seda juhul kui antud partei saab riigikogu valimistel vähemalt 51 kohta. Enamasti moodustavad valitsuse 2-3 parteid. St moodustatakse mitme parteiline ehk koalitsiooni valitsus. RIIGIKAITSE. Riigi kaitse tähendab nii sisejulgeolekut kui välisjulgeolekut. Sisejulgeolek kuulub siseministeeriumile (politsei) ja ministeeriumi (kohtud; kurjategijate karistamine) valitsusse. Välisjulgeolek kuulub kaitseministeeriumile (sõjavägi) haldus alasse. Tp eestison kaitseväe teenistus üldine ja kehtib 16-ne kuni 60a tervetelt eest mees kodadikele. Ajateenistusse 18-27a terveid eesti kodakonsusega mehi. Kestab olenevast sõjavälja õppest 8-11 kuud. Kuni 60a isikud võib kord 5a jooksul kutsude reservõppusele. Riigikaitse kõrgemaks juhiks pn president. Kaitsevägi-ja vabatahtlikud riigikaitse orgasisatsiooni kuuluvad kaitseministeeriumi haldus. KAITSEJÕUDE.
võrdsed võimalused. Kohtukaasistuja valib viieks aastaks ametisse selle linna/valla volikogu, kus kohus asub. Tema kandidatuur kooskõlastatakse eelnevalt kohtunikuga. 2.10 Õigus- ja korrakaitse tagab inimese igapäevase julgeoleku ning seaduslike õiguste austamise. Tavaliselt räägitakse sellest valdkonnast kui riigi sisejulgeolekust, mis kuulub siseministeeriumi ning justiitsministeeriumi valitsemisalasse. Sisejulgeolekut täiendab välisjulgeolek. Välisjulgeoleku eesmärk on tagada riigi ja rahva kaitse võimaliku kallaletungi korral. Nagu termin riigikaitse ütleb, on eesmärgiks kehtiva riigikorra ja riigi iseseisvuse tagamine. Tänapäeva Eestis on kaitseväeteenistuse kohustus üldine ja kehtib 16-60-aastastele tervetele Eesti meeskodanikele. Ajateenistusse kutsutakse 18-27-aastased terved Eesti kodakondsust omavad noormehed. Ajateenistus kestab 8 või 11 kuud olenevalt sellest, millise väljaõppe ajateenija läbib
Juhul kui Eesti Riigikohtu poolt süüdi mõistetud inimene leiab, et Eesti kohtusüsteem ei ole kaitsenud tema inimõiguste konvestsiooniga tagatud õiguseid, on tal õigus esitada kaebus Euroopa Inimõiguste Kohtule. Ka üks riik võib teise riigi vastu esitada kaebuse samale kohtule. 7.7. Korrakaitse ja riiklik julgeolek: Kehtiva õiguskorra kindlustamiseks ja riikliku sõltumatuse kaitsmiseks on vaja tagada riigi sise- ja välisjulgeolek. Julgeolekupoliitika jaguneb kaheks: 1) Riigikaitse kitsamas tähenduses (armee ja selle reservid). 2) Riigikaitse laiemas tähenduses, mille alla kuuluvad: a) sisemine julgeolek ja võitlus kuritegevusega (politseiasutused, luureteenistus) b) välispoliitiline koostöö naaberriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega c) kodanikukaitse (päästeteenistus, tuletõrje) d) piirivalve- ja tolliasutused
Juhul kui Eesti Riigikohtu poolt süüdi mõistetud inimene leiab, et Eesti kohtusüsteem ei ole kaitsenud tema inimõiguste konvestsiooniga tagatud õiguseid, on tal õigus esitada kaebus Euroopa Inimõiguste Kohtule. Ka üks riik võib teise riigi vastu esitada kaebuse samale kohtule. 7.7. Korrakaitse ja riiklik julgeolek: Kehtiva õiguskorra kindlustamiseks ja riikliku sõltumatuse kaitsmiseks on vaja tagada riigi sise- ja välisjulgeolek. Julgeolekupoliitika jaguneb kaheks: 1) Riigikaitse kitsamas tähenduses (armee ja selle reservid). 2) Riigikaitse laiemas tähenduses, mille alla kuuluvad: a) sisemine julgeolek ja võitlus kuritegevusega (politseiasutused, luureteenistus) b) välispoliitiline koostöö naaberriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega c) kodanikukaitse (päästeteenistus, tuletõrje) d) piirivalve- ja tolliasutused.
õigusemõistmisel. Peale selle on nende ülesanne riigi stabiilsuse, st riigi julgeoleku tagamine: a) sisejulgeolek - traditsiooniliselt spetsiaalsete avaliku korra kaitse jõudude ülesanne - nt keskaegses linnas raesõdurid - kuid vanaajal, keskajal ning hiljemgi kasutati selleks tihti ka sõjaväge; b) välisjulgeolek - traditsiooniliselt riigi sõjaväe ülesanne, kuid sõjalise ebaõnne olustikus paisatakse lahingusse kõik võimalikud jõud, sh ka sisejulgeoleku mehed (NB! Traditsiooniline ning põhjendatud on sellelt pinnalt kaasaegne kriteerium riigi demokraatliku iseloomu hindamiseks - kui üksnes sõjavägi täidab ka sisefunktsiooni, siis on ühiskonnas midagi kõvasti
annaabi.ee 
