Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Päevitamine, UV-kiirgus ja nahavähk (0)

1 Hindamata
Punktid
Päevitamine, UV-
kiirgus 
ja nahavähk
Koostas:  Silvia  Kuusik
2018
UVA-kiired ja UVB-kiired
• UVA-kiired:
1) Muudavad naha pigmenti tumedamaks
2) Tekitab kortse ja enneaegset  vananemist (lõhub 
elastiini  ja kollageenikiude
• UVB-kiired
1) Tekitavad uut pigmenti
2) Punetus
3) Aeglane ja püsiv päevitus
Päevitamise ja UV-kiirguse plussid
• D- vitamiin
• Paraneb  ainevahetus
• Paraneb  vereringe
• Paranevad teatud nahahaigused
•  Psoriaas , akne
Päevitamise ja UV-kiirguse miinused
• Naha enneaegne vananemine
• UV-kiirguse toimel tekivad vabad radikaalid, rakutuuma 
DNA  kahjustumine  ning seetõttu suureneb oht 
haigestuda nahavähki

Tervislikult päevitamine
• Vähe aega korraga
• Vältida keskpäevast päikest(kõige aktiivsem UVA-
kiigusega aeg)
• Jalutamine lamamise asemel
• Päikesekreem
• Hea nipp: Vaadata end või lasta oma kaaslasel vaadata 
läbi päikeseprillide – siis on nahal kohe nähtavad 
kohad, mis on muutunud roosakaks ning siis on aeg 
varju minna!”

Melanoom
• Melanoom on  pahaloomuline   nahakasvaja , mis tekib 
pigmenti tootvatest rakkudest ehk melanotsüütidest.
• Igal aastal  diagnoositakse  maailmas üle 3 miljoni 
nahavähi
• Haigestuvad järjest  nooremad
Melanoomi tekkepõhjused
•  Ultraviolettkiirgus  (nii päike kui ka  solaarium );
• Päikesepõletused (eriti lapsepõlves saadud);
• I, II nahatüüp;
• Palju sünnimärke nahal;
• Kaasasündinud sünnimärkide esinemine;
• Atüüpiliste/düsplastiliste sünnimärkide esinemine;
• Melanoomi esinemine perekonnas või patsiendil endal 
varasemalt.
Kuidas ära tunda?
Kasutatud allikad
•  http://www.nahakliinik.ee/sunnimark-nahakasvaja/ m
elanoom/.nahakliinik.ee/sunnimark-nahakasvaja/mel
anoom/?gclid=Cj0KCQjwuYTYBRDsARIsAJnrUXDq3lPu_Opv
pKMdZxdgXfOfWfCDHPFcME758gC9ahiv6UyO0ruxcGkaAm9uE
ALw_wcB
•  http://www.iluguru.ee/paevitu-tervislikult-kuuma-ilma-so
ovitused-kosmeetikult/
 

Tänan kuulamast!

Document Outline

  • Slide1
  • Slide5
  • Slide4
  • Slide3
  • Slide2
  • Slide6
  • Slide7
  • Slide8
  • Slide9
  • Slide10
Vasakule Paremale
Päevitamine-UV-kiirgus-ja nahavähk #1 Päevitamine-UV-kiirgus-ja nahavähk #2 Päevitamine-UV-kiirgus-ja nahavähk #3 Päevitamine-UV-kiirgus-ja nahavähk #4 Päevitamine-UV-kiirgus-ja nahavähk #5 Päevitamine-UV-kiirgus-ja nahavähk #6 Päevitamine-UV-kiirgus-ja nahavähk #7 Päevitamine-UV-kiirgus-ja nahavähk #8 Päevitamine-UV-kiirgus-ja nahavähk #9 Päevitamine-UV-kiirgus-ja nahavähk #10
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-05-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ksilvia Õppematerjali autor
Päevitamine, UV kiirgus, nahavähk

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

SOLAARIUM JA ARAVETE KESKKOOLI ÕPILASTE TEADMISED SELLEST
16
docx

SOLAARIUM JA ARAVETE KESKKOOLI ÕPILASTE TEADMISED SELLEST

tarvitajad, kuna teatud liiki ravimid, nagu antibiootikumid ja beebipillid ning mõned kosmeetikatooted võivad suurendada naha tundlikkust UV kiirguse suhtes. Mõneti kohutav on ka nahavähi kohta infot andva internetilehekülje www.scincancer.org väide, et solaariumilampidest tulenev kiirgus on lausa 12 korda tugevam kui päikese oma (Epistein & Wang, 2014.) Ja kuigi solaariumiseanss kestab lühemat aega kui tavapärane päikese käes viibimine või päevitamine, tundub risk nahapõletust või muid kahjustusi saada väga suur. 2. UVA KIIRGUS UVA kiirgus on kõige pikema lainepikkusega ultravioletne kiirgus (315-400 nm). Solaariumi kiirgusest moodustab UVA 95%. Solaariumikoja kohaselt ei tekita UVA kiired päikesepõletust ehk erüteemi. (http://solaariumikoda.ee/est/paevitamine/uvvalgus). Samas on terviseameti

Inimene
Vähkkasvajad
25
docx

Vähkkasvajad

pigmendirakkudest. Melanotsüüdid produtseerivad melaniini, mis annab nahale pigmendi ehk tema värvuse. Melaniini ülesanne on kaitsta nahka ultraviolett kiirguse eest. Melanoom võib organismis kiiresti levida ja seetõttu on väga oluline avastada ja ravida seda haigust juba varases staadiumis. Nahakasvajad on kõige sagedasemini esinevad vähivormid. Eestis on aastas 800-900 esmast nahavähi juhtu, nendest ~130 on melanoomi esmasjuhud. Nahavähk tekib naha pindmise kihi, epidermise rakkudest. Maailmas diagnoositud kõikidest vähijuhtudest on iga kolmas nahavähk. Esineb kolme tüüpi nahavähki: basaalrakk nahavähk, lamerakk nahavähk, melanoom. Kõikidest nahavähi juhtudest umbes 80% on basaalrakk nahavähk, 10% lamerakk nahavähk ja 10% melanoom. Nahavähi 2 esimest tüüpi on harva surmaga lõppevad, erinevalt melanoomist, mis võib olla vägagi agressiivne. 4.1 Kuidas tekib? Melanoomi tekkepõhjus ei ole lõplikult teada

Bioloogia
Nahahaigused
17
docx

Nahahaigused

KAS NAKKAB? ekseemi puhul on tegemist nahaärritusega ­ olgu põhjus sisemine või välimine, kuid see ei ole nakkav. Ohatis - Herpes Huuleohatisele on iseloomulik sügelus, torkimistunne ja valu huulte piirkonnas, millele järgneb läbipaistvate vesivillide teke.Villid armistuvad ja paranevad iseenesest. Teatud aja möödudes villiline valulik lööve huultel enamasti kordub. Ohatise kordumist võivad esile kutsuda UV-kiirgus, palavikulised haigused, stress, traumad, kirurgilised protseduurid ning külmetamine. Haiguse tõsiseks tüsistuseks võib olla silmade kahjustus. Suguelundite ohatise puhul ilmnevad esimesed lööbenähud peale nakatumist. Esmalt tekib sügelus ja valulikkus suguelundite piirkonnas, millele järgneb haavanduvate vesivillide teke. Tekivad uued villid ja haavandid. Suguelundite ohatise kordumist võivad provotseerida suguühe, nahatrauma, menstruatsioon, füüsiline või psüühiline stress

Iluteenindus
Kasvajad
23
doc

Kasvajad

Pesemisvahendite vähkitekitavad omadused ei ole küll tõestatud, kuid eemaldades nahalt rasu, kahjustavad nad nahka ja loovad eeldused kantserogeenide toimeks. (Bogovski jt 1989.) Inimesed, kelle nahas on rohkesti pigmendirakke või kes päevituvad kergesti, haigestuvad harvemini. Nahakasvajate klassifikatsioon põhineb nii koel, millest kasvaja pärineb, samuti kasvaja hea- või pahaloomulisusel. Sõltuvalt sellest, millistest naharakkudest kasvaja areneb, jagatakse nahavähk kaheks: basaalrakuline vähkkasvaja ehk basalioom ja lamerakuline vähkkasvaja ehk skvamoos, millest viimane on kiirema kasvuga ja pahaloomulisem. (Labotkin 2004.) Vähist ohustatud gruppideks on 45-50 aastased, palju vabas looduses viibijad (põllutöölised, meremehed, teetöölised) ning heledanahalised inimesed. Rolli mängivad ka keskkonna faktorid, näiteks kokkupuude arseeni, kivisöe, tõrva, teatud õlidega , röntgenkiirtega. (Labotkin 2004.)

Sisehaigused
Erinevad taastusravivahendid inimese turgutamiseks
31
doc

Erinevad taastusravivahendid inimese turgutamiseks

raseduse ja rinnaga toitmise ajal. Protseduuri alustatakse olenevalt piirkonnast 10 kuni 30 sekundist, järgnevatel kordadel järk-järgult pikendades maksimaalselt kuni 15 minutini. Doosi ei tõsteta iga kord, vaid hoitakse mõned korrad ning alles siis tõstetakse ühe minuti kaupa. (Valgusravi) UVB teraapia on kiiritusvaba ravimeetod, mis mõistlike dooside juures ei kahjusta nahka ega nahaaluseid kudesid, samuti pole negatiivseid kõrvalmõjusid (nt. nahavähk, siseorganite kahjustused (maks, neerud), paistetus, lõhn, valu, veritsus, kleepuvus, naha õhenemine jms). (UVB teraapia) UVB kiirgusel on inimesele mitmeid positiivseid efekte: parandab immuunsüsteemi, stimuliseerib naha loomulikke protsesse, on stressi alandava toimega, parandab vereringet, soodustab melaniini, serotoniini ehk hea tuju hormooni ja feromooni vabanemist, tõstab kehas loomuliku D3-vitamiini tootlikkust, mis parandab inimese tervislikku üldseisundit. D3

Esmaabi
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun