3.Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse APEC (Asia-Pacific Economic Cooperation) Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö Organisatsioon OECD (Organisation for Economic Co-operation and Development) Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon, 30 liikmesmaad SPF (Pacific Islands Forum) Vaikse Ookeani Saarte Ühendus (tõlge ligilähedane) SPC (Secretariat of the Pacific Community) Vaikes Ookeani Kogukonna Sekretariaat (tõlge ligilähedane) [1] 4.Rahvastik Kuna Uus- Meremaal elab 4 331 600 inimest, on see pigem keskmine riik. Nagu tabelilt näha, on rahvaarv kasvanud üsna sujuvalt, kuigi 2001st aastast on kasv natuke hoogsamalt edasi läinud. Viimase 14 aastaga on rahvaarv suurenenud 571 236 võrra. [12] Keskmine rahvastiku tihedus on 16.1 in/km2. Uus- Meremaa asub maailma riikide edetabelis rahvastiku tiheduse poolest 200. kohal. Esimesel kohal asub Macau (18 534,247 in/km2),
Rahvastiku tõus viimase 12 aasta jooksul (http://www.indexmundi.com/g/g.aspx?v=21&c=nz&l=e) Keskmine rahvastiku tihedus on 16.1 in/km2. Uus-Meremaa asub maailma riikide edetabelis rahvastiku tiheduse poolest 200. Uus-Meremaa rahvastiku tihedus on suurem kui Austraalias. Austraalia väike rahvastiku tihedus on tingitud sellest, et suurt osa riigist katavad mitmed kõrbed ning inimesed on koondunud äärealadele elama, jättes riigi keskosa hõredalt asustatuks. Lõunasaar on Uus- Meremaa suurim osa ning seda katavad kõrged Lõuna-Alpid. Põhjasaar on vähem mägine ning sinna on koondunud ka 8 kõige tähtsamat Uus- Meremaa linna ning pealinn, kus toimub peamine majandustegevus. 76% riigi rahvastikust elab Põhjasaarel. Linnades elab 87% Uus- Meremaa rahvastikust. Peaaegu kõik Uus- Meremaa linnad asuvad vee ääres. Seetõttu elab peamine osa riigi rahvastikust äärealadel Alla 15- aastaste seas on poisse 10,6% ning tüdrukuid 10,7%. 15- 65 aastaste hulgas on mehi
Vabariik (kokku 510 km2, u. 23 000 el.). Kõige lähemal asub Austraalia, mis asteseb Uus- Meremaast loodes. Antartika asub Uus-Meremaast edelas, umbes 2500 km kaugusel. Lähim pealinn on Canberra (Austraalia pealinn). Uus-Meremaa ulatus põhjast lõunasse on 34-48 põhjalaiust. Uus-Meremaa saared asuvad Vaikses ookeanis, loodesse jääb India ookean. Uus- Meremaa ja Austraalia vahele jääb Tasmani meri. Uus Meremaa koordinaadid on 41 00 S, 174 00 E. (Lisa 1) Pinnamood Uus-Meremaa pinnamood on mägine. Paljud mäed on tekkinud vulkaani pursete tegevuse tagajärjel (nad on kas vulkaaninõod või vulkaaniliste protsesside käigus tekkinud mäed). Lõunasaarel asuvad Uus-Meremaa Alpid, mis on ka riigi kõige kõrgemaks mäestikuks. Mount Cook on Alpide kõrgeim tipp, tema kõrgus on 3756m. Mäe tipp on kaetud igilume ja liustikega
Geograafilised koordinaadid: 41 00 S, 174 00 E Pindala: 268 680 km2. Maapiire: 0km Rannajoont: 15 134 km Elanikke: 4 035 461 (juuli 2005) (muutusi vaata lisast) Rahvastiku tihedus: 15 in/ km2 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: Elizabeth II Kindralkuberner: Daam Silvia Cartwright Peaminister: Helen Clark Riigikeeled: inglise ja maoori Pealinn: Wellington Rahaühik: dollar Riigitähised: NZ, NZL Kliima: mõõdukas, teravate regionaalsete kontrastidega Looduslikud riskid: maavärinad on tavalised, kuid mitte tugevad; vulkaaniliselt aktiivne Ajavöönd: GMT +12 3. Geograafiline asend ja valdused Asub lõunapoolkeral, idapoolkeral, Okeaanias, Vaikse ookeani lõunaosas, Austraaliast edelas. Hõlmab Uus-Meremaa saarestikku (Lõunasaar 151 757, Põhjasaar 114597, Stewarti saar1746 km2) ning Chathami (963 km2), Keramdeci (33,5 km2), Antipoodi, Aucklandi, Bounty, Campelli jmt. saari. Okeaanias on Uus- Meremaa omavalitsuslike aladena Cooki ja Tokelau saared ning temaga
AUSTRAALIA Austraalia on föderatiivne riik Austraalia mandril, Tasmaania saarel ja nende lähisaartel. Austraalia kuulub Austraalia ja Okeaania nimelisse maailmajakku. Austraalia on ainuke riik maailmas, mis hõivab kogu mandri. Austraaliat ümbritsevad kaks ookeani: India ookean ja Vaikne ookean. Austraalial on rannajoont 25 760 kilomeetrit. Riigile kuuluvad India ookeanis Ashmore ja Cartier, Jõulusaar ja Kookossaared, Vaikses ookeanis Norfolk ja Korallimere saared ning Heard ja McDonald Antarktikas. Kõige väiksem kontinent, kuid suuruselt kuues riik maailmas ning asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loodes ja Indoneesiast lõunas. . Austraalia on rahvaarvult 54. riik maailmas. Loodusvarad: boksiit, kivisüsi, rauamaak, vask, tina, kuld, hõbe, tsink. Austraalia kliima on kohati kuiv ja kohati poolkõrbeline. Seal on aastaringselt mõõdukalt soe temperatuur. Lõunaosas troopiline kliima. Pinnamood põhiliselt madalad platood, kuid ka viljakad tasandikud kaguosas Rahvast
............................................................. 4 3. UUS-MEREMAA KLIIMA..................................................... 6 4. UUS-MEREMAA LOODUS....................................................7 4.1. Põhjasaar ...............................................................................................................8 4.2 . Lõunasaar ................................................................................................................9 4.3. Uus- Meremaa taimestik..................................................... 10 5. MAJANDUS............................................................................ 12 6. TRANSPORT..........................................................................13 6.1. Autotransport......................................................................................................... 13 6.2. Raudteetransport...................................................................................................
Samuti lasevad mehed hõlpsamini käest oma sportliku vormi ning see mõjub ühtlasi südamele ja tervisele . Naised tarbivad vähem alkoholi ning muretsevad ka rohkem enda välimuse eest ning seetõttu elavad nad rohkem aktiivset eluviisi ja hoiavad tervise sellega paremini kontrolli all . Seetõttu on naised viimastel kümnenditel pea alati domineerinud kõrgema eluaea poolest . 5. RAHVASTIKUPÜRAMIID Joonis 2 Rootsi rahvastiku püramiid (2011)(11) Rootsis on naisi ja mehi suhteliselt võrdselt . Siiski mida vanemaks saadakse seda suurem vahe tuleb meeste ja naiste domineerimise juures sisse. See on mõjutatud tervisest, mis paraku on naistel parem . Tööealisi inimesi on pürmiidi järgi enam-vähem võrdselt . Mida vanemasse ikka vaatame , seda suuremat rolli hakkab mängima naiste osa . Juba üle 65 aastaste veerge vaadates , näeme silmnähtavalt naiste ülekaalu .Rahvastiku püramiid näitab ka , et sisseränne
JAAPAN 1. Jaapanis elab 126 475 664 inimest. Riigi rahvaarvult on tegu suurriigiga, kuna Jaapan asub maailmas rahvaarvu poolest 10. kohal. Enam-vähem samapalju inimesi nagu Jaapanis elab ka Mehhikos ja Venemaal. 2. Võib öelda, et rahvastik paikneb üpriski ebaühtlaselt, kuna enamus inimkonnast elab rannikualadel, kuna sisemaal asub mitmeid vulkaane. Jaapani keskmine rahvastiku tihedus on 336 inimest ruutkilomeetril. Tihedamini on asustatud muidugi suuremad linnad nagu Tokyo, Yokohama, Kobe, Osaka, Nagoya jne kus inimesi elab ühel ruutkilomeetril üle 700. Hõredamini on asustatud riigi keskmine osa ning samuti riigi kirde osa. ( mida tumedam värv, seda tihedamini on
Millised tuntumad rahvusvahelised firmad on pärit sellest riigist. Kui palju inimesi elab selles riigis? Kas see on suur, keskmine või väikeriik? Leia internetist andmed rahvaarvu muutuste kohta ja joonista rahvaarvu kasvu graafik. Iseloomusta ja analüüsi graafiku abil muutumist selles riigis. Iseloomusta rahvastiku paiknemist valitud riigis: Leia internetist andmed valitud riigi rahvastiku soolis-vanuselise koosseisu kohta. Joonista valitud riigi rahvastikupüramiid. Kui suure osa rahvastikust moodustavad: Kas selle riigi rahvastik vananeb? Milline on meeste ja naiste keskmine eluiga? Kas see on kõrge või madal? Millised on sündimuse ja suremuse näitajad (sealhulgas ka väikelaste suremus)? Milline on viimase 5 aasta jooksul sündinud poiste ja tüdrukute suhe? Kas sündimus on viimastel aastatel suurenenud või vähenenud? Millises demograafilise ülemineku etapis on selle riigi rahvastik? Kui suur osa rahvastikust elab linnades?
Põllumajandus 4,1% 4,6% 2,7% Tööstus 26% 24% 26,3% Teenindus 70% 71,4% 74,5% Tabel 1. SKP jaotumine sektoritesse. Andmete allikas : https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/.html Austraalia SKP elaniku kohta kasvas keskmiselt 2,1 protsenti ajavahemikul 1995- 2015 ning Uus Meremaa kasvas keskmiselt 1,8 protsenti. Eesti keskmine näitaja SKP elaniku kohta on aga 5,4 protsenti, ehk kõrgeim. Hiljutine ülemaailmne majanduslangus mõjus kõige vähem Austraaliale. Eesti ja Uus-Meremaa SKP elaniku kohta langes aga 2008-2009 aastate keskmiselt vastavalt -9,5 ja – 1,1 protsenti. Austraalia puhul jäi majanduslanguse ajal SKP näitaja siiski kergelt plussi, 0,8 protsenti elaniku kohta. Graafikul kujutatud joonisel 2. Growth of GDP per capita, percent change 15.0
moodustavad kogu riigi rahvastikust 28,5%. Nende arvude põhjal saan järeldada, et Peruu rahvastik on veel noor, sest 0-14 aastased moodustavad peaaegu 1/3 kohu rahvastikust. 15-64 aastaste osakaal on kõige suurem (65,1%), kuid see võib peagi muutuda, sest paarikümne aasta pärast on need inimesed jõudnud juba vanasse ikka ja kui noort rahvast (0-14 aastaseid) juurde ei sünni võib juhtuda, et vanemaid inimesi on palju ja noori väga vähe. Sel juhul võib ennustada, et siis on olukord kus rahvastik on vananev. Peruus on mehi ja naisi peaaegu sama palju, mõnes eluaastajärgus on ainult väikesed muudatuse. Kuigi poisse sünnib natukene naistest rohkem tasakaalustub see aastatega. See võib olla tingitus sellest, et meestega juhtub tihedamini õnnetusi kui naistega ja tavaliselt elavad naised meestest mõned aastad kauem. 2009 aasta rahvastikupüramiid iseloomustab arengumaad. 6. AIDS Peruus HIV-i/AIDS-i levik täiskasvanute hulgas on 0,²% mis määrab Peruu maailmas 70. kohale.
TÕRVA GÜMNAASIUM Referaat EL SALVADOR RAHVASTIK Autor: Kristin Laas Juhendaja: Laine Tangsoo Tõrva 2014 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................. ....................3 Üldandmed................................................................................... ....................4 Etniline koosseis.............................................................................
Biogeograafia näidisküsimusi: Millised on peamised puudujäägid teadmistes looduskaitse biogeograafias? Milliste küsimustega tegeleb looduskaitse biogeograafia? Linné puudujääk (Linnean shortfall) looduskaitse biogeograafia üks olulisemaid probleemiasetusi. Teadaolevate ja kirjeldatud liikide arvu (ca 1.7 miljonit) ning eeldatava tegeliku liikide arvu (hinnanguliselt 5 kuni 25 miljonit) vahel on suur tühimik, mistõttu looduskaitselised meetodid ja eesmärgid ei pruugi sugugi reaalsele mitmekesisusele vastata. Kas mitmekesisuse ,,kuumad punktid" on tõepoolest oluliselt mitmekesisemad, või on need paigad lihtsalt mingitel põhjustel paremini läbiuuritud? Wallace'i puudujääk (Wallacean shortfall) lisaks mitmekesisuse hinnangute umbmäärasusele (Linne puudujääk), puuduvad adekvaatsed ja põhjalikud andmed ka liikide globaalse ja lokaalse leviku kohta (seda nii minevikus kui ka olevikus). Samuti ka ekstinktsioonifaktorite geograafilise dünaamika kohta tänapäev
Riigi kuju on põhiliselt ovaalne, minule isiklikult meenutab see mõnglit. Üleval on riigil kaks kitsenevat otsa ning all läheb saar kahest otsast laiemaks ning parema otsa juures on väike saar. Austraalia asendi pikkus-ja laiuskraadid on 11-39 ll ja 104-154 ip ning pealinna geograafilised koordinaadid on 33° 51 S, 151° 12 E. Sydney kaugus Tallinnast on 15 226 km ning ajavahe Eestiga on +9 tundi. ). Rahvaarv, rahvastik ning selle tihedus Alates 1950. aastast on Austraalia rahvaarv tasapisi ja üsna stabiilselt kasvanud ning võrreldes 1950ndate aastatega on praeguseks rahvaarv tõusnud väga märgatavalt. Samasugust jätkuvat rahvaarvu suurenemist ennustatakse ka 2030. aastaks. Kõige suurem kasvutempo oli 1950-1960(2,3%) ning alates sealt hakkas kasvutempo alanema(kuni 1,2%ni.) Austraalia on keskmine riik ning seal elab 22 106 112 inimest(2010). Keskmine rahvastiku tihedus on 2,8 in/km²
Riigi kuju on põhiliselt ovaalne, minule isiklikult meenutab see mõnglit. Üleval on riigil kaks kitsenevat otsa ning all läheb saar kahest otsast laiemaks ning parema otsa juures on väike saar. Austraalia asendi pikkus-ja laiuskraadid on 11-39 ll ja 104-154 ip ning pealinna geograafilised koordinaadid on 33° 51 S, 151° 12 E. Sydney kaugus Tallinnast on 15 226 km ning ajavahe Eestiga on +9 tundi. ). Rahvaarv, rahvastik ning selle tihedus Alates 1950. aastast on Austraalia rahvaarv tasapisi ja üsna stabiilselt kasvanud ning võrreldes 1950ndate aastatega on praeguseks rahvaarv tõusnud väga märgatavalt. Samasugust jätkuvat rahvaarvu suurenemist ennustatakse ka 2030. aastaks. Kõige suurem kasvutempo oli 1950-1960(2,3%) ning alates sealt hakkas kasvutempo alanema(kuni 1,2%ni.) Austraalia on keskmine riik ning seal elab 22 106 112 inimest(2010). Keskmine rahvastiku tihedus on 2,8 in/km²
Norra 1 1 2 2 1 Eesti 38 40 40 40 40 Uus-Meremaa 19 20 20 20 20 LAV 120 128 129 129 129 Tsiili 37 43 44 44 44 6. Rahvastik Rahvaarv on 4 799 300. Rahvastikutihedus on 14,82 in/km². Kuigi ligi pool rahvastikust elab riigi lõunaosas (pealinnas Oslos ja selle ümbruses), ei ole rahvastik koondunud suurematesse linnadesse, vaid jaotub enam-vähem ühtlaselt, kusjuures riigi lõunaosa on tihedamalt asustatud. Asulate all on 0,7% pindalast. Tähtsamad linnad on pealinn Oslo, Bergen, Trondheim ja Stavanger. Norra on üks etniliselt homogeensemaid riike. Norralaste kõrval, kes
on 2,7 ruutkilomeetri kohta. Austraalia lähimad naabrid on Indoneesia, millle rahvastiku tihedus on 131,1 ruutkilomeetri kohta. Ja Uus-meremaa, mille rahvastiku tihedus on 16,3 ruutkilomeetri kohta. Sisemaal on rahvastiku paiknemine väiksem. Austraalia kagu osas on rahvastiku paiknemine suurem. Arvatavasti sellepärast, et Austraalia kirde osa on elamustingimuste poolest parem ja seal on suuremad linnad. Austraalia keskosas on tühermaa, kus on elutingimused halvemad. Rahvastik on kogunenud ookeani ümber. Soolis-vanuseline koosseis Austraalia keskmine eluiga on 78 aastat. Rahvastik on Austraalias vananev. Vananev on see selletõttu, et 15-64 aastaseid inimesi on kõige rohkem ja 0-14 aastaseid kõige vähem ja sellest saab järeldada, et rahvastik on vananemas 0-14 aastaseid: 18,6% (mehi 2,026,975 /naisi 1,92 3,828) 15-64 aastaseid: 67,9% (mehi 7, 318,74 3/ naisi 7,121,61)
Hugo Treffneri Gümnaasium XXXXX Uus-Meremaa pärismaiste konnade väljasuremine ja kaitse Referaat Juhendaja: XXXX Tartu 2009 Sisukord SISUKORD..............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................................................4 1.KONNADE LÜHITUTVUSTUS........................................................................................................................5 1.1.PÄRISMAISED KONNAD....................................................................................................................................5 1.1.1.Archey konn.........................................
Millised on selle riigi suurimad linnad? Linn on asula, kus elab üle kahekümne inimese. Linnades elab 93% (2010) rahvastikust, suurimad linnad on Reykjavik, Kopavogur ja Akureyri. Kõik on Tallinnast väiksemad. https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ic.html e) Lisa ka kaardid- rahvastiku tiheduse ja suurimate linnade kohta. http://www.stockmapagency.com/Population_Map_Iceland_C-Icel-2007-Pop.php 3.Joonista antud riigi rahvastikupüramiid. Püramiid tuleb ise joonistada. Abi saad http://web.zone.ee/geograafia/#C2 Selleks, et rahvastikupüramiide omavahel võrrelda , tuleks nad väljendada protsentides. http://www.statice.is/?PageID=1179&src=/temp_en/Dialog/varval.asp? ma=MAN09010%26ti=Population+projection+by+age+and+sex+2012%2D2060+++++++++ +++%26path=../Database/mannfjoldi/mannfjoldaspa2010/%26lang=1%26units=Fj%F6ldi 4.Iseloomusta riigi rahvastikupüramiidi järgmise kava alusel:
Eesti linnade rahvastikupüramiidi võrdlus (kopeeri rahvastikupüramiidid kastidesse) Türi rahvastikupüramiid 2013 30 111 61 177 104 173 122 231 128 190
Samuti on Põlvas Orajõgi, mis algab Võrumaalt, läbib Põlva linna ning suubub Ahja jõkke. Linn paikneb väiksemate järvede lähistel nagu näiteks Viira järv, Mustjärv, Sanksaarõ järv ja Palojärv. Põlva läheduses on palju metsaala ning põlde. Põlva asetseb Otepää kõrgustiku ja Kagu-Eesti lavamaa vahel. Linn ise on teiste Eesti linnadega võrreldes suhteliselt mägine. RAHVASTIKU ISELOOMUSTUS Põlva rahvastikupüramiid 2014 85 ja vanemad 80-84 75-79 70-74 65-69 60-64 55-59 50-54 Mehed 45-49 Naised 40-44 35-39 30-34
Samuti on Põlvas Orajõgi, mis algab Võrumaalt, läbib Põlva linna ning suubub Ahja jõkke. Linn paikneb väiksemate järvede lähistel nagu näiteks Viira järv, Mustjärv, Sanksaarõ järv ja Palojärv. Põlva läheduses on palju metsaala ning põlde. Põlva asetseb Otepää kõrgustiku ja Kagu-Eesti lavamaa vahel. Linn ise on teiste Eesti linnadega võrreldes suhteliselt mägine. RAHVASTIKU ISELOOMUSTUS Põlva rahvastikupüramiid 2014 85 ja vanemad 80-84 75-79 70-74 65-69 60-64 55-59 50-54 Mehed 45-49 Naised 40-44 35-39 30-34
Euroopast. Maroko riik Maroko pealinn on Rabat 1,77 miljonit elanikku(2010). Suurim linn on Casablanca. Pindala: 446 550 km² Rahvastik: berberid Riigikeeled: aaraabia ja berberi keeled, ärikeeleks prantsuse keel. Rahaühik dirham (MAD) Naaberriigid: Mauritaania, Alzeeria. Riigikord: konstitutsiooniline monarhia. Religioon: idislam, 97,8% elanikest on muslimid. Peamised majandusharud: nafta, maagaas, puuvill ja turism. Rahvastik Rahvaarv 33 757 000 (2007) Rahvaaru poolest 38. kohal, sarnase rahvaarvuga on Kanda, Iraak, Afganistan ja Nepaal. Tegu on küllatki suure riigiga rahvaarvu poolest. Rahvastiku tihedus 75,6 in/km² Oodatav rahvaarv 2025.aastaks 42 000 000 Rahvastiku paiknemine ja linnastumine Maalt linna suundumine Kõige tihedam kasvab, aastaks 2025 on on asustus linnastunud prognoositav linnastumis rannikualadel
Suurim linn on pariis, kus elab 2,2 miljonit inimest ja järgmised on Marseille, kus elab 852 395 inimest ja Lyon 480 660 inimest. http://liisikongo.weebly.com/8-linnastumine-prantsusmaal.html e) Lisa ka kaardid- rahvastiku tiheduse ja suurimate linnade kohta. Suurimad linnad: http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/prantsusmaa_liina.html Rahvastiku tiheduse kaart: http://liisikongo.weebly.com/8-linnastumine-prantsusmaal.html 3.Joonista antud riigi rahvastikupüramiid. Püramiid tuleb ise joonistada. Abi saad http://web.zone.ee/geograafia/#C2Selleks, et rahvastikupüramiide omavahel võrrelda , tuleks nad väljendada protsentides. http://www.nationmaster.com/country/fr-france/Age-_distribution 4.Iseloomusta riigi rahvastikupüramiidi järgmise kava alusel: a) Kui suure osa rahvastikust moodustavad lapsed (alla 15 aasta), tööealised (15-65 aastased) ja vanemaealised (üle 65 aastased)? · 0-14 aastat: 18.7% · 15-64 aastat:63,9% · 65... aastat:17,4%
.. Tartu 2015 SISUKORD: 1. GEOGRAAFILINE ASEND.................................................................................. 3 2. LÄHIS-IDA SUURREGIOON............................................................................... 4 3. ARENGUTASEME NÄITAJAD.............................................................................6 4. MAJANDUSORGANISATSIOONID......................................................................7 5. RAHVASTIK..................................................................................................... 8 6. LINNASTUMINE............................................................................................... 9 7. ENERGIAMAJANDUS...................................................................................... 10 8. PÕLLUMAJANDUS.......................................................................................... 11 9. METSAMAJANDUS.................................................
Uus-Meremaa Konstitutsiooniline Akt 1852.a. Uus-Meremaa Valimisseadus 1927.a. Westminsteri 1931.a.statuudi mõningate jagude vastuvõtmise akt. [25 november 1947.a.] [Uus-Meremaa 1950.a.akt] Uus-Meremaa New Zealand Aotearoa Pindala 268,046 ruutkilomeetrit. Elanikke 3.389.000 (1990.a.). Iseseisvus 1931.a. Rahvuspüha 6.veebruar, Waitangi päev (1840.a. maoorid tunnistasid selle lepinguga Briti ülemvõimu). 1907.a. dominiooni staatuses. Peale Westminsteri statuudi aktsepteerimist sai 1947.a. täieliku iseseisvuse. Uus- Meremaa esimesest põhiseaduslikust 1852.a. Konstitutsioonilist Aktist on tänapäevaks [82 paragrahvist oli viimati (1960) 19 paragrahvi.] jõus enamus paragrahve kaotanud jõu ja asendatud uutega, mis on vastu võetud kas Inglise või oma parlamendi poolt. Paljud eluvaldkonnad ei ole reguleeritud normatiivaktidega, vaid tavadega – konstitutsiooniliste kokkulepetega. Hümn: “God Defend New Zealand”(„Jumal ka
98a, Leedus 74.90a ja Eestis 72.82a. Suur oletatav eluiga on ka Euroopa väikeriikides nagu Andorra ja San-Marino. Eestiga võrreldes võib öelda, et Colombia on selle teguri poolest Euroopa tasemel. 8. Erilisi probleeme AIDS-iga ei ole. Colombias on see näitaja 0,6% rahvaarvu kohta. Eestis on see protsent isegi suurem, kuid osades Aafrika riikides on näitaja hämmastav, ligi 10-25% riigi rahvaarvu kohta! 9. 2000. aasta rahvastikupüramiid iseloomustab Üleminekuetappi. Püramidiist on näha, et Colombias on suur sündimus ning väga väike suremus. Ülekaalus on alla 15-aastased lapsed. 20- 40 aastaste hulk on üsna ühesugune ning alates 40 eluaastast hakkab täiskasvanute ning vanurite hulk vähenema. Soolise jaotuse poolest on püramiid üsna sümmeetriline. 2020. aasta rahvastikupüramiidis võib näha, et alla 15-aastaste alaealiste osakaal on vähenenud ning tõusnud on 15-64 aastaste arv. Samuti on pisut rohkem vanureid
ROK - Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) on olümpialiikumise kõrgeim organ.ROK on rahvusvaheline, mitteriiklik, mittetulunduslik, piiramatu kestusega, juriidilise isiku staatusega assotsiatsioonivormis organisatsioon, millele kuulub kõrgeim võim olümpialiikumises.Rahvusvaheline Olümpiakomitee peakorter asub Sveitsis Lausanne'is.ROK asutati Pariisis 23. juunil 1894. aastal Pierre de Coubertini algatusel. Algkooseis oli 14- liikmeline ja esindatud oli 12 riiki (Suurbritannia, Argentina, Belgia, Ungari, Kreeka, Itaalia, Uus-Meremaa, Venemaa, USA, Prantsusmaa, Tsehhi ja Rootsi. Siin on nimekiri kõikidest rahvusvahelisest organisatsioonidest, kus Egiptus on/oli: ABEDA, ACCT, AfDB, AFESD, AMF, AU, BSEC, CAEU, COMESA, EBRD, FAO, G-15, G-24, G-77, IAEA, IBRD, ICAO, ICC, ICCt ICRM, IDA, IDB, IFAD, IFC, IFRCS, IHO, ILO, IMF, IMO, Interpol, IOC, IOM, IPU, ISO, ITU, LAS, MIGA, MINURSO, MONUC,
1995 17,975,634 2000 19,053,186 2005 20,232,346 2010 21,515,754 2015 22,751,014 2020 23,938,599 2025 25,053,669 Kasvutempo ei ole väga muutunud. Alates 1950. aastast on Austraalia rahvaarv tasapisi ja üsna stabiilselt kasvanud. Enamvähem on iga viie aastaga rahvaarv kasvanud umbes miljoni inimese võrra.. Rahvastik hakkab kiiremini kasvama, 2050-ks aastaks on Austraalia rahvaarv kasvanud juba üle 29 000 000 inimese. 4. Analüüsi, mis tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb. Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon Sündide Sündimus Surmade Suremus Loomulik Rahvaarvu Rändesaldo Migrantide arv () arv () iive () kasv (%) () üldarv Austraalia 270351 12,3 152788 6,9 0.53 1,13 6 131000
rootsi kroon. Rootsi on konstitutsioonilise monarhiaga unitaarriik, riigipeaks on piiratud võimuga kuningas või kuninganna, kellel on esindusfunktsioon. Trooni pärib kuningapaari esiklaps. Seadusandlik organ on ühekojaline parlament e. Riigipäev, mille liikmed valib 4 aastaks rahvas. Valitsusjuhi e. riigiministri kinnitab Riigipäeva esimehe ettepanekul parlament. Kehtib 1975.a. põhiseadus, mida uuendati viimati 1991.aastal. Keskmine asustustihedus on 20 in/km2. Rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt ja asustustihedus väheneb põhjasuunas. Linnades elab üle 80% rahvastikust. Üle 200 000 elanikuga linnu on 3: Stockholm, Göteborg, Malmö. Ajalooline vähemusrahvus on riigi põhjaosas elavad saamid. 2004.a. oli välismaalaste hulk rahvastikust 5,3%. II MS ajal ja vahetult pärast seda saabus Rootsisse kümneid tuhandeid põgenikke teistest Põhjamaadest ja Baltimaadest. Rootsi rahvastik vananeb.
Paljud uuringud on tõestanud, et aktiivne rekreatsioon on seiklusturismi integreeritud osa. Mõlemad sisaldavad spetsiaalseid oskusi nõudvaid tegevusi vabas õhus , kuid erinevusteks võib pidada tahtliku riski otsimist ja lõpptulemuse ebakindlust seiklusturismi puhul. Teadlased on seiklused veel jaotanud kaheks: riski otsivad seiklused ja seiklused, mis otsivad teadmisi ja kogemusi. Selle jaotuse aluseks on võetud Maslow vajaduste püramiid. Maslow püramiid põhineb asjaoludele, et madalamad vajadused peavad olema täielikult rahuldatud enne, kui pöördutakse kõrgemate poole. Seiklusturismi kontekstis võib seda tõlgendada, et saavutades oma kindlustundest lähtuvad vajadused, on inimesed vastuvõtlikud teatud riskile ja ohule, et rahuldada kõrgemaid saavutamisvajadusi. Loomulikult ei hülga seiklejad täielikult oma ohutust, et jõuda kõrgemate tasemeteni. Teadlased Ewert ja Hollenhorst toovad välja, et kuigi
SISSEJUHATUS Ajaloos tuntud näljahädad olid määratud geograafiliselt (näiteks madalate saakidega piirkonnas), kuid tänapäevases majanduslikult integreeritud maailmas on need määratud majanduslikult madala tootlikkuse ja sissetulekuga. Näljahäda esineb nii maaelanike seas, kes ei suuda piisavalt toota, kui ka linnaelanike hulgas, kes ei jõua toitu piisavalt osta. Probleem nr 1. Nälg on üks suuremaid globaalprobleeme. Kuigi maailmas on piisavalt põllumajandusmaad ning toitu toodetakse piisavalt, et inimkond ära toita, pole suudetud viimase aastasajaga näljahäda kaotada. Toidu kättesaadavusega on arengumaades olukord viimastel aastakümnetel üldiselt paranenud, kuid siiski mitte kõikjal. Üle 800 miljoni inimese elab vajalike kalorite puuduses, sealhulgas on 192 miljonit last pidevalt alatoitunud. Aastas sureb nälga 40 miljonit inimest, sealhulgas 6 miljonit. Peamiseks probleemiks on toidu kättesaadavus Aafrikas, peamiselt Sahara kõrbest lõunasse jäävatel ala
Rahvastiku paiknemine Prantsusmaa keskmine rahvastiku tihedus on 2009 aasta andmete järgi 100,08 elanikku ruutkilomeetri kohta. Kui seda arvu võrrelda Eesti rahvastiku tihedusega, siis näeme, et see on tunduvalt suurem. Eesti rahvastiku tihedus 2009 aasta järgi on 30,07 elanikku ruutkilomeetri kohta.Umbes sama suure rahvastiku tihedusega on ka Türgi 99,65 ja Austria 99,59 kuigi Austria on pindalalt palju väiksem kui Prantsusmaa. Prantsusmaa rahvastik on tihedam mereäärsetes paikades. Eriti tihe asustus on pealinnas Pariisis ja selle ümbruses ning Vahemere äärses piirkonnas kuna seal on elutingimused soodsamad. Nt: Parem töö ja elukoht. Rahvaarvu kasv Prantsusmaa rahvaarv praegusel hetkel kasvab, sest sündimus on riigis suurem kui suremus. Kui laste juurdekasv rohkelt väheneb, siis võib Prantsusmaa iive muutuda negatiivseks ehk suremus oleks suurem kui sündimus. Selle tagajärjeks on rahvavananemine. Keskmiselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
