küberneetika, matemaatiline kommunikatsiooniteooria, lingvistika, semiootika, dokumentalistika, informatsiooniteooria, kognitoloogia jne. Paljud akadeemilised distsipliinid uurivad informatsiooni erinevaid aspekte: Loodusteadused- Uurivad meid ümbritsevat looduslikku maailma Sotsiaalteadused- Inimeste poolt loodud maailma Humanitaar- ja kunstiteadused- inimeste loomingu sisu ja konteksti. 6. Infoteaduse arenguetapid ja neile iseloomulikud tunned Vastus: 1958-1977- Peamiste uurimisvaldkondade kujunemine, piiride ja seoste määratlemine teiste teadusaladega, esialgne uvi “infokülluse” fenomeni uurimisele teaduse ja tehnika valdkonnas, uuringud laienesid ärivaldkonda, humanitaarteadustesse, õigusteadustesse jt valdkondadesse, mitmeid olulised teaduskonverentsid, avaldati kirjutisi infoteaduse identiteedi probleemide lahendamisest. 1980ndada aastad- Keskendumine kasutajauuringutele, infoteaduse identiteedi otsing jätkub,
loodusnähtuste, Maa siseehituse ja jätkuvalt Maad Geofüüsika Liitu (International Union of Geodesy and vormivate protsesside uurimisel. Teiste geoteaduste Geophysics - IUGG), mis asutati peale Esimest tulemused võimaldavad omakorda erinevate protsesside Maailmasõda 1919. a IUGG vastutusalas on järgnevate geodeetilist modelleerimist. Tänapäeval on geodeesia uurimisvaldkondade rahvusvaheline koordineerimine: kõige suuremaks koostööpartneriks kujunenud Maa kuju, Maa gravitatsiooniline ja magnetiline väli, Maa geofüüsika. Teatavates uurimisteemades on ja tema osade dünaamika, Maa siseehitus, tektoonilised distsipliinidevahelised piirid koguni asjaosaliste endi nähtused, vulkanism, magma ja kivimite moodustumine, veeringlus (k.a. lumi ja jää selle protsessi osana), - Sektsioon III
e) kaitseseisund,soov kaitsta meeskondanegatiivse inormatsiooni eest. 32. Juhtimisfunktsioonid. Planeerimine,Organiseerimine,Eestvedamine ja Kontroll. 33. Humanistlik e. Käitumuslik koolkond. Tekkis vastuseks teaduslikule juhtimisele.Rajaja Hugo Münsterberg.Põhilsed ideed: 1) Tõstab juhtimises oluliste teguritena esile kommunikatsiooni,grupidünamika,motivatsiooni,eestvedamise; 2) selgitab käitumise uuringute tulemuste rakendamise võimalusi; 3) koondab ühte mitmete uurimisvaldkondade tulemused,nagu juhtimine,psüholoogia,sotsiologia,antropoloogia,majandusteooria; 4) rõhutab organisatsiooni liikmete kui aktiivse ressursi tähtsust passiivse töövahendi asemel. 34. Ootuste teoria Esitas 1964 a. Victor Wroom.Vaatles motivatsiooni kui valikute tegemise protsessi.Selle teooria järgi teevad inimesed töö juures vastavalt motivatsioonile erinevaid otsuseid oma käitumise kohta.Ootustel põhineva motivatsiooni ja ergutamise loogika on,et
Liigitamise kriteeriumid. Teaduse klassifitseerimisel on peamine jaotuse alus uurimisobjekt, samuti aspekt, millest seda objekti vaadeldakse. Liigituse problemaatilisus. Kasvatusteaduse valdkond on väga lai ning selle teaduse objektiks olevad nähtused kuuluvad ühtlasi ka teiste teaduste uurimisalasse. Teaduste integratsioon Diferentsiatsioon. Teaduste eristamine ehk diferentseerumine on toimunud pika ajaloo vältel nii sisuliselt kui ka institutsionaalselt Koos uurimisvaldkondade eristumisega on tekkinud ka vastavaid asutusi ülikoole ja uurimisasutusi. Kasvatusteaduse kui teadusala staatust saab proovile panna, uurides, kui meelsasti võtavad teised teadusalad kuulda selle sõnumit. Integratsioon. Uued uurimisvaldkonnad. On hakanud tekkima ka nähtus, millest räägitakse kui teaduste integreerumisest, ühinemisest. Selleni on viinud maailma vaevavad rasked probleemid, mille lahendamiseks ei piisa enam üksikute, omaette tegutsevate
Too esile avatud ja suletud perioodile omased tunnused. • Avatud perioodid (nt 1927-1940 ja alates 1991): – Uute meetodite ja uurimisallikate otsingud; – Mõistete ja teoreeHliste lähtealuste sõnastamine; – Teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus; • Suletud (spetsialiseeruvad) perioodid (nt 1901-1927 ja nõukogude periood): – Ühe uurimissuuna ja –meetodi eelistamine; – Selged piirid uurimisobjekHde ja uurimisvaldkondade vahel; spetsialiseerumine; – Teooria viimistlemine; 25. Iseloomusta kolme L. Honko žanriteoreetilist postulaati ja neist tulenevaid järeldusi. 1. Teema allub žanri spetsiifikale: a. Erinevatel teemadel on sama žanri piires ühisjooni; b. Sama teema avaldub erinevates žanrites erinevalt; 2. Žanr määrab kommunikatsiooni piirid: a. Žanris antakse edasi vaid teatud liiki sõnumeid; b. Žanrite vahel on tööjaotus; 3. Žanr eeldab žanrisüsteemi olemasolu: a
Jaago järgi) ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. Too esile avatud ja suletud perioodile omased tunnused. · Avatud perioodid (nt 1927-1940 ja alates 1991): Uute meetodite ja uurimisallikate otsingud; Mõistete ja teoreeHliste lähtealuste sõnastamine; Teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus; · Suletud (spetsialiseeruvad) perioodid (nt 1901-1927 ja nõukogude periood): Ühe uurimissuuna ja meetodi eelistamine; Selged piirid uurimisobjekHde ja uurimisvaldkondade vahel; spetsialiseerumine; Teooria viimistlemine; 25. Iseloomusta kolme L. Honko zanriteoreetilist postulaati ja neist tulenevaid järeldusi. 1. Teema allub zanri spetsiifikale: a. Erinevatel teemadel on sama zanri piires ühisjooni; b. Sama teema avaldub erinevates zanrites erinevalt; 2. Zanr määrab kommunikatsiooni piirid: a. Zanris antakse edasi vaid teatud liiki sõnumeid; b. Zanrite vahel on tööjaotus; 3. Zanr eeldab zanrisüsteemi olemasolu: a. Zanritel on erinevad funktsiooid; b
interdistsiplinaarsus, välitööde osakaalu suurenemine, refleksiivsus, toimusid uute meetodite ja uurimisallikate otsingud, mõistete ja teoreetiliste lähtealuste sõnastamine, teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus. Tunnused: kõik võimalused olid avatud, võis teha ise otsuseid;; Suletud periood (nt nõukogude periood): domineerib filoloogiline suund, eelistati ainult ühte uurimissuuna ja meetodit, olid selged piirid uurimisobjektide ja uurimisvaldkondade vahel, toimus spetsialiseerumine. 1940. aastal jagati ERM etnograafiamuuseumiks ja kirjandusmuuseumiks, ERAst sai kirjandusmuuseumi rahvaluule osakond. 1947 asutati Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut (KKI) ja selle juurde folkloristika sektor; 1978 lisandus etnomusikoloogia sektor. Tunnused: oli tsensuur, toimus suur kontroll kõige tehtava/uuritava üle 22. Iseloomusta kolme L. Honko zanriteoreetilist postulaati ja neist tulenevaid järeldusi.
Soome: 80 lk, 1930ndatel. 24. Kirjelda ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. Too esile avatud ja suletud perioodile omased tunnused. Avatud: uute meetodite ja uurimisallikate otsingud, mõistete ja teoreetiliste lähtealuste sõnastamine, teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus. Nt välitööde osakaalu suurenimine. Suletud: ühe uurimissuuna ja meetodi eelistamine, selged piirid uurimisobjektide ja uurimisvaldkondade vahel, spetsialiseerumine, teooria viimistlemine. Nt institutsioonide hargnemine, ei tohtinud usundeid uurida. 25. Nimeta, missugustel varasematel folkloorižanritel on [P. Voolaiu artikli põhjal] ühisosa tänapäevaste koolilaste Facebook’i ahelpostitustega. Kettkirjad, tavakirjad, sõbra- ja salmialbumid, õudus- ja hirmujutud, naljad, folkloori lühivormid. 26. Iseloomusta kolme L. Honko žanriteoreetilist postulaati ja neist tulenevaid järeldusi. 1
folkloristikas. 24.1. Avatud perioodid (nt 1927-1940; alates 1991) - Uute meetodite ja uurimisallikate otsingud - Mõistete ja teoreetiliste lähtealuste sõnastamine - Teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus 24.2. Suletud (spetsialiseeruvad) perioodid (nt 1901-1927, nõukogude periood) - Ühe uurimissuuna ja meetodi eelistamine - Selged piirid uurimisobjektide ja uurimisvaldkondade vahel; spetsialiseerumine - Teooria viimistlemine 25. Iseloomusta kolme L. Honko zanriteoreetilist postulaati ja neist tulenevaid järeldusi. 25.1. Teema allub zanri spetsiifikale: - Erinevatel teemadel on sama zanri piires ühisjooni - Sama teema avaldub erinevates zanrites erinevalt 25.2. Zanr määrab kommunikatsiooni piirid: - Zanris antakse edasi vaid teatud liiki sõnumeid
2. Adaptiivne ehk kohanev õppimine - Standardiseeritud ärimudelid, madal ebakindlus ja stabiilne keskkond viivad imiteerimisteni – institutsionaalne teooria; IMMITEERIMINE Juhi töö: • Turundus – mida inimesed tahavad osta, miks, mis hinnaga, … • Strateegia – kuhu paika panna pikaajalised eesmärgid … • Personal – kuidas inimesi paremini tööle saada, mis inimesi motiveerib … JUHTIMISTEADUS • Management ei ole distsipliin vaid erinevate uurimisvaldkondade kokkupuutepunkt. • Management on multidistsiplinaarne valdkond (esimesed olid antropoloogid, sotsioloogid, psühholoogid) “organizational research relies heavily on borrowed concepts and theories from neighboring disciplines such as psychology and sociology” ONTOLOOGIA – olemisõpetus Kas sotsiaalsed objektid (organisatsioon, struktuur, projekt, võimekus, motivatsioon jne.) eksisteerivad objektiivselt reaalsuses või on inimese poolt kunstlikult/mõttes loodud
folkloristikas. 24.1. Avatud perioodid (nt 1927-1940; alates 1991) - Uute meetodite ja uurimisallikate otsingud - Mõistete ja teoreetiliste lähtealuste sõnastamine - Teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus 24.2. Suletud (spetsialiseeruvad) perioodid (nt 1901-1927, nõukogude periood) - Ühe uurimissuuna ja meetodi eelistamine - Selged piirid uurimisobjektide ja uurimisvaldkondade vahel; spetsialiseerumine - Teooria viimistlemine 25. Iseloomusta kolme L. Honko zanriteoreetilist postulaati ja neist tulenevaid järeldusi. 25.1. Teema allub zanri spetsiifikale: - Erinevatel teemadel on sama zanri piires ühisjooni - Sama teema avaldub erinevates zanrites erinevalt 25.2. Zanr määrab kommunikatsiooni piirid: - Zanris antakse edasi vaid teatud liiki sõnumeid
Arheoloogia ajalugu Renessanssi ajal olid arheoloogid antiikkunsti uurijad-eksperdid. Ajalugu kui teadus hakkas kujunema valgustusajastul 17.-18. sajandil. Arheoloogia omandas oma tänapäevase mõiste 19. sajandil. Arheoloogia jagunemine perioodide järgi (Arheoloogiline periood algab u. 2,6 milj. a. tagasi.) Esiaja arheoloogia Klassikaline arheoloogia Keskaja arheoloogia Uusaja arheoloogia Arheoloogia jagunemine uurimisvaldkondade järgi Linnaarheoloogia Asustusarheoloogia Majandusarheoloogia Arhitektuuriarheoloogia Religiooniarheoloogia Surmaarheoloogia Militaararheoloogia Arheoloogia jagunemine uurimiskeskondade järgi Allveearheoloogia Koobastearheoloogia Aeroarheoloogia Arheoloogia allikad Kinnismuistised Kinnismuistis on objekt looduses, mis on tekkinud inimese tegevuse tagajärjel. Kinnismuistisel on kultuurkiht
– Mõistete ja teoreetiliste lähtealuste sõnastamine; – Teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus; Konstruktivism; Läbimurre liigikeskselt lähenemiselt alternatiivsetele käsitlustele; Tänapäeva rahvaluule lülitumine rahvaluuleteooriasse; Interdistsiplinaarsus; Välitööde osakaalu suurenemine; • Suletud (spetsialiseeruvad) perioodid (nt 1901-1927 ja nõukogude periood): – Ühe uurimissuuna ja –meetodi eelistamine; – Selged piirid uurimisobjektide ja uurimisvaldkondade vahel; spetsialiseerumine; – Teooria viimistlemine; – Domineerib filoloogiline suund; sh tüpoloogiline lähenemine ja tekstikriitika; 25. Nimeta, missugustel varasematel folkloorižanritel on [P. Voolaiu artikli põhjal] ühisosa tänapäevaste koolilaste Facebook’i ahelpostitustega. Folkloristlikust vaatepunktist on ahelpostitustel hoomatav ühisosa varasematest aegadest tuntud ahel-, kett- ehk õnnekirjade või õnnekettidega. Rikkalike
Fond toetas teadusuuringuid infoteaduse vallas. Infoteaduse evolutsioon Ameerika Ühendriikides toimus suures osas tänu valitsuse toetusele. Bushi oluline roll seisnes selles, et ta aitas tähelepanu juhtida infoprobleemidele ja sellega infoteaduse arengule oluliselt kaasa aidata. 9 5. Infoteaduse arenguetapid. Infoteaduse arengut võib vaadelda kolme etapina: I ETAPP 1958-1977 Peamiste uurimisvaldkondade kujunemine. Piiride ja seoste määratlemine teiste teadusaladega. Esialgne huvi täielikult ,,infoülekülluse" fenomeni uurimisele teaduse ja tehnika valdkonnas. Uuringud laienesid ärivaldkonda, humanitaarteadustesse, õigusteadustesse jt valdkondadesse. Mitmed olulised teaduskonverentsid, avaldati kirjutisi infoteaduse identiteedi probleemi lahendamisest. Teedrajavad publikatsioonid: · B.C.Brookes The fundamental problem of information science · W
Teised seevastu on väärtõlgenduste vastu võitlemises aktiivsemad. Üldine seisukoht on, et teadlased peaksid vastutama kui nad ei ole suutnud hoiatada otsustajaid (nt poliitikuid) negatiivsete tagajärgede osas, mis võivad uuringust saadud teadmisi rakendades tekkida. Viimastel aastatel on teadlased üha enam pidanud vajalikuks arendada oskusi meediaga suhtlemisel, et parandada uurimustulemuste korrektset kasutamist. Kuna avalikkuse huvi on suurenenud käitumuslike teadusharude uurimisvaldkondade vastu kutsutakse teadlasi ka üha sagedamini ka uurimustulemusi selgitama erinevates meediakanalites (ajakirjades, ajalehtedes, raadio- ja telesaadetes). Kasulikku lugemist teadlastele, kes on huvitatud oma uurimustulemuste edastamisest massimeediakanalite kaudu võib leida järgmisest kolmest teosest: Gasteli Presenting Science to the Public (1983), Goldstein Handbook for Science Communication (1986) ja Miller The Scientist`s Responsibility for Public Information (1979). Kokkuvõte
Too esile avatud ja suletud perioodile omased tunnused. Avatud perioodid (nt 1927-1940 ja alates 1991): – Uute meetodite ja uurimisallikate otsingud – Mõistete ja teoreetiliste lähtealuste sõnastamine – Teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus Suletud (spetsialiseeruvad) perioodid (nt 1901-1927 ja nõukogude periood): – Ühe uurimissuuna ja –meetodi eelistamine – Selged piirid uurimisobjektide ja uurimisvaldkondade vahel; spetsialiseerumine – Teooria viimistlemine Suletud periood: 1940-1980. aastad • Domineerib filoloogiline suund; sh tüpoloogiline lähenemine ja tekstikriitika; • Folkloori fundamentaalväljannete ettevalmistamine MEA sarjas: – Hiiu- ja vägilasmuistendid 1-3. MEA II (1959; 1963; 1970) – Vana Kannel 5-6. MEA I (1985; 1989) – Eesti vanasõnad 1-4. MEA III (1980-1988)
Kirjelda ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. Too esile avatud ja suletud perioodile omased tunnused. Avatud perioodid (nt 1927-1940): uute meetodite ja uurimisallikate otsingud, mõistete ja teoreetiliste lähtealuste sõnastamine, teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus. Suletud (spetsialiseeruvad) perioodid (nt 1901-1927): ühe uurimissuuna ja meetodi eelistamine, selged piirid uurimisobjektide ja uurimisvaldkondade vahel; spetsialiseerumine, teooria viimistlemine. Suletud periood: 1940-1980. aastad: domineerib filoloogiline suund; sh tüpoloogiline lähenemine ja tekstikriitika, folkloori fundamentaalväljannete ettevalmistamine MEA sarjas: hiiu- ja vägilasmuistendid 1-3. MEA II (1959; 1963; 1970), Vana Kannel 5-6. MEA I (1985; 1989), Eesti vanasõnad 1-4. MEA III (1980-1988). Avatud periood: kontekstikesksed uurimused alates 1990. aastatest:
Siiski on tegemist ka teistsuguse kvalifikatsiooniga. Kuigi minu poolt pakutavad mudelid pole veel muidugi proovitud pole nad päriselt uued eelnevalt formuleerimata konstruktsioonide mõttes. Pigem esindavad nad igas planeeritud uurimiskavas mõisteliste elementide integratsiooni, mida on järjestikku rakendatud ökoloogiliste süsteemide teoorias alates selle esialgsest formuleerimisest 70ndatel aastatel. Seepärast on enne konkreetsete mudelinäidiste esitamist üksikute uurimisvaldkondade uurimiseks vaja lugeja jaoks kokku võtta põhielemendid sellest, mida ma nimetan bioökoloogiliseks paradigmaks. Selle paradigma määratlevad omadused kõige värskemal kujul sisalduvad kahes järgmises väites: Väide 1. Eriti oma varastes arengu järkudes ja suurel määral läbi kogu elu leiab inimese areng aset üha keerukamate vastastikuste mõjutusprotsesside kaudu aktiivse areneva biopsühholoogilise inimorganismi ning tema vahetu ümbruse, isikute, esemete ja sümbolite vahel
kui ilmusid esimesed kirjalikud allikad 5000 a tagasi. Viimase 20-30 aastaga on arheoloogid Euroopas kaevanud kõige enam keskaegseid muistiseid. Samuti uuritakse palju I ja II maailmasõja aegseid muistiseid, et saada uusi teadmisi, mis kirjanduses ei kajastu. Arheoloogia jagunemine perioodide järgi 1) Esiaja arheoloogia 2) Keskaja arheoloogia 3) Uusaja arheoloogia 4) Kassikaline arheoloogia (Kreeka-Rooma arheoloogia) Arheoloogia jagunemine uurimisvaldkondade järgi 1) Linnaarheoloogia 2) Asustusarheoloogia 3) Majandusarheoloogia 4) Arhitektuudiarheoloogia 5) Riigiooniarheoloogia (piibliarheoloogia, kristlik arheoloogia, islamiarheoloogia) 6) Surmaarheoloogia (haudade uurimine) 7) Militaararheoloogia Arheoloogia uurimiskeskkonna järgi 1) Allveearheoloogia (sõidukid/hooned, mis on üleujutuste tagajärjel kadunuks jäänud) 2) Koobastearheoloogia
Liigitamise kriteeriumid. Teaduse klassifitseerimisel on peamine jaotuse alus uurimisobjekt, samuti aspekt, millest seda objekti vaadeldakse. Liigituse problemaatilisus. Kasvatusteaduse valdkond on väga lai ning selle teaduse objektiks olevad nähtused kuuluvad ühtlasi ka teiste teaduste uurimisalasse. Teaduste integratsioon Diferentsiatsioon. Teaduste eristamine ehk diferentseerumine on toimunud pika ajaloo vältel nii sisuliselt kui ka institutsionaalselt Koos uurimisvaldkondade eristumisega on tekkinud ka vastavaid asutusi ülikoole ja uurimisasutusi. Kasvatusteaduse kui teadusala staatust saab proovile panna, uurides, kui meelsasti võtavad teised teadusalad kuulda selle sõnumit. Integratsioon. Uued uurimisvaldkonnad. On hakanud tekkima ka nähtus, millest räägitakse kui teaduste integreerumisest, ühinemisest. Selleni on viinud maailma vaevavad rasked probleemid, mille lahendamiseks ei piisa enam üksikute, omaette tegutsevate teadusvaldkondade
3) toob välja rea tähtsaid põhimõtteid, mis on organisatsiooni tegevuses kasulikud; 4) rõhutab töötasu tähtsust töötajate ergutamisel Käitumislik käsitluse. bihevioristlik 1) tõstab juhtimises oluliste teguritena esile kommunikatsiooni, grupidünaamika, motivatsiooni, eestvedamise; 2) selgitab käitumise uuringute tulemuste rakendamise võimalusi; 3) koondab ühte mitmete uurimisvaldkondade tulemused, nagu juhtimine, psühholoogia, sotsioloogia, antropoloogia, majandusteooria; 4) rõhutab organisatsiooni liikmete kui aktiivse ressursi tähtsust passiivse töövahendi asemel Kvantitatiivne käsitlus 1) pakub praktilisi abivahendeid otsustamisel; 2) arendab kvantitatiivseid töövahendeid kaupade ja teenuste tootmise juhtimiseks (operatsioonide analüüs ja juhtimine);
Arheoloogia jagunemine perioodide järgi: · Esiaja arheoloogia · Keskaja arheoloogia · Uusaja arheoloogia · Klassikaline arheoloogia Arheoloogid ei kaeva dinosauruseid, kaevatakse neid asju, mis on inimeste ajast. 2,6 miljonit aastat tagasi ilmusid esimesed tööriistad. 5000 aastat tagasi ilmusid esimesed kirjavärgid. Keskaja arheoloogia on väga oluline, sest kirjalikke allikaid on sellest ajast väga vähe. Arheoloogia jagunemine uurimisvaldkondade järgi: linna, asustus, majandus, arhitektuuri, religiooni, surma ja militaar. Surmaarheoloogia on kalmete uurimine. Jagunemine uurimiskeskkonna järgi: allveearheoloogia, koobaste arheoloogia, aeroarheoloogia. Aeroarheoloogias otsitakse muistiseid õhust vaadates. Kaevatud ning kraavide kohas on taimekasv lopsakam. Kui maa all on mingi müür, siis kasvavad taimed kehvemini. Seda kõike on õhust näha. Aeroarheoloogia sai alguse 19.saj lõpus.
Arholoogia on muutunud tõlgendavaks teaduseks, rekonstrueerib inimkonna ajalugu. Arheoloogia jagunemine perioodide järgi: Esiaja arheoloogia. Muinasaeg. Keskaja arheoloogia. Kirjalikke allikad on vähe, arheoloogia annab palju infot juurde. Uusaja arheoloogia. Klassikaline arheoloogia (antiikmuististe uurimine). Arheoloogid uurivad esimeste INIMESTE elu. Esimesed tööriistad tehti 2,6 mln aastat tagasi. Kirjalikud allikad ulatuvad ainult 5000 aastat tagasi. Arheoloogia jagamine uurimisvaldkondade järgi: *Linnaarheoloogia *Asustusarheoloogia *Majandusarheoloogia *Arhitektuuriarheoloogia *Surmaarheoloogia (kalmete uurimine ja tõlgendamine) 1 *Religiooniarheoloogia (piibliarheoloogia, kristlik arheoloogia jm) *Militaararheoloogia Arheoloogia jagamine uurimiskeskonna järgi: * Allveearheoloogia * Koobastearheoloogia (Eestis ei ole) * Aeroarheoloogia ehk õhuarheoloogia ehk kaugseirearheoloogia.
3. Bioloogiliste ja hdroloogiliste protsesside kulgemise seadusprasused ei ole veel hsti teada Vt lisaks Keskkonnasstlikud reoveepuhastid http://www.zbi.ee/life/ Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz 3. MULLAMIKROBIOLOOGIA Mullamikrobioloogia on mulla (mikro-)organismide ja nende poolt lbiviidavate protsesside uurimine. Peamiselt uuritakse protsesse, mis mjutavad esmaproduktsiooni, aineringet ja keskkonna seisundit (kvaliteeti). Uute uurimisvaldkondade hulka kuuluvad taimekahjurite bioloogiline trje, saasteainete lagundamine ning mulla organismide ja keskkonna vastasmjud (mikroobikoloogia), risosfri mikroobikooslus, mikroobide osa mulla struktuuri kujundamisel, kotehnoloogiad- kompostimine, mahepllumajandus. Thtsamad nimed mullmikrobioloogias: Sergei Winogradski (1856-1953)- nitrifikatsioon ja vvli oksdeerimine; Pfeffer ja A.B. Frank- mkoriisa; J.G. Lipman (1874-1939) - mulla organismide mju mulla viljakusele ja taimede kasvule. Mulla miste
· Management ei ole distsipliin vaid erinevate uurimisvaldkondade Ontoloogia ja epistemoloogia kokkupuutepunkt. · Management on multidistsiplinaarne
annaabi.ee 
