tarvitajad, kuna teatud liiki ravimid, nagu antibiootikumid ja beebipillid ning mõned kosmeetikatooted võivad suurendada naha tundlikkust UV kiirguse suhtes. Mõneti kohutav on ka nahavähi kohta infot andva internetilehekülje www.scincancer.org väide, et solaariumilampidest tulenev kiirgus on lausa 12 korda tugevam kui päikese oma (Epistein & Wang, 2014.) Ja kuigi solaariumiseanss kestab lühemat aega kui tavapärane päikese käes viibimine või päevitamine, tundub risk nahapõletust või muid kahjustusi saada väga suur. 2. UVA KIIRGUS UVA kiirgus on kõige pikema lainepikkusega ultravioletne kiirgus (315-400 nm). Solaariumi kiirgusest moodustab UVA 95%. Solaariumikoja kohaselt ei tekita UVA kiired päikesepõletust ehk erüteemi. (http://solaariumikoda.ee/est/paevitamine/uvvalgus). Samas on terviseameti
MELANOOM Tallinn 2010 1 Sisukord Mis on melanoom? Kuidas melanoom tekib? 3 Mis on melanoomi riskitegurid? 4 Kes kuuluvad melanoomi riskigruppi? 5 Atüüpiline ehk düsplastiline neegus. Solaarium 6 Melanoomi tunnused 7 Mida tuleb sünnimärkide juures pidevalt jälgida ? 8 Kuidas melanoomi kindlaks teha ? 9 Prognoos 10 Levik ja staadiumid 11 Ravi 13 Kuidas vältida melanoomi ? 15 2 Mis on melanoom ? Melanoom on pahaloomuline kasvaja, mis tekib melanotsüütidest, naha pigmendirakkudest. Melanotsüüdid produtseerivad melaniini, mis annab nahale pigmendi eh
Vähene kogus UVB kiirgust põhjustab päikesepõletust ja sellel on ka muud bioloogilised mõjud. Kuigi UVA tungib sügavamale nahka, ei ole ta nii kahjustav, kui UVB ja UVC. Kahjustavat toimet UV-kiirgusest tajub inimene oma meeleelunditega alles siis, kui kahju on juba tehtud. Päikesepõletus on märk lühiajalisest kokkupuutest UV-kiirgusega, aga naha enneaegne vananemine, mis tekib UVA kiirguste liigse koguse järel, kui nahk kaotab oma elastusse ja läheb kortsu, ja nahavähk on tunnused kroonilisest UV-kiirguse kahjustusest. Liigne UV-kiirgus on kahjulik ka immuunsüsteemile, suurendades ohtu naha infektsioonidele. Inimkehas saavad UV-kiirguse esmasest kahjustusest aru peale naha ka veel silmad. Tavaliselt reageerib silm valgusele pupilli ahenemisega ja kissitamisreaktsiooniga. See kaitseb silma valguse eest, aga kuna tavaline UV-kiirgus ei ole silmaga nähtav, siis silmade kaitsevõime langeb. 4
Solaariumis päevitamise füsioloogiline toime organismile ja võimalikud ohud. . Solaariumi mõistlikult kasutades pole võimalik saada päikesepõletust. Samuti võite tunda kunstpäikese soodsat mõju oma meeleolule ja enesetundele. Spetsialistid ammugi täheldanud kevadväsimuse käes kannatavate inimeste enesetunde paranemist solaariumis päevadel, mil päike on pilvede taga peidus ning ilm pahur ja vihmane. Solaariumis saab inimese keha kolme sorti erinevaid valgused. Need on UVC valgus ,UBV valgus ja UVA valgus. UVC valgus kutsub inimese nahal esile punetuse, mis on nähtav ~ 6 tunni möödudes.Tekib ka naha pigmenteerumine, kahjustuda võivad konjunktiivid ja silma sarvkest.UVC kiired neelduvad täielikult aknaklaasis. UVB valgus tekitab nahale ~ 12- 24 tunni pärast nn. päikesepõletuse ja ~ 48- 72 tunni möödudes pigmentatsiooni.Kahjustab konjunktiive ja silma sarvkesta.UVB kiired läbivad hästi vett ( ettevaatust ujumisel ! ) ja neelduvad aknaklaasis.Nad on nn. vaheain
Päikesekaitse 9.B 2011 Naha tähtsus · Nahk kaitseb organismi · Nahk aitab säilitada kehatemperatuuri · Nahk on meeleelund · Nahk on eritusorgan Pilt 1 Päikese kasulikkus · UV-kiirgus paneb naha tootma D-vitamiini · Päike kaitseb ägeda akne eest · Päikesevalgus vähendab ärevust ja tekitab lõõgastunud tunde · UV-kiiri vastu võttes toodab organism endorfiini e. õnnehormoone Pilt 2 UV-kiirguse kahjulikkus · UVC, UVB, UVA-kiirgus · Nahakahjustused: punetus, päikesepõletus, nahavähk, naha vananemine (kortsud), huulte lõhenemine · Muud kahjustused:, DNA-kahjustused, immuun-
sümptomeid. Inimesel on neid teada üle 100 tüübi. Enamik neist tekitavad healoomulisi käsnjaid moodustisi, mis on madala riski HPV-d. Halvaloomulisi kasvajaid tekitavad kõrge riski ehk onkogeensed HPV-d. Referaadis tuleb käsitlusele papilloomviiruste üldine iseloom - nakatamine, paljunemine, hiaguse teke, levik; madala riski HPV-de poolt põhjustatud healoomulised kasvajad - soolatüükad ja kondüloomid ning sellised onkogeensed HPV haigused nagu nahavähk ja emakakaelavähk. Iga haiguse puhul on inimese jaoks oluline teada, kuidas sellest hoiduda ja millised võimalused on raviks, kui ollakse juba haigestunud. 4 1. PAPILLOOMIVIIRUS Papilloomiviirused on väikesed DNA viirused, mis nakatavad epiteelirakke. Inimese papilloomiviirusi ehk HPV-sid teatakse üle saja tüübi. Üle poole neist tekitavad healoomulisi
Mis on nahavähk? Nahavähk on kõige sagedamini esinev pahaloomuline haigus valgenahalistel inimestel. Nahavähi all mõistetakse mittemelanoomseid pahaloomulisi nahakasvajad. Neist sagedasemad on basaalrakk-kartsinoom ja lamerakk- kartsinoom.Kõikide nahavähi vormide oluliseks riskiteguriks on liigne ultraviolettkiirgus nii looduslikest allikatest kui ka solaariumitest. Nahavähk kuulub nende vähiliikide hulka,mida on võimalik peaaegu täielikult välja ravida, kui oskate end jälgida ja tulete arsti juurde õigel ajal. Samuti on oluline mõista, mis vähki tekitab, sest siis oskate end kaitsta. Ohtlikem nahavähi vorm on melanoom, mis tekib naha pigmenti tootvatest rakkudest, mida nimetatakse melanotsüütideks. Enamasti on melanoom värvuselt pruun või must, mõnikord ka punakas, naha värvi või nahast heledam sõlm või laik
pigmendirakkudest. Melanotsüüdid produtseerivad melaniini, mis annab nahale pigmendi ehk tema värvuse. Melaniini ülesanne on kaitsta nahka ultraviolett kiirguse eest. Melanoom võib organismis kiiresti levida ja seetõttu on väga oluline avastada ja ravida seda haigust juba varases staadiumis. Nahakasvajad on kõige sagedasemini esinevad vähivormid. Eestis on aastas 800-900 esmast nahavähi juhtu, nendest ~130 on melanoomi esmasjuhud. Nahavähk tekib naha pindmise kihi, epidermise rakkudest. Maailmas diagnoositud kõikidest vähijuhtudest on iga kolmas nahavähk. Esineb kolme tüüpi nahavähki: basaalrakk nahavähk, lamerakk nahavähk, melanoom. Kõikidest nahavähi juhtudest umbes 80% on basaalrakk nahavähk, 10% lamerakk nahavähk ja 10% melanoom. Nahavähi 2 esimest tüüpi on harva surmaga lõppevad, erinevalt melanoomist, mis võib olla vägagi agressiivne. 4.1 Kuidas tekib? Melanoomi tekkepõhjus ei ole lõplikult teada
Kõik kommentaarid