UV valgus Füüsika 14.01.2013 UV VALGUSE ÜLDISELOOMUSTUS Selleks, et saaksime aru UV kiirguse toimest, peaks esmalt mõistma selle osakaalu üldises elektromagneetilises spektris. UV kiired paiknevad lainepikkuselt X-kiirte ja nähtava valguse vahel ja on lainepikkusega 280-400nm. Tähtis on teada, et mida lühem on ühe või teise kiirguse lainepikkus ja vastavalt, mida suurem on selle sagedus, seda suuremat energiat see endaga kaasas kannab. Kuigi UV kiiri on päikese valguses kõigest 5%, on nende toime suur tänu lühikesele lainepikkusele UV valguse kasutus Uv valgust kasutatakse: 1) solaariumites 2) tavapäraselt analüütilises keemias erinevate analüütide määramiseks 3)rahatähtede kontrollimiseks 4) ööklubides UV valgus solaariumis UVA kiired. On UV kiirtest kõige pikema lainepikkusega 320-400nm ja seetõttu ei kanna edasi nii suurt energiat kui teised UV kiired. UVA kiired ei tekita päikesepõletust (erüteemi)
UV-kiirguse mõju nahale. Päikeselt saame valgust, soojust ja ultraviolettkiirgust. Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega), kuid suurem kui röntgenikiirgusel. Tänapäevaks on kogunenud piisavalt tõendeid selle kohta, et päikese ultraviolettkiirguse (UVK) spektri kõigil osadel on naha suhtes negatiivseid kõrval toimeid. Tekkivad kõrvaltoimed on kas lühiajalised (päikesepõletus) või pikaajalised (naha vananemine, nahavähk, erinevad fotodermatoosid)
Päevitamine, UV- kiirgus ja nahavähk Koostas: Silvia Kuusik 2018 UVA-kiired ja UVB-kiired · UVA-kiired: 1) Muudavad naha pigmenti tumedamaks 2) Tekitab kortse ja enneaegset vananemist(lõhub elastiini ja kollageenikiude · UVB-kiired 1) Tekitavad uut pigmenti 2) Punetus 3) Aeglane ja püsiv päevitus Päevitamise ja UV-kiirguse plussid · D-vitamiin · Paraneb ainevahetus · Paraneb vereringe · Paranevad teatud nahahaigused · Psoriaas, akne · Päevitamise ja UV-kiirguse miinused · Naha enneaegne vananemine · UV-kiirguse toimel tekivad vabad radikaalid, rakutuuma DNA kahjustumine ning seetõttu suureneb oht haigestuda nahavähki · Tervislikult päevitamine · Vähe aega korraga · Vältida keskpäevast päikest(kõige aktiivsem UVA- kiigusega aeg) · Jalutamine lamamise asemel · Päikesekreem · Hea nipp: Vaadata end või lasta oma kaaslasel vaadata läbi päikeseprillide siis on nahal kohe nähtavad
Printerid Katrin Varblane Sotsiaaltöö õppetool ST14KÕ2 Mõdriku 2014 Printerite liigid Laserprinter 1) termoprinter 2) 3d- printer Tindiprinter 3) monokroomne värvi-ja fotoprinter 4) uv-printer 5) vedeltindiprinter 6) tahke tindi printer 7) CIJ tindiprinter Laserprinter jaguneb värviliseks ja mustvalgeks prindib kiiresti kõrgkvaliteedilist teksti ja graafikat ootab ära terve faili ja alles siis alustab tööd kiireimad mudelid suudavad printida kuni 200 must-valget lehte minutis (12 000 lehte tunnis) tuntumad laserprinterite valmistajad on HP, Samsung, Xerox, Konica Minolta, Brother. hinnavahemik printerikeskus.ee admete
TTÜ keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool YKA0040 Lahutusmeetodid keemias Laboratoorne töö: Segu komponentideks lahutamine HPLC pöördfaasikromatograafia abil ning detekteerimine UV- detektoriga Õpperühm: Teostaja: Ilona Juhanson YASM11 Õppejõud: Heidi Teostati: 23.10.15 Lees Teooria: Kõrgefektiivne vedelikkromatograafia (HPLC) on füüsikaline lahutusmeetod, kus analüüsitava proovi lahutamine koostisosadeks põhineb komponentide jaotumisel statsionaarse ja mobiilse faasi vahel, lubades erinevate ainete kvalitatiivset ja kvantitatiivset analüüsi. Statsionaarne faas on paigaldatud
Sõnasta Bohri postulaat 1)Aatom võib olla statsionaarses olekus püsivalt, mitte neelates ega kiirates energiat 2)aatom kiirgab või neelab energia kvandi, kui ta läheb ühest statsionaalsest olekust teise Milliste järelduste põhjal koostas Rutherford oma aatomi mudeli? 1)Aatomis peab olema väga palju vaba ruumi 2)Aatomi mass on koondunud väga väiksesse ruumi ossa Selgita pauli keeluprintsiip Kahel elektronil ühes ja samas aatomis ei tohi olla ühesugune kvant olek. Mida kujutab endast UV kiirguse seeria? UV kiirguse seeria on seeria kus mida lühemalt ta 1 kiirgab seda tugevam on UV kiirgus Miks planetaarne aatomi mudel ei saa eksisteerida? See ei saa eksisteerida, sest umber tuuma tiirlev electron kaotab pidevalt energiat ja peaks kukkuma tuuma. Mille poolest erinevad Thompsoni ja Ruterhordi aatomi mudel. Mõlemad koosnevad ainest ja Thompson-Rosinasaia mudel, Aine paikneb ühtlaselt ruumis. Elektroonid on jaotunud ühtlaselt nagu rosinad rosinasaias
· Suuremast lainepikkusest alates on nad järgmised: punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, tumesinine, violetne · Nähtav valgus annab energiat taimede lehtede klorofüllisse fotosünteesiks. · Sagedus ~1014 Hz · Nähtav valgus tuleb peaaegu tervenisti tähtedest Ultravalgus ehk ultraviolettkiirgus · Lainepikkus 5-400nm (ühelt poolt nähtav valgus, teiselt poolt röntgenkiirgus) · Inimsilmale on ultraviolettkiirgus (UV) nähtamatu · Ultraviolettkiirgus on nahale kahjulik, mõõdukas annuses tervislik (D-vitamiin) · Suurema osa Päikese UV-kiirgusest neelab osoonikiht · UV-kiirgusel on tugev fotokeemiline ja bioloogiline toime
antropogeensed:1.inimmõju tegurid,inimtegevusest tulenev.2.keskkonna saastavus,metoude hävitamine,soode kuivendamine võõrliikide sissetoomine,loomsete resuurside kotnrollimatu kasutamine.abiootilised tegurid.valgud:inimene näeb valgust laine pikkkusena 380-760Nm.nähtav valgus on loomadele nägemiseks ja taimedele fotosünteesi toimumiseks.infrapunakiirgus-neeldub organismides ja toimub soojuskiirgusena.väimaldab kõigusoojastel loomadel tõsta kehatemp.UV-kiirgus-suurtes kogustes kahjulik,kutsub esile geenmutatsioone.fotoperioodism-organismide reaktsioon ööpäevase valgus ja pimedusperioodi muutumisel.taimed:lühipäevataimed:õied moodustavad ainult siis kui päevavalgus periood ei ületa 12tndi(riis,kanep).pikapäevataimed:vajavad õitsema minekuks üle 12tunni päevavalgust(kartul,hernes,nisu).päevavalgus reguleerile taimede puhkeaja lõppu ja algust ning loomade sigimist ja rändeaega.organisme vastastiku mõjutavaid tegureid
1. Atmosfääri tähtsus, koostis ja ehitus. Atmosfääri tähtsus: Atmosfäär tagab elu võimalikkuse maal, sisaldades hapnikku: hingamine, põlemine. Võimaldab roheliste taimede elu (CO2 fotosünteesiks ja lämmastik taimekasvuks). Toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm (tuuled ja soojusvahetus, veeringe ja sademed) Tagab keskmise temperatuuri (looduslik kasvuhooneefekt) Kaitseb maad kosmiliste taevakehade ja UV-kiirguse eest. Toimvad keemilised reaktsioonid, (nt: oksüdeerumine). Koostis: Õhk koosneb peamiselt lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist (0,9%) ja süsinikdioksiidist (0,04%). Lämmastik- tekib orgaanilise aine lagunemisel (surnud organismid), vajalik toitaine taimedele Hapnik-Tekib rohelistes taimedes fotosünteesi käigus; Vajalik elusorganismidele hingamiseks Süsihappegaas-Tekib hingamisel, fossiilsete kütuste põlemisel, vulkaanipurskel; Neelab
6. UURIMISKÜSIMUSTE VASTUSED 14 7. KOKKUVÕTE 15 8. KASUTATUD ALLIKAD 16 SISSEJUHATUS Meid ümbritsevad paljud nähtamatud kiirgused ning need võivad mõjutada meid. Kuna teema pakkus mulle huvi siis tahtsingi teada millised need mõjud on. Sellisest teemast, kus uuritakse kõiki nähtamatuid kiirgusi pole Parksepa Keskoolis varem tehtud, kuid on olemas töö UV- kiirguse kohta. Selle teema kohta leiab internetist piisavalt palju informatsiooni. Kiirgus on energia levimine kiirte, lainete või osakeste voona ning neil on ühine tekkemehhanism: kõik elektromagnetlained tekivad laetud osakeste kiirendusega liikumise tulemusena. [1] Kõige enam kasutatavad ühikud kiirguste suuruste mõõtmiseks on grei, siivert ja bekerell. Kiirguse mõju iseloomustamiseks kasutatakse mõistet doos. Energia hulka, mille ioniseeriv
Ultraviolettkiirgus Referaat Tartu 2014 SISUKORD 1. ULTRAVIOLETTKIIRGUS..........................................................................................3 2. UV-KIIRGUSE MÕJU INIMESELE.........................................................................4-5 2.1 Kaitse........................................................................................................................5-6 2.2 UV indeks....................................................................................................................6 3. UV-KIIRGUSE ESINEMINE TÖÖALADEL..........................................................7-8 KOKKUVÕTE..................
ULTRAVIOLETTKIIRGUS SIsukord Ultraviolettkiirgus Mõju ja kahju tervisele UV-tundlikkus ja nahatüübid Kahju asemel kasu Individuaalne dosimeeter taskus Päevitamine Ultraviolettkiirgus Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus. Seega on ultraviolettkiirgus osa elektromagnetlainete spektrist. UV-kiirgus kutsub organismis esile muutusi rakkude ehituses ja talituses. Mida lühemalainelisem on UV-kiirgus ja midasuurem doos, seda tugevam on selle mõju. Mõju ja kahju tervisele Enim tuntuid UV-kiirguse kahjulik toime on päikesepõletus, mille korral tekib nahas põletik koos rakkude kärbumisega. Päikesepõletusele tekivad nahapunetus ja villid. Ultraviolettkiirguse toimel tekkinud kahjustused ja põletik põhjustavad naha vananemise. Marrasnaha rohke paljunemine soodustab nahavähi teket. Riskifaktor ka silmakasvaja tekkeks.
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut Mõõtmine Labor 4 aruanne Maria Kohtla 103548IAPB 2704.2011 Tallinn 2011 Arvutused U = 24 V R = 40 k Rk = 90 k C = 31.4 mV/° Un = C * U0 = 331*C = 331* 31.4/1000 = 10,39 V Mõõdetud pöördenurk Mõõdetud pinge koormamata Uv (V) Mõõdetud pinge koormatult Uk (V) Pinge väärtus arvutuslikult (nominaalne väljundpinge) Un = Ci Pöördenurga piirviga = ± 0,5° Viga sisendühikutes Uv = |Uv Un| Koormamata anduri mõõteviga väljundühikutes i = |Uv / 0,040| Koormatud anduri mõõteviga Uk = |Uk Un| Uvvi multimeetri viga u(U) Standardmääramatus u(U) = Uv/ 3 u() Standardmääramatus u()=/ 6 u(Uvi) - Liitstandardmääramatus koormamata katsest
Nurk Uv V Uk V Un Uv i Uk Uvv % 0 0,034327 0,034268 0 0,5 0,034327 0,858 0,034268 0,039 33 0,9849 0,94916 0,9438 0,5 0,0411 1,028 0,00536 0,015 66 1,9305 1,793 1,8876 0,5 0,0429 1,073 -0,0946 0,009 99 2,8808 2,6219 2,8314 0,5 0,0494 1,235 -0,2095 0,0087 132 3,8095 3,4367 3,7752 0,5 0,0343 0,858 -0,3385 0,0085
= f[(t)] = [asendades tagasi muutuja x'i seosest x=(t)] = f(x) M.O.T.T. OSITI INTEGREERIMINE MÄÄRAMATA INTEGRAALIS Meil on kaks funktsiooni: u ja v, mõlemad funktsioonid on diferentseeruvad ja mõlemad on argumendi x funktsioonid. Tihti tuleb ette olukordi, kus tuleb integreerida kahe funktsiooni korrutist: uv . Kuna integreerimisel tuleb alati avaldada ka diferentsiaal, siis alguseks teemegi seda: Kuna diferentsiaal on tuletise ja argumendi muudu korrutis, siis analoogselt korrutise tuletise valemi järgi (uv)´ = u'v + uv' on korrutise diferentsiaal: d(uv) = duv + udv vahetame integraali kujunduse huvides tegurite du ja v omavahelise järjekorra ja saame: d(uv) = v du + udv Nüüd avaldame siis nende integraalid, ja seega, nagu taibata võib, ka korrutise uv, sest integraal
Üldine iseloomustus: Nihkeandur sisaldab reostaatmõõtemuunduri, mis muundab pöördliikumise takistuse väärtuseks ning elektriskeemi, mis muundab takistuse väärtuse pingesignaaliks U. Töö eesmärk: Selgitame, kui palju anduri tegelik karakteristik U() erineb temale omistatud nimekarakteristikust Un() = C* ja kui täpselt seda erinevust saab mõõta. Töökäik: Skeem: E = 24 V R = 40 k Rk = 90 k C = 28.6 mV/ U=C* Katse Nurk Uv Uk Nominaalne Koormamat Viga Uv Koormatud nr. Un a anduri sisendühikutes anduri mõõteviga mõõteviga i Uk 1. 0 0.0059 0.0059 0 0.5 0.0059 0.0059 2. 33 0.9526 0.9146 0.9438 0.5 0.0088 0.0292 3
nimikarakteristikust Un()=C· ja kui täpselt seda erinevust saab mõõta. Skeem E = 24 V R = 40 k Rk = 90 k C = 26,17 mV/° U=C· Kasutatud seadmed Nihkeandur reostaatanduri tüüp PTP5, R=40k±5%, lineaarsus ±0,2%, P=1 W;nominaalne (e. nimi-) muunduskarakteristik on lineaarne Un=C* mõõtepiirkond =0º......330º; valjundsignaal on alalispinge U.Pöördenurga malliga mootmise piirveaks loeme =0,5 kogu mõõtepiirkonnal.Uv; Uk on leitud valemist ±(a+b())*x kus Xp on piirkond ja X nait. Piirkonnal 0,1V on a=0,02 ja b=0,01, piirkonnal 1V ja 100V a=0,015 ja b=0,002 ning piirkonnal 10V a=0,01 ja b=0,002. Aruande koostamisel kasutasin Exceli tekstitootlusprogrammi. Mõõtetulemused ja arvutused Nur Uv Uk Un v k Uv Uk u() u(Uv) u(Uk) u(v) k 0 0,0000 0,0000 0,0000 0,0000 0,0000 0.0000 0.0000 0,2041 0,0000 0,0000 0,0053
.................................................................. 8 2 Sissejuhatus Osoonikiht (ka osoonikilp, osooniekraan) on keskmiselt 1555 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suurem osooni kontsentratsioon.Osoon tekib atmosfääris ultraviolettkiirguse mõjul. Osooni molekuli tekkeprotsess on kaheastmeline. Esmalt laguneb hapniku molekul UV-kvandi toimel. Pärast lagunemist liitub üksik hapniku aatom hapniku kaheaatomilise molekuliga, moodustades osooni kolmeaatomilise molekuli.Osoonikiht kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Kui osoonikihti ei oleks, oleks elu Maa peal jäänudki ookeanide sügavamatesse kihtidesse.Osoonikiht ei koosne peamiselt osoonist. Osooni kontsentratsioon on seal lihtsalt kõrgem kui mujal: umbes üks sajast tuhandest osoonikihi molekulist on osooni molekul.
Rs Ik V E Rs A Joonis 1. Joonis 2. I A TJ E Rs V Uv Rt Joonis 3. 1 Laboratoorne töö nr. 2 Toiteallika sisetakistus SAATEKS Vooluringis toiteallikatena kasutatakse kas keemilisi galvaanika elemente patareid, akusid, või generaator seadmed nii elektroonsed, kui ka mehaaniliselt pöörlevaid. Neil kõigil toiteallikatel on omane oma sisetakistus Rs
halvendab elukeskkonda ja mõjub kahjulikult inimeste tervisele. Osoonikiht ahtmosfääris neelab suure osa päikese ultraviolettkiirgusest, vähendades selle kahjulikku mõju elusolenditele ja taimedele. Pikkamööda hõreneb ja kohati kaob osoonikiht ning maapinnale jõuab ülamäära tugev ultraviolettkiirguse voog. Omaette problemiks on saanud väiksemates piirkondades õhu saastumine radioaktiivsete ainetega. Osoonikihi kahanemine Maapinnale jõudev UV-kiirgus on otseselt seotud osoonikihi paksusega. Osoonikihi kahanedes jõuab maapinnale suurem hulk UV-kiirgust, mis kahjustab inimeste ja loomade tervist, taimi, mikroorganisme, ehitusmaterjale ja rikub õhukvaliteeti. Teadlased jagavad UV-kiirguse kolmeks: UV-A, UV-B ja UV-C. UV-C ei jõua maapinnani. UV–A jõudmist maapinnale osoonikiht ei takista. UV-B filtreerib osaliselt osoonikiht, samas just UV-B on kiirgus kõige ohtlikum. UV-B kiirgus võib näiteks kahjustada veeökosüsteeme
Füüsikalised mutageenid Mutageen on mutatsioone ehk organismi pärilikkuse püsivaid, edasikanduvaid muutusi esilekutsuv tegur. Kuna paljud mutatsioonid põhjustavad vähki, siis nimetatakse mutageene sageli kantserogeenideks ehk vähitekitajateks. Üldjuhul võib juba väga väike kogus mutageene tekitada mutatsioone. Füüsikalised mutageenid on radioaktiivne kiirgus, UV-kiirgus ja otsene elektromagnetkiirgus. Kiirguste ühine tunnus on see, et nad tungivad läbi naha kihtide organismi, tekitades rakkudes mutatsiooni. Radioaktiivse kiirguse hajumine või neeldumine aines põhjustab suure hulga elektriliselt laetud ioonide tekke, mis omakorda ioniseerivad ümbritsevaid molekule. Elusates kudedes võivad kiirguse poolt tekitatud ioonid kahjustada normaalseid bioloogilisi protsesse, kahjustav toime ilmneb eelkõige rakutasandil
Üliõpilane: IATB-21 103636 Õppejõud : Kristina Vassiljeva Tallinn 2011 R U. U( ) Un( )=C . : 5 , . : E=24V R=40 k 5% Rk = 90 k C = 28.6 mV/deg min= 0 º max= 330 º 1. . : · 5, R=40 k ±5%, ±0,2%, P=1 W; · Un()=C, //, · =0° ... 330°; : . . 2. Uv() Uk() Rk=90k . , o Uv(V) , Rk=0 Uk (V) , Rk= 90k 0 0.005956 0.005948 33 0.95111 0.91766 66 1.8873 1.7621 99 2.8455 2.5906 132 3.7707 3.4014 165 4.7048 4
Töö iseloomustus: Nihkeandur sisaldab reostaatmõõtemuunduri, mis muundab pöördliikumise takistuse väärtuseks ning elektriskeemi, mis muundab takistuse väärtuse pingesignaaliks U. Töö eesmärk: Selgitame, kui palju anduri tegelik karakteristik U() erineb temale omistatud nimekarakteristikust Un() = C* ja kui täpselt seda erinevust saab mõõta. Töökäik: Skeem: E = 24 V R = 40 k Rk = 90 k C = 40,3 mV/° U = C * Katse Nurk Uv Uk Nominalne Koormamata Viga Uv Koormatu nr Un anduri sisend- d anduri mõõteviga ühikutes mõõtevig i a Uk 1 0 0,00005 0,00005 0,000 0,5 0,001001 0,001001
omistatud nimekarakteristikust Un() = C* ja kui täpselt seda erinevust saab mõõta. Töökäik: E = 24 V R = 40 k Rk = 90 k C = 31 mV/° U=C* Koorma- Koormatud mata Viga Katse Nominaal- anduri Nurk Uv Uk anduri Uv sisend mõõteviga nr. mõõteviga -ühikutes Uk ne Un i 1 0 0,000065 0,000064 0,0000 0,5 0,000010 0,000010 2 33 0,998 0,95500 1,0230 0,5 0,000150 0,000144
Päikesekaitse 9.B 2011 Naha tähtsus · Nahk kaitseb organismi · Nahk aitab säilitada kehatemperatuuri · Nahk on meeleelund · Nahk on eritusorgan Pilt 1 Päikese kasulikkus · UV-kiirgus paneb naha tootma D-vitamiini · Päike kaitseb ägeda akne eest · Päikesevalgus vähendab ärevust ja tekitab lõõgastunud tunde · UV-kiiri vastu võttes toodab organism endorfiini e. õnnehormoone Pilt 2 UV-kiirguse kahjulikkus · UVC, UVB, UVA-kiirgus · Nahakahjustused: punetus, päikesepõletus, nahavähk, naha vananemine (kortsud), huulte lõhenemine · Muud kahjustused:, DNA-kahjustused, immuun- süsteemi nõrgenemine, päikese allergia, silmahaigused, juuste katkemine Päikesekaitse · Ei ole soovitatav veeta tervet päeva päikese käes
RK – Koormustakistus (8Ω) Laboratoorne töö nr 2 (Selektiivsuse mõõtmine) Töökäik Vastuvõtja vahesagedus on määratud 465 kHz. Tundlikkuseks valisime esialgu 26uV ja raadiovastuvõtja häälestasime sagedusele 13852,1 kHz. Vahesagedus korrutasime 2-ga. ( 2∗465 )=930 Hz Pärast seda on meil võimalik leida peegelsagedus järgmiselt: f p=13852,1 kHz ( algsagedus ) + ( 2∗465 ) (vahesagedus)=14782,1kHz ( peegel) Tulemus tuli 14782,1 kHz ja pinge on 2700 uV. Seejärel saime leida selektiivsuse peegelkanali suhtes: 20 log ( 26 uV ( esialgne2700uV tundlikkuse pinge ) ) =40,3 dB Järgmise sageduse keerasime kõrgemale 18267,3 kHz ja signaalipinge 14 uV. Arvutasime taas peegelsageduse: f p=18267,3 kHz ( algsagedus ) + ( 2∗465 ) =19200 kHz Tulemus tuli 19200 kHz ja pinge on 800 uV. Seejärel on meil võimalik
Korrutise tuletise valemi tuletamine.Teoreem: Kui on olemas tuletised u'(x) ja v'(x), siis on olemas ka tuletis (u(x)v(x))', mis avaldub kujul (u(x)v(x))'=u'(x)v(x)+u(x)v'(x). Tõestus: Märkides y=f(x)=u(x)v(x), leiame: 1) y=f(x+x) f(x)= u(x+x)v(x+x) u(x)v(x) = (u+u)(v+v) uv= Analoogiliselt leiame kõrgemat järku tuletised. uv+uv + uv+uv uv=uv + uv+uv; 2); 3)y'= , kus tuletise olemasolu tõttu funktsioon v on 5. Ilmutamata funktsiooni tuletis. Kõrgemat järku tuletised ilmutamata funktsiooni korral. pidev ja seega . (M.O.T.T) Funktsioon on esitatud ilmutamata kujul, kui on antud avaldis, mis sisaldab nii argumenti x kui ka 3. Jagatise tuletise valemi tuletamine.
[10] 1.5 Osooniauk Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Tavaliselt mõeldakse osooniaugu all Antarktika kohal püsivalt paiknevat hõredamat osoonikihi osa, kuid osoonikihi hõrenemist on täheldatud ka Arktika, Euroopa ning Põhja- Ameerika kohal. Osooniaugu tekkimises on põhiliselt süüdistatud inimeste poolt õhku paisatavaid freoone.[8] 1.6 Osoonikihi vähenemise kahjulikkus Osoonikihi kahanedes jõuab maapinnale suurem hulk UV-kiirgust, mis kahjustab inimeste ja loomade tervist, taimi, mikroorganisme, ehitusmaterjale ja rikub õhukvaliteeti. Suurenenud UV-B kiirguse hulk võib põhjustada ka mitmete taimeliikide saagikuse ja põllumajandustoodangu kvaliteedi langust, kahjustada põldusid ja paljusid muid väga erinevates valdkondades kasutatavaid materjale – ehitusmaterjale, värvaineid, pakendeid jm. Inimesele põhjustavad UV-A ja UV-B kiirgus nahavähki, UV- B kiirgus suurendab ka silmakahjustuste arvu
Normaalelemendi tüüp ME4700 Normaalelemendi pinge nimiväärtus Une = 1,01851 V ± 50 µV Täpsusklass ± 0,01 % Triiv ± 100 µV aastas Mõõtemääramatus Une = ± ( 50 + 3 * 100 ) = 350 µV Nullindikaatori tüüp M195/2 Nullindikaatori tundlikkus SI = 3,9 * 10-9 A/jaot. Kompensaatori töövõime kontroll Pinge 0,000010 V põhjustas kõrvalekalde 2 jaotust Tasakaalustamise viga Ut = 5 µV Voltmeetri kalibreerimine Uk = ± ( 300 * U+ 4 * Up) µV U -môôtetulemus (V) Up -piirkond 1,2 V Uv = ± ( 0,25 + 0,2 * (Up / Uv 1 )) * Uv % Up -piirkond 1 V U = ± ( Ut2 + Une2 + Uk2 ) Alalisallika Voltmeetri Kompensaatori Uv Ut (V) Une (V) Uk (V) U (V) Kõlblikkus pinge U näit Uv (V) lugem Uk (V) (V) (V) 0,10 0,099 0,099370 0,00205 0,000005 0,00035 0,00003 0,00035 korras 0,20 0,199 0,198800 0,00210 0,000005 0,00035 0,00006 0,00035 korras
kergesti veeldatavad gaasilised ained. Rõhu alanemisel hakkavad freoonid keema neelates seejuures rohkelt soojust. Sel omadusel hakati freoone (CCl2F2) rakendama külmikutes mürgise ammoniaagi asemel soojust neelava ainena. Freoonid on keemiliselt väga püsivad ained, mistõttu nad võivad muutumatuna püsida atmosfääris aastaid ja aastakümneid. Kõrgemates atmosfäärikihtides freooni molekulid lagunevad UV-kiirguse toimel radikaalideks, näiteks: CF2Cl2 * CF2Cl + Cl* . Moodustunud radikaalid lagundavad osoonikihti, mis kaitseb maapinda ohtlikku UV-kiirguse eest. Peale osoonikihi lagundamise on freoonidel ka kasvuhooneefekti tekitaja toime, kuna nad on võimelisemad neelama 1500 korda rohkem soojuskiirgust kui süsinikdioksiid. Läbi hõrenenud osoonikihi tungiv UV-kiirgus võib suuresti mõjutada elu Maal: muuta taimede keemilist koostist, pidurdada nende kasvu jpm
aine hulgaga. Seda nähtust rakendatakse spektrofotomeetrilisel analüüsil. Kindla lainepikkusega elektromagnetilise kiirguse neeldumine on iseloomulik paljudele molekulidele ja sõltub elektronide liikumisest aine erinevate energiatasemete vahel. Kiirguse neeldumist teatud aine poolt iseloomustab neeldumisspekter, mis sõltub aine struktuurist ja on seega ainele spetsiifiline. Neeldumisspektri võib jagada kolmeks piirkonnaks: UV(200- 400nm), nähtav valgus( 400-750nm) ja infrapunane( 750nm-50mm) spekter. Spektris esinevad maksimumid vastavad antud aines neelduvate kvantide lainepikkusele. Valguse neeldumine oleneb valguse lainepikkusest. Analüüsi tundlikkus ehk väikseim kontsentratsioon, mida antud meetodiga on võimalik määrata, oleneb aine molaarse neeldumiskoefitsiendi väärtusest ja on seda suurem, mida suurem on koefitsent . Nõrgalt värvunuks loetakse lahuseid, mille =400-500 ja tugevalt
Mõningad loomad näevad infrapunast valgust. Nt. Maod Kasutamine: Meditsiinis – keha temp. kiir määramisel, liigeste ravi Tehnika – majade soojuspidavuse hindamine, mitmesuguste pöörlevate elementide temp. hindamine Sõjandus – infrapuna sihikud, ööbinokkel Tööstus – mitmesuguste pindade ja materjalide kuivatamine Igapäevaelu – infrapunasaun Infrapunase kiirgusega on seotud kasvuhoone effekt. 5. UV – kiirgus – iseloomusta + kapaga näiteid, kasutamine, mõju inimesele Eelneb spektri violetsele värvusele. UV kiirgust kiirgavad enamus väga kõrge temp. kehad. Nt. tähed (Päike), kaarleek, mõningad gaaslahendus lambid (kvartslamp) UV-kiirgusel on tugev fotokeeniline ja bioloogiline mõju. Väikestes kogustes on inimestele kasulik (noortel arenevad luud paremini, D 2 vitamiini tekkimine). Suurtes kogustes inimestele ohtlik (Päikese põletused, nahavähk, silma
.....................5 3. VIBRATSIOON................................................................................................................5 3.1 VIBRATSIOONI OLEMUS JA OHTLIKUS INIMESELE.........................................6 4. VALGUSTUS...................................................................................................................7 5. MIKROKLIIMA...............................................................................................................8 6. UV KIIRGUS.................................................................................................................8 KOKKUVÕTE.......................................................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................10
UVA valgus väikeses doosis ei kutsu esile nahapunetust ega ka pigmentatsiooni, ei ärrita ka silmi.Kõrges doosis põhjustab erüteemi ja kohest pigmenteerumist.Koos UVB kiirtega tekitab intensiivse nahapunetuse.Läbib aknaklaasi ja läbistab ka nahka, võib esile kutsuda rakkude DNA kahjustuse ja immuunomodulatsiooni ( kaitse muutus ) ning suurendada riski pigmendi muutustele ja malignisatsioonile. Inimese keha tüübid jaotuvad kolmeks ja selle põhjal ka jaotub UV kiirte sallivus. Inimese naha tüübid jaotatakse peale 30 min. päikese käes viibimist 6 tüüpi : I UV kiirtega tekib alati põletus, kuid mitte kunagi pruunistumist II UV kiirtega tekib harilikult põletus, vahete-vahel keskmisest väiksem pruunistumine III UV kiirtega tekib vahete-vahel põletus ja alati ~ keskmine pruunistumine IV UV kiirtega ei teki mitte kunagi põletust ja alati tekib keskmisest intensiivsem Pruunistumine
Muutuja y on x funktsioon, kuid ta ei sõltu temast vahetult, vaid ühe teise funktsiooni kaudu. Liitfunktsiooni tuletist arvutatakse järgmise valemi järgi:Y´x=Y´z*Z´x Korrutise tuletis(tõestus) Kahe funktsiooni korrutise tuletis võrdub esimese funktsiooni tuletise ja teise funktsiooni korrutisega, millele on liidetud teise funktsiooni tuletise ja esimese funktsiooni korrutis. Tõestus: Olgu meil antud funktsioon y= u(x)*v(x) 1. y=u*v 2.y+y=f(x+x)=(u+u)*(v+) 3.y=(u+u)*(v+)-(u*v)=uv+vu+uv 4.y/x= uv+vu+uv/x 5.lim.y/x=lim uv+vu+uv/x=lim(uv/x)+lim(vu/x)+lim(uv/x) Kuna u ja v ei sõltu argumendi muudust x, siis lim(uv/x)=u*v´ja lim(vu/x)=v*u´ Y´=u´v+u+v´ Jagatise tuletis(Tõestus) u( x) y= Olgu meil antud funktsioon v( x ) .Kui argumendile x anda muut x , siis saame u y= x v
Tuletise leidmiseks tuleb nummerdada arvutusetapid seespoolt väljapoole ning tuletise leidmist alustame väljast poolt sisse. Selleks, et funktsiooni tuletis ei muutuks, tuleb asendatud funktsiooni osa tuletisega kogutuletis läbi korrutada. Liitfunktsiooni tuletis arvutatakse järgmise valemi järgi: yx = yz zx . Korrutise tuletise (tõestus) (u*v)'=u'v+v'u Tõestus: y+y=(u+u)(v+v) y = ( u + u )( v + v ) - ( uv ) = uv + vu + uv y uv + vu + uv = x x y uv + vu + uv uv vu lim = lim = lim + lim + x 0 x x x 0 x 0 x x 0 x uv + lim x 0 x 2 v u = u v lim x x 0
3. Reguleerisin etalonvoltmeetri näidu pingele U . 4. Leidsin kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonvoltmeetri näidud kahel korral: pinge monotoonselt kasvades 0-lt U-le ja monotoonselt kahanedes U-lt 0-le. Jälgisin, et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt. Mõõtetulemused kandsin tabelisse. Voltmeetri kaliibrimine Tabel Jrk.nr Galvanomeetri U1 , V U2 , V Uv=U1-U2, V jaotised kasvades kahanedes 1. 10 0,978 1,013 -0,035 2. 20 1,993 1,994 -0,001 3. 30 2,986 3,008 -0,022 4. 40 4,004 3,990 0,014 5
1. OFSETRÜKI EELIS TEISTE TRÜKITEHNIKATE EES · Kvaliteetne, kiire,suure diraazi puhul ka odav 2. TRÜKIPLAATIDE VALMISTAMINE - MATERJAL, KIHID. · Alumiinium · (kaetud uv-ga ehk valgustundliku emulsioonikihiga) · oksüdeerimise eest kaitsmiseks lisatakse plaadile õhuke kummikiht · alumiiniumist plaat · vaakum mullid · positiv ja negativ kihid · alumiinium oksiidid · karestatud , matistatud alumiinium 3. POSITIIV- NEGATIIVPLAADID. · Negatiivplaadil valgustatakse see osa, mida on vaja trükkida. · Positiivplaadil valgustatakse see osa, mida ei ole vaja trükkida 3
takistuse väärtuseks ning elektriskeemi, mis muundab takistuse väärtuse pingesignaaliks U. Töö eesmärk: Selgitame, kui palju anduri tegelik karakteristik U() erineb temale omistatud nimekarakteristikust Un() = C* ja kui täpselt seda erinevust saab mõõta. Töö käik: E = 24 V R = 40 k Rk = 90 k C = 27,9 mV/° Un = C* Uv pinge koormamata Uk pinge koormatult Un nominaalne väljundping , Uv, Uk piirvead Xp Uv, Uk on leitud valemitest ± a + b - 1 X , kus Xp on piirkond ja X näit. X Piirkonnal 0,1V on a=0,02 ja b=0,01, piirkonnal 1V ja 100V a=0,015 ja b=0,002 ning
OSOONIAUGUD Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS Osoon on kolmest hapniku aatomist koosnev molekul. Atmosfääri alumistes kihtides on osoon ohtlik saastaja, olles sudu ja happevihmade üks koostisosa. Keskmiselt 30 km kõrgusel maapinnast stratosfääris moodustuvad osoonimolekulid ultraviolettkiirguse (UV) toimel, tekkinud osoonikiht kaitseb atmosfääri alumisi kihte UV-kiirguse eest. Kaitsev toime seisneb tema võimes neelata UV- kiirgust. Möödunud sajandi jooksul on kerkinud esile globaalse olulisusega probleem osoonikihi hõrenemine inimtegevuse tõttu paisatud keemiliste elementide tulemusel. Osoonikihi hõrenemine võib endaga kaasa tuua osooniaukude kujunemise, kus keemilised elemendid lagundavad osooni molekuli hapniku molekuliks ja üksikuks vabaks radikaaliks. Osooniaukude teke mõnevõrra erineb üldise osoonikihi hõrenemise protsessist. See tuleneb aukude tekke piirkondade iseärasustest. 1
arvutamiseks korrutatakse katuse pind (m2) koefitsendiga 1,2 ja saadud tulemus jagatakse plaadi pindalaga 1,88m2 . Soovitav ülekate on 30cm. Kasutatakse lamekatuste katusekatte materjalina. Modifitseeritud bituumenist rullmaterjalid on enimkasutatavad lamekatuste katusekatted nii Eestis kui ka mujal maailmas. Bituumenist rullmaterjalid moodustavad umbes 70% kogu Euroopa lamekatuste turust.Bituumenist katusekatted sisaldavad elastomeerseid vi plastomeerseid modifikaatoreid, on elastsed ning UV-kiirguse ja väiksemate vigastuste kaitseks kaetud kiltkivipuistega. Materjalid on armeeritud polüester- vi klaaskiudkangaga ning neid on vimalik paigaldada vastavalt katusekaldele ühe-, kahe- vi kolmekihiliselt. Bituumenmaterjalid jagunevad: Vastavalt polümeersetele modifikaatorile jagunevad bituumenmaterjalid kaheks phitüübiks: 1. SBS (styrene butadiene styrene) materjalid sisaldavad elastomeerseid
peak are isotopes different amount of neutrons but same amount of protons) IR Infrared spectrograph In IR spectrum each functional group has a peak. Organic compounds absorb infrared radiation. Different types of bonds absorb infrared radiation at different characteristics frequencies, IR spectrum 2941 O-H ( and C-H strech) ; 1721 C=O ; 1421 O-H bend ; 1269 C-O strech ; 945 O-H bend Quantitative determination UV-VIS 220 nm (ultraviolet light) Molecules containing pi-electrons or non-bonding electrons can absorb the energy in the form of ultraviolet or visible light to excite these electrons to higher anti-bonding molecular orbitals. The more easily excited the electrons the longer the wavelength of light it can absorb. Ultraviolet (10-380 nm) or visible (380-780 nm). HPLC HPLC non - polar stationary phase and polar mobile phase are used for reveres phase for ibuprofen
Bipolaarne transistor- vooluga tüüritav ja tarvitab ka seetõttu voolu. Väljatransistor- pingega tüüritav, ei tarvita põhimõtteliselt voolu. Liittransistorid: bipolaarne+bipolaarne=Darlington Väljatransistor+bipolaarne=IGBT Väljatransistor+väljatransistor=CMOS Väljundis on alati vool, mis sageli on vaja muuta pingeks. Transistorid toimivad aktiivse skeemielemendina ja võivad signaali toiteallika arvel mõjutada. Ühendamise võimalusi on kolm: 1.Ühise baasiga/paisuga(Uv>Us, faas ei muutu) 2.Ühise emitteriga/lättega (uv>us, iv>is, faasipööre) 3.Ühise kollektoriga/neeluga lüliti Peamised transistorit iseloomustavad parameetrid on: a.) Sisendtakistus (Rs) b.) Vooluvõimendus(iv/is ehk hfe või β (BPT) c.) Pingevõimendus(uv/us ehk Au) d.) Väljundtakistus (Rv) Bipolaarse transistori ehitus: Väli E ainult siirdealas. Korjab vaid siirdealas olevaid laengukandjaid- vähemuslaengukandjate triiv. Vastupingestatud p-n siire
veelduvad. Põhjustavad selliseid probleeme nagu kasvuhooneefekt ja osooniaugud. Freoone kasutatakse külmutusmasinates, vahtpolümeeride valmistamiseks, aerosooliballoonides propellandina, kliimaseadmetes. Osooniaukude tekkimises on põhiliselt süüdi inimese poolt õhku paisatud freoonid. Freoonidel kulub osoonikihini jõudmiseks 6-8 aastat ja need püsivad seal umbes 100 aastat, sest nad on keemiliselt väga püsivad. Kõrgemates atmosfäärikihtides freooni molekulid lagunevad UV-kiirguse toimel radikaalideks. Moodustunud radikaalid lagundavad osoonikihti, mis kaitseb maapinda ohtlikku UV-kiirguse eest. Läbi hõrenenud osoonikihi tungiv UV-kiirgus võib suuresti mõjutada elu Maal: muuta taimede keemilist koostist, pidurdada nende kasvu jpm.Uuringutest on selginud , et kui osoonikiht hõreneb väheneb 1% võrra, siis UV-kiirguse intensiivsus tõuseb 2% võrra ja see omakorda tõstab nahavähki haigestumise tõenäosust 4% võrra.
viisil elektriliselt ergastades saab selle aine erinevate tükkide lahutuspinnad panna laserina kiirgama, ent üksnes infrapunases lainealas. Enne käivitamist tuleb seadet jahutada vedelas õhus. ultraviolettvalguse laserid Laser ehk valguskvantgeneraator ehk optiline kvantgeneraator on indutseeritud kiirguse omadustel põhinev seade, mis tekitab monokromaatilist elektromagnetkiirgust spektri optilises, kas siis ultravioletses, nähtavas või infrapunases osas. Ultraviolettkiirgus ehk UV- kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega), kuid suurem kui röntgenikiirgusel. Seega on ultraviolettkiirgus osa elektromagnetlainete spektrist. Peale
Tuletiste tabel: c = 0 x = 1 1 1 =- 2 x x ( x ) = 1 ( x ) = nx n n -1 (e ) = e x x 2 x (a ) = a x x ln a ( ln x ) = 1 ( log a x ) = 1 x x ln a ( sin x ) = cos x ( cos x ) = -sin x ( tan x ) = 12 ...
See tähendab, et psoriaasi ei ole võimalik täiesti välja ravida igaveseks. Ihtüoteraapia efektiivsuse uuring psoriaasi ravimisel Viimastel aastatel on psoriaasi ravimisel tehtud edusamme, kuid siiski ei ole sellele lihtsat, ohutut ja alati tõhusat ravi . Haigus põhjustab palju ebamugavusi , isegi kui see pole ulatuslik, ning lisaks on laialt levinud rahulolematus raviga. Läbi viidud uuring hindab ihtüoteraapia efektiivsust ja ohutust koos lühiajalise UV solaarium kiirgusega psoriaasi ravimisel kontrollitud tingimustes. Psoriaasi ravimiseks on lai valik võimalusi. Mõned patsiendid tuginevad tavapärastele farmakoloogilistele meetoditele; teised proovivad alternatiive ja täiendavat ravi. Üks ebatavalisemaid alternatiivsed ravimeetode on Kangali doktorkalad Kesk-Anatolia regioonis Türgis. See ravimeetod on esmakordselt mainitud The Lancet-is aastal 1989, kuid ravi üksikasjad avaldati alles hiljuti Özceliku et al poolt.
infravalgust. Kuna süsihappegaas ja veeaur takistavad infravalguse levikut maailmaruumi, hakkab Maa keskmine temperatuur tõusma. Elektromagnetlaineid, mis jäävad violetsest valgusest lühemate lainepikkuste poole, nimetatakse ultravioletseks kiirguseks ehk ultravalguseks. Ultravalgus on valgus, mille lainepikkus on väiksem kui 380 nm. Ultravalgusele iseloomulikud omadused on tugev bioloogiline toime, fotokeemiline toime, väike läbitungimisvõime. UV-kiirgus on nähtavast valgusest lühema lainepikkusega. Ultravalgust kiirgavad väga kõrge temperatuuriga kehad või ained, näiteks on nendeks tähed, kaarleek, gaaslahenduslaps, plasma. Kõige igapäevasemaks ultravalguseallikaks on Päike. Päikese käes viibides muutub inimese nahk pruuniks. Pruun jume tekib tänu sellele, et organism kaitseb end UV-kiirguse eest. Vähestes kogustes on ultravalgus inimesele kasulik, kuid liigne
teisest küljest on vajadus päikesevanni järgi eesti ilma tõttu. Esitasin hüpoteesi, et üleliigne solaariumis käimine on tervisele kahjulik. Töö on üles ehitatud 8 peatükist. Esimeses peatükis annan ülevaate solaariumist, mis ta on ja milleks teda kasutatakse. Teises peatükis on kirjas solaariumi toime kehale, mida täpsemalt see kehale annab või milliseid probleeme võib sellega kaasneda. Kolmandas ja neljandas peatükis on välja toodud erinevad UV kiirgused, nende positiivsed ja negatiivsed omadused ja mõju inimese organismile. Viies peatükk on ülevaade melanoomist ehk nahavähi ühest vormist, mida tihti seostatakse solaariumi kasutamisega. Kuues peatükk on erinevatest nahatüüpidest, mille määratlemine on päevitamise seisukohalt väga oluline. Seitsmes peatükk koosneb nõuannetest solaariumi külastajale ja kaheksas peatükk on küsitluse analüüs
..........................................................................10 6. VENTILATSIOON ...............................................................................11 7. ULTRAHELI .........................................................................................11 2.8 Ultraheli kasutamine ........................................................................11 2.9 Toime organismile ...........................................................................11 8 . UV KIIRGUS ........................................................................................11 3.1 UV kiirgus allikad ...........................................................................11 3.2 UV kiirguse mõju tervisele .............................................................11 9. KASUTATUD KIRJANDUS ...............................................................12
annaabi.ee 
