piiskopilinnuse juurde alev, mis sai Riia linnaõiguse 1279. Haapsalu sõbruslinnad 1. Rendsburg, Saksamaa 6. Uman, Ukraina 2. Hanko, Soome 7. Fundão, Portugal 3.Haninge, Rootsi 8. Eskilstuna, Rootsi 4. Loviisa, Soome 9. Petlemm, Palestiina 5. Greve in Chianti, Itaalia Haapsalu kuurort Haapsalu on vaikne suvituskoht Haapsalu lahe ääres, mis tänu oma madalale veele soojeneb suhteliselt kiiresti. Doktor Karl Abraham Hunnius võttis kasutusele Haapsalu ravimuda. Haapsalu ravimuda ja meri on siia puhkama meelitanud paljud https://et.wikipedia.org 220px-Haapsalu_coat_of_arms.svg
Sestsaadik on mõisa ikka edasi antud isalt pojale kuue põlvkonna jooksul. Nüüdse Lyckholmi muuseumi, mõisahoone ja Skanskopli omanik on viimase mõisaomaniku poeg. See on erakordne, sest eelmistel sajanditel müüdi paljud mõisad Eestis maha. On dokumentaalselt tõestatav, et Rosenite perekond on elanud Baltimaades alates 1282. aastast. Eesti Vabariigi algusaastatel (1918-1940) haris Saare mõisat üle 60-aastane haige parun Woldemar von Rosen koos oma naise Luciega (sünd. von Hunnius, dr. Carl Arthur von Hunniuse tütar Haapsalust). Sel ajal võitlesid nende kaks poega Vabadussõjas Punaarmee vastu. Saare ja Kudani küla koosnes siis mõisast ja seitsmest talust, millest viiel olid rootslastest ja kahel eestlastest omanikud. Pärast Vabadussõja õnnelikku lõppu ja Tartu rahulepingut võttis sõjast koju tulnud vanem poeg Friedrich Saare mõisa isalt üle. Maareformiga eraldati mõisast 9 uut asunikukohta (omanikud 4 eestlast, 4 rootslast ja soomlane Tikka)
hakkas sakslastele tutvustama ja tõlkima, sajandi viimastel kümnenditel kujuneb temast tunnustatud kirjandus- ja teatrikriitik. 1895. ilmub tema tuntuim teos "Naiste raamat", naisküsimust ja naiste psühholoogiat käsitleb ta oma loomingus ka edaspidi. Elu teises pooles võitles ta aina süveneva vaimuhaigusega ning tema loomingus muutuvad oluliseks katoliikliku kiriku mõjud. Baltisaksa omaelulooline kirjandus (Stackelberg, Hunnius, Wistinghausen, Hueck-Dehio vt) Hunnius mineviku idealiseerimine ja tagaigatsemine, tollaste ideaalide ja inimtüüpide esiletõstmine; sellele järgnenud ajalugu (Eesti iseseisvumine, mõisatest ja maadest ilmajäämine, seisusliku erikorra kadumine) peab ebaõiglaseks. Hueck-Dehio naiskirjanikud (ja tihti ka nende tegelased) mässavad ühiskonna vastu, kaitsevad naisideaali meeste kirjanduses; "Kallis Renata" arenguromaan, osalt autobiograafiline (õppis ise Tartu Horni tütarlastekoolis, teoses tema noorusaeg baltisaksa
on kõige tähtsamaks väljendusvahendiks vormiline kunstiteos. Skulptuurid jaotatakse kahte suurde ossa: raidkunst ja modelleerimine(plastika). Skulptuuris kasutatakse materjalidena puitu, savi, kipsi, portselani. N: ,,Trevi" purskkaev Roomas, ,,Naine vaagnaga" purskkaev Tallinnas. 5. Nimeta tuntud monumente (eestis ja mujal) ,,Russalka" (Tallinn) ,,Vabaduse Sammas" (New York) ,,Kristuse Kuju" (Rio De Janiero, Corcovado mägi) ,,Carl Abraham Hunnius" (Haapsalu) ,,Carl Robert Jakobson" (Viljandi) ,,Cyrillius Kreegi mälestussammas"(Haapsalu) Reisilaeval ,,Estonia" hukkunute monument (Pärnu) ,,Marcus Aureliuse ratsamonument" (Rooma)
Tartu kunstielus andsid toon kohalikud meistrid August Matthias Hagen, Friedrich Ludwig von Maydell, Georg Friedrich Schlater. Baltisaksa kultuurielu laiemalt Tallinnas ja Peterburis töötas akadeemik Ferdinand Johann Wiedemann, kõige põhjalikuma eesti keele sõnastiku autor. Saaremaal tegutses mitmekülgne Johann Wilhelm Ludwig von Luce (põllumajandus, etnograafia) Haapsalus uuris Carl Abraham Hunnius ravimuda omadusi jm. 18.saj lõpul ja 19.saj algul tegutses Tallinnas kunstnik Gerhard Franz von Külgelegen, kellel on kindel koht saksa kunstiajaloos. Tartus ilmus nädalaleht ,,Inland", mis oli baltisaksa kultuurilise suhtlemise üks tähtsamaid kanaleid. Selles avaldati kirjutisi Eesti aja- ja kultuuriloost. 19.saj teisel poolel ilmusid juba elukutselised kirjanikud, kellest mõnigi sai kuulsaks Saksamaal, näiteks Eduard von Keyserling. 19
!!on seotud tori hobuse arendamisele 2) Hekman kes pani aluse tori hobuse arendamisele 3) Barclay de Tolly Vene väejuht,võttis osa vene rootsi sõjast ja isamaasõjast ,on saanud väga palju autasusid selle eest 4) Fabian Gottlieb von Bellingschausen pärit saaremaalt 5) Krusenstern-....kiltsis suri ,viimane meesterahvas kes maeti toomkirikusse.naine on viimane inimene kes maeti toomkirikusse sest oli komme et naine maetakse oma mehe kõrvale. Maadeavastaja 6) Carl Abraham Hunnius-turismiedendaja 19 saj l ,tema ehitas I kuurorti Haapsallu. (Teaduslik ja teadlik lähenemine meremudale kui ravivahendile samuti ülevenemaalise kuulsusega kuurordi tekkimine Haapsallu on seotud meditsiinidoktor Carl Abraham Hunnius.) 1845 tekkis teine Tagalahe ääres märksa suurem ja mugavam mudaravila mis oli euroopas parim koht. 7) Wiedemann-keeleteadlane eesti keele arendaja haapsalust pärit ,ta kogus eesti vanasõnu ja
LAIKMAA JNE. EDASPIDISED UURIMISTÖÖ PEATÜKID KIRJELDAVAD HAAPSALU LÄHEMALT. 2.HAAPSALU LINNA AJALUGU HAAPSALU (SAKSA KEELES HAPSAL) ASUTATI 1279 AASTAL, KUI SAARE-LÄÄNE PIISKOP ANDIS HAAPSALULE LINNA ÕIGUSED. HAAPSALU KUULUB ÜLE 700 AASTASE AJALOOGA EESTI VANIMATE LINNADE HULKA. NENDE AASTATE JOOKSUL ON VÕIM LINNAS OLNUD NII ROOTSLASTELE KUI VENELASTE VALDUSES. HAAPSALU KUURORDI AJALOOS OMAB TÄHTSAT OSA BALTISAKSA ARST, CARL ABRAHAM HUNNIUS, KES PEALE ÜLIKOOLI LÕPETAMIST ARSTINA TÖÖTADES UURIS HAAPSALU LAHE MUDA JA AVASTAS SELLE RAVIOMADUSED. TEMA EESTVEDAMISEL RAJATI LINNA KAKS MUDARAVILAT ESIMENE AASTAL 1825 JA TEINE AASTAL 1845. 19. SAJANDI KESKEL OLI HAAPSALU VENEMAA KÕRGETE RIIGIPEADE SEAS TUNTUD JA HINNATUD SUVITUSKOHT. LINNA SAABUSID PUHKAMA NII VENE KEISRID KUI KA MUUD TUNTUD INIMESED (VENE HELILOOJA P.TSAIKOVSKI). SUVITUSELU KESKPUNKTIKS KUJUNES SUUR PROMENAAD.
Robert Faehlmann- meditsiin, õpetaja, kirjandus *Karl Ernst von Baer- embrüoloogia *Nikolai Pirogov- kirurgia, anatoomia *Wilhelm Struve- maailmakuulus, astronoomia *Georg Friedrich Parrot- ülikooli esimene rektor Baltisaksa kultuuri edendajad *akadeemik Ferdinand Johann Wiedemann töötas Tallinnas ja Peterburis- eesti keele sõnastiku autor *Johann Wilhelm Ludwig von Luce tegutses Saaremaal(põllumajandus, etnograafia jm.) *Carl Abraham Hunnius uuris Haapsalus ravimuda omadusi jm. *Reinimaalt pärit kunstnik Gerhard Franz von Kügelgen-kindel koht saksa kunstiajaloos | *19.saj oli baltisaksa kultuurielu kõrgaeg | *Õpetatud Eesti Seltsi rajajaks oli arst ja ülikooli eesti keele lektor Friedrich Robert Faehlmann Arhitektuur Tartu Ülikooli peahoone on klassitsism Rahvusliku ärkamisaja eeldused *talude päriseksostmine *olude parandamine *uus elavnemine
Haapsalus 1775. aastal sündinud. Haapsalut on külastanud ka poeet Gavrila Derzavin, kes külastas oma naise õde ning pühendas krahvile luuletuse, milles kõneldakse Haapsalust kui õdusast nurgast, kus suurlinnade meelelahutusest võib leida puhkust. Silmapaistev väikelinna seltskonnas oli luuletaja krahv Nikolai Rehbinder, kes teenis Haapsalus tolliametnikuna ning kelle alatiseks külastuseksnn. Kirjanduslik-filosoofilinstel õhtutel olnud Russwurm ja Hunnius-juunior. V. Rehbinder on kirjutanud Haapsalus luulet ja draamasid, teinud visandeid. 1887. aasta 'Postimees' pahandas päris põhjendatult Haapsalust. Löö käed kokku! jah, tõesti, seda on vaja teha! Kas pahemat ja viletsamat asja veel maailmas on: Ühes linnas, kus ammugi kolm veerandilt elanikku Eestlased on, ei ole Eesti raamatupoodi olemas! Hurjoh, kuhu oleme siis õieti jõudnud? Muiste oli seal ometi veel Blumberg, kes vähegi Eesti kirjavara eest hoolt kandis, nüüd ei ole kedagi
piirides. Haapsalu ravimudast on valmistatud ravimit humisooli. Haapsalu lahe setete mikroorganisme uuris 1851. aastal E. Eichwald, kes kirjeldas meremuda ja avaldas andmeid merevee ja -muda keemilise koostise kohta . Autor märkis, et mudale annavad raviomaduse lagunenud taimsed ja loomsed organismid ning mitmesugused mineraalsed ühendid. Muda keemilist koostist analüüsis 1852. aastal C. Schmidt. С. A. Hunnius märgib oma 1857. aastal ilmunud trükises, et ranna lähedal lahtede põhjas paiknevat liivaterade ja lagunemata taimejäänustega meremuda ei saa tema arvates tarvitada. Ravimudaks sobib pehme võõristeta leeliseline, väävelvesiniku lõhnaga mustjashall materjal. Muda keemilist koostist kirjeldas ta C. Schmidti tehtud analüüside põhjal. Autori arvates annavad meremudale tervistavaid omadusi väävelvesiniku ja süsihappega küllastunud vesi ning vees lahustunud fosfor,
Läänemere üldiseloomustus Õppejõud Sirje Vilbaste Eesti rannikumere uurimise ajalugu Läänemere uurimine algas 19. sajandil. Esimesed veetemperatuuri ja soolsuse proovid pärinevad 19. sajandi esimesest poolest. 1840-del aastatel võeti Tallinna, Haapsalu ja Pärnu lahest proove, et määrata vee soolsust. Haapsalu ja Kuressaare olid 19. sajandil tuntud Läänemere kuurordid. Dr Hunnius (1797-1851) avastas Haapsalu lahest ravimuda ja teostas mitmeid mõõtmisi (temperatuur). 1863-67 Dr von Sass uuris Saaremaa ümbruse merevee hüdroloogiat ja hüdrokeemiat. Esimesed andmed Eesti rannikumere (Tallinna, Haapsalu ja Kuressaare laht) fauna ja floora kohta pärinevad Eichwaldilt. Ta publitseeris mitu tööd "Infusooride" leviku kohta. Infusooride alla kuulusid tal mitmed selgrootud, aga ka näiteks ränivetikad. 1874-1880 ilmus Gobi sulest mitu tööd
See harrastus oli tal juba poisikesepõlvas, kestis edasi Valga seminaris ja koolmeistriametis Tormas. Ta on lugenud rohkesti klassikalist luulet, süvendanud oma teadmisi poeetikas, saavutanud teatava luuletehnilise oskuse ning kirjutanud saksakeelseid luuletusi. Nõnda pole ka tema Jamburgi-periood ilma tähtsuseta ka eesti kirjandusloo seisukohalt. Pärast isa surma jäi CRJ 8-liikmelise perekonna ainsaks toitjaks ja raske olukord jätkus Jamburgis. Narva pastor K. Hunnius suhtus algul Jakobsonisse heatahtlikult, ent muutus varsti vaenulikuks, vist aimu saades noore pedagoogi mõisa-ja kirikuvastasest meelsusest. Pastor ei maksnud enam talle palka, tekitades suures pere toidupuudust. Ükskord söödi terve nädal keedetud ube. Seepärast tüdines Jakobson oma teenistuskohast ja hakkas võimalust otsima Peterburi pääsemiseks. 2 Pedagoogina ja kirjamehena Peterburis (1864-1871)
Maiden; though there is little contrast between the themes. Example 1. Example 2. The development could have been more purposeful. Preference has been given to repetitions, with some alterations, of the main theme. Qualitatively novel sequences are few. Both the classical harmony and the scanty imitational polyphony are simple. The final section (Presto) proceeds in gushing swing. The German critic Carl Hunnius wrote: Praising the Overture we can say that it reveals a vivid character, contains deep thoughts and is composed boldly with firm features. But its drawback stands in the not great impression at the end. We consider the short and unexpected final Presto guilty in this, booming and banging… threatening to demolish the stately edifice.1 The overture was warmly received, as with every new symphonic composition
annaabi.ee 
